„Empathy comes from the stomach, generosity from the heart, and philantropy from the mind“. Sellise mõttega avas Etienne Eichenberger, WISE tegevjuht EVPA (European Venture Philantrophy Association) aastakonverentsi. Šveitsis kuuldut-nähtut vahendab Maris Ojamuru.

Novembri lõpus Genfis aset leidnud senini suurima osalejate arvuga  konverents kandis pealkirja „Responsible leadership – Inspire and Act“.  Kahepäevaste seminaride, töötubade 520-liikmeline osalejaskond varieerus sotsiaalsetest ettevõtjatest, teadlastest, pankuritest sotsiaalsete investoriteni, kuid suuremalt jaolt olid osalejateks suuremad ja väiksemad fondid, mis on asutatud ettevõtete või eraisikute poolt haldamaks filantroopide vara parimal moel.

Jagan kolme peamist teemat, mis konverentsilt kõlama jäid ning mis ka Heateo tegevussuundadega lähiaastatel seonduvad.

Vana hea filantroopia või mõju avaldav investeering?
Filantroopide huvi investeerida „õigetesse“ projektidesse kasvab. Investeerimisstrateegiad on seejuures erinevad – mõned eeldavad, et ühiskonda panustamine peab olema finantsilises plaanis kasumlik, teised (nagu näiteks Ferd Social Entrepreneurs) eeldavad, et investeering oleks kasumlik, kuid ei soovi kasumit rahana välja võtta, pigem investeerides see raha uutesse muutust loovatesse algatustesse.

Enamus (ca 50%), kuid tugevas kahanevas trendis, on heategevuslikud algatused, kes annetavad raha lootuses saavutada muutust vaid ühiskondlikul skaalal. Kõige enam kasvab investeeringute maht algatustesse, mis sihivad eelkõige ühiskondlikku muutust ja  teisalt finantsilist mõju (algatuste osakaal ca 38%).  Samuti kasvab vaikselt koolkond tehnoloogiasektorist tuntud äriinglitest, kes on avastamas ühiskondlikku mõju lubavate investeeringute valdkonda. Seetõttu olid paljud kohapealsed diskussioonid  seotud küsimusega – kas ühiskondlikku mõjusse investeerides on võimalik ühildada eesmärgi täitmine finantsilise tulemuslikkusega või on see lihtsalt traditsioonilise filantroopia hääbumine?

Teiselt poolt – on näha, et veidi on raugenud ootused uue trendiseadja suunal, kes suudaks oluliselt kasvatada mõju loovate investeeringute turu mahtu. Nimelt on pensionifondide ja finantssektori valmisolek muutustesse investeerida veel madal. Samas on näha jõulist filantroopianõustamise kasvu ning pankade juurde koondunud filantroopiafonde, neid siis privaatpanganduses. Kui suudaksime 1% pensionifondide mahust suunata ühiskondliku mõju loomisesse, saaksime rääkida juba jõulisest arengust.

Uued rahastusmudelid kasvatavad sektoriteülest koostööd
Inglismaalt alguse saanud Social Impact Bonds (SIB), s.o ühiskondliku kasu võlakirjade lahendus tõusis konverentsil innovaatiliste rahastusmudelite lipulaevaks. Mudeli keskmeks on uuenduslik koostöömudel riigi, vabaühenduse ja investori vahel, mille raames kaasatakse mõjuinvestori raha, et töötada välja konkreetse ühiskondliku probleemi jaoks lahendus, mis aitaks probleemi tõenduspõhiselt, efektiivselt ja soodsamalt lahendada. Kui lahendus täidab eesmärke, ostab riik investorilt lahenduse üle ning maksab seejuures välja nii investeeritud rahasumma kui ka kokkulepitud intressi.

Tänaseks on  üle maailma käivitatud üle kahekümne võlakirjaprojekti, nendest 14 Inglismaal, 2 USA-s, Belgias, Uus-Meremaal jne. Üks esimestest näidetest maailmas on 5+2 aasta vältel ligi 1,5-miljonilise elanikkonnaga Essexi regioonis teismeliste riskikäitumise probleeme lahendav projekt. Taolise koostööprojekti toimimist on tõestama koondunud Social Finance, Essex County, Bridges Ventures ja Action of the Children. Lähiajal on „küpsemas“ esimesed võlakirjad nii Sloveenias, Austrias  kui ka tõenäoliselt Eestis.

Strateegiliste fondide hulk kasvab, tegevus muutub terviklikumaks
Filantroopide ja mõjuinvestorite huvi kasvatab strateegilise filantroopia fondide ning  inkubatsioonilaborite mahtu ja professionaalsust. Fondid pakuvad nii investoritele kui ka algatusele üha terviklikumaid tugisüsteeme, mis koosnevad sotsiaalsete ettevõtete ja ühiskondlike algatuste inkubatsioonist, arengutoest, finantseerimisest ja laiema teadlikkuse kasvatamisest (nt Oksigen Belgias). Fondid eelistavad raha paigutada innovaatilistesse ideedesse, start-up’desse ja algatustesse, mis on tegutsenud 1-3 aastat.

Heateo Sihtasutuse esindajana konverentsil oli  hea meel tõdeda, et oleme „ree peal“ – meie plaanid on kooskõlas turutrendidega ja plaanid ühilduvad suures plaanis tuntud strateegilise filantroopia fondide  ja kasvuinkubaatoritega. Vaid mahud on meil veel teised.

Maris Ojamuru
Heateo Sihtasutuse tegevjuht