Septembrist 2011 aprillini 2012 viidi läbi KÜSK-i, EMSL-i ja Heateo Sihtasutuse koostöös projekt “Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine”, millega pandi alus sotsiaalsete ettevõtete võrgustikule Eestis. Heateo Sihtasutus osales projektis eksperdina ja ja jätkab edaspidi võrgustiku koostööpartnerina.

Võrgustikku luues arutati muude oluliste teemade hulgas, kuidas võiks Eestis sotsiaalse ettevõtte mõistet lahti mõtestada. Heateo-Agne toob Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas nr 12 (lk 14) lühidalt välja võrgustiku asutava kogu konsensuslikud seisukohad seoses sotsiaalsete ettevõtete eesmärgi, tegevusvaldkondade, ühiskondliku mõju, omandipõhimõtete ja tulu teenimise viisi ning avalike teenuste osutamisega. Seisukohtada selge struktureerimise taga on projektimeeskonna liige ja võrgustiku  juhatuse liige ning heateolane Jaan Aps.

Sotsiaalse ettevõtte eesmärk ja valdkond  

Sotsiaalse ettevõtte põhikirjaline eesmärk võib olla ükskõik millise ühiskondliku hüve loomine. Selle eesmärgi sõnastus põhikirjas peab olema väga konkreetne, kirjeldades täpselt sotsiaalse ettevõtte ühiskondlikku mõju. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda ükskõik millises valdkonnas.

Ühiskondlik mõju

Sotsiaalsete ettevõtete jaoks on oluline tegutseda sihipäraselt oma põhikirjalise eesmärgi nimel, sealjuures eesmärgi saavutamise määra regulaarselt hinnates. Üldiselt peaks sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamine ja hindamistulemuste teavitamine olema vabatahtlik ja põhinema heal taval. Kohustuslik peaks ühiskondliku mõju hindamine ja sellest teavitamine olema sotsiaalsetele ettevõtetele, kes saavad läbi toetusmehhanismide mingeid hüvesid või on võrgustiku liikmed. Enne mõju hindamise kohustuslikuks muutmist peab olema loodud selleks lihtne ja kulutõhus lahendus. Sotsiaalsetel ettevõtetel endil puuduvad ressursid hindamismetoodika loomiseks ja kallite hindamiste läbiviimiseks. Tegemist saab olema samm-sammulise koosõppimise protsessiga.

Sotsiaalse ettevõtte omanik

Paljud argumendid toetavad seda, et sotsiaalse ettevõtte asutaja peaks olema ka loodud organisatsiooni omanik. See võib aidata motiveerituse tagamise ja vastutuse andmisega, samuti võib nii olla lihtsam leida finantseerimist. Samas on siin vähemalt üks suur lahtine küsimus – kuidas välistada võimalus, et algataja kasutab sotsiaalset ettevõtet peamiselt omakasu saamise eesmärgil ja saab ebaõiglaselt osa sotsiaalsete ettevõtete heast mainest ning neile mõeldud hüvedest? Võib-olla on motiveeritust, vastutust ja finantseerimist võimalik tagada ka muudel viisidel kui omandisuhte kaudu. Selle teema eri tahud vajavad veel arutamist. Ka juhul, kui asutaja on ühtlasi omanik, peaks olema aruandekohustus suunatud ühiskonnale laiemalt.

Ettevõtlustulu teenimise viis

Ettevõtlustulu teenimise viis ei pea olema seotud sotsiaalse ettevõtte põhikirjalise eesmärgiga, aga tulu ülejäägi paigutamine peab olema põhikirjalise eesmärgiga seotud. Sellega seotud riskid on maandatud teiste põhimõtetega (selgelt sõnastatud ühiskonnale suunatud põhikirjaline eesmärk, mõju hindamine).

Ettevõtlustulu teenimise viisi ühiskonnale kahjulikkuse määr

Seadusandluses on valdkondade välistusi teha väga keeruline, sest hinnang kahjulikkusele sõltub hinnangu andja isiklikest väärtustest ja „kahjulikes valdkondades“ võib leiduda ka loovaid positiivseid erandeid. Lisaks oleks iga üksiku sotsiaalse ettevõtte ühiskonnale kahjulikkuse hindamine väga ressursimahukas protsess. Üldiselt peaks seda reguleerima hea tava. Nende hulgas, kes astuvad võrgustiku liikmeteks või saavad osa toetusmehhanismide hüvedest, peab olema ühiskonnale kahju tekitamine välistatud. Neid organisatsioone on võimalik hinnata juhtum-juhtumi haaval. Tõenäoliselt tuleb vaieldavaid juhtumeid ette väga vähe. Nendega tegelemiseks pole tarvis luua eelnevalt suurt süsteemi.

Avalike teenuste osutamine

Riik võib olla teenuse ostja nagu iga teinegi. Seega võib avaliku teenuse pakkumine olla sotsiaalsele ettevõttele kas ainsaks tuluallikaks või üheks mitmete seas. Avaliku sektoriga koostööga seoses on ka mitmeid riske (korruptsioonioht, mõju sotsiaalse ettevõtte otsustele) ja lahtiseid küsimusi (kas riik võib olla sotsiaalse ettevõtte osaline või täielik omanik), mida tuleb arutada peamiselt juriidika vaatenurgast.