Arhiiv ‘Vabakond’ rubriigi jaoks

Annika Lepp: Organisatsiooni suuremate eesmärkide täitmisesse hästi kaasatud “vabatahtlikest” ja “heategijatest” saavad osalejad.

Heateo Sihtasutuse ja EMSL-i koosmõtlemise tulemusena jõuab 15. augustil Vabakonna lavale heategemise kergust ja raskust avav arutelu.

Loomakaitsevaldkonna vaadet avas meile üks esinejatest, Annika Lepp (MTÜ Loomus):

On hea meel tõdeda, et koostöö erinevate vabaühenduste ja ettevõtete vahel tiheneb aasta aastalt. Koostöö, mida silmas pean, ei ole enam pelgalt valdkonnapõhine (mis on samuti viimastel aastatel tublisti hoogustunud), kuid kogemusi vahetatakse ka organisatsioonijuhtimise küsimustes (sh fundraising, turundus, sise- ja väliskommunikatsioon, ressursside planeerimine jne). Näiteks on vabaühendusi erinevate oma ala spetsialistidega edukalt kokku viinud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.

Samas on võimalusi koostööks palju ja täna neid võimalusi veel ei kasutata. Kardan, et küsimus pole mitte soovimatuses aidata, vaid pigem pole ettevõtted kursis sellega, millist abi heategevusorganisatsioonidel tegelikult vaja on või milline on abistamise puhul vastastikune kasu. Üllatuseks võib ehk tulla, et raha ei olegi alati kõige ihaldatum abi. Vahel on rohkem kasu asjalikust konsultatsioonist või toodetest-teenustest. Võimaluste tutvustamisel saavad ja peaksidki vabaühendused ise aktiivsemad olema. Ilmselt ongi võtmeküsimuseks ettevõtetele kaasalöömise võimaluste väljatöötamine ja teavitamine.

Eraisikutest annetajad ja vabatahtlikud jagunevad laias laastus kaheks: need, kes abistavad pisteliselt, toetades eelkõige konkreetseid projekte ja need, kes abistavad regulaarselt, olles kas püsiannetaja või nö püsivabatahtlik. Kuigi organisatsioonile on hädavajalikud mõlemat tüüpi kaasalööjad, siis jätkusuutlikkuse ja pideva tegevusvõimekuse tagamiseks otsitakse tikutulega taga just teist tüüpi abistajaid.

Näiteks loomakaitsevaldkonnas annetavad inimesed meelsamini ühe konkreetse looma raviarvete tasumiseks kui laiaulatusliku teavitustöö tegemiseks, kampaania korraldamiseks või seadusloomes osalemiseks. Seetõttu on raskemas olukorras need loomakaitseorganisatsioonid, kes tegelevad loomade probleemide vahendamise ja loomade abistamisega laiemal tasandil.

Oma vajaduste kommunikeerimisel näen mina suurimat rolli eelkõige abivajavatel organisatsioonidel enestel. Fundraising ehk rahakogumine ja vabatahtliku tegevuse arendamine on organisatsiooni võimekuse ja jätkusuutlikkuse garantii. Seda on näiteks paljud loomadega tegelevad ühingud kindlasti taibanud, sest nende kodulehti või sotsiaalmeedia lehekülgi sirvides leiab info nii ühe kui ka teise abistamisvõimaluse kohta üsna hõlpsasti üles.

Loomakaitsevaldkonnas on näha, et need inimesed või ettevõtted, kes abistavad organisatsiooni selleks, et osaleda olulistes protsessides ja aidata ühingul täita seatud eesmärke, on püsivamad kui need, kes teevad seda mõnel teisel põhjusel. Esimesed on üldiselt teadlikumad, pühendunud ja proaktiivsed. Nemad on mäed, kes lähevad ise Muhamedi juurde.

Tegelikult ongi ju enamik tõhusaid vabaühendusi loodud selleks, et ühiskonnas on mingi probleem, mis vajab lahendamist. Need on reeglina seesugused probleemid, millega riik piisava vastutustundega ei tegele või oluliseks ei pea. Seetõttu võiks ju mõelda, kas selliste probleemidega tegelevate organisatsioonide abistajad on “vabatahtlikud” ja “heategijad” või pigem osalejad?

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Jaan Aps: Kui juba maailma „päästma“ hakkad, siis kasuta tööriistana sotsiaalset ettevõtlust!

Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lava Arvamusfestivalil kutsub 16. augusti õhtupoolikul viimase teemana kaasa mõtlema sotsiaalse ettevõtluse olevikule ja võimalustele Eestis.

Teema sissejuhatuseks jagame siinkohal ühe vestluses osaleja, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimehe Jaan Apsi mõtteid.

Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma?

Sotsiaalne ettevõtlus on üks väga hea viis maailma paremaks muutmise teel, sest ta ühendab endas kaht olulist poolt. Esiteks väga selge eesmärk selles osas, mida täpselt paremaks muuta soovitakse. Seda sõltumata valdkonnast, sest ühiskondlikke vajadusi on väga suur hulk alates hetkel väga aktuaalsest erivajadustega inimeste tööhõivest kuni näiteks venekeelsete inimeste suurema kaasamiseni ühiskonda. Teisalt on sotsiaalse ettevõtluse näol tegemist kapitalistlikus ühiskonnas elujõulise rahastusmudeliga, kus enamus rahast tuleb toodete või teenuste müügist. Reeglina ei ole erinevad ühiskonda paremaks muuta tahtvad algatused väga elujõulise rahastusega, sõltudes projektidest või heategevusest. Tegemist on pigem ühekordsete tegevuste jadaga, mis ei ole pikas perspektiivis nii mõjus. Seetõttu on minu kindel soovitus – kui juba maailma „päästma“ hakata, siis kasutades tööriistana sotsiaalset ettevõtlust.

Kuidas saab ikkagi head tahet ja rahateenimist ühte patta panna?

Ühiskondlike probleemide lahendajatel on täna hulk väärtuseid, mida nad tõlgendavad viisil, mis tegelikult ei aita nende ühiskondlike probleemide lahendamisele kaasa või isegi halvendavad olukorda. Näiteks on Eesti ühiskonnas levinud hoiakud, et heategevus peaks põhinema vabatahtlikul tööl ja kogukonna panustamisel. Kui keegi hakkab selle eest juba palka saama, tundub asi kahtlane. See ei puuduta ainult sotsiaalseid ettevõtteid, vaid väga paljusid vabaühendusi. Samas kui tegelikult on mõne probleemi ära lahendamiseks või tõhusaks leevendamiseks vaja kõrge professionaalsusega inimesi, kes pingutavad selle nimel vähemalt kaheksa tundi päevas väga heade juhtidega väga heades meeskondades. Loomulikult on ka erandlikke puhtalt vabatahtlikke liikumisi, kuid enamus nende tegevustest jääb ühekordseteks. Näiteks lastekodude aitamise aktsioonid – kui ühel aastal viia lastele kingitusi, siis järgmisel aastal ootavad lapsed sama, aga aitajad ei leia selleks aega või raha. Sotsiaalne ettevõte toetab ühiskondlike probleemide lahendamist ettevõtlustulu teenimisega, seega on neil vähemalt osaliselt või mõnel juhul ka täielikult võimalik katta kogu eelarve ära.

Võiks küsida ka hoopis niipidi – kas sotsiaalne ettevõtlus ei peaks muutuma üheks ettevõtluse kuldstandardiks? Loomulikult on oluline koht ka projektirahastusel ja vabatahtlikul liikumisel, aga kuidas need organisatsioonid ikkagi tagavad, et nad järgmisel aastal uksi kinni ei pane ja nende tegevusvõimekus säilib viie järgmise aasta jooksul. Vähem kui viie aastaga ühtegi probleemi ära ei leevenda. Pigem võiks projektiraha ja heategevust kasutada sotsiaalsete ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks. Sageli on sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid sellised, et kuigi nad suudavad maksta oma töötajatele palka ja suunata raha oma eesmärgi täitmisesse, siis arendus-või laienemisraha neil pahatihti ei jätku.

Mida Eesti ühiskond sotsiaalsetelt ettevõtetelt ootab?

Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Mida ühiskonnaliikmed saavad ise anda, et neil oleks võimalik sotsiaalsetelt ettevõtetelt rohkem oodata? Ühelt poolt võiksid nad tarbijatena otsida üles sotsiaalsete ettevõtete tooted-teenused, alustades näiteks meie kodulehelt www.sev.ee.

Teisalt tuleks neil olla sotsiaalsete ettevõtete suhtes kahepidiselt nõudlikud tarbijad – nõuda kvaliteetseid tooteid-teenuseid ja kontrollida, kas on olemas info, kuhu tarbijalt laekuv raha ikkagi läheb. Kui sotsiaalsed ettevõtted saavad ühiskonnas tuntumaks, ongi oluline nõue neile läbipaistvus. Kui tooted-teenused on sama hinnaga või isegi kallimad kui tavapärasel äriühingul, siis on oluline näidata, mida selle rahaga tehakse. Siin on ka tarvis ühiskonna liikmeid selles osas harida, et sotsiaalsele ettevõttele müügist laekuv raha ei pea minema otse abivajajatele – näiteks haavatavad sihtrühmad vajavad midagi enamat kui lihtsalt raha, palju väärtuslikum on palgaliste professionaalide tugi.

Kindlasti saavad kodanikud küsida enne valimisi ja valimiste vahelisel perioodil samu küsimusi nii riigiametnike kui poliitikute käest – millised on need tegevusmudelid, mida maksumaksja raha eest toetatakse, mis peaksid meie elu paremaks tegema?

Kokkuvõttes on sotsiaalsete ettevõtete sektoril teatud ootuseid ühiskonnale enne, kui ühiskonna ootused sotsiaalsete ettevõtete sektori suhtes kõrgemaks saavad tõusta.

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Märtsis sai Heateo tiim taas olulise täienduse – meiega liitus Merlin Sepp, kes tegeleb sotsiaalse innovatsiooni suuna juhtimisega. Päevik uuris Merlinilt, kuidas hakkab ta Heateos looma Eesti vabaühendustele soodsamat sotsiaalse innovatsiooni kasvupinnast.

Merlinil on tugev vabaühenduste projektide juhtimise ja rahastamise kogemus. Ta on koordineerinud vabaühenduste võrgustikku Lapse Huvikaitse Koda ning töötanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis Šveitsi Vabaühenduste Fondi juhina. Sotsiaalse innovatsiooni teemani tõi teda soov soodustada uuenduslike lahenduste loomist ja kasutuselevõttu Eesti vabaühendustes.

Algatuseks – mida me sotsiaalse innovatsiooni all üldse silmas peame?

Meile sobib Heateo ühe asutaja, Kristina Männi definitsioon – sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates ühiskondlike probleemide lahendustes, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu. Sotsiaalse innovatsioonini võib jõuda nii ärisektori ja vabaühenduse koostöö tulemusel, vabaühenduse teenuse disainimisel kui ka strateegilise filantroopia kaudu.

Miks Heategu sotsiaalse innovatsiooni edendamisega tegeleb, miks on see oluline?

Heategu ja meie kogukonda kannustab vajadus tegeleda tõsiste ühiskondlike probleemide lahendamisega. Need probleemid kipuvad aga olema keerulised ning vajavad lisaks täiendavale rahastusele ka uusi teadmisi, häid mõtteid, paljude osapoolte koostööd ning loovaid ja leidlikke lahendusi. Selliste lahenduste loomise protsess ongi sotsiaalne innovatsioon ning Heateo missiooniga lahutamatult seotud. Kui praegu räägitakse palju vajadusest soodustada eraettevõtteid enda konkurentsivõime suurendamiseks innovatsiooni ja uuringutesse investeerima, siis täpselt sama suur vajadus uuringute, parimate praktikate ja lahenduste disainimise peale (koos kõikide osapooltega) on vabaühendustes ja avalikus sektoris.

Eestis on juba mitmeid vähem või rohkem tuntud uuenduslikke algatusi – laiemalt teatakse Teeme Ära liikumist, Heategu aitas käivitada Kiusamivaba Kooli algatust ning on käivitamas spordil põhinevat noorte ennetusprogrammi. Need ongi sotsiaalse innovatsiooni näited ja meie eesmärk on, et neid oleks rohkem. Et näiteks kõik kodanikuühiskonna olulisemad organisatsioonid, rahastajad ja otsustajad lähtuksid sellest, et kodanikuühenduste peas ei tiirleks järgmine rahastusvoor, vaid tõsine soov ja motivatsioon leida üles oma valdkonna olulisemad uued teadmised ning need heaks uueks lahenduseks vormida.

Heateo Sihtasutus on seda teemat enda kogukonna abil tegelikult algusest peale oma fookuses hoidnud – oleme valinud oma portfelli just uuenduslikke algatusi. Näiteks SOS Lasteküla oli kümme aastat tagasi väga uudne võrreldes senise lastekodude süsteemiga. Haridusvaldkonda on uusi tuuli toonud Noored Kooli ja sellest võrsunud Tagasi Kooli algatus. Oma organisatsiooni põhitegevuse ning kogemuse tõttu on Heategu sellele teema laiema teadvustamise ja juurutamise seisukohast parim „kodu“.

Sotsiaalse innovatsiooni teema on lai  – millega täpselt tegelema hakkad, mis sellel aastal plaanis?

Alustame algusest – hakkame looma võrgustikku, mis ühendaks juba sotsiaalse innovatsiooniga kokku puutuvaid asutusi ja organisatsioone. Esimese võrgustiku koosistumise korraldas Heategu tegelikult juba selle aasta alguses – võtsime laua ümber kokku sotsiaalministeeriumi, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, regionaalministri valitsemisala, KÜSKi, Praxise ja Tartu Ülikooli esindajad. Nüüd on eesmärk seda ringi veel laiendada, et kõik kodanikuühiskonna tugistruktuuride võtmeisikud oleks kaasatud ja teadvustaksid teema rakendamise potentsiaali.

Võrgustiku esimeseks sammuks on Eesti ja välisriikide sotsiaalse innovatsioonialase olukorra ning kogemuste kaardistus ja heade näidete rakendamise soodustamine. Samuti hakkab võrgustik koostama sisendit ja toetama sotsiaalse innovatsiooni suunalisi eesmärke kodanikuühiskonna arengukavas KODAR 2015+.

Vabaühendustele on meil sellel aastal ka midagi väga praktilist plaanis – käivitame teenuse disaini pilootprogrammi. Koostöös professionaalsete teenusedisainerite Jannus Jaska ja Hannes Seebergiga väljatöötatud kuuekuuline programm aitab 8 vabaühendusel oma avalikke teenuseid uudsemalt ja kasutajakesksemalt ümber disainida ning paremini osutada. Veidi laiemale vabaühenduste ringile on plaanis korraldada ühepäevane seminar, kus õpitakse kasutama lihtsamaid disaini tööriistu uute lahenduste leidmiseks ja oma tegevuse kujundamiseks lähtuvalt sihtrühma vajadusest.

Aprilli teises pooles anname sotsiaalse innovatsiooni tegevuste kohta juba rohkem infot nii Heateo kui ka avalike kanalite vahendusel!

Priit Mikelsaar, Heateo Sihtasutuse üks pikaajalisemaid vabatahtlikke ja nõukogu liige, andis taaskord meie kasutusse tunnikese oma ajast ja rääkis, mis teda Heateo kogukonnas nii kaua on hoidnud.

Igapäevaselt tegutseb Priit ökorindel – Biomarketi tegevjuht on seotud ka LaMuu ja Pagar Võtaks vedamisega. Tartu Ülikoolist majandushariduse saanud mehena on ta varem tegutsenud nii ärikonsultatsioonide kui ka energeetika vallas.

Kõige algus – mis sind Heateo juurde tõi ja mis on sind siin hoidnud?

Liitusin Heateoga 8-9 aastat tagasi, üsna selle tegutsemise alguses. Artur Taevere rääkis mulle Heateost ning kutsus üsna kohe ka nõukokku, kus olen panustanud seniajani.

Mis mind on siin hoidnud – usun Heateo mudelisse. Kui mõelda, milline võiks olla tugev ühiskond, siis seal on Heateo-sugustel organisatsioonidel oluline roll. Tärkavas kodanikuühiskonnas on palju ühendusi, mis tahavad midagi ära teha, soovivad seejuures kasvada või peaks olema keegi, kes aitaks neil kasvada. Tooksin paralleeli ettevõtlusest, kus eksisteerib kapitaliturg. Heategu saab sisuliselt olla sotsisaalsete ettevõtete kapitaliturg – vahendada teadmisi ja rahakapitali. Usun, et ühiskonnana oleme tugevamad, kui selline sotsiaalne kapitaliturg on olemas – väga hea, et Heategu kui organisatsioon on olemas ja selle tegevus väärib jätkuvat toetust.

Ma nii ise kui ka läbi oma ettevõtte, Biomarketi tahan toetada ettevõtmisi, kus minu rahast oleks kõige rohkem tolku. Meie ettevõttesse tuleb üle päeva taotlusi, kus soovitakse enamasti toetust ühekordsetele ettevõtmistele ning oleme otsustanud, et selliseid toetusi me üldjuhul ei tee. Emotsionaalses mõttes on kindlasti kosutav kinkida näiteks lastekodudele kord aastas kommipakke, aga samas võib endalt küsida, kas see on siiski parim, mida saame oma hea tahtega nende laste ja ühiskonna heaks teha.

Mulle sobib Heateo mudeli toetamine. See tähendab panna toetajate, partnerite ja vabatahtlike hea tahe, kogemused, raha kokku ning palgata targad inimesed, kes oma igapäevatööna aitavad sektorit tervikuna ning toetavad suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide ja algatuste sündi ning kasvu Eestis. Selline organisatsioon ei pea tingimata olema suur, vaid eelkõige nutikas ja efektiivne.

Mida on see vabatahtliku kogemus sulle isiklikult andnud? Soovitaksid ka teistele?

Olen lisaks Heateole panustanud ka Uuskasutuskeskuse juhtimisse ning mõnevõrra Lilleoru MTÜ tegemistesse. Minu jaoks ei ole vabatahtlik töö nende organisatsioonide juures, hoolimata toredast seltskonnast ning kogetud rõõmust, olnud pelgalt vaba aja sisustamine, soov mingisse klubisse kuuluda. Kui mõtlen või unistan, milline võiks mu elu välja näha, siis koosneb see „ideaalpilt“ justkui kolmest tahust – isiklik-ja pereelu, töötegemised ning aktiivne kaasaaitamine meie ühiskonna arengusse. Kaks esimest tahku tulevad ellu justkui automaatsemalt ning see kolmas kipub vahel varju jääma. Osalemine Heateo tegemistes on mulle läbi aastate pakkunud võimalust teha asju, mida elus oluliseks pean ja on andnud hea tunde. Ligi kümme aastat on nii olnud ja tahaks ka tulevikus näha, et mingi osa elust kuulubki oma parimaid teadmisi ja oskusi vabatahtlikult ning ühiskonna heaks tööle pannes.

Ja Heateo inimesed või üldse inimesed, kes teevad midagi oma hingest ja südamest, tekitavad mingi vaikse sisemise austuse nende vastu. Selline seltskond mõjub innustavalt ja aitab südamega tegemise tunnet ka mul endal üleval hoida ja igapäevaellu kaasa võtta. See on ka peamine põhjus, miks soovitaksin teistel tulla ja kaasa lüüa.

Kas Heategu on selle aja jooksul ka muutunud? Või on muutunud ühiskond?

Eesti mõistes on kümme aastat pikk aeg! Muidugi on Heategu organisatsioonina läbi käinud juba pika teekonna ja kasvamisprotsessi, mis ei ole möödunud ka päris vigadeta. Nagu väike tammepuu kasvatab kõigepealt mitu aastat juurt sügavusse, siis ka Heateo suuremad viljad jäävad loodetavasti tulema veel kümne või ka saja aasta pärast koos võra tugevnemisega. See juure kasvatamise aeg on väga oluline ja usun, et eksisammud ja kobamised on kõik vajalikud olnud. Üks mu enda lähematest õppetundidest on Uuskasutuskeskuse pankrotti minek ja sealt välja tulemine – õnneks on see õnneliku lõpuga lugu.

Lisaks juurte kasvatamisele ja „õpipoisi aastatele“ usun, et Heategu on oma esimese kümne aastaga siiski päris  palju ära teinud. Oleme kaasa löönud ligi 20 algatuse või organisatsiooni juures ning julgelt üle poole neist on täna elujõulised ja nende  kasvamine ning võrsuvad viljad jäävad meiega nüüd loodetavasti pikkadeks aastaks. Ma arvan, et see on hea tulemus. Kui suudaksime ka edaspidi käivitada kasvõi 1-2 tugevat ja üle-eestilise mõjuga organisatsiooni või algatust aastas, lisaks see Eesti ühiskonda järgmise 10 aasta jooksul veel 10-20 selge visiooni ja strateegiaga ning asjatundlikult juhitud kodanikuorganisatsiooni. Igaüks neist aitaks läbimõeldud moel lahendada mõnda meie ühiskonna kitsaskohta ja panustada seeläbi tervema ning sidusama ühiskonna tekkesse.

Aga ajad lähevad edasi ja täna ei tegutse me vabasektoris enam nii üksi. Õnneks tuleb järjest rohkem uuenduslikke algatusi, organisatsioone – pinnas ja vajadus Heateo poolt pakutava nõustamise järele järjest suureneb. Me saame mõjutada seda, et lastekodude puhul ei mõelda täna enam vaid mänguasjade kinkimisele, vaid seatakse pigem küsimuse alla lastekodude süsteem. Selles on küll vähem loosungilisust, kuid rohkem sisu. Kui näeme vajadust puud praegu maha istutada, et aastate pärast oleks võimalik saaki korjata, siis me istutame need ära – need on pika vinnaga teemad, millel ei ole kohest tulemust.

Ja taustal on tärkav kodanikuühiskond, aktiivsete kodanike esiletõus. Puhtalt materialistliku mõtlemise osakaal on ehk vähenemas ja hakatakse juba küsima, kas ma ka saan ühiskonnale midagi anda? Hea pinnas Heateo Talendipangale – tööelus juba kogemusi omandanud nooremad ja vanemad professionaalid, kes soovivad tehtavast tööst saada midagi ka hingele. Lüüa kaasa kuskil, mis ei ole otseselt seotud raha teenimisega. Ütleks, et praegu on hea taganttuul saada juurde nii uusi sõpru kui toetajaid.

Mis on ikka samaks jäänud – Heateo unikaalsus on seisnenud paljuski ärisektori erinevate kompetentside toomises vabaühendustesse ja selle võrgustiku ülevalhoidmises. Heateo nõukogu on üks selle eredamaid näiteid – Hannes Tamjärv, Jaan Puusaag, Külli Lilleorg, Tarmo Jüristo, Artur Taevere, Vaiko Tammeväli, Taavi Jakobson. Ja samas on ärisektor oma toetusega Heateo tõhusat tiimi üleval hoidnud ja seeläbi Eesti ühiskonda rikkamaks muutnud. Ka tänast uuenenud meeskonda vaadates on väga hea, rahulik tunne minna vastu järgmisele kümnele aastale.

Vabakonna häälekandja Hea Kodaniku värske number  keskendub seekord tervisele ja spordile ning kuna Heategu toetab samuti ühiskondlikke probleeme lahendavaid spordi- ja tervisevaldkonnanas tegutsejaid, oleme meiegi seekordsesse numbrisse ühte koma teist kirjutanud.

– Anna Karolin kirjutab, kuidas jalgpalli ehk Kickz programmi abil noori pahandustest eemal hoitakse.

– Agne Tamm uurib, kuidas hoolitseb oma töötajate tervise eest Heateo portfelliorganisatsioon MTÜ Abikäsi ning kuidas edendab eestlaste tervist sotsiaalne ettevõte Vireo.

– Lisaks mõtiskleb Agne heategevuse ja viimase Heateo poolt läbi viidud uuringu üle.

– Maris Ojamuru räägib, mis Heateo Sihtasutusel on 2014. aastal plaanis ära teha.

Head lugemist!

HEAK ja EAS kutsuvad Harjumaa mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid ja tegevjuhte osalema mentorprogrammis SE.EST, mille eesmärk on ühenduse suurema majandusliku iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse saavutamine. Programm on tulemustele orienteeritud ning selles tuleb pingutada. Lubatakse inspireerivat õpikeskkonda!

Sobid osalema, kui:
1) sul on vähemalt kaheaastane praktiline MTÜ juhtimise kogemus
2) soovid, et su MTÜ ei peaks pidevalt toetusi taotlema, vaid saaks ise hakkama
3) hindad väljakutseid ja eneseteostust
4) soovid tutvuda teiste samasugustega

2014. aasta märtsist novembrini kestva programmi näol on tegemist väga erilise koolituse formaadiga, kus inimese enda sisemine motivatsioon ja arenguvajadused määravad kõige rohkem. Mentorlus toimub gruppides (ühel mentoril on kaks mentiid), sest grupis saab igaüks rohkem tagasisidet endale ning samal ajal tutvub rohkemate ideedega.

Loe programmi kohta lähemalt HEAK kodulehelt

Kiirendusportfell on Heateo organisatsioonide portfelli kõige noorem ja värskem ning kahtlemata ka põnevam portfell. Selle raames otsime uusi huvitavaid ja toimivaid algatusi, kellel on potentsiaal lahendada mõni põletavalt oluline probleem Eesti ühiskonnas. Võrdselt otsime nii tublisid alustajaid kui ka arenguhüpet teha soovivaid kogemustega organisatsioone. Heategu peab oluliseks elujõulise tegevusmudeliga algatusi, mis pakuvad uuenduslikke ning pikaajalise mõjuga tõenduspõhiseid ning sotsiaalselt innovaatilisi lahendusi.

Olles läbi käinud enamiku Eesti maakondadest leidmaks üles head lahendused mitte ainult Harjumaalt, vaid üle Eesti, tutvustame sulle lühidalt 4 uut algatust, kelle me nende arenguhüppe ettevalmistamiseks välja valisime.  2 esimest neist on juba eksisteerivad tublid algatused, 2 viimast aga Heateo enda poolt käivitatavad algatused.

Ettevõtlik Kool on Šotimaalt inspiratsiooni saanud õpilastes ettevõtlikkuse arendamise programm. Heategu inspireerib mitte ainult programmi tõenduspõhine mudel, vaid ka lai fookus—Ettevõtlik Kool on lahendus, mis on suunatud kõikidele kooliõpilastele ning programm laieneb praegu üle Eesti.

Pimemassööride Ühing on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on aidata nägemispuudega inimesi massööri kutseõppe abil avatud tööturule. Tegemist on abivajajate enda algatusega, et iseenda ja oma praeguste  ning tulevaste saatusekaaslaste elu jätkusuutlikul viisil paremaks muuta.  Heategu inspireerib algatuse juures selle elujõulisus ettevõttena ning läbi mõeldud tegevusmudel — ühing töötab selle nimel, et pimemassöörist saaks iseseisev ja tubli ettevõtja.

Formaalse hariduse kõrval aitab erineva taustaga noortest arendada välja terved täiskasvanud muuhulgas ka sport. Maailmas on suur hulk inspireerivaid tõenduspõhiseid programme, kus hoolikalt disainitud spordiringe kasutatakse noorte arendamiseks ning kogukonda aktiivsemalt kaasamiseks. Heategu koostöös Siseministeeriumi, Eesti Politsei, Eesti Jalgpalli Liidu ja mitmete noorsootööd juhtivate asutustega on välja arendamas just sellist algatust, seekord jalgpalli kaudu ning sellest kuuled õigepea ka põhjalikumalt!

Ühiskondliku kasu võlakirjad. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud. Heategu töötab selle nimel, et piloteerida Eesti esimest võlakirja.

Sukeldume just praegu Kiirendusportfelli käivitamisse ning põhjalikuma tutvuse uute algatustega saad teha juba järgmise uudiskirja kaudu.

Kui mõni neist algatustest inspireeris sind eriti ning soovid lüüa kaasa kas vabatahtlik või toetajana, võta meiega ühendust!

Anna Karolin
Portfellijuht

Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmi käivitamisele aitab 1. oktoobrist jõuliselt kaasa projektijuht Liis Tamman. Noorsootööalase kõrghariduse ja laia erialase töökogemusega Liis kutsub inimesi üles märkama enda ümber toimuvat ja sellesse mitte ükskõikselt suhtuma. 

Liitusid Kiusamisvaba Kooli tiimiga oktoobri alguses, kuidas tunne on ja mis on seni olnud kõige kiiremad tegevused?

Olen sujuvalt programmi tegevustesse sisse elanud. Selle on kergeks teinud särasilmne ja tugeva missioonitundega meeskond – nii algatajad Kristi Liiva ja Rasmus Rask kui ka tugev ekspertidest vabatahtlike tiim. Lisaks on hea toetaja olnud Heateo Sihtasutus, kelle juures asub meie  füüsiline kodu. Esimene positiivne kontakt on juba olnud ka Soome kolleegidega.

Sisenesin KiVa tegevustesse kiirel ajal. Esimene uuringuküsitlus oli käimas, oktoobrist algasid koolides esimesed KiVa tunnid, käes on esimesed aruandlustähtajad ning kuna tegu on pilootprojektiga, tuleb küsimusi aknast ja uksest. Superproduktiivse koostööga on kõik kiiresti lahenduse leidnud ning käsiraamatute jõudmisega koolidesse on just antud suurem start KiVa tundide läbiviimiseks.

Miks otsustasid just KiVa-sse tööle asuda?

Esiteks meeldib mulle, et Kiusamisvaba Kooli programm sai alguse erasektori initsiatiivil ning agarate vabatahtlike koostööna. Selle sihtasutuse tegevuse taga on inimesed, kes teavad, miks nad sellega tegelevad, ja usuvad algatusse siiralt.

Teiseks on programm terviklik, koosnedes ennetustegevustest, konkreetsetest sekkumistest ja uurimisest ning analüüsist. Programm ei tegele sildistamisega ega keskendu ohvri ja süüdlase vahekorrale, vaid läheneb kogu sellele, erinevatest inimestest koosnevale keskkonnale, mis noorte käitumist koolis mõjutab.

Tõenduspõhiste rakenduste ülevõtmine Põhjamaadest on järjest aktuaalsem – näeme naabritelt õppimise võimalusi, ei pea kõike ise nullist looma. Lähtudes heade Soome kolleegide praktikatulemustest, näen selle programmi toimivusel Eestis suurt potentsiaali.

Kuidas KiVa programm täpsemalt toimib?

Igakuiselt toimuvad 1.-6. klassile KiVa tunnid, mida klassijuhatajad KiVa materjalide põhjal läbi viivad. Käsiraamatud avavad põhjalikult erinevaid teemasid: keskendutakse sotsiaalsete oskuste arendamisele, probleemi teadvustamisele ja käitumisele vastavas olukorras, erilise tähelepanuga pealtvaatajate aktiivsele ja passiivsele rollile. Esimest korda lugedes mõtlesin, et sellise materjali järgi tahaks isegi tundi anda! Teemale lähenetakse positiivsest aspektist – tahetakse panna õpilane mõtlema enda rolli üle klassis ning erinevate ülesannete ja mängude kaudu õpitakse paremini tundma ennast ning oma kaaslasi.

Konkreetsete kiusamisjuhtumite lahendamiseks tegutseb igas koolis 3-4 vabatahtlikust liikmest  koosnev koolitatud KiVa meeskond. Ilmnenud juhtumite lahendamiseks viiakse õpilastega läbi individuaalselt ja grupiti metoodilised vestlused.

Väga oluline on, et programmi tõhusust mõõdetakse uuringuga. Selle sihtgrupiks on 20 pilootprojektis osalevat kooli ning 20 kontrollkooli, kes vastavad küsitlustele õppeaasta alguses ja lõpus. Pärast pilootaastat on meil võimalus selle põhjal oma järeldused teha ning otsustada, kas on vaja midagi Eesti vajaduste järgi kohandada. Positiivsete tulemuste puhul on meie eesmärgiks teha programmi rakendamise võimalus kättesaadavaks juba kõigile huvitatud koolidele.

Millega oled varem tegelenud?

Juba noorest saadik olen olnud seotud vabatahtliku tööga ning kuulusin ka noorte algatamis-ja juhtimiskogemust arendava SINA noorteprogrammi kolmandasse lendu, juhtides 2 aastat projekti Noor Kunst. Pärast seda otsustasin asuda õppima Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Sealgi ei saanud ma niisama oldud – asusin aktiivselt kaasa rääkima üliõpilasliikumises TPS haridus-ja sotsiaalvaldkonna juhina ning kõrgkooli nõukogu liikmena.

Töötasin üle aasta Kopli noortekeskuses noorsootöötajana ja neli kuud Põhja-Tallinna noorsootöö koordinaatori asetäitjana. Kopli noortekeskuses töötades  sai minu tugevuseks pidada head projektikirjutamisoskust, järjekindlust ja pikaajaliste eesmärkide nägemist tegevuste planeerimisel ning süsteemset ja pidevat koostööd partneritega.

Pärast kõrgkooli lõpetamist töötasin Haridus-ja Teadusministeeriumi allasutuses Eesti Noorsootöö Keskuses noorsootöö peaeksperdina, kus vastutasin avatud  noortekeskuste suuna (ANK) ja rahvusvahelise koostöö eest. ANK suuna juhina oli minu ülesandeks koordineerida riikliku ANK toetusprogrammi koostöös maavalitsustega ning teiseks ESF ANK suuna koordineerimine koostöös Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusega. Rahvusvahelise koostöö osas viisin ellu koostööprotokolle, mis on siiani olnud Hiina, Soome, Läti, Leedu, Belgia flaami kogukonnaga ja olin Moldova arengukoostöö projektijuht. Kõige südamelähedasem vastutusvaldkond Eesti Noorsootöö Keskuses oli mulle aga sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, sh koolist väljalangevuse ja koolivägivalla ennetamine.

Miks ikkagi noored, mis sind selle teema juures köidab?

Noorte heaks ja nendega koos töötamine on mulle alati oluline olnud. Koplis töötades sain sellele vaid kinnitust, et igas noores on midagi väga erilist, see tuleb neis lihtsalt avada. Lisaks noorte tugevuste leidmisele ja avamisele vajavad tähelepanu ka nende mured ja probleemid.

Tihtipeale kiputakse noori toetavas võrgustikus oma vastutust ära andma ehk teisisõnu leitakse, et mingi probleemi eest vastutab keegi teine. Noored, vanemad, koolis toimiv tugivõrgustik peaksid aga tegema koostööd, et terviklikult noorte arengut toetada. Ühest küljest mõistan, miks see nii on –  vastutuse võtmisele ei ole alati tuge, ei noorte ega täiskasvanute hulgas.

Kas sina julged oma klassikaaslase eest välja astuda? Või julged öelda, et mina klassijuhatajana oman suurt rolli noorte väärtuste kujunemisel? Kas lapsevanem on nõus, et kool ei ole ainuke noore käitumise kujundaja? Et meil oleks vastas üks teotahtlik ja adekvaatse enesehinnanguga noor, on vaja teda toetada ja märgata ka neid hetki, kus ta abi ei küsi, aga tegelikult seda väga vajab. Märgake neid noori! Keegi meist ei ole ekspert üksi, aidata saab üheskoos!

SA Kiusamise Vastu asutasid 2012. a detsembris Kristi Liiva, Rasmus Rask, Kristiina Treial (Tropp), Koolipsühholoogide Ühing, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ja Heateo Sihtasutus. Olulised koostööpartnerid on Sina Mina Perekeskus, Wiedemanni Tõlkebüroo, Briti saatkond Eestis ja mitmed teised toetajad. Sihtasutus kuulub ka Heateo SA portfelli.

Ela KiVa tegemistele kaasa Facebooki kaudu: www.facebook.com/Kivaeesti

Miks, kellele, millises vormis, kui palju, mis tingimustel ja milliste ootustega annetab täna oma raha, aega, teadmisi või üleliigseid asju Eesti tööealine elanik? Mis on tema jaoks kõige pakilisem probleemkoht Eesti ühiskonnas? Kas ta teab mõnda sotsiaalset ettevõtet? Või on suisa mõne klient?

Heateo Sihtasutus on periooditi ja koostöös pikaajalise partneriga  TNS Emor viinud läbi uuringuid, saamaks ajakohast infot Eesti inimeste heategevus-käitumise ja -teadlikkuse kohta. On ju heategevuses osalemine reageering ühiskonnas toimuvale ning seetõttu on ka heategevusega seotud hoiakud pidevas muutumises/arengus. Loomulikult räägib teiselt poolt kaasa inimese harjumused ja tavad või usaldus mõne konkreetse organisatsiooni vastu. Lõpuks ei tohi alahinnata  ka reageeringuid mõnele suurele kampaaniale või erakorralisele nähtusele. 

Käesoleva aasta suve- ja sügisperioodil viisime Koos Emoriga läbi järjekordse küsitluse, et saada infot inimeste tänaste eelistuste ja harjumuste kohta seoses annetamisega (kuhu, miks, millises vormis, kes kui palju, mis tingimustel ja intervalliga ning milliste ootustega); samuti sotsiaalsete brändide tuntuse ning sotsiaalse ettevõtluse valdkonnateadlikkuse kohta.

Küsimustikku aitasid Heateo inimestel ette valmistada  SOS Lasteküla Eesti Ühing, MTÜ Uuskasutus, Noored Kooli SA, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Terve Eesti SA ja Eesti Lastekaitse Liit. Uuringu viis läbi ja raporti koostas TNS Emor. Uuringut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kätte on jõudnud jälle see aeg aastas, mil saame hetkeks maha istuda ja mõelda inimeste peale, kes on panustanud vabatahtlikuna meie enda, meie organisatsiooni, kogukonna või kogu ühiskonna arengusse.  Liikumise Kodukant initsiatiivil toimub detsembri alguses tunnustamisüritus, mis aitab esile tuua ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Heategu aitab sel aastal kõikide toredate kandidaatide hulgast valida välja just need inimesed ja organisatsioonid, kes tunnustust kõige rohkem väärivad.

Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Enda kandidatuuri ei saa üles seada. Kandidaate saab esitada 31.oktoobrini. Ankeedid on leitavad ka Vabatahtlike Värava kodulehel. Ankeete võib saata ka posti teel: Eesti Külaliikumine Kodukant, Sirge 2, Tallinn 10618.

Tunnustamine toimub kolmes kategoorias:
- vabatahtlik
Käesoleval aastal tunnustame vabatahtlikke, kes tegutsevad oma kodukohas vabatahtlikuna pikemaajaliselt.
Ankeet elektrooniliselt täitmiseks

- vabatahtlike kaasaja, juhendaja
Käesoleval aastal tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on pikemaajaliselt vabatahtlikke juhendanud, neid tegevustesse kaasanud, hoidnud ja innustanud.
Ankeet elektrooniliselt täitmiseks

- ettevõte või asutus
Käesoleval aastal tunnustame ettevõtet või asutust, mis soodustab OMA TÖÖTAJATE vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es.
Ankeet elektrooniliseks täitmiseks

Igaüks võib olla vabatahtlik, olenemata soost, vanusest, haridusest või sissetuleku suurusest. Põhiline on tahe ning enda jaoks sobivate võimaluste leidmine.
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust saada uusi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, ennast arendada ning avardada oma maailmapilti.

Sel aastal tunnustatakse:
10 vabatahtlikku
3 vabatahtlike kaasajat, juhendajat
2 ettevõtet/asutust

Valiku tegemiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad:
Agne Tamm – Heateo Sihtasutus
Aveli Ainsalu – Siseministeerium
Eha Paas – Eesti Külaliikumine Kodukant
Krista Habakukk – Pärnumaa Ettevõtlus-ja Arenduskeskus
Madle Lippus – Presidendi kantselei
Martin Meitern – Vabaühenduste Liit EMSL
Mari-Liis Dolenko – Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Riiklik tunnustusüritus toimub üheksandat korda. Esimene vabatahtlike tunnustamine leidis aset 2005. aastal. Varasemaid tunnustatavaid vaata siit. Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse 5.detsembril. 2013. aasta auhinnad annab Eesti Vabariigi President üle 8. detsembril Pärnus.

Vabariiklikku tunnustust korraldatakse 2013. aastal Eesti Külaliikumine Kodukant projekti “Märka vabatahtlikke!” raames.
Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo:
Külli Vollmer
projekti „Märka vabatahtlikke!“ projektijuht
5114027
kylli@kodukant.ee

Eha Paas
Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht
5170214
eha@kodukant.ee