11. veebruaril toimus sotsiaalse ettevõtluse avaseminar „Kas sina võiksid olla sotsiaalne ettevõtja?“, mille eesmärgiks oli anda osalejatele põhjalik ülevaade sotsiaalsest ettevõtlusest ning arutada koos läbi Eesti ühiskonda puudutavad aktuaalsed sotsiaalsed probleemid.

Avaseminaril osales  35 aktiivset ja leidlikku inimest. Rühmatöödes arutati peamisi sotsiaalseid probleeme valdkondade kaupa. Tervise-teemaline töörühm keskendus tervislikule toitumisele, kaardistades peamised tegevused, mis ajendavad toituma tervislikult ning samas muudavad kogukonda sidusamaks. 

Keskkonnateemaline töörühm tõi välja jäätmereostuse probleemi: mis juhtub pakendiga, sattudes loodusesse? Rühm tõi välja, et olulist rolli mängib mitte loodussõbraliku pakendi odav hind ja kättesaadavus, mis raskendab inimeste suhtumise muutumist. Samuti jõuti järeldusele, et Eesti ühiskond hoolib liiga vähe keskkonnast.

Hariduse teema osutus kõige populaarsemaks.  Noored pealehakkajad jagunesid suisa kahte töörühma, et arutada kahte olulisemat haridust puudutvat probleemi. Suurt tähelepanu pöörati hariduslikule lõhele, mis on tekkinud humanitaar- ja reaalainete omavahelisest vähesest seotusest. Toodi välja ka hindamissüsteemi nõrkus ning õpetajate suhtumise teatud ainetesse. Teine, mitte vähem oluline teema oli seotud keskkonnaharidusega. Nimelt täheldasid noored, et õpilased võõranduvad üha enam loodusest , mille tulemusena tekivad mitmed sotsiaalsed probleemid.

Mitteseksikaks ühiskondlikuks teemaks osutus eakate inimeste elukvaliteet. Kolmeliikmelises rühmas nähti selgelt, et ühiskond ei näe eakate inimeste elamistingimustes ja elus eneses probleemi. Olulist tähelepanu pöörati ka eakate inimeste soovile ja oskusele abi paluda.  Eakate inimeste elukvaliteedi tõstmise aluseks on hoolivus ning tähelepanu eakate endi suhtes.

Viiendas töörühmas tõstatati erivajadustega inimeste tööhõive ja vabaaja veetmise võimaluste probleem. Kuuma arutelu käigus selgusid mitmed vajadused, mis soodustaksid tööhõive paranemist ning ühiskonna poolset suhtumise muutumist, ka keskkonna muutust ning erivajadustega inimeste suuremat kaasatust.

Täname kõiki osalejaid, kes panustasid oluliste Eesti ühiskonna probleemide olemuse aruteludesse! Esimene samm algab iseenda muutumisest ning olemasoleva probleemi analüüsist. Teiseks sammuks on arusaam, et just sina saad muuta ja olla muutuse algataja. Ole see, kes saab aru ja muudab!