Ühiskondliku mõju osakud/võlakirjad (social impact bonds/ pay for success bonds)  on mõjupõhine investeerimismudel tõstmaks ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust sotsiaalvaldkonnas. Heategu töötab selle nimel, et osakute mudelit Eestis alates 2015. aastast piloteerida.

Milleks ühiskondliku mõju võlakirjad?

Iga ühiskondliku probleemi lahendamine nõuab ühiskonnalt palju ressursse– probleemid, nagu töötus, narkomaania, kuritegevus on keerulised ja muutuvad. Isegi kui sotsiaalteaduste ja vabaühenduste töö tulemusena sünnib uusi ja häid viise, kuidas avalikke probleeme paremini lahendada, jõuavad uuenduslikud praktikad riigi teenustesse harva. See on ka arusaadav, sest maksumaksja raha eest veel tõestamata poliitikaid katsetada on liialt riskantne. Samal ajal aga võib sellistes innovaatilistes lahendustes peituda märkimisväärne kokkuhoid riigile– näiteks leides viisi, kuidas senisest enam vange edukalt ühiskonda rehabiliteerida, hoiab riik vanglakuludelt mitmekordselt kokku.

Selliste uuenduslike ennetustegevuste katsetamiseks ongi mõju võlakirjad mõeldud, lastes erainvestoritel kanda katsetamise riski tulemuste selgumiseni.

Kuidas ühiskondliku mõju osakud toimivad?

Ühiskondliku mõju osakute näol on tegemist 3 osapoole—erainvestorite, riigi ja vabaühendus(t)e—vahelise lepinguga, mille puhul investeerivad erainvestorid välja valitud võimeka vabaühenduse oodatavalt innovaatilisse ja efektiivsesse lahendusse ühele konkreetsele ühiskondlikule probleemile.

Kui vabaühenduse uuenduslik teenus toob kokkulepitud aja jooksul paremaid tulemusi kui olemasolevat riiklikku teenust kasutav kontrollgrupp, saavad investorid oma raha riigilt koos kokkulepitud intressiga tagasi. Kui testitav lahendus eesmärke ei saavuta (st. ei ole kuluefektiivsem, tulemuslikum), jääb investor oma rahast ilma. Riik tasub teenuse eest vaid selle heade tulemuste saabumisel. Osakuid saadab range tulemuste mõõtmine sõltumatu osapoole poolt.

Ühiskondliku mõju osakute erinevad osapooled tugevdavad ka mudeli toimivust– erainvestorite riski hindamise oskused aitavad tagada, et investeeritakse tõepoolest heasse lahendusse, ning erainvestorite motivatsioon raha teenida tagab, et vabaühenduse võimekusse panustatakse aktiivselt; riigi osalus tagab, et testitud lahendus hiljem ka üleriigiliselt kasutusele võetaks ja et keegi heade tulemuste korral investoreid premeeriks. Lahendust ellu viiv vabaühendus on aga lepingu südameks, kelle käe all ennetuspoliitika reaalselt ellu viiakse. Osakuid käivitavad sageli Heateo-sarnased vaheorganisatsioonid, kes vabaühendust võimekuse kasvatamisel ja tulemuste garanteerimisel toetavad.

Ühiskondliku mõju osakuid rakendatakse vaid nende teenuste/ühiskondlike probleemide peal, mille paremal toimimisel tekib riigi lähitulevikus hästi prognoositav märkimisväärne kulude kokkuhoid ning mille tulemusi on võimalik selgelt mõõta.

Levinumad valdkonnad üle kogu maailma:

  • (noorte) vangide rehabiliteerimine
  • perest äravõtmise ohus laste perede nõustamine ja rehabiliteerimine
  • haavatavate gruppide tööhõive suurendamine
  • erinevate haiguste, nt malaaria ennetuspoliitikad

Näide Suurbritanniast: maailma esimese SIBi, Peterborough vangla ja Social Finance’i poolt ellu kutsutud pilootprojekti eesmärgiks oli vähendada lühiajaliselt kinnipeetavate vangide tagasilangevust kuritegevusse pärast vabanemist. Selleks koguti 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naelsterlingilt, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 vabanenud vangiga ennetamaks nende tagasilangevust kuritegevusse. Tulemusi määrati hindama sõltumatu hindaja. Eesmärk oli: kui SIB-i rakendamise tulemusena langeb kuritegevusse tagasilangevus 7.5%, maksab riik investeeringu tagasi 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul. Esimese etapi tulemused olid üllatavalt head – prognoos ületati pea kahekordselt, riigi edaspidised kulud sihtrühmale on tunduvalt väiksemad, kuna tagasilangevus kuritegevusse vähenes märgatavalt. Loomulikult teenisid seeläbi rahastajad tagasi oma esialgse investeeringu.

Üle kogu maailma on käivitatud üle 50 mõju osakute USAst Indiani. Euroopas leiab osakuid Inglismaal, Saksamaal ja Belgias, lisaks Eestile töötatakse käivitamise nimel veel Hispaanias, Portugalis ja mujal, mudeli laialdast kasutuselevõttu toetab ka Euroopa Komisjon.

Ühiskondliku mõju osakud ja Eesti

Heateo Sihtasutus koos koostööpartnerite Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Poliitikauuringute Keskuse Praxisega teostab vajalikke uuringuid, et 2015. aastal käivitada Eesti ja Ida-Euroopa esimesed osakud. Kaugemate koostööpartneritena löövad kaasa ka Rahandusministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mõju osakute käivitamiseks võetakse ette järgmised tegevused:

  • Eesti ühiskondlike probleemide uuring osakute jaoks sobiva valdkonna välja selgitamiseks (Poliitikauuringute Keskuse Praxise poolt, valmib novembris )
  • Nendes valdkondades toimetavate vabaühenduste võimekuse uuring (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt, valmib detsembris)
  • Läbirääkimised riigiasutustega probleemi valdkonna välja valimiseks
  • Ühiskondliku mõju osakute lepingu sisu välja töötamine (mõju ja õiguslik raamistik, jaanuar-märts 2015)
  • Ühiskondliku mõju osakute tutvustamine investoritele (2015 varakevad)
  • Osakute käivitamine (2o15 suvi)

Ühiskondliku mõju võlakirjade piloteerimist Eestis toetavad Euroopa Liit ja Arengufond.

EU

 

 

 

 

 

 

 

 

Uuri rohkem