2013. aasta vältel võis heateolasi näha igas Eestimaa nurgas, sest käisime Siseministeeriumi ja regionaalministri valitsemisala toel koolitustuuriga läbi kõik maakonnad. Avastasime uusi ja veel rääkimata lugusid headest lahendustest, andekatest eestvedajatest ja teistsugustest väljakutsetest. Tänu ringreisile leidsime oma portfelli Ettevõtliku Kooli ning palju koostööpartnereid, omajagu liikmeid sai endale juurde ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Anname järgnevalt ülevaate olulisematest järeldustest, millele teel olles jõudsime.

Sotsiaalne ettevõtlus huvitab kõiki
Ringreisi ühepäevaste koolituste raames jagasime enda kogemusi kolmel teemal: ühiskondlik mõju, sotsiaalne ettevõtlus ja professionaalidest vabatahtlike kaasamine. Konkurentsitult populaarseim teema oli sotsiaalne ettevõtlus, seda peamiselt organisatsiooni tulubaasi mitmekesistamise kontekstis.
Olgugi, et ühiskondliku mõju käsitlemine tekitas paljudes suurt huvi ja lubadusi õpitut tulevikus rakendada, ei mõõda enamik osalejatest enda mõju või pikaajalisi tulemusi ja hindavad enda võimekust seda tulevikus teha madalaks. See paneb ka potentsiaalsed maailmamuutjad raskesse olukorda, sest mõjupõhine mudel ja oskus seda mõju teistele selgitada eristab mitmeid edukaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Teised mured
Meie jaoks eristusid selgelt pea kõikide väikelinnades ja maal toimetavate organisatsioonide mured ning teemapüstitused. Näiteks on ühte väikeses vallas toimetavasse ühendusse väga raske leida professionaalist vabatahtlikku; enda sihtgrupiga suhtlemiseks pole väga mõtet kodulehte teha, kui kõik nad elavad ümberkaudsetes majades; häid avalikke teenuseid saab osutada eelkõige tasuta, sest vallal ei jätku raha.
Tunnistame, et paljudel sellistel juhtudel ei ole meie nõust üldse kasu. Need teemad on mõtlemiskohaks nii kodanikuühiskonna arendajatele kui inspiratsiooniks haldusreformile. Koputame aga kõikide lugejate regionaalsele südametunnistusele – ehk on just sinu vanavanemate kodukohas mõni hea algatus, kuhu saaksid vabatahtlikuna panustada?

Igal pool üks külaselts
Ei olnud koolitust ega maakonda, kus me poleks kohanud mõnda külaseltsi, üks erinevam kui teine. Vahetasime omavahel palju häid nõuandeid, kuid peame nentima, et külaseltsid vajaksid täiesti oma Heategu ja tööriistakasti, mille abil enda mõju teadlikumalt mõõta ja suurendada.

Meie soovitus: rohkem koostööd
Eestis toimetavad mitmed üle-eestilise haardega organisatsioonid, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit või Toidupank. On aga valdkondi, kus pea igas vallas toimetab 3 erinevat kodanikuühendust, osutades kas sarnaseid teenuseid või parandades pea identse sihtgrupi elu. Nii konkureerides on ühendusel raske enda tööd õiglasel viisil rahastada, sihtgrupil vahest isegi liiga palju variante ning avaliku võimu ees rasked valikud.

Soovitasime kohapeal ja soovitame ka praegu teha rohkem koostööd enda kodukoha, maakonna teiste ühendustega ja vältida tegevuste dubleerimist. Kaasates teisi samade väljakutsete ees seisvaid ühendusi on lihtsam ka tegeleda juhtimis- ja arendustööga ning leida rahastajaid. Tasub läbi mõelda, kas usaldada mõni oma tegevusvaldkondadest koostööpartnerile ning suunata oma tegevusi veel teravamalt ühe ja suurema muutuse ellu viimiseks. Näiteks usaldas Heategu mõni aega tagasi sotsiaalse ettevõtluse alase eestkoste ning palju muud just Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule – teadsime, et see aitab meil paremini keskenduda oma põhihuvile, Eesti ühiskonda muutvate algatuste kasvatamisele.

Täname maakondlikku ringreisi panustamise eest siseministeeriumit ja regionaalministri valitsemisala, vabatahtlikke ja koostööpartnereid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust, väga abivalmis maakondlike arenduskeskuste konsultante ning kõiki inspireerivaid osalejaid, tänu kellele me palju kogemusi, tarkusi ja kontakte leidsime!