Pole ammu olnud teemat, mis huvitaks kõiki nii palju kui ühiskondliku mõju osakud. Projektijuht Anna räägib  praegu uuritavatest valdkondadest ning väljakutsetest mõjupõhise rahastusinstrumendi kasutuselevõtul.

Ühiskondliku mõju osakute käivitamise juures huvitab inimesi enamasti, et kas ikka investoreid leidub. Oleme seni kohanud mitmeid huvitatud investoreid, ent eduka kokkuleppe eelduseks on ka teised vettpidava kolmnurga osad— uue lahenduse testimisest huvitatud avaliku sektori partner ja  hea teenusega võimekas vabaühendus.

Eduka SIBi tulemuseks lisaks õnnelikele investoritele on selle kaudu katsetatav uus ja parem avalik teenus—tulemuslikum ehk suurem arv abi saanud sihtgrupi liikmed ning kuluefektiivsem ehk eduka ennetuse abil kokku hoitud maksuraha. Positiivsed kõrvalmõjud hõlmavad näiteks nüüd tulemuspõhiselt organiseeritud kulurida riigieelarves ning võimekamat vabaühendust.

Vajalik mõtlemine—mis valdkonnas?

Sellise mõju saavutamiseks tuleb aga teha palju tööd, et valida välja sobiv valdkond, kus kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks olemas on ning mis on olulised riigile ja investoritele. SIBi keskmes olev valdkond või ühiskondlik probleem peab  vastama järgmistele tunnustele:

• Selge ja eristuva sihtgrupiga (eristatav kontrollgrupi olemasolu)
• Valdkonnas on objektiivsed tulemusindikaatorid (edukuse mõõtmiseks)
• Valdkonda juba rahastatakse (kuidas muidu tekiks kokkuhoid?)
• Valdkonnas mõõdetakse teenuse tulemuslikkust (kuidas muidu tuluprognoose seada?)
• Eduka sekkumise puhul tekib lähitulevikus suur kokkuhoid (teiste teenuste tarbimine, toetuste maksmine jne)
• Juba praegu potensiaalselt parema sekkumise olemasolu
• Sellist või sarnast teenust osutavad mitmed võimekad vabaühendused

Kuidas valida?

SIBi valdkonna välja valimiseks töötame koos ministeeriumite jt riigiasutustega, et kaardistada prioriteetsed valdkonnad ja katsetamist vajavad teenused, mille kokku sobivust osakutega uurib valitsuse töö ja tulemustega hästi kursis olev Poliitikauuringute Keskus Praxis. Oleme nüüdseks välja valinud 3 esmapilgul sobivat  suuremat valdkonda, mida esialgu uurime:

• (Noorte) kuritegevus ja rehabiliteerimisteenused
• Haavatavate gruppide tööhõive ja tööturuteenused
• Riskiperedega seotud programmid laiemalt

Vajadusel lisame või muudame täpsemaid teemasid. Pärast valdkondade sobivuse uuringut aitab selliseid teenuseid osutavaid vabaühendusi ja nende võimekust kaardistada Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lõppude lõpuks pole ju hästi sobivast probleemist kasu, kui seda keegi lahendamas pole.

Mitmed mõtlemiskohad

Oma töö käigus oleme avastanud mitmeid mõtlemapanevaid tahke sotsiaalteenuste planeerimise ja katsetamise kohta. Mida teha valdkondadega, kus ennetuspoliitikate elluviimise kohustus lasub omavalitsuste käes, aga mille jätkuteenuste eest maksab riik—kes vastutab kuluefektiivsuse eest? Mida teha valdkondadega, mille puhul tulemuspõhine rahastamine ja seega rahaliste tagajärgedega arvestamine on veel mägede taga? Eestis on märkimisväärne osa ennetuspoliitikatest delegeeritud kohalikule võimule, raskendades kvaliteetset tulemuste jt andmete kogumist ning jättes mastaabisäästu ja suurepärast planeerimist vajavad teenused ka pisikeste omavalitsuste kujundada. Ning kui sotsiaalvaldkonna mantra on „Ennetamine on alati parem“, siis kui palju oleme täna nõus ühiskonnana tegelikult meie kõigi raha selleks kaalule panema?

Kui esimene SIB aitab katsetada uusi lahendusi vaid ühes valdkonnas, siis sektoritevahelist koostööd ja teisi lahendusi on vaja mitmele poole. Seega meile head tööd!

Uuri ühiskondliku mõju osakute kohta  siit.