„SPIN meeldib mulle just seetõttu, et seeläbi ei ole eesmärgiks kedagi olümpiale saata. Aga sellest on kasu juba siis, kui kasvõi üks Kopli noor saab oma elule täiesti uue tähenduse.“

Heateo poolt käivitatava spordil põhineva ennetusprogrammiga SPIN on vabatahtlikuna liitunud Elina Kivinukk, kes koordineerib programmi mõjude mõõtmise mudeli valmimist. Meie programmi jaoks on Elina eriti väärtuslik spordipsühholoogia huvi ja hariduse tõttu – oma magistritöös võttis ta vaatluse alla, kas ja kuidas Eesti treenerid õpetavad noortele eluks vajalikke oskusi.

„Sport on mulle kogu aeg huvi pakkunud ning nüüd olen saanud ühendada spordihuvi ja oma varasema noorsootöökogemuse,“ räägib Elina. Psühholoogi haridusega Elina on varem tegutsenud noorsootöö-ja koolituse vallas, kuid otsustas siis valdkonda vahetada ja läks Jyväskylä ülikooli magistrantuuri õppima spordipsühholoogiat.

„Laiemalt huvitab mind spordi roll ühiskonnas. Kui enamasti nähakse spordi kasu paremas enesetundes ja tervises, siis mina tahaksin rõhutada ka võimalust noori positiivselt arendada,“ selgitab Elina. „Keskendusin oma magistritöös treeneri käitumisele ning uurisin, kuidas Eesti treenerid õpetavad noortele eluks vajalikke oskusi. Jälgisin nelja Eesti treenerit eri pallimängualadelt: mida nad treeningutel teevad, et noortele näiteks koostööd või tagasiside andmist õpetada, samuti uurisin intervjuude käigus nende filosoofiat ja põhimõtteid.“

Sellest tulenevalt on treeneril märgatavalt suurem roll kui vaid heade harjutuste väljamõtlemine või korra hoidmine. Trennis toimub ju noore kasvatamine, rõhutab Elina. „Mõni laps näeb treenerit rohkem kui oma isa, mis tähendab ka vastutusrikast rolli noorte kujunemise mõjutajana.“

Elina toob välja, et teooria kohaselt saab noori saab spordi abil mõjutada neljal moel, vt joonis.

Neli tasandit eluoskuste arendamisel spordis. Allikas: Gould & Carson, 2008.

Esiteks, võib spordis osalemine hoida ära võimalikke õigusrikkumisi. Ainult seeläbi, et noor käib sporditrennis, vähendab võimalusi samal ajal tänaval kuritegevusega tegelda.

Teiseks on oluline tähtsustada treenerit kui positiivset eeskuju. Treener ei pruugi kunagi eluks vajalikke oskusi õpetada, aga enda käitumise kaudu – näiteks kuidas suhtub kohtunikku võistluste ajal või millistest viisakusreeglitest kinni peab – võib anda olulisi vihjeid käitumiseks.

Kolmandal tasemel õpetab treener teadlikult eluks vajalikke oskusi. Sporditrennis pööratakse tähelepanu meeskonnatöö oskustele, tagasiside andmisele, üksteise toetamisele. Neljas tase lisab eluoskuste õppimisele juurde ka selle ülekandmise teistesse eluvaldkondadesse. Näiteks võib treener õpetada konfliktide lahendamist treeningsituatsioonis, samas ka juurde mainida, et sedasama oskust saab kasutada ka koolis tülide lahendamisel.

„Eluoskuste arendamist spordi abil ei ole Eesis väga uuritud ja laiemalt kajastatud. Oma uurimust tehes nägin, et nii ei ole ka treenerid väga teadvustanud, kuivõrd nad noorte arengule kasuks tulevad. Nad saavad küll juba praegu üsna heal tasemel koolitusi, samas omavahelist koostööd ja kogemuste vahetamist saaks olla rohkem,“ peegeldab Elina leitut. „Üldiselt aga usun Eesti treeneritesse – nad teevad oma tööd südamega, kuigi tasu on väike, koormus suur ja tulemused tulevad pika aja peale. Näen, et SPIN-laadsest programmist on suur abi, läbi selle saame treeneritele pakkuda juurde noori arendavat oskusteavet. Ja kindlasti saame seejuures oluliselt toetuda treenerite senisele kogemusele – nad teavad, mis noorte puhul töötab ja mis mitte. See teeb neist programmi käivitamisel ühed kõige olulisemad koostööpartnerid.“

„SPIN-i raames on minu koordineerida programmi mõjude mõõtmise mudeli valmimine. Koostöös Tartu Ülikooli Avaliku õiguse instituudi kriminaalõiguse asjatundja Anna Markiniga paneme kokku mõjude mõõtmise süsteemi ja uurimisinstrumendid,“ lisab Elina. „Suurbritanniast pärit spordiprogramm oma päritolumaal pikaajalise mõju uurimisega ei tegele, kuid veebiprogrammiga jälgitakse väljundeid. Neil on teada noorte kohal käimine, saavutused, vabatahtlik töö ja osalemine muudes pakutavates võimalustes. Samas Eestis seadsime kohe eesmärgiks, et soovime programmi ühiskondlikku mõju põhjalikumalt mõõta. Praegu on ettevalmistusfaas ning lähemalt saab rääkida sügisel, kui pilootprogramm ka käivitub.“

SPIN on Heateo Sihtasutuse poolt käivitatav Suurbritannia-päritolu spordil põhinev ennetusprogramm riskioludes elavatele noortele. Siseministeeriumi toetusel ja koostöös Eesti Jalgpalli Liidu, meistriliiga klubide FC Flora ja FC Levadia, Politsei-ja Piirivalveameti ning Tallinna linnaga hakatakse 3 korda nädalas 10-16 aastastele noortele pakkuma jalgpallitreeninguid ning eluks vajalikke oskusi arendavaid sessioone. 2014. aasta sügisel rakendub SPIN katseprogrammina Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.

Kui sul tekkis küsimusi või soovid ise kaasa lüüa, võta ühendust SPIN-i käivitaja, Keit Fomotškiniga, tel 53 060 112, keit@heategu.ee

Joonis pärineb artiklist: Daniel Gould & Sarah Carson (2008): Life skills development through sport: current status and future directions, International Review of Sport and Exercise Psychology, 1:1, 58-78