Hallid karvad ja head soovid

 Mind on juba pikemat aega vaevanud kaks küsimust. Esiteks – miks inimesed ei saa ennast kuivaks raputada nagu koerad? Ja teiseks – mis tunne on päriselt olla Heateo vabatahtlik? Teisele küsimusele saan peagi vastuse.

Väidetakse, et seitsme aastaga uuenevad inimese kehas kõik rakud. Ma ei oska öelda, kas see on tõsi. Mina tean seda, et nüüd, peale seitset aastat Heateost lahkudes on mu juustes esimesed hallid karvad. Aastal 2006 neid seal kindlasti polnud.

Mu ajusoppidesse ja hinge on kogunenud paljugi, mida väliselt märgata pole, kuid mille loomisel on Heateol olnud veelgi suurem roll kui hallide karvade tekkimisel. Viimased on nagunii peamiselt geneetilised, eks? Igatahes jääb minusse Heateos tegutsetud ajast rõõm (sõprus)suhetest ägedate isiksustega, mälestused kordumatutest kogemustest, tänulikkus valusate õppetundide eest … ja innustus viia ellu uusi plaane, mis hakkasid esimesi juuri ajama just Heateos. Häid soove Heateo kogukonnale ma enda sisse ei jäta: kolm nendest ütlen järgnevalt teile kõigile välja.

Eesmärgid ja tulemused

Kui mina Heateoga liitusin, oli selle kogukond liikunud algsest eesmärgist (aidata teha head) juba edasi uue ja praeguseni kehtiva sihini (aidata teha head hästi). Kuidas tõlkida sellist missiooni ühiskonda paremas suunas muutvateks tegevusteks? Sellele küsimusele vastuste leidmine on olnud minu jaoks huvitav ja õige asi, millega elus tegeleda.

Aastate jooksul olengi saanud olla toeks paljude asjade teostamisel, mis aastal 2006 tundusid roosade unistustena. Toetatud on tegusate maailmamuutjate kasvamist oma valdkonna eriti tugevateks tegijateks (nt Oma Pere). Algatatud on alguses uuenduslikud ja praeguseks lihtsalt hädavajalikud organisatsioonid (nt Abikäsi). Tugevatele projektidele on võimalik aasta ringi annetada Swedbanki annetuskeskkonna abil. Ja nii edasi. Aga nüüd: soovid-soovid!

Esimene soov. Et jätkuks ägedaid inimesi!

Nüüd ma tean, mida tunnevad kõnepidajad Oscari-tseremoonial. Ka Heateos on olnud nii ekraanil kui ka selle taga rohkem olulisi inimesi, kui praegune aeg ja koht lubavad neid ära nimetada. Ühiste eesmärkide nimel tegutsev kogukond jääb minu jaoks Heateo lillelist logo kõige paremini sümboliseerima. Tarku ja läbinägelikke, loovaid ja aktiivseid, uskumatu töövõimega ja veelgi uskumatuma hingesuurusega, ettevõtlikke läbi seinte minejaid … Et neid oleks ka järgmistel aastatel – ja et praegu eemale jäänud tegijad leiaksid enda jaoks häid põhjuseid uuesti panustama pöörduda!

Teine soov. Et jätkuks julgust katsetada ja õppida!

„Võimatu”, „ei saa” ja „liiga hirmus” pole kunagi kuulunud Heateo kogukonna sõnavarasse. HIV-koolitusi müüv sotsiaalne ettevõte? Miks ka mitte! Ühiskondliku mõju hindamise käsiraamat, mida keegi päriselt viitsib lugeda? Kuidas siis muidu! Auhinnaraha andmine kahele kutile, kes väidavad end suutvat erivajadustega inimesi teistest tegijatest tõhusamalt tööle aidata, kusjuures neil ei ole veel ühtegi sellist kogemust? Kellele siis veel!

Tänu oma kombele kartmatult saatust õrritada on ka meie ebaõnnestumised olnud suurejoonelisemad kui nii mõnelgi teisel. Aidata edukas sotsiaalne ettevõte pankrotti (ja õnneks sealt ka uuesti välja)? Tehtud! Investeerida ressursse sotsiaalse ettevõtluse äriplaani, mis hiljem osutub (kasutatud) tualettpaberi vääriliseks? Samuti tehtud! Lasta alustaval eestvedajal võtta endale üle jõu käiv vastutus ja märgata tema läbipõlemist liiga hilja? Tehtud – ja ikka korduvalt!

Meie ühiskond ei ole sellises seisus, et seda saaks paremaks muuta mugavate, riskivabadena tunduvate valikutega. Turvaliste ja seetõttu mõistlikena paistvate otsuste tagajärjeks on kahekümne aasta pärast kaks korda väiksem, haigem ja (vaimu)vaesem rahvas kui praegu. Seetõttu loodan, et Heateol jätkub julgust teha riskantseid valikuid ning aktsepteerida kaotuseid pisaraid valamata ka siis, kui läheb planeeritust kehvemini.

Olen proovinud üha rohkem jagada lugusid oma ebaõnnestumistest koolitustel ja mentorsuhetes. Hoian pöialt, et õppetundide sõnastamise ja nende jagamise kultuur juurduks Heateos veelgi sügavamalt. Meie kogukond on nagu suur klassiruum, kus võrdsel positsioonil on nii värskelt alustav vabatahtlik kui ka staažikas Heateo nõukogu liige. Sellisest klassiruumist väljuvad maailmamuutjad on tänu enda sees läbi tunnetatud õppetundidele küll võitmatud!

Muuseas, mujalt maailmast on häid näiteid organisatsioonidest, kes avaldavad peale ilusaid pilte täis aastaaruannete ka nn õppetundide aruandeid. Nendes jutustatakse avameelselt ebaõnnestumistest, nende põhjustest, tagajärgedest ja järeldustest organisatsiooni jaoks. Julgust riskeerimise kõrval teadlikult õppida ja õppetunde jagada soovin ka Heateo kogukonnale.

Kolmas soov. Et jätkuks oskust keskenduda!

Aasta 2013 on Heateo kogukonna jaoks täis põnevaid otsusekohti ja arenguvõimalusi. Viimastel aastatel on nõukogu ja tegevjuhid lasknud tegevmeeskonnal eri suundades eksperimenteerida. Vaba kulgemine ja võimalus katsetada on viinud muuhulgas ka eespool mainitud ägedate tulemusteni.

Nüüd on käes (vahe)kokkuvõtete aeg. Minu meelest on Heateole endale tarvis uut selget sihti. Soovin Heateo asutajatele ja nõukogule, tegevmeeskonnale ja vabatahtlike-toetajate kogukonnale tarkust lahenduste leidmisel ja pealehakkamist nende elluviimisel!

Jaan Aps

Heateo SA tegevmeeskonnas 2006–2013

P. S. Ah et mida mina edasi teen? Tegutsen järgmise hooaja eelkõige eestkostevaldkonnas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liikmena. Ja pooleldi hobi korras hoolitsen selle eest, et mõju hindamine muutuks kodanikuühiskonnas iluasjast raamatupidamisstandardiks. Küllap jagan edaspidigi mõtteid ajaveebis storiesforimpact.com. Nende plaanide teostamine tähendab kindlasti ka sisulisi koostöökohti Heateoga. Õlg õla kõrva liikumine, sünergia ja „vana arm ei roosteta” – sellised ilusad asjad, millest kahte esimest päriselt usungi.

3 vastust postitusele “Jaani kolm head soovi Heateo kogukonnale”