Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmi käivitamisele aitab 1. oktoobrist jõuliselt kaasa projektijuht Liis Tamman. Noorsootööalase kõrghariduse ja laia erialase töökogemusega Liis kutsub inimesi üles märkama enda ümber toimuvat ja sellesse mitte ükskõikselt suhtuma. 

Liitusid Kiusamisvaba Kooli tiimiga oktoobri alguses, kuidas tunne on ja mis on seni olnud kõige kiiremad tegevused?

Olen sujuvalt programmi tegevustesse sisse elanud. Selle on kergeks teinud särasilmne ja tugeva missioonitundega meeskond – nii algatajad Kristi Liiva ja Rasmus Rask kui ka tugev ekspertidest vabatahtlike tiim. Lisaks on hea toetaja olnud Heateo Sihtasutus, kelle juures asub meie  füüsiline kodu. Esimene positiivne kontakt on juba olnud ka Soome kolleegidega.

Sisenesin KiVa tegevustesse kiirel ajal. Esimene uuringuküsitlus oli käimas, oktoobrist algasid koolides esimesed KiVa tunnid, käes on esimesed aruandlustähtajad ning kuna tegu on pilootprojektiga, tuleb küsimusi aknast ja uksest. Superproduktiivse koostööga on kõik kiiresti lahenduse leidnud ning käsiraamatute jõudmisega koolidesse on just antud suurem start KiVa tundide läbiviimiseks.

Miks otsustasid just KiVa-sse tööle asuda?

Esiteks meeldib mulle, et Kiusamisvaba Kooli programm sai alguse erasektori initsiatiivil ning agarate vabatahtlike koostööna. Selle sihtasutuse tegevuse taga on inimesed, kes teavad, miks nad sellega tegelevad, ja usuvad algatusse siiralt.

Teiseks on programm terviklik, koosnedes ennetustegevustest, konkreetsetest sekkumistest ja uurimisest ning analüüsist. Programm ei tegele sildistamisega ega keskendu ohvri ja süüdlase vahekorrale, vaid läheneb kogu sellele, erinevatest inimestest koosnevale keskkonnale, mis noorte käitumist koolis mõjutab.

Tõenduspõhiste rakenduste ülevõtmine Põhjamaadest on järjest aktuaalsem – näeme naabritelt õppimise võimalusi, ei pea kõike ise nullist looma. Lähtudes heade Soome kolleegide praktikatulemustest, näen selle programmi toimivusel Eestis suurt potentsiaali.

Kuidas KiVa programm täpsemalt toimib?

Igakuiselt toimuvad 1.-6. klassile KiVa tunnid, mida klassijuhatajad KiVa materjalide põhjal läbi viivad. Käsiraamatud avavad põhjalikult erinevaid teemasid: keskendutakse sotsiaalsete oskuste arendamisele, probleemi teadvustamisele ja käitumisele vastavas olukorras, erilise tähelepanuga pealtvaatajate aktiivsele ja passiivsele rollile. Esimest korda lugedes mõtlesin, et sellise materjali järgi tahaks isegi tundi anda! Teemale lähenetakse positiivsest aspektist – tahetakse panna õpilane mõtlema enda rolli üle klassis ning erinevate ülesannete ja mängude kaudu õpitakse paremini tundma ennast ning oma kaaslasi.

Konkreetsete kiusamisjuhtumite lahendamiseks tegutseb igas koolis 3-4 vabatahtlikust liikmest  koosnev koolitatud KiVa meeskond. Ilmnenud juhtumite lahendamiseks viiakse õpilastega läbi individuaalselt ja grupiti metoodilised vestlused.

Väga oluline on, et programmi tõhusust mõõdetakse uuringuga. Selle sihtgrupiks on 20 pilootprojektis osalevat kooli ning 20 kontrollkooli, kes vastavad küsitlustele õppeaasta alguses ja lõpus. Pärast pilootaastat on meil võimalus selle põhjal oma järeldused teha ning otsustada, kas on vaja midagi Eesti vajaduste järgi kohandada. Positiivsete tulemuste puhul on meie eesmärgiks teha programmi rakendamise võimalus kättesaadavaks juba kõigile huvitatud koolidele.

Millega oled varem tegelenud?

Juba noorest saadik olen olnud seotud vabatahtliku tööga ning kuulusin ka noorte algatamis-ja juhtimiskogemust arendava SINA noorteprogrammi kolmandasse lendu, juhtides 2 aastat projekti Noor Kunst. Pärast seda otsustasin asuda õppima Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Sealgi ei saanud ma niisama oldud – asusin aktiivselt kaasa rääkima üliõpilasliikumises TPS haridus-ja sotsiaalvaldkonna juhina ning kõrgkooli nõukogu liikmena.

Töötasin üle aasta Kopli noortekeskuses noorsootöötajana ja neli kuud Põhja-Tallinna noorsootöö koordinaatori asetäitjana. Kopli noortekeskuses töötades  sai minu tugevuseks pidada head projektikirjutamisoskust, järjekindlust ja pikaajaliste eesmärkide nägemist tegevuste planeerimisel ning süsteemset ja pidevat koostööd partneritega.

Pärast kõrgkooli lõpetamist töötasin Haridus-ja Teadusministeeriumi allasutuses Eesti Noorsootöö Keskuses noorsootöö peaeksperdina, kus vastutasin avatud  noortekeskuste suuna (ANK) ja rahvusvahelise koostöö eest. ANK suuna juhina oli minu ülesandeks koordineerida riikliku ANK toetusprogrammi koostöös maavalitsustega ning teiseks ESF ANK suuna koordineerimine koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. Rahvusvahelise koostöö osas viisin ellu koostööprotokolle, mis on siiani olnud Hiina, Soome, Läti, Leedu, Belgia flaami kogukonnaga ja olin Moldova arengukoostöö projektijuht. Kõige südamelähedasem vastutusvaldkond Eesti Noorsootöö Keskuses oli mulle aga sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, sh koolist väljalangevuse ja koolivägivalla ennetamine.

Miks ikkagi noored, mis sind selle teema juures köidab?

Noorte heaks ja nendega koos töötamine on mulle alati oluline olnud. Koplis töötades sain sellele vaid kinnitust, et igas noores on midagi väga erilist, see tuleb neis lihtsalt avada. Lisaks noorte tugevuste leidmisele ja avamisele vajavad tähelepanu ka nende mured ja probleemid.

Tihtipeale kiputakse noori toetavas võrgustikus oma vastutust ära andma ehk teisisõnu leitakse, et mingi probleemi eest vastutab keegi teine. Noored, vanemad, koolis toimiv tugivõrgustik peaksid aga tegema koostööd, et terviklikult noorte arengut toetada. Ühest küljest mõistan, miks see nii on –  vastutuse võtmisele ei ole alati tuge, ei noorte ega täiskasvanute hulgas.

Kas sina julged oma klassikaaslase eest välja astuda? Või julged öelda, et mina klassijuhatajana oman suurt rolli noorte väärtuste kujunemisel? Kas lapsevanem on nõus, et kool ei ole ainuke noore käitumise kujundaja? Et meil oleks vastas üks teotahtlik ja adekvaatse enesehinnanguga noor, on vaja teda toetada ja märgata ka neid hetki, kus ta abi ei küsi, aga tegelikult seda väga vajab. Märgake neid noori! Keegi meist ei ole ekspert üksi, aidata saab üheskoos!

SA Kiusamise Vastu asutasid 2012. a detsembris Kristi Liiva, Rasmus Rask, Kristiina Treial (Tropp), Koolipsühholoogide Ühing, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ja Heateo Sihtasutus. Olulised koostööpartnerid on Sina Mina Perekeskus, Wiedemanni Tõlkebüroo, Briti saatkond Eestis ja mitmed teised toetajad. Sihtasutus kuulub ka Heateo SA portfelli.

Ela KiVa tegemistele kaasa Facebooki kaudu: www.facebook.com/Kivaeesti