Esmapilgul tüütuna tunduv või arusaamatuks jääv organisatsiooni tegevuse mõju hindamine võib osutuda kasulikuks tulevikuinvesteeringuks, mis aitab paremini aru saada, mis seni tehtud ja kuhu ollakse teel. Heateo Sihtasutus jagab oma esimesi mõtteid ja kogemusi, miks ja kuidas võiks mõju mõõtmine aidata organisatsioone ja miks võiks hakata praktilisemalt hindamise peale mõtlema. Birgit Rootsi Heateost toob välja mõned soovitused, millega oma organisatsiooni mõju hindamise esimestel sammudel arvestada.

Tea, miks ja mida hindad

Eduka hindamise võtmeks on läbimõeldud tegutsemine ja planeerimine. Alustamisel võib tekkida vaimustus ja soov hinnata kogu oma organisatsiooni mõju, aga samas – mida laiem on fookus ja mida rohkem teemasid hindamise alla võetakse, seda raskem ja suurem töö on mõju hindamine. Selleks, et juht ei peaks hiljem pettuma, tasub enne hindamist enda jaoks selgeks teha, miks on otsustatud mõju hinnata ja kelle jaoks see vajalik on. Selline teadmine võimaldab seada selgema fookuse ja aitab juhil otsustada, kui põhjalikult ta soovib organisatsiooni tegevust tegelikult hinnata. Kuna mõju hindamine on ajamahukas ja keeruline, on soovitav võimalusel vältida lisatööd.

Sageli on probleemiks, et põhikirjas sõnastatud tegevused ei pruugi kattuda organisatsiooni reaalsete igapäevategevustega. Mida kauem on organisatsioon tegutsenud, seda suurema tõenäosusega on tema tegevused vastavalt vajadustele ja võimalustele algselt planeerituga võrreldes muutunud. Mõju hindamisel tuleb lähtuda ikkagi sellest, millega organisatsioon igapäevaselt tegeleb. Tasub tõsiselt järele mõelda, ega muutused tegevustest ei ole tinginud kõrvalekallet ühenduse esialgsest missioonis – kui nii on, peaks juht enne hindamist uuesti üles leidma oma organisatsiooni fookuse.

Hindamise valupunktid

Paratamatult võib mõju hindamise käigus jõuda ummikseisu, kus tundub et organisatsiooni mõju ei olegi võimalik tõestada. On kaardistatud probleem, leitud üles sekkumise koht ja joonistatud välja pakutavad lahendused, kuid organisatsioon on samas seisus kus enne hindamist – puuduvad andmed, millega oma lahenduste mõjusust tõestada. See on kindlasti hindajale raske olukord, kuid ei tähenda kindlasti, et senine töö on läinud raisku ja mingite tulemusteni ei jõutagi.

Kõike ei peagi saavutama korraga ja kohe. Järgmise sammuna tuleb mõelda läbi küsimused ja indikaatorid, mille kaudu mõju mõõta. Indikaatorite määramisel tasub kindlasti kaugemale mõelda väljundite (nt koolitatud inimeste arv) ja tulemuste (nt riski tajumise määr) hindamisest.

Näiteks HIV-ennetustööga tegeleva Terve Eesti Sihtasutuse mõjususe hindamiseks on vaja mõõta mitte ainult koolitustel osalejate arvu, vaid tööealiste inimeste osakaalu ühiskonnas, kes tänu koolitusele on HIV-teemast teadlikumad, tajuvad riski ja ennetavad seda teadlikult, mõjutades nii ka teisi ühiskonna liikmeid.

Seejärel saab asuda organisatsiooni tegevuse kohta puuduolevaid andmeid koguma. Väiksemaid uuringuid suudab iga organisatsioon iseseisvalt läbi viia, kuid mahukamaid projekte tasub planeerida koos teiste sama valdkonna organisatsioonidega või näiteks ministeeriumitega.

Kindlasti on olemas riiklikke uuringuid ja statistikat, mis tegelevad valitud ühiskondliku probleemi negatiivsete mõjude hindamisega. Organisatsioon saab oma mõju tõestamiseks kasutada teiseseid andmeid, mille kaudu näidata oma panust ühiskonna jaoks tekkivate kulude vähendamisel. Näiteks on võimalik riikliku statistika abil välja tuua kulu ühiskonnale iga koolist väljakukkuva lapse või lastekodust väljuva mitte hakkama saava noore näol. Kui organisatsioon suudab siin anda kasvõi prognoosi oma panusele selle probleemi lahendamiseks, on võimalik võrrelda programmi käimashoidmiseks tehtavaid kulutusi ühiskonnale tekkimata jäänud kuludega.

Väga raske on tõestada koolituse või mõne haridusprogrammi otsest mõju suurema probleemi lahendamisel või ennetamisel. Seega tasub siin eriti uurida rahvusvahelisi kogemusi.

Iga samm on tähtis

Mõnele organisatsioonile piisab näiteks oma tegevuste ja eesmärkide vaheliste seoste hindamisest, sihtgrupi ja valitud meetodite analüüsist ning võrdlusest teiste sama probleemiga tegelevate lahendustega. See annab tagasisidet organisatsiooni senise tegevuse kohta ning võimaldab eesmärkide saavutamise seisukohalt olulisemaid tegevusi tähtsuse järjekorda seada.

Näiteks Heateo portfelli kuuluvale Noored Kooli Sihtasutusele andis väärtuslikku infot juba aastatetagune hindamine, mille käigus mõtestati lahti organisatsiooni tegevused ja vaadati, kas need lähevad kokku juba varem seatud eesmärkidega. Alguses oli organisatsiooni tegevuse fookuses programmiga liituvad noored, kuid nüüd keskendutakse rohkem üldise hariduskvaliteedi parandamisele. Näiteks kui varem suunati noored koolidesse üle Eesti, siis pärast hindamist otsustati keskenduda eelkõige problemaatilisematele ja väiksematele koolidele.

Kodanikuühenduste mõju hindamise mudeli ja käsiraamatu väljatöötamine toimub Heateo Sihtasutuse ja Praxise koostöös, projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti eesmärk on aidata kaasa kodanikuühenduste tegevuse ühiskondlike ja sotsiaalsete mõjude senisest põhjalikumale hindamisele ja kommunikeerimisele. Samuti loodame, et mõju hindamise mudelist saab tööriist rahastajatele, kes hakkavad toetatavate organisatsioonide ühiskondlikule mõjule rohkem tähelepanu pöörama, selle hindamist rahastama ja tegema tõestatud mõjust lähtuvaid otsuseid.