Arhiiv ‘Ühiskondlik mõju’ rubriigi jaoks

Ilmusid järjekordsed Head Uudised! Anname teada, et värske number erineb varasematest nii vormilt kui sisult, sest oleme andnud ajakirjale senisest rohkem mahtu ja parema väljanägemise

[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120302102424-e3017a4929c44f60be9c0de9e3937430 name=head_uudised_1_2012 username=heategu tag=heategu unit=px id=2d19f57e-5b59-20d1-cd39-f2c47844bf05 v=2]

Seekordses numbris tutvustame muu hulgas sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudelit, jagame lugejatega ettevõtluskonkursi Ajujaht õppetunde, intervjueerime vabatahtlikke Margus Pressi ja Kristel Mõistust, tutvustame sotsiaalsete ettevõtete koostöövõrgustikku, sotsiaalset talupidamist ning võimalust vallutada kompimismeeltega Euroopat. Vastame küsimusetele, miks hinnata ühiskondlikku mõju, kuidas olla keskkonnasõbralik ja teenida siiski kasumit ning üldse: kas ettevõtlus või ettevõtlikkus? Lisaks toome lugejateni Heateo esseekonkursi “Mida tähendab minu jaoks sotsiaalne ettevõtlus?” parimad palad ning Joonmeedia omanäolise nägemuse sotsiaalsest ettevõtlusest.

Suur aitäh kõigile vabatahtlikele kirjutajatele, pildistajatele ja joonistajatele! Ning kõige suuremad tänud vabatahtlikule keeletoimetajale Kristelile ning kujundajale Liinale!

Eelmisel kolmapäeval, 23. novembril toimus sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku projekti raames Kaubandustööstuskoja saalis ajalooline kohtumine. Sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad üle Eesti tutvustasid oma vajadusi ja tegid ettepanekuid, kuidas loodav võrgustik saab neile igapäevases töös abiks olla. Järgnevalt on toodud välja aruteludes esile kerkinud kõige olulisemad valdkonnad ja mõned põnevamad seisukohad.

1. Tuntus ja hea maine ühiskonnas

„Sotsiaalse ettevõtjana pean igal sammul tegema topelttööd,“ mainis ühe üritusel osalenud organisatsiooni eestvedaja. Lisaks oma tegutsemisvaldkonna tutvustamisele tuleb sotsiaalsetel ettevõtjatel pidevalt selgitada, miks nad on langetanud valiku oma ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel ettevõtlustulu teenida.

Loodav sotsiaalse ettevõtluse koostöövõrgustik saab aidata kaasa sellele, et sotsiaalse ettevõtluse tegevusvorm muutuks tuttavaks ja omaseks igale eestimaalasele. Üritusel osalejatele tundus, et selleks võib olla tarvis eraldi juriidilist vormi. Sotsiaalsete ettevõtjate arvates seostub nende tegevusvaldkond praegu liialt mittetulunduslikkusega. Aga just tulu ju sotsiaalsed ettevõtted teenivadki – ühiskondliku eesmärgi nimel küll, kuid tegemist on ikkagi tuluga. Tugevad sotsiaalsed ettevõtted võivad olla elujõulisemad ja suurema mõjuga kui annetustel baseeruvad heategevusorganisatsioonid või projektirahastusest sõltuvad kodanikuühendused.

Kindlasti on tarvis teha uuringuid sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamiseks: kui palju nad oma tegevusega reaalselt ühiskonda panustavad? Sealjuures tehti järgneva põneva ettepaneku: võrgustik võiks välja töötada selgete kriteeriumide alusel „sotsiaalse ettevõtte märgi“. Seda märki omavate ettevõtete tooteid ja teenuseid oleks võimalik eraldi reklaamida ja näiteks kaubanduskettidega toodete müügiks kokkuleppeid sõlmida.

Eraldi rõhutati vajadust selgitada, et sotsiaalsed ettevõtted võivad tegutseda väga erinevates valdkondades. Ka kohtumisel osalenud eestvedajad juhivad väga erinevaid organisatsioone – alates erivajadustega inimestele tööhõive pakkumisest kuni noorte luuletajate teoste väljaandmiseni. Neid kõiki ühendab üks omadus: nad teenivad ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks ettevõtlustulu. Lisaks toodi esile vajadust suurema teadlikkuse järele sotsiaalse ettevõtluse rollist maapiirkondades – näiteks spordi-ja kultuurivõimaluste pakkujana.

2. Kompetentsed ja läbilöögivõimelised inimesed

Sotsiaalsed ettevõtted vajavad praegusest rohkem positiivseid ja teotahtelisi inimesi oma tegevustes kaasa lööma. Osaliselt aitabki sellele kaasa kommunikatsioon – tasapisi hakkab see valdkond talentidele atraktiivseks muutuma. Sama olulised on ka edukad ärimudelid: mida rohkem organisatsioon oma tulu teenib, seda läbilöögivõimelisemaid töötajaid on tal võimalik palgata.

Sotsiaalse ettevõtluse võrgustik saab oma tegevuste abil pakkuda organisatsioonide eestvedajatele innustust ja tunnustust. Väikest õlalepatsutust on aeg-ajalt vaja meile kõigile – ja seda enam suure läbipõlemisriskiga sotsiaalsetele ettevõtjatele. Loomulikult oleksid sotsiaalsetele ettevõtetele abiks ka mentorlus ja eri valdkondade nõustamine.

Siiani napib paljudel sotsiaalsetel ettevõtjatel ettevõtlusteadmiseid ja -kogemusi. Vastavate kompetentside meeskonda hankimisel tuleb mängu ka vabatahtlike kaasamise oskus. Ärisektori vabatahtlikud võivad edukalt täita tühimikke sotsiaalsete ettevõtete meeskondade teadmistes – turundusest finantsjuhtimiseni, juriidikast disainini.

Osalejad pakkusid välja ka „naistevahetuse“ idee – sotsiaalsed ettevõtted võiksid eri kompetentsidega inimesi omavahel vahetada. Miks mitte kasutada ka näiteks ühist müügimeest või raamatupidajat?

3. Koostöö

Sotsiaalsed ettevõtjad tõid välja, et seni on paljuski puudunud võimalused omavahel suhelda ja kogemusi vahetada. Võrgustiku rolliks ongi nende võimaluste loomine. Andmed sotsiaalsete ettevõtete kohta tuleb muuta kättesaadavaks. Sotsiaalsetel ettevõtjatel peaks olema võimalus ka üksteiselt nõu küsida ja teineteisega kogemusi vahetada.

Koostöö puhul rõhutati vajadust vältida sellega kaasnevaid riske. Tähtis on hoiduda konkureerimisest seoses toetuste või turu jagamisega. Ideede vargus peab olema välistatud.

Sotsiaalse ettevõtluse puhul on palju mõistlikum leida sisulisi koostöövõimalusi. Näiteks võiksid eri organisatsioonid pakkuda sama teenust eri piirkondades. Võrgustiku abil oleks võimalik leida kontakte ja ressursse ka muudel teemadel.

4. Toetusmehhanismid

Sotsiaalsetel ettevõtetel on tarvis just neile mõeldud toetusmehhanisme: stardi- ja investeeringutoetuseid, kohti ettevõtlusinkubaatorites. Praegu jäävad sotsiaalsed ettevõtjad „halli tsooni“. Kodanikuühiskonna projektirahastus ei sobi hästi ettevõtluse käivitamiseks ja laiendamiseks. Teisalt ei vasta sotsiaalsed ettevõtted tavaettevõtluse toetajate praegustele kriteeriumidele ja harjumustele.

Eestkostevõrgustiku üheks rolliks saab olema kindlasti eestkoste seadusandluse kohandamisel. Uuringute abil saab näidata, kuidas osad edukad sotsiaalsed ettevõtted hoiavad oma tegevuse läbi kokku maksumaksja raha. Sellisel juhul oleks põhjendatud maksusoodustuste ning eeliste taotlemine näiteks  riigihangete läbiviimisel ja sotsiaalmaksu kogumisel.

Pakuti välja idee algatada koostöö ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtetega (CSR). Vastutustundlikud ettevõtted panustavad igal aastal suuremahuliselt oma kogukonda. Lisaks sponsorlustoetustele võiksid nad toetada ka sotsiaalsete ettevõtete käivitamist ja laiendamist. Edu korral oleks ühiskondlik mõju palju laiem. Seeläbi võidaksid vastutustundlikud ettevõtted oma pikaajalise positiivse maine kujundamisel senisest enam.

Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku projekti meeskonnale ja vabatahtlikele on nende ettepanekutega edasi töötamine põnevaks proovikiviks. Paljud ideed jõuavad ajurünnakute käigus täisjoonistatud pabertahvlitelt kindlasti ka pärisellu.

Pildi autor Riinu Lepa.

“Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine” projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Täna lanseeris Jaan Aps Heateo Sihtasutusest uudse blogi Storiesforimpact.com. Jaan jagab  selles ajaveebis lugusid võimalustest maailma paremaks muuta. Need võimalused tekivad ja kaovad meie ümber igal päeval.

Jaan tegutseb Heateo Sihtasutuses ja sotsiaalsete ettevõtete võrgustikus. Teda innustab, kui maailma paremaks muutmisel tahetakse teha õigeid asju õigesti. Kui tundub, et on tehtud valesid asju valesti – sellestki on tarvis rääkida. Lood peavad ellu jälje maha jätma.

Jaan ise oma uuest blogist:
“Miks lugude jutustamine? Oskame inimestena enda ja kaaskodanike elud paganama keeruliseks elada. Mind isiklikult innustavad sellised algatused, mis meie eludes probleeme ennetavad ja vähendavad. Seda nii ühiskondade, organisatsioonide kui ka üksikisikute tasandil.

Puutun igapäevaselt kokku algatustega, mis katsuvad ühiskonda paremaks muuta. Mõned põruvad kolinaga läbi. Teised lähevad hooga liikuma. Õnnestunud näited pakuvad ergutust ja julgustust. Ebaedukad annavad tänuväärset materjali õppimiseks. Sellepärast ongi tarvis nendest lugusid rääkida.

Üks oluline põhjus lugude jutustamiseks on veel. Nimelt on selle kaudu võimalik küsida olulisi küsimusi. Küsimused panevad mõtted liikuma. Kui mõte liikuma läheb, sünnivadki uued ja paremad lahendused.

Mu mõtte- ja tegutsemiskaaslastel on oma lugude rääkimiseks aega vähe. Mina otsustasin nüüd osa oma mõtlemise ja tegutsemise ajast sellele ajaveebile pühendada. Teised võitluskaaslased mõtlevad ja tegutsevad veel paljudel teistel viisidel. Tööjaotus, eks ole.

Mõni meist ei saa ilma pühapäevahommikuti perele pannkookide valmistamiseta elada. Ükski nädal ei jää vahele.  Mõnel teisel on vaja aeg-ajalt langevarjuga hüppama minna. Muidu läheb hulluks. Minu veres on kirjutamine. Viimase aasta jooksul mujal kirja pandud lugudest on tagasiside põhjal inimesi kõige rohkem puudutanud Euroblogisse kirjutatud “Mida on Eesti vabatahtlikel õppida rumalast meritähepäästjast?”

Loe lisa uuest blogist!

Mitu meie poolt toetatavat organisatsiooni pingutavad igapäevaselt selle nimel, et tänased lapsed ja noored sirguksid endaga edaspidi hästi hakkama saavateks täiskasvanuteks. Perekoolitusühingu Sina ja Mina programmid aitavad peredes probleeme ennetada ja lahendada. Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühing tõttavad appi juhul, kui laps on juba vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud, aidates neil endale uue pere leida ja seda uut pere ka toetada.

Uuel hooajal tahame Heateos laste ja perede valdkonda toetada senisest aktiivsemalt ja värskematel viisidel, et valdkonna head algatused oleksid senisest elujõulisemad ja suure mõjuga. Kui Sa soovid meie eesmärkidele vabatahtliku või toetajana toeks olla, kuid tunned vajadust eelnevalt iseseisvalt oma mõtteid koguda, siis pakume Sulle välja järgmise variandi:

1) Külasta 28. septembril Laste Huvikaitse Koja poolt korraldatavat konverentsi  “Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?” Seal räägitakse sellest, mis praegu on halvasti, mida tuleks muuta jne.

2) Siis võta palun ühendust jaan(at)heategu.ee (Jaan Aps), et arutada, kuidas saame üheskoos headel organisatsioonidel saada väga headeks, et nad suudaksid aidata lapsi ja peresid senisest rohkem, senisest paremini. Ühekordsed tegevused ju ei aita – lapsed kasvavad suurteks pikkade aastate jooksul ja vajavad tuge igal päeval.

Ja ühendust võib võtta muidugi ka enne konverentsi!

Laialt levinud vabatahtlik tegevus on tervislikult toimiva ühiskonna üheks oluliseks indikaatoriks. Ühiskond on edasijõudnud, kui selle liikmetel on oma kogukonna priitahtlikuks abistamiseks aega ja head tahet. Sellest sammuke edasi on professionaalse vabatahtlikkuse levik, mille olemusest ja Eestis esinemisest rääkisid Bioneer.ee-le VTA ning Swedbanki esindajad.

Eestis lihtsamatele talgutöödele ja ürituste korraldamisele abiks vabatahtlike leidmisega probleeme ei ole. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusele (VTA) laekunud tagaside põhjal on seesugustesse algatustesse abikäte kaasamine tänaseks juba suhteliselt lihtne.

Järjest otsustavamalt ollakse aga liikumas Lääneriikide eeskujul just pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike leidmise ning oskuslikuma kaasamise suunas.

Professionaalsed vabatahtlikud või professionaalidest vabatahtlikud?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulikese Männi sõnade kohaselt on professionaalse vabatahtlikkuse näol tegemist mõistega, mille tähenduse üle alles arutletakse nii meil kui mujal. Seetõttu võiksime tema sõnul rääkida pigem professionaalidest vabatahtlikest, mitte professionaalsetest vabatahtlikest.

„Kui professionaalid teevad vabatahtlikku tööd, siis nad panustavad tasuta ja heategevuslikel eesmärkidel oma erialaseid teadmisi ja oskusi,“ selgitas Mänd mõiste taha peituvat sisu.

See eeldab tema arvates aga nii koostööd ühenduste kui äriettevõtete vahel, aga ka suuremat professionaalsust ühendustelt nimelt inimeste juhtimise vallas.

Professionaalse abi vastuvõtt kui Achilleuse kand

Eestis tegutsevatest äriettevõtetest, kes aktiivselt töötajate professionaalset vabatahtlikkust toetavad, on üheks ilmekaks näiteks Swedbank, kus on selle arendamisega teadlikumalt tegeletud 2005. aastast.

Swedbank ASi jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juhi Maris Ojamuru sõnul on samuti seni vabatahtliku tegevuse arendamise juures üheks suurimas väljakutseks olnud vabaühenduste nõrk suutlikkus oma vajadusi selgelt määratleda ja professionaalset tuge vastu võtta.

„Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida senisest enam ärifilosoofia põhimõtteid, mis paneks organisatsioone mõtlema ressursside kasutamise, turundamise, kommunikatsiooni ja eesmärgipõhise juhtimise küsimuste üle, samal ajal säilitades neile omapärase pühendumuse ja energia,“ ütles Ojamuru.

Tema sõnul võimaldaks ühenduste selles suunas liikumine ettevõtete vabatahtlikke senisest efektiivsemalt rakendada.

Eesmärgiks kasu kõigile osapooltele

Samme soovitud suunas on VTA juhataja Tuulikese Männi sõnul juba tasapisi astuma hakatud. „Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pakub ühendustele vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitusi, “ kinnitas Mänd ning lisas, et eesmärgiks on hakata vabaühendusi ja vabatahtlikust tegevusest huvitatud ettevõtteid omavahel kokku viima, pidades silmas, et koostööst saaks kasu kõik osapooled.

„Kogukonnas tehakse midagi kasulikku ära, vabaühendus saab oma tegevuste elluviimisel professionaalset abi ja lisajõudu ning ettevõte saab paremini värvata, motiveerida ja arendada oma töötajaid,“ loetles ta hästi töötava professionaalidest vabatahtlike kaasamise süsteemi plusse.

Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse juhi Maris Ojamuru kohaselt mängibki vabatahtlik tegevus ettevõttes üha olulisemat rolli töötajate arendamisel, koolitamisel ja motiveerimisel. Samas ei maksa unustada ühiskondlikku kasu.

„Vabatahtlikkuses on suur jõud – inimeste vaba tahe omab suurt jõudu ja energiat, seda oleks patt ühiskonna arenguks kasutamata jätta,“ ütles Ojamuru.

Professionaalist vabatahtlik jagab erialast kompetentsi

Vanus, eriala või hiiglaslik kogemustepagas pole aga professionaalist vabatahtlikuks hakkamise juures sugugi määravad. Nii võivad professionaalist priitahtlikuks olla ka pensionärid, kes tööl enam ei käi, aga kelle kompetents pole kuhugi kadunud, või tudengid, kes juba õpingute kõrvalt oma teadmisi ja oskusi pakuvad.

„Professionaalist vabatahtlik on saanud vajaliku hariduse või ettevalmistuse, olgu siis ülikoolis, kursustel või töö käigus ja kasuks tuleb vastaval alal tegutsemise kogemus,“ ütles Tuulike Mänd.

Oma erialaseid oskusi saavad Männi sõnul pakkuda personalitöötajad, arhitektid, ehitajad, programmeerijad, kujundajad, elektrikud ja paljude teiste erialade esindajad.

„Kui tuua näiteid, siis kriisipiirkonda saab meditsiinilist abi andma minna ainult professionaal – vastava hariduse ja kogemusega arst,“ sõnas ta, „ning Tartu Ülikooli tudengid pakuvad juba aastaid praktika ja kogemuste omandamise eesmärgil juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.“

Seda, kas vabatahtliku puhul on tegemist sobiva professionaaliga, peab Männi sõnul aga hindama ja otsustama vabatahtlikku kaasav ja tema tegevust korraldav organisatsioon.

Algus on igaühe enda teha

Swedbankis saab vabatahtlike algatuste puhul määravaks eelkõige töötajapoolne tahe ja initsiatiiv. Swedbanki vabatahtlikud võivad olla seega kõik, kes tunnevad, et neil on tahtmine endast midagi anda ja midagi uut kogeda või õppida.

„Me ei vali neid, kuna inimene leiab enda võimetele ja oskustele sobiva suuna ise,“ ütles vastutustundliku ettevõtluse juht Maris Ojamuru, „seetõttu on meil palju näiteid juhtkonnaliikmetest kuni klienditeenindajateni.“

Koostööd tehakse partnerorganisatsioonidega, millega 90% ulatuses sidemed vabatahtlikkuse valdkonnas alguse saanud Swedbanki poolsetest initsiatiividest.

„Otsime organisatsioone, kes tahaks tulla enda vajadusi tutvustama vabatahtlike laadale jne,“ sõnas Ojamuru, „Samas on üksikuid projekte, kus organisatsioon teab täpselt – millises mahus, millise oskusega vabatahtlikke nad vajavad.“

Tulevikusammuks on murekohtade lahendamine

Probleemne on ettevõttel senini olnud saada konkreetsemat ülevaadet panustatud tundide osas. Seega on ettevõtete ja ühenduse koostööks oluline töötada välja efektiivsem meetod vabatahtliku tegevuse mahu hindamiseks.

Ojamuru sõnul on viimaste aastate jooksul ettevõtetes toimunud tööaegade efektiivistamine muutnud töötajad ka valivamaks ja kriitilisemaks, mistõttu peab vabatahtliku kaasamine ja edasise tegevuse korralduse tase kindlasti paranema.

„Vaja oleks vabatahtliku tegevuse väärtuse selgemat väljatoomist ühiskonnas ja sellele järgnevat jätkusuutlikku tegevuskava, mis hõlmaks vabaühenduste arendamist ja ettevõtjate toetamist vabatahtliku töö edendamisel,“ ütles ta tulevikult oodatavate arengute kohta.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Mis on ühist troopilisel rannal lebaval meritähel, kuulajaid eksitava sõnumiga motivatsioonilool, Eesti lastekodulastel ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal? Kohe räägin.

Vabatahtliku tegevuse teemaga on viimastel kuudel enamik meist kokku puutunud. Kes ei teinud ise käsi mullaseks „Teeme ära“ talgutel, on vähemalt televiisori ees vedeledes saanud osa Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ürituste kajastustest. Vabatahtlik töö annab kasulikke kogemusi, vahvaid tuttavaid ja võib pakkuda suurt rõõmu. Nii ongi. Taoliste üleeuroopaliste kampaaniate korraldamine koos võimaluse andmisega asi kohe ise omal nahal ära proovida on hea viis positiivsete ühiskondlike trendide loomiseks.

Igapäevases elus ei tohi siiski piirduda loosungite ja tegutsema tormamisega. Mõtelda on ka vaja. Ilma mõtlemiseta võib suurem kasu vabatahtlikust tegevusest ühiskonnale sündimata jääda. Rõõm tehtud tööst võib jääda ainult suminaks vabatahtliku kahe kõrva vahel.

Ilmselt on meist paljud mõnest eneseabiraamatust lugenud või õhinas motivatsioonikõneleja suust kuulnud järgnevat lugu noorest poisist. Tuletame selle korraks meelde.

Poiss jalutab liivasel ookeanirannal ja heidab vette tagasi mõõna ajal sinna päikese kätte kõrbema jäänud merikarpe.

Poisi juurde tuleb vanamees  ja küsib: „Miks sa seda teed?“

Kuuldes, et poiss tahab merikarpe päästa kuumuses ära kuivamise eest, hakkab vanamees irvitama ja viipab käega, näidates silmapiirini ulatuvat randa: „Siin lebab tuhandeid merikarpe! Kui palju sa ka ei pingutaks, jõuad neist päästa ainult imepisikese osa. Lõpeta parem ära!“

Alguses poiss ei vasta. Siis korjab ta maast järjekordse merikarbi, viskab selle merre ja pöördub naeratades vanamehe poole: „Aga tolle merikarbi elu ma suutsin päästa!“

Minu jaoks on see lugu pigem hoiatav kui innustav. See näitab ka vabatahtliku tegevusega kaasnevaid ohtusid. Pealehakkamine ja konkreetse asja ära tegemisele keskendumine on hea. Kui aga kõige selle juures üldse järele ei mõelda, jäävad ära tegemata palju olulisemad asjad.

Ehk saavutaks poiss palju rohkem, pannes koos külaelanikega rannale võrgu, mis takistaks merikarpide rannale uhtumist? Võib-olla ei tasugi ökoloogilise tasakaalu kujunemisse sekkuda? Ja äkki on suurimaks kohalikuks probleemiks hoopis lähedal toimuv ebaseaduslik metsaraie, mille lõpetamisele tasuks kogu oma energia pühendada?

Nende küsimuste selgeks mõtlemise asemel loobib poiss meritähti merre edasi ja kõik motivatsioonikoolitustel osalejad kiidavad takka: „Jah, ka igal pisimal muutusel on väärtus!“

Päriselus söövad suured negatiivsed muutused väikesed positiivsed muutused ampsti ära. Seda ka vabatahtlike töövõitude puhul. Seetõttu tasub vabatahtlikel enne tegutsema hakkamist küsida: „Kas ma teen ikka õiget asja?“ Vastuse saamiseks piisab enda harimisest. Räägi inimestega, surfa natuke internetis, mõtle kaasa – oledki haritum.

Toon ühe näite. Üheks populaarseimaks vabatahtlikuna panustamise valdkonnaks on Eestis vanemliku hoolitsuseta laste hoolekanne. Maakeeles: lastekodud. Ametlikus keeles: asenduskodud. Koguda  lastekodulastele riideid ja mänguasju. Küpsetada neile jõuludeks piparkooke. Ja nii edasi. Kõik vahvad vabatahtliku töö tegevused.

Piparkookide küpsetamine lastekodulastele on justkui ühe meritähe merre viskamine olukorras, kus samas ookeanirannas on naftakatastroof. Sest et – lastekodu on lapsele üles kasvamiseks olemuslikult ebasobiv paik.

Miks? Lastekodu personal võib teha tööd südamega ja professionaalselt küll. Remonditud ruumide põrandad võivad olla kaetud mänguasja- ja kompvekihunnikutega. Perekonnaga kaasnevaid turvalisi lähedussuhteid asendada on lastekodu tegevusmudelis siiski pea võimatu. Ilma lähedussuhete ja turvatundeta ei kasva laps reeglina endaga hästi toimetulevaks täiskasvanuks.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et lähedussuhete puudumine mõjutab negatiivselt laste  närvisüsteemi toimimist aju arengu kõige olulisemal perioodil. See toob kaasa füüsiliste, intellektuaalsete, käitumuslike, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste puudujääke ning aeglasemat arengut. Just seetõttu muutuvad paljud nendest, kes lapsena elu hammasrataste vahele jäänud, täiskasvanuna ise uute sotsiaalprobleemide tootjateks.

Keeruline ja kurb. Aga nii ongi. Mida saavad vabatahtlikud teha? Ikka pühenduda sellele, et võimalikult paljud vanemliku hoolitsuse kaotanud lapsed jõuaksid uude oma peresse. Panustada tasub eelkõige nende organisatsioonide töösse, kes toetavad lapsendajaid. Samuti tasub teha riigi suunal lobitööd, et perepõhist hooldust (sh kasuperesid) toetataks rohkem.

Tänuväärseks algatuseks on ka praegu kujunev lastekodude sõprade klubide liikumine. Selle liikmeskond tahab sealsetele lastele pakkuda rohkem võimalusi kokkupuuteks reaalse eluga ning on kindlasti tulevaste kasuperede (s.t uute oma perede) kasvulava.

Seega tasub iga kord enne vabatahtliku töö tegemist end valdkonnaga kurssi viia. Kas sellel, mida teen, on päriselt ka väärtus? Või on mul võimalik midagi muud tehes veel paremini panustada? Enda jaoks läbi mõeldud tegevusest tuleb tegijale rõõmu ka rohkem. Ja ühiskonnale rohkem kasu. Ainult nii saavad Euroopa vabatahtliku aasta hüüdlaused tegelikkuseks.

Jaan Aps
Heateo Sihtasutuse toetusportfelli juht

P.S.  Vanemliku hoolitsuste laste valdkonnas toetab Heategu MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühingut.

Loo originaal ilmus 19. mail 2011 Euroblogis.

President Toomas Hendrik Ilves kohtus Kadriorus HIV-ennetusega tegelevate ettevõtete esindajatega ja tunnustas neid aukirjaga seni tehtud töö eest HIV vastu võitlemisel.

“Tahan tänada teid julguse eest tegeleda avalikult nii olulise terviseteemalise ennetustööga. HIV on isiklik, raske ja kohati tabuteema, millest avalikku rääkimist välditakse. Teie panus ühiskonna paremaks muutmisse on eeskujuks kõigile,” sõnas president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus täna HIV-ennetusega tegelevate ettevõtete esindajatega.

“Mul on äärmiselt hea meel olla täna siin koos ettevõtjatega, kelle hinnangul toovad Eestile, selle elanikele ja siin tegutsevatele ettevõtetele pikemas plaanis edu toimiv riik, terved, haritud ja motiveeritud inimesed,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nentis, et koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” hea ja sihikindel töö on sotsiaalse vastutuse näiteks kogu ühiskonnale ja teistele ettevõtetele. Presidendi sõnul viitab ohtlikust valehäbist ülesaamine sellele, et Eesti on astunud ühiskondliku vastutustunde kümnendisse, kus lisaks neile firmadele, kes toetavad näiteks tippsporti, pälvivad üha enam tähelepanu ka need ettevõtjad, kes sõdivad paremate eluviiside ja seeläbi tervema Eesti eest.

Terve Eesti Sihtasutuse tegevjuht Keit Fomotškin (pildil), kes tutvustas koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eesmärke, senist panust ja tegevuskava järgmisteks aastateks, rõhutas samuti tööandjate rolli positiivsete hoiakute kujundamisel. “Ärisektori kaasamine HIV-alasesse ennetustöösse on osutunud äärmiselt efektiivseks, sest nii jõuame erinevate koolituste ja ürituste kaudu väga suure hulga inimesteni,” lisas Fomotškin.

“Meie ettevõtte töötajatelt on tagasiside väga positiivne. HIV-alastel koolitustel on praeguseks osalenud juba 1000 Swedbanki töötajat ning HIV-testimisest oli osavõtt samuti suur,” ütles Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson, kelle hinnangul peaks rahvatervise probleemid igale tööandjale korda minema.

Terve Eesti Sihtasutus ja president Ilves andsid ettevõtetele üle aukirjad, et tunnustada neid seni tehtud töö eest HIV vastu võitlemisel.

Üritus jätkus aruteluga ärisektori panustamise võimalustest Eesti ühiskonna rahvatervise probleemide lahendamisse ja presidendi võimalustest toetada panustavaid ettevõtteid.

Kohtumisel osalesid president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves, Nordeconi peadirektor Jaano Vink ja personalijuht Mall Ivalo; Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson ja toetustegevuse juht Maarja Loorents; Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger ja kontseptsioonijuht Kai Realo; Hill&Knowltoni konsultant Kaili Uusmaa; TNS Emori kommunikatisooniuuringute ärisuuna juht Esta Kaal; Coca-Cola avalike suhete juht Annikky Lamp; Johnson & Johnsoni juhataja Ingrid Purga; TBWA/Guvatraki tegevjuht Erko Karing; Boehringer Ingelheim Eesti filiaali juhataja Edit Pung ja ekspert Kadi Lubi; DHL Express Baltic juht Carl-Eric Lindström ja juhi abi Laire Suurväli; Rimi Eesti Food AS personalijuht Õrne Lainde; Terve Eesti SA endised nõukogu liikmed Maarja Oviir-Neivelt ja Margus Rink ning tegevjuht Keit Fomotškin ja kommunikatsioonijuht Ande Etti; Terve Eesti SA asutaja Riina Raudne ning endine tegevjuht ja koalitsiooni käimalükkaja Mairi Jüriska.

Koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu”, millesse hetkel kuulub 11 liiget, loodi 2007. aasta novembris.

(Allikas: Delfi)

Ehitusvahtude, vuugihermeetikute ja ehitusmaterjalide tootjaid ühendava Wolf Groupi juhatuse esimees Jaan Puusaag ja Heateo Sihtasutuse juhatuse liige Mart Kuusk kirjutasid alla koostöölepingule, mille kohaselt toetab Wolf Group sihtasutuse väärt algatuste Oma Pere ja Perekoolitusühingu Sina ja Mina arenguvõimaluste edendamist. Ettevõtte ja sihtasutuse vaheline koostöö kestab esialgsete kokkulepete järgselt üks aasta.

Wolf Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul on puudustkannatavate laste igakülgne toetamine olnud alati ettevõtte tähelepanu all. Puusaag avaldas heameelt, et tänu Heateo Sihtasutuse suurepärastele algatustele on Wolf Groupi toetusel laiahaardelised mastaabid, mis ulatuvad paljude lasteni ning tuge vajavate peredeni üle Eestimaa.

MTÜ Perekoolitusühingu Sina ja Mina eesmärk on aidata kaasa heade peresuhete hoidmisele ja laste riskikäitumise ennetamisele ning pakkuda perenõustamist nii individuaal- kui ka e-nõustamiskeskkonnas. MTÜ Oma Pere keskendub aga koolitus- ja teabekeskuse rajamisele, et tegeleda vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele perede leidmise, koolitamise ja toetamisega.

Lisaks rahalisele toetusele on ka Wolf Groupi töötajatel võimalus vabatahtlikena kaasa lüüa Heateo Sihtasutuse erinevates silmapaistvates algatuses ning anda oma panus oluliste probleemide lahendamisele Eesti ühiskonnas.

Wolf Group on ka varem toetanud abivajavaid lapsi ja noorukeid. Näiteks toetab Wolf Group juba mitmendat aastat Tallinna Ristiku Põhikooli aidates kaasa koolis õppivate hariduslike erivajadustega noorte vaba aja sisustamisele ning tervislike eluviiside propageerimisele. Oma panuse on Wolf Group andnud ka Liikumispuudega Laste Toetusfondile.

Wolf Group koondab Euroopa juhtiva ehituskeemia ja  -materjalide tootja, Krimelte, müügi- ja tootmisettevõtteid Eestis ning välismaal. Wolf Grupi tehased asuvad Eestis ja Venemaal, müügiüksused nii Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias kui Kasahstanis. Ekspordigeograafia hõlmab ligi 50 riigi Norrast Austraaliani, Brasiiliast Jaapanini.

Väikeste heategude vahendamiseks loodud Heateo Sihtasutusest on sirgunud sotsiaalse ettevõtluse edendaja Eestis. Sihtasutus loodi 2003. aastal. Tänaseks eesmärgiks on leida üles ühiskonda positiivselt raputavad sotsiaalsed ettevõtted ja toetada neid võimalikult tõhusalt, kaasates peamiselt ärisektori koostööpartnerite kompetentsi ning investeeringuid. Välja valitud algatuste ambitsioonikate plaanide elluviimist toetatakse jõuliselt 3-5 aasta jooksul. Toetamisse kaasatakse mitmeid oma ala parimaid tegijaid Eestis, kes panustavad teadmiseid ja kogemusi oma vabast ajast ja tahtest. Nende hulgas on edukaid ettevõtjaid, finantsnõustajaid, personali-, kommunikatsiooni- ja õigusala asjatundjaid jt.

Mart Kuusk
tegevjuht
Heateo Sihtasutus/ Good Deed Foundation
mob:+3725014320
Skype: mart.kuusk
mart@heategu.ee
www.heategu.ee

Iveri Marukashvili
kommunikatsioonijuht
tel +372 6 805 927
mob +372 53 411 813
faks +372 6 059 315
Skype uusenergia
iveri.marukashvili@wolfgroupweb.com
www.wolfgroupweb.com

Käesoleva aasta viimases Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas tuletab Jaan ettevõtjatele meelde, et nende käes on suur võim, luues ühiskonda väärtust juurde: uuendajana, tööandjana, maksumaksjana. Loe artiklit: