Arhiiv ‘Vabakond’ rubriigi jaoks

Meil on hea meel tõdeda, et oma tegevuste mõju hindamise teema on lumepallina suure hooga veerema läinud ning selle heaks tõestuseks on jakirja Hea Kodanik vastvalminud number, kus võetaksegi vaatluse alla vabaühenduste mõju.

Miks me ikkagi räägime mõjust?

Sest et aina enam tahame me ise ning tahavad ka rahastajad näha, et antud raha (või millegi muu) toel mitte lihtsalt ei tegeleta probleemide lahendamisega, vaid et probleemid ka lahendatakse.  Lühidalt: et meist oleks kasu. Vabaühendused  peavad endale teadvustama, et mida rohkem tuleb juurde neid, kes oma võimekust veenvalt demonstreerida suudavad, seda keerulisemaks läheb teistel. Seega pole mõju mõõtmise kõrval sugugi vähemtähtsam oma mõjust õigete sõnade ja viisidega rääkimine.

Hea Kodaniku kaaneloos uuritaksegi, kuidas Eesti vabaühendused oma mõju näevad, mõõdavad ja kirjeldavad ning miks sellele praegu ikka veel küllalt vähe tähelepanu pööratakse. “Leksika” rubriigist leiab näpunäiteid, kuidas seda teha ja kuidas mitte teha. Kevadel Eestis käinud konsultatsioonifirma Keystone Accountability juht David Bonbright kõneleb antud intervjuus, kuidas rahastajad peaksid ja saaksid oma toetustega ühiskonnas paremini häid muutuseid saavutada.

Endine Heateo töötaja ja praegune koostööpartner Jaan Aps peab väga oluliseks osaks mõjude hindamisest peab ta nende kommunikeerimist. Konkreetsed lood saavutatud muutustest aitavad oma töö tulemusi edasi anda ka neile inimestele, kes oludega vahetult kursis olemata ei pruugi osata numbrite taha näha. “Eestis on kindlasti vabaühendusi, kellel on mõju täiesti olemas, aga kes lihtsalt ei oska sellest rääkida,” märgib Jaan. Tema veebipäevikus storiesforimpact.
com on ses vallas eriti kiita saanud ja lausa kodanikuühiskonna superstaariks.

Aitäh ajakirja toimetusele ning kõigile teistele head lugemist!

Sel nädalal veedame viimaseid nostalgilisi päevi meie kallis Rotermanni kontoris, ohates, valides välja uusi põnevaid algatusi Heateo portfelli ning heites pilke punasele, üksikute veini- ja kohviplekkidega kaunistatud vaibale. Meenuvad kõik head mõtted, uued algatused, mis koosolekuruumides hapnikku otsides sündisid, ning rohked kogukonnaüritused. Ei ole mingis mõttes enam sama, kui ei pea igat uut kontori külastajat meie ülesleidmiseks 10 minutit juhendama.

Kui ka teie tunded meie kontori suhtes on palavad ja tulised, saab kontoriga hüvasti jätta reedel 26. septembril, kui pakime hoolikalt Heateo asju. Tulge astuge läbi ning kui tekib soov panna käed külge, saame koos kohvi-, tee- või veiniklaasiga Heateo uude kontorisse pakkida.

Uuest nädalast alates võib Heateo ning palju teised tublid vabaühendused leida meie uuest kontorist Telliskivi Loomelinnakus. Uues kontoris peaks olema rohkem ruumi, veel uusi kontorikaaslasi (tere, SA Kiusamise Vastu ja Korruptsioonivaba Eesti!) ning hubasemad koosolekuruumid ja puhkeala. Samuti rõõmustavad meid näiteks parkimiskohad ning varsti värskelt asfalteeritud Telliskivi tänav, loomelinnak ise ning üle tee asuv Tagurpidi Lavka.

Lubame, et kutsume kõiki varsti ka soolaleivapeole. Anname edasi ka enda kiitused vabaühenduste liidu EMSL meeskonnale, kes meie uue kontori leidsid ja ette valmistasid!

Meie uus aadress:

Telliskivi 60a, A3, (3. korrus)
10412 Tallinn
Eesti

Kohtumiseni uues kontoris!

Heateo tiim

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avas 23. augustil taotlusvooru sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide koostamiseks. Taotluse peab 30. oktoobriks valmis saama!

Taotlusvooru raames toetatakse vabaühenduste poolt käivitatava sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide läbimõtlemisele ja koostamisele suunatud projekte. Toetatava projekti tulemusena on vabaühendus läbi mõelnud ja kirja pannud oma toote või teenuse äriplaani ning valmis seda hakkama ellu viima. Lisaks läbivad kõik toetusesaajad sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamise koolituse.

Toetust saab küsida kuni 3000 eurot projekti kohta ja kuni 90% eelarve abikõlbulikest kuludest. Projektide toimumisajaks on periood 1. jaanuar – 30. aprill 2014. Taotlusi oodatakse hiljemalt 30. oktoobril 2013 kell 15.00.

Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus. Erandina on selles voorus võimalik toetust taotleda ka alla üheaastastel organisatsioonidel, kuid sel juhul tuleb taotlus esitada koostöös sotsiaalse ettevõtlusega tegeleva partnerorganisatsiooniga, kellel on projektis nõustav roll. Partnerorganisatsioonideks võivad olla nt Heategu, Vabaühenduste liit EMSL ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

NB! Toimuvad ka infopäevad:
05.09 Tallinnas ja Raplas,
09.09 Kuressaares,
11.09 Jõhvis,
12.09 Tartus,
13.09 Põlvas ja
26.09 Haapsalus.

Ilusat planeerimist!

Suurem osa vabaühendusi tahab oma tegevusega midagi paremaks muuta. Peaaegu alati jõuab ka kätte hetk, kus tuleb vastata küsimusele, mida siis täpsemalt on paremaks muudetud. Kui mitte varem, siis tuleb seda öelda rahastajatele, olgu siis aruannet või uut taotlust kirjutades. Veenev tegevusmudel ning head tulemused aitavad leida väärt liikmeid, vabatahtlikke, juhte, töötajaid, partnereid ja muid liitlasi-poolehoidjaid-abilisi (ning need omakorda saavutada veel paremaid tulemusi). Kõige vajalikum peaks see info muidugi olema organisatsioonile endale, omamaks kindlust, et oma elupäevi ei raisata tühja töö tegemisele.

Suvekoolis õpime, kuidas muutuste kavandamine ja jälgimine harjumuspäraseks ja kasulikuks igapäevategevuseks muuta. Oodatud nii alustavad kui ka ammu tegutsevad vabaühendused, mistahes valdkonnast ja piirkonnast, mistahes suuruse ja tegevusulatusega, kes tahavad saada paremaks

• oma tegevuste plaanimises – et tehtaks just neid asju ja just sel viisil, kus oma oskuste, teadmiste, huvide ja võimaluste juures ollakse kõige tulemuslikumad;
• oma tulemuste mõõtmises – et oleks selge, kas ja kui palju on olukord tänu selle vabaühenduse tehtule paremaks muutunud;
• ja selle teistele kommunikeerimises – et ka teised tehtust ja selle vajalikkusest aru saaks ning tahaks seda toetada.
  
  Tutvu täpsema programmiga siin ja registreeru suvekooli siin!

Kuidas suvekoolis toimetatakse?

Lubame, et kes aktiivselt kaasa töötab, lahkub pärast neid kaht päeva reaalsete lahendustega oma organisatsiooni jaoks – ja kes leiab, et ta seda ei saanud, sellele maksame osalustasu tagasi.

Meie suvekool ei ole loengutel istumise koht, et kuuldud ilus jutt siis argitoimetuste kõrval tasapisi unustada. Jah, programmis on mõned loengud ja suure saali arutelud, kuid põhiosa ajast töötatakse 3-5 liikmelistes gruppides, kus järgimööda tegeletakse kõigi grupiliikmete organisatsioonide probleemide lahendamisega. Grupiliikmed on su esimesed kaasamõtlejad ja kriitikud, lisaks kohtute eri teemade asjatundjatest mentoritega, et saada tagasisidet oma ideedele ja abi nende elluviimiseks: näiteks kuidas oma organisatsiooni saavutusi sõna ja pildiga edasi anda, kuidas koguda andmeid, kuidas muuta oma aastaaruanne või kodulehekülg haaravamaks jne. Iga osaleja saab töövihiku ülesannetega, mida suvekooli käigus täita.

Soovitame võimalusel suvekooli kaasa võtta sülearvuti või muu riista, kust saate vajadusel kergesti kätte oma organisatsiooni kodulehe, strateegiadokumendid, tegevuskava, aasta- ja olulisemad projektiaruanded ning muid end tutvustavaid materjale, mis teil on. Kui eelistad paberit, võid need muidugi ka trükituna ühes haarata.

Lisaks õppetööle toimuvad mulluses suvekoolis väga poppideks osutunud kiirkohtingud ja elav raamatukogu ning on veel hulgaliselt muid võimalusi uusi kontakte sõlmida ja vanu tuttavaid taasnäha. Kohal on suurem osa Eesti vabaühenduste võtmeisikuid!

Kes aitavad nõu ja jõuga?

Reedesel päeval on mentoritena osalejatele strateegilise planeerimise juures toeks Maris Jõgeva (EMSL), Maris Ojamuru (Heateo SA), Jaan Aps (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Aune Lillemets (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Alari Rammo (EMSL), Teve Floren (EMSL), Martin A. Noorkõiv (Domus Dorpatensis), Margo Loor (Väitlusselts) ja Urmo Kübar (EMSL).

Laupäeval pakuvad oma ekspertteadmisi:

Birgit Rootsi (Kommunikatsioonbüroo JLP) – Uuringute koostamine ja läbiviimine

Maiu Uus (Praxis) – Oma tegevusvaldkonda puudutavate andmete leidmine

Mihkel Lauk (PwC Advisors) – Internetiturundus

Kristina Mänd (Poliitikauuringute Keskus Praxis) – Kuidas oma tegevusi paremini planeerida ja strateegiaid ellu viia

Agne Tamm (Heateo Sihtasutus) –  Kuidas rolle määrata ning inimesi juhtida

Anna Karolin (Heateo Sihtasutus) – Kuidas oma mõju kommunieerida

Jaan Aps (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) – Story-telling

Urmo Kübar (EMSL) – Meediaga suhtlemine

Margo Loor (Väitlusselts) – Kuidas oma väiteid argumenteerida

Martin A. Noorkõiv (Domus Dorpatensis) –  Kuidas ehitada endale vabatahtlike süsteem, mis aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele

Hille Hinsberg (Praxis) –

Aune Lillemets (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) –

Praktiline info

Suvekooli osalustasu on:

• 20-aastastele või noorematele osalejatele: 15€
• EMSL-i liikmesorganisatsioonidele: 25€
• Kõigile ülejäänutele: 30€
• EMSL-i liikmesorganisatsioonidele, juhul kui ühest organisatsioonist tuleb kolm või rohkem inimest: 20€
• Kõigile ülejäänutele, juhul kui ühest organisatsioonist tuleb kolm või rohkem inimest: 25€

Kui oled nõus laskma lisada oma osalustasule 5 eurot, toetad sellega kõige nooremate, vabakonna tulevikulootuste osalemist suvekoolis.

Osalustasu sisaldab suvekooli kahepäevast programmi, töövihikut, kaht lõuna- ja üht õhtusööki, reede õhtul sauna ning bussitransporti Tallinnast Roostale ja tagasi (kui soovijaid on piisavalt palju, tellime bussi ka Tartust).

Majutus toimub 1-3 magamistoaga majakestes, ühes majas on vastavalt 4-10 inimest. Suvekooli toimumispaiga, Roosta puhkeküla asukohta ja muud infot saab uurida nende kodulehelt.

Lisateave Martin Meiternilt (martin@ngo.ee), arveldamise osas Alari Rammolt (alari@ngo.ee).

Mõnikord tundub meile, heateolastele, et kõige olulisemad arutelud ühiskonna kõige põletavamate probleemide ja nende lahendamise üle juhtuvad koosolekuruumides uute ja põnevate eestvedajatega (teate küll, selles, kus õhk alati otsa saab), brunchil tarkade sõpradega, aga sageli mitte laiema avalikkuse ees leheveergudel või valimiste eel laiemas eetris.

Seega on meil eriti hea meel, et paljud meie kogukonna liikmed, head sõbrad ja partnerid vabasektorist loovad selleks nädalavahetuseks Eesti südamesse Paidesse ning laiemalt üle Eesti ühe tõelise ideede turu—Eesti esimese Arvamusfestivali. Nagu tõelisele ideede turule kohale, on valuutaks vaid avatud meel ning tulemuseks konstruktiivsed arutelud ja palju häid mõtteid.

Kuigi soovitame heita pilk tervele programmile, et leida sealt endale kõige tähtsamad arutelud või nende puudumise korral ise üht alustada, toome välja mõned meie lemmikud, kuhu Sind eriti intensiivselt osalema ootame.

1. Ühiskondliku kasu võlakirjade õpituba, reedel 16. augustil kell 18:00 Paide Vallitorni 8. korrusel. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud.

Tõstame uhkusega käe püsti selle puhul, et valmistame koos tublide eestvedajatega ette Eesti esimest ühiskondliku kasu võlakirjade pilooti. Õpitoas tutvustame koos Heateo vabatahtliku Kajar Kasega ühiskondliku kasu võlakirjade mudelit, selle võlu ja valusid teistes riikides ning selle rakendamise võimalusi ning mõttekust Eesti kontekstis. Osalejatele ütleb tere ka Eesti piloodi eestvedaja.

2. Arutelu „Kas vaid erakasumit taotlev ettevõtlus on hääbuv nähtus?“ laupäeval 17. augustil Kagulaval. Muuhulgas ka vastutustundliku, jätkusuutliku ja sotsiaalse ettevõtluse teemadesse kalduvas arutelus löövad kaasa TESA juht Keit Fomotškin, Heateo nõukogu liige Priit Mikelsaar, Tõnu Runnel ning Andrei Korobeinik.

3. Kiusamisvaba kooli arutelu reedel 16. augustil kell 17:00 Kagulaval. Statistika kooli- ja küberkiusamise kohta asetab meid Euroopa edetabelis hirmutavalt kõrgele kohale. Kes kiusab, miks kiusab ja kuidas teha nii et keegi ei kiusaks—just selle üle arutlevad Kristiina Treial, Lauri Tankler ja Mare Pork, arutelu korraldab SA Kiusamise Vastu.

4. Arutelu “Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?” laupäeval 17. augustil kell 15.00 Kagulaval. Tihti öeldakse, et alkohol on Eesti elu paratamatu osa, mis aastasadade jooksul on meie elustiili kinnistunud ning võib-olla isegi osaliselt identiteediga läbi põimunud. Aga kuidas mõjutavad see ja teised ajaloolised kuvandid Eesti alkoholitarvitamist tänapäeval? Kas alkoholiga kaasnevaid kahjusid on meie rahvusliku identiteedi juures üldse võimalik vähendada? Arutelusse panustavad Riina Raudne, Anzori Barkalaja ja Egge Kulbok-Lattik.

Kohtume arvamusfestivalil!

Antud artikkel ilmus veidi lühemana Eesti Päevalehels vastusena  Kadri Ibruse artiklile “Suur osa annetustest kulub abi laialijagamiseks”. Täismahus huvitavaid mõtteid loe altpoolt.

Viimases Ekspressis ilmunud Kadri Ibruse artiklist selgub, et suur osa heategevuslikest annetustest läheb nö üldkuludeks (palgad, reklaam jm). Positiivse näitena tuuakse välja kaks MTÜd, mis kogusid ja annetasid kumbki ca 5000 eurot kulutades sealjuures vaid 6 eurot. Üldkulude osakaal oleks justkui fondi edukuse/edutuse mõõdupuu, kuid selle kõrval on oluline ka abivajajateni jõudev absoluutväärtus. Mis kasu on madalatest üldkuludest, kui ka kogutud kogusumma jääb marginaalseks ning sellega ei suudeta piisavalt paljusid abivajajaid aidata. Ei ole õiglane võrrelda väikeseid perekondlikke MTÜsid, mis tegutsevad oma kindlas nišis, suurte sihtasutustega, mis artiklis väljatoodud kõrgetest üldkuludest hoolimata (või just tänu nendele kulutustele!) viivad abivajajateni igal aastal sadu tuhandeid eurosid.

Selleks, et tõesti midagi ühiskonnas paremaks muuta, suurelt ja silmnähtavalt, on tahes-tahtmata vaja palju tööd ja parajalt kulutusi. Näiteks reklaamkulutusi, mida äritegevuses peetakse investeeringuks lisamüügi saavutamiseks, ei tohiks ka heategevuse puhul raha raiskamiseks pidada. Vastupidi, reklaam on tihti ainus võimalus heategevusliku sõnumi tutvustamiseks laiemale üldsusele. Ideaalses maailmas jõuaks abi heategijatelt abivajajateni ilma liigse vahendamiseta, kuid paraku pole see reaalsuses nii lihtne.
Kindlasti on Eestis häid ja halbu näiteid heategevuse vahendamisest ning kahtlemata on veel palju arenguruumi, eriti kulutuste läbipaistvuse osas nagu Ibrus ka rõhutab. Samas viib üldistav kriitika heategevusfondide üldkulude suunal fookuse eemale kõige tähtsamalt küsimuselt – kuidas innustada inimesi üksteist aitama, üksteisest hoolima? Ibruse artikli pealkirja ja lühikokkuvõtte pealiskaudne lugemine võib anda hea vabanduse tulevikus raha annetamisest hoiduda. Siinkohal mõned näited Ekspress.ee kommentaaridest antud artiklile: „annetamisega tasub äärmiselt ettevaatlik olla,“ „need organisatsioonid on peaaegu kõik petturid,“ „vargaid on meil metsikult.“
Edukate heategevusorganisatsioonide (nt AIDS Ride) looja Dan Pallotta on tabavalt öelnud: „Meil on intuitiivne vastureaktsioon ideele, et keegi võiks teenida palju raha teisi inimesi aidates. Huvitaval kombel ei ole meil intuitiivset vastureaktsiooni sellele, kui inimesed teenivad palju raha teisi inimesi aitamata.“ Ehk siis äritegevusega raha teenimine on inimestele üldiselt vastuvõetav, kuid heategevusorganisatsioonides peaksid palgad olema minimaalsed. Heategevusfonde ei saa võtta kui eraldiseisvat süsteemi. Nad on osa tervest majandusruumist, konkureerides äriettevõtetega nii andekate töötajate leidmisel kui ka tarbija rahakulutusele.

Heategevusfondide ülesanne on inimesi, kellel on elus paremini läinud, annetama inspireerida. Ja seda mitte ainult üks kord aastas Jõulutunnelisse saadetud smsi näol, et saaks endale teleka ees rahulolevalt öelda: „olen hea inimene!“ Samal ajal aga meelitavad ettevõtted tarbijaid kokku ostma tohutul hulgal kingitusi, kodukaunistusi ja muid kaupu ning seejärel tõepoolest ei pruugigi jääda raha üle, et abivajajaid aidata. Arvestades kui palju on äriettevõtetel ressursse, oskusi ja võimalusi tarbija mõjutamiseks, on naiivne loota, et inimene läheb veebilehtedelt abivajajate kontakte otsima, et järjekordse tarbeeseme asemel hoopis heategevusele kulutada. Just selleks ongi vaja fondide üldkulusid ja just see ongi heategevusorganisatsioonide suurimaid väljakutseid – konkureerida muude kaupade ja teenustega tarbija rahakotisuu avamisel.
Arvan, et mitmed heategevusfondid ja muud mittetulundusühingud peaksid senisest palju rohkem raha kulutama. Sest nii nagu ärimaailmas toob iga õigesti investeeritud euro rohkem tagasi – nii peaks see olema ka heategevuses. Räägitakse, et Eesti inimestel pole kunagi ajaloos nii palju sääste olnud kui täna, kuid selge on see, et säästud on ühiskonnas väga ebaühtlaselt jaotunud. On inimesi, kellel tegelikult oleks võimalik teisi aidata, aga kes lihtsalt pole selle peale tulnud või pole selleks saanud piisavat tõuget.
Väikeseks tõukeks annetajatele: järgmine kord, kui tuleb tahtmine endale midagi ilusat lubada, proovige see sama summa hoopis mõnele abivajajale suunata. On nimelt leitud, et teistele kulutatud raha teeb meid õnnelikumaks kui enda peale kulutatud raha.
Heidi Reinson
TNS Emori uuringuekspert ja tarbijakäitumise õppejõud

Trükisoojas Heades Uudistes jälle palju põnevat lugemist!

Seekordses numbris:

* Jaani kolm head soovi meie kogukonnale
* Riina Raudne usub, et Eesti alkoholikultuuri on võimalik muuta
* Tuuli Pärenson arve ei karda
* Edasi – see tähendab Tagasi Kooli
* Eesti sotsiaalsed ettevõtted rabasid rootslased jalust
* Toomas Roolaid aitab näha tunneli lõpus valgust
* Sotsiaalse ettevõtluse õpetamise olevikust ja tulevikust kõrgkoolides
* MAKU muudab maailma paremaks ajalehepaberist kinkekottidega

jpm!

Heade Uudiste seekordne number jääb aga viimaseks. Ajakirjal täitus äsja seitse aastat ja otsustasime saata sünnipäevalapse väärikalt pensionile.  Aitäh teile kõigile, kes te olete seitsme aasta jooksul ajakirja tellinud, lugenud või teha aidanud! Pkemad ja põnevamad lood tegemistest kolivad edaspidi veebi Heateo kuukirja.

Head lugemist!

[issuu layout=http%3A%2F%2Fskin.issuu.com%2Fv%2Flight%2Flayout.xml showflipbtn=true autoflip=true autofliptime=6000 documentid=130328064905-11ac79308f7d4a3f8bf67ae7698b8a7c docname=head_uudised_kevad_2013 username=heategu loadinginfotext=Head%20Uudised%20kevad%202013 showhtmllink=true tag=heategu width=420 height=297 unit=px]

Kuni esmaspäevani, 18. märtsini saavad heategevusorganisatsioonid kandideerida Swedbanki annetuskeskkonda „Ma armastan aidata”, kuhu on oodatud algatused, mille eesmärgiks on lahendada olulisi valupunkte Eesti ühiskonnas.

Annetuskeskkonna vahendusel on võimalik saada oma tegevustele rahalist tuge ja käimasolevaid projekte laiemale üldusele tutvustada. Lisaks saavad algatused vajadusel erinevates valdkondades tuge Swedbanki vabatahtlikest töötajatest. Organisatsioonid jäävad annetuskeskkonnaga seotuks üheks aastaks.

„Annetuskeskkonna idee ei seisne vaid valitud vabaühenduste koondamises. See on koht, kus saavad kokku ühiskondlikud algatused ja ettevõtted ning inimesed, kes soovivad heategu teha,” rääkis Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht Eestis Maris Ojamuru ning lisas, et annetuskeskkond aitab kaasa organisatsioonide tuntuse suurendamisele ja juhib tähelepanu ühiskonnas olulistele teemadele.

Annetuskeskkonna Facebooki leheküljel on täna  ligi 30 000 fänni, olles seega väga heaks ja kiireks suhtluskanaliks annetajatega. See võimaldab organisatsioonidel igapäevaselt teada anda oma tegemistest ning kaasata inimesi väiksemateks heategevuslikeks algatusteks.

„Annetused on Swedbanki klientidele teenustasuta, lisaks on sooja vastuvõtu saanud panga preemiaprogrammisüsteem, mis võimaldab Swedbanki kaardikasutajatel annetada kaardimaksetelt kogunenud preemiapunktid heategevuseks oma kõige südamelähedasemale  organisatsioonile,” rõhutas Ojamuru.

Kandideerimise tingimused leiab veebikeskkonnast: www.swedbank.ee/armastanaidata.

Annetuskeskkonda kandideerivate organisatsioonide seast teeb valiku hindamiskogu, kuhu kuuluvad nii Swedbanki, Heateo Sihtasutuse kui ka teiste ühiskonnaelu oluliste valdkondade esindajad.

Kandideerida saab 18. märtsini ning uued organisatsioonid arvatakse annetuskeskkonda 1. juunil.

2008. aastal loodud „Ma armastan aidata” keskkonna kaudu on enam kui 45-le organisatsioonile  annetatud kokku ligi 500 000 eurot. 2012. aasta jooksul annetasid Swedbanki kliendid läbi preemiaprogrammi enam kui 2,7 miljonitpreemiapunkti, summas üle 50 000 euro.

Heateo Sihtasutus koostöös regionaalministri valitsemisalaga kutsub Harjumaa kodanikuühendusi osalema koolitusseminaril „Kuidas oma kodanikuühendust tugevdada?“ 

Heategu kutsub Harjumaa kodanikuühendusi 5. aprillil kell 11-17:30 Tallinnasse jagama kogemusi oma igapäevatööst ja mõtisklema koos oma organisatsiooni tugevdamise võimaluste üle.

Seminarivormis vahetatakse kogemusi osalejate ja Heateo meeskonna vahel. Koolitusel käsitletakse järgnevaid teemasid:

• Kodanikuühenduse mõju: selle sõnastamine, hindamine ja kommunikatsioon kogukonnale
• Vabatahtlikud mentorid ja ärisektori toetajad: nende  leidmine ning kaasamine
• Sotsiaalne ettevõtlus: võimalused ja väljakutsed

Koolitusele oodatakse osalema kodanikuühenduste esindajaid, kelle organisatsioon on parasjagu selles arenguetapis, et ühenduse põhitegevused toimivad sujuvalt ning on tekkinud vajadus ja valmisolek täiendavateks kvalitatiivseteks arenguteks. Koolitusel osalemiseks täida  motivatsiooniankeet hiljemalt 25.märtsil.

Osalemine on osalejate jaoks tasuta.

Heateo Sihtasutus on Eesti ainuke strateegilise filantroopia fond. Heateo toetusportfelli najal on tuule tiibadesse saanud mitmed suure mõjuga ühiskondlikud organisatsioonid, nagu Noored Kooli, Uuskasutuskeskus, MTÜ Abikäsi jt.

Koolitajateks on Birgit Rootsi ja Toomas Roolaid. Koolituse osalejatele ütleb tere ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

Birgit Rootsi on Heateo portfellijuht, kelle igapäevatöö on Heateo portfelliorganisatsioonide nõustamine sisulise arengu, ühiskondliku mõju ja vabatahtlike kaasamise osas.

Strateegiaprotsesside tuntud nõustaja Toomas Roolaid on olnud Eesti Väitlusseltsi juhatuse liige ning edukas väitleja. Ta on töötanud Rahandusministeeriumis sisekommunikatsiooni alal, on osalenud mitme MTÜ juhtimises (hetkel Päästeliidu nõukogu liige) ning tegeleb praegu  Strateegialabor OÜ tegevjuhina strateegiaprotsesside nõustamisega – aidates teiste hulgas paljusid ühiskondliku eesmärgiga organisatsioone – ning sotsiaalsete ettevõtete mõju hindamisega. Koolitajana tegutseb Toomas alates 2001.aastast.

Lisainfo: Anna Karolin, Heateo Sihtasutus, e-post: anna@heategu.ee, mobiil: 535 999 53.

Koolitusele saab registreeruda siin.