Kas Suurbritannia SE-d on meist erinevad?
Oktoobris 2011 valmis Gordon Allinsoni, Paul Braidfordi, Maxine Houstoni, Fred Robinsoni and Ian Stone`i koostatud uuring Suurbritannia sotsiaalsete ettevõtete kohta, mille eesmärk oli näha, milliseid võimalusi ja väljakutseid kohtavad sotsiaalsed ettevõtted muutuvas majanduslikus keskkonnas ning missugused toetused on saadaval neist väljakutsetest üle saamiseks. Mitmeski uuringu punktis võib märgata suuremaid või väiksemaid sarnasusi Eesti SE-dega.
Uuringusse kaasati 100 sotsiaalset ettevõtet, mille esindajatega viidi läbi telefoniintervjuud, samuti uuriti 32 ettevõtet aasta jooksul põhjalikumalt, jälgides nende ärikogemusi ja toetusvajadusi sel perioodil. Uuringu leiab täies mahus siit, kuid esitame järgnevalt ka eestikeelse lühikokkuvõtte mõningatest uuringu tulemustest:
-
Ei ole ühte universaalset SE tegutsemismudelit, erinevad nii SE-de sotsiaalsed eesmärgid kui tegutsemisviisid.
-
Kuigi SE-de käive on üldiselt madalam kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) käive, näitavad andmed, et kolmandik SE-sid on suurendanud oma käivet eelneva aastaga võrreldes, samas kui VKE-dest tegi seda vaid 23%.
-
Valimi hulgas olnud uuemate organisatsioonide ärimudelid olid selgemad ning neil olid vanemate organisatsioonidega võrreldes suuremad kasvuambitsioonid. Siiski ei leitud seost algselt planeeritud ja tegeliku kasvu vahel. Kasvavad SE-d tegutsesid valdavalt vähem piiratud turgudel ja piisava finantskindlusega, et võtta kasvuga seotud riske. Seevastu peamiselt avalikule sektorile teenuste pakkumine osutus paljude SE-de jaoks võimalusi ja kiiret tegutsemist piiravaks.
-
Majanduslanguse ja avaliku sektori rahastuse kärpimine mõjus SE-dele erinevalt, puudutades mõnda vaid põgusalt ning teisi põhjalikult.
-
SE-de vajadused äritoe järele on laias laastus sarnased teistele VKE-dele, samas võivad SE-de sotsiaalsed eesmärgid ja konsensuslik otsustusprotsess viia raskusteni peavoolu toetusmehhanismide kasutamisel. Samuti leiti, et SE-dele töötab äritoetuste juures vastu „mittemõistmise tunne“ – terminit „sotsiaalne ettevõtlus“ ei tunta laiemas avalikkuses.
-
SE-d kasutavad VKE-dest erinevaid välise finantseerimise allikaid – pangalaenude asemel on levinumad abirahad ja toetused. Siiski otsivad SE-d VKE-dest tunduvalt tõenäolisemalt välist rahastust. SE-de teadlikkus finantseerimisest piirdub sageli vaid peavoolu finantsteenustega, uuenduslikumatest meetoditest teadsid vaid vähesed.
-
Sotsiaalse Ettevõtte Märgi kasutamist peavad SE-d liialt vähe kontrollituks ning ei ole seetõttu ka motiveeritud seda kasutama.
-
Kuigi oma tegevuse ühiskondlikku mõju mõõtmist peetakse valimi hulgas oluliseks, tegelevad sellega peamiselt kalliduse tõttu vaid vähesed SE-d.
-
Müük ja turundus on mõnede SE-de jaoks probleemsed – nende olulisusest ollakse teadlikud, kuid muud tegevused tunduvad prioriteetsemad. Samas paistsid positiivselt silma mõned üksikud tugeva turundustegevusega SE-d, kelle vilumus ja edu turunduses peegeldusid ka teistes tegevustes, näiteks kliendikeskses juhtimises. Juhtimistegevuse levinumate nõrkade kohtadena saab lisaks turundusele ja müügile välja tuua vähese kogemuse finantsküsimustes ning operatiivses ja strateegilises planeerimises.
-
Juhtidele pakutakse SE-des vähe koolitusi, kuigi võimalusel sooviksid nad seda rohkem. Samas on töötajate koolitamine SE-des tavaline, kuigi väga hinnatundlik tegevus. Vabatahlikke kaasatakse SE-des suhteliselt palju.
-
SE-d ei ole ainult passiivsed välise toe saajad, paljud neist pakuvad teistele SE-dele ka ise tuge – peamiselt oma töötajate aega, oskusi või mentorlust. Eelistatakse näost-näkku tuge, personaalseid soovitusi ja sektorispetsiifilisi kogemusi. Paljud SE-de juhtidest on kasutanud või sooviksid kasutada mentori abi, et parandada oma juhtimisstiili. Mitmed on ka ise (peamiselt mitteametlikult) mentorid olnud, pidades seda kasulikuks mõlemale osapoolele.
-
Võrgustumine on populaarne ja efektiivne, toetades mitteametlikku infovahetust ja aidates luua suhteid, mis laiendavad sektori võimet lepinguid sõlmida. Siiski on jäänud küsimused, kuidas haarata kaasa SE-sid väljaspool praeguseid võrgustikke, et parandada muuhulgas sektori pakkumisi potentsiaalsetele koostööpartneritele ja klientidele.
Allikas: Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku kodulehekülg.