Arhiiv ‘Ühiskondlik mõju’ rubriigi jaoks

Septembrist 2011 aprillini 2012 viidi läbi KÜSK-i, EMSL-i ja Heateo Sihtasutuse koostöös projekt “Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine”, millega pandi alus sotsiaalsete ettevõtete võrgustikule Eestis. Heateo Sihtasutus osales projektis eksperdina ja ja jätkab edaspidi võrgustiku koostööpartnerina.

Võrgustikku luues arutati muude oluliste teemade hulgas, kuidas võiks Eestis sotsiaalse ettevõtte mõistet lahti mõtestada. Heateo-Agne toob Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas nr 12 (lk 14) lühidalt välja võrgustiku asutava kogu konsensuslikud seisukohad seoses sotsiaalsete ettevõtete eesmärgi, tegevusvaldkondade, ühiskondliku mõju, omandipõhimõtete ja tulu teenimise viisi ning avalike teenuste osutamisega. Seisukohtada selge struktureerimise taga on projektimeeskonna liige ja võrgustiku  juhatuse liige ning heateolane Jaan Aps.

Sotsiaalse ettevõtte eesmärk ja valdkond  

Sotsiaalse ettevõtte põhikirjaline eesmärk võib olla ükskõik millise ühiskondliku hüve loomine. Selle eesmärgi sõnastus põhikirjas peab olema väga konkreetne, kirjeldades täpselt sotsiaalse ettevõtte ühiskondlikku mõju. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda ükskõik millises valdkonnas.

Ühiskondlik mõju

Sotsiaalsete ettevõtete jaoks on oluline tegutseda sihipäraselt oma põhikirjalise eesmärgi nimel, sealjuures eesmärgi saavutamise määra regulaarselt hinnates. Üldiselt peaks sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamine ja hindamistulemuste teavitamine olema vabatahtlik ja põhinema heal taval. Kohustuslik peaks ühiskondliku mõju hindamine ja sellest teavitamine olema sotsiaalsetele ettevõtetele, kes saavad läbi toetusmehhanismide mingeid hüvesid või on võrgustiku liikmed. Enne mõju hindamise kohustuslikuks muutmist peab olema loodud selleks lihtne ja kulutõhus lahendus. Sotsiaalsetel ettevõtetel endil puuduvad ressursid hindamismetoodika loomiseks ja kallite hindamiste läbiviimiseks. Tegemist saab olema samm-sammulise koosõppimise protsessiga.

Sotsiaalse ettevõtte omanik

Paljud argumendid toetavad seda, et sotsiaalse ettevõtte asutaja peaks olema ka loodud organisatsiooni omanik. See võib aidata motiveerituse tagamise ja vastutuse andmisega, samuti võib nii olla lihtsam leida finantseerimist. Samas on siin vähemalt üks suur lahtine küsimus – kuidas välistada võimalus, et algataja kasutab sotsiaalset ettevõtet peamiselt omakasu saamise eesmärgil ja saab ebaõiglaselt osa sotsiaalsete ettevõtete heast mainest ning neile mõeldud hüvedest? Võib-olla on motiveeritust, vastutust ja finantseerimist võimalik tagada ka muudel viisidel kui omandisuhte kaudu. Selle teema eri tahud vajavad veel arutamist. Ka juhul, kui asutaja on ühtlasi omanik, peaks olema aruandekohustus suunatud ühiskonnale laiemalt.

Ettevõtlustulu teenimise viis

Ettevõtlustulu teenimise viis ei pea olema seotud sotsiaalse ettevõtte põhikirjalise eesmärgiga, aga tulu ülejäägi paigutamine peab olema põhikirjalise eesmärgiga seotud. Sellega seotud riskid on maandatud teiste põhimõtetega (selgelt sõnastatud ühiskonnale suunatud põhikirjaline eesmärk, mõju hindamine).

Ettevõtlustulu teenimise viisi ühiskonnale kahjulikkuse määr

Seadusandluses on valdkondade välistusi teha väga keeruline, sest hinnang kahjulikkusele sõltub hinnangu andja isiklikest väärtustest ja „kahjulikes valdkondades“ võib leiduda ka loovaid positiivseid erandeid. Lisaks oleks iga üksiku sotsiaalse ettevõtte ühiskonnale kahjulikkuse hindamine väga ressursimahukas protsess. Üldiselt peaks seda reguleerima hea tava. Nende hulgas, kes astuvad võrgustiku liikmeteks või saavad osa toetusmehhanismide hüvedest, peab olema ühiskonnale kahju tekitamine välistatud. Neid organisatsioone on võimalik hinnata juhtum-juhtumi haaval. Tõenäoliselt tuleb vaieldavaid juhtumeid ette väga vähe. Nendega tegelemiseks pole tarvis luua eelnevalt suurt süsteemi.

Avalike teenuste osutamine

Riik võib olla teenuse ostja nagu iga teinegi. Seega võib avaliku teenuse pakkumine olla sotsiaalsele ettevõttele kas ainsaks tuluallikaks või üheks mitmete seas. Avaliku sektoriga koostööga seoses on ka mitmeid riske (korruptsioonioht, mõju sotsiaalse ettevõtte otsustele) ja lahtiseid küsimusi (kas riik võib olla sotsiaalse ettevõtte osaline või täielik omanik), mida tuleb arutada peamiselt juriidika vaatenurgast.

Heateo-Jaan otsib oma ajaveebis ühiskondliku mõju suurepärast kommunikatsiooni

“SIND OTSIDES”: tahan leida identse kaksikvenna!

Räägitakse, et telepurk näitab saadet “Sind otsides”, mis aitab inimestel kasvõi seitsme maa ja mere tagant üles otsida nii kunagi põgenenud noorpõlvearmastused kui ka peitu pugenud sugulased.

“Sind otsides” tänane väljakutse on veel võimsam. Tahan selle ajaveebi abil leida identse kaksikvenna… ühele ingliskeelsele kodulehele… Eesti kodanikuühenduste veebilehtede seast. Teiste sõnadega – kas mõni meie kohalikest maailmamuutjatest on oma ühiskondliku mõju tutvustamiseks midagi sarnast loonud?

Jaan tutvustab natuke seda ookeanitagust kaksikvenda. Muuseas, tema missioonil ja tegevusmudelil pole tegelikult antud juhul tähtsust. Oluline on hoopis… aga seda loete edasi siit

[issuu autoFlip=true width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120523075728-954ed60c3dd043f18f0c793b71df27d7 name=head_uudised_2_2012 username=heategu tag=ajakiri unit=px v=2]

Head Uudised on ajakiri strateegilisest filantroopiast ja sotsiaalsest ettevõtlusest Eestis ja mujal. Lood, pildid ja kujundus on kokku pandud vabatahtlike abiga. Ajakiri pakub huvitavaid teemasid, võimalusi kaasalöömiseks ning toob tähelepanu valgusesse väärt inimesi, kes sinna tihti ei satu.

Seekordses numbris:

* Mis on mis? Väike terminisõnastik
* Mart Kuuse kolm inspireerivat aastat Heateos
* Sotsiaalne ettevõtja ja strateegiline filantroop on nagu siga ja kägu
* Intervjuu strateegilise filantroobi Taavi Jakobsoniga
* Ühiskondliku mõju mõõtmise vajalikkusest
* SELF II heast tegevusest ja vabast tahtest
* Intervjuu Eesti Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergiga
* Avatud Meele Instituut ja Koidu Tani-Jürisoo
* Kampaania “Lapsed sünnivad südames”
* Sotsiaalne ettevõtlusSuurbritannia sotsiaalsed ettevõtjadväldivad sõnu sina ja tema
* Sotsiaalsete ettevõtete olukord Eestis
* Asutati MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
* Tuuli Bürkland teeb oma tööd, sest soovib teisi aidata
* OÜ Meditech Estonia on sotsiaalne ettevõte, mis pakub häirenuputeenust
* Krooniku jäädvustus Heateo Sihtasutuse koolitustesarjast „Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks“

Ajakirja on võimalik ka paberkujul tellida. Kui soovid, et saadaksime uudiskirja sulle 4 x aastas koju või kontorisse, tee 10-eurone (või suurem) annetus Heateo Sihtasutusele, a/a 221022367526. Selgitusse märgi “Head Uudised 2012″ ning oma isikukood – siis ei kuulu annetus maksustamisele. Et saaksime sulle ajakirja välja saata, saada oma postiaadress Agnele: agne@heategu.ee.

Heateo Sihtasutuse portfellijuht Jaan Aps usub, et mõju hindamine muutub mõne aasta jooksul enamikus vabaühendustes eesmärkide poole püüdlemisel sama loomulikuks tugitegevuseks nagu näiteks raamatupidamine või vabatahtlike kaasamine.

Kirjutad Heateo Sihtasutuses käsiraamatut vabaühenduste mõju hindamisest. Miks? 

Tahame Heateos paremini aru saada, millist muutust me koos oma kogukonnaga oleme ühiskonnas loomas. Loodame, et mõju hindamise käsiraamat aitab nii meie toetavatel portfelliorganisatsioonidel kui teistel vabaühendustel oma tegevuse mõju paremini hinnata ja põhjendada.

Miks vabaühendusel on vaja oma tegevuse mõju hinnata?

Vabaühendustel on tihtipeale arvamus, et kui me teeme midagi kirglikult, siis see kindlasti ka muudab midagi. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Mõju hinnates saab organisatsioon kõige kiiremat ja selgemat tagasisidet oma tegevuse tulemuslikkusele, mis aitab muuhulgas hoida üleval head hasarti oma igapäevases töös.

Mõju hindamisse ei tasuks suhtuda kui väljastpoolt pealesunnitud auditeerimisse, justkui keegi arvaks, et hinnatavad vabaühendused ei saa oma tööga hästi hakkama. Samuti ei tasu mõelda, et jälle keegi sunnib mind midagi tegema, kuigi mul on niigi käed-jalad tööd täis. Pigem on mõttekas rääkida mõjude hindamisest kui hädavajalikust abivahendist. Kui ühendus tahab maailma muuta, siis oma mõju hindamine aitab temal kui maailmamuutjal leida üles need kõige õigemad tegevused.

Seega on organisatsioonil vaja olla valmis tagasisideks, mida paljud ehk kardavad. Miks on hea teada saada oma vigadest?

Arvan, et siinjuures on abiks oma eluhoiaku teadlik kujundamine – ilmselt tekib õppimisele suunatud suhtumise puhul negatiivsust vähem. Näiteks kui ma olen teinud kümme aastat tööd ja pärast mõjude hindamist selgub, et midagi üliolulist on mu organisatsiooni programmist puudu, siis peaksin nördimise asemel otsima rõõmuga võimalusi oma tegevuste muutmiseks.

Hea on see, et kõik vabaühendused on praegu õppimise osas ühel positsioonil – kuna üheski valdkonnas teadvustatult mõju hindamist tehtud ei ole, siis pole kellelgi suurt edumaad. Hetkel oleme ka Heateo Sihtasutusega mõjude hindamise teekonna alguses. Praegu ei oska meiegi oma mõju veel täpselt hinnata, seega saame õppida kõik koos.

Kas ka need organisatsioonid, mille  tegevus on nii mitmetahuline, et raske on mõju hinnata, saavad valmivast käsiraamatust kasu?

Sõltub organisatsioonist. Näiteks kui mõnel on tegevusvaldkondi mitmeid, siis võiks valida mingi kitsam teema, mille hindamisest alustada, ja siis sealt edasi liikuda. Tasub keskenduda sellele, mis hetkel on võimalik. Mind ennast motiveeribki näiteks see, et saame kõigepealt mõju ära hinnata nendes valdkondades, kus see on lihtsam. Seegi on suur läbimurre.

Kas mõju hindaja peaks tulema väljastpoolt või peaks see inimene olema organisatsiooni seest?

Ideaalne on see, kui mõju hindamine oleks organisatsiooni sisetegevus. Muidugi võib küsida ka väljast abi, aga seda pigem metoodiliste küsimuste puhul – kuidas küsitlusi läbi viia või kuidas mingeid tegevusi rahasse arvutada. Ma ei kiidaks heaks olukorda, kus välised konsultandid teeksid mõju hindamise organisatsioonile valmis, aga pärast ei ole sellest meeskonnale kasu, kuna initsiatiiv pole tulnud neilt endilt. Sama kehtib ju näiteks strateegiate ja sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide koostamise kohta – ilma meeskonna juhtrollita nende koostamisel on sellised dokumendid täiesti kasutud.

Mõju hinnates soovitad luua mõttemudeli. Mis see on?

Reeglina on teatud kogukonda ühendav missioon midagi õilsat, kuid samas ka laialivalguvat: “tahame edendada eestlaste tervisekäitumist”, “tahame aidata vanemate hoolitsuseta lapsi” või “muuta kooliharidust õpilasekesksemaks”. Selle all võib teha mida iganes – kõik, mida tehakse, on justkui õige. Küsimus on aga selles, kas see, mida pühendunult teeme, ka midagi käegakatsutavalt paremaks muudab? Kogu mõju hindamine hakkabki peale mõttemudeli koostamisest. Esmalt pannakse oma missioonist lähtuvalt paika oodatav käegakatsutav muutus ja seejärel kirjeldatakse ära teekonna trepiastmed hetkeolukorrast soovitud muutuseni.

Näiteks kui me teame, et meil on vanemliku hoolitsuseta viieaastane laps, kes on üle elanud psüühilised traumad, siis klassikaline lähenemine oleks see, et tahame talle teha lihtsalt head ja kuhjame ta üle piparkookidega. Ei osata mõelda, millist muutust „lapsele hea tegemise“ kaudu tegelikult luua soovitakse. Rahvusvaheline organisatsioon SOS Children’s Villages jõudis sellise probleemi puhul arusaamani, et nende organisatsioon on saavutanud edu siis, kui  laps saab täiskasvanuna hästi hakkama.  See tähendab, et tal on 25-aastaselt püsiv töökoht, kindel elukoht ja et ta annab oma lähisuhetele positiivse hinnangu. Seejärel sai organisatsioon hakata mõttemudeli abil palju konkreetsemalt vaatama, kuhu peaks see laps olema jõudnud 20-aastaselt ja varem, ning mida selleks konkreetselt teha tuleb.

Kellelt võiksid vabaühendused lisaks peatselt ilmuvale käsiraamatule veel abi saada?

Kindlasti on oma valdkonnas mõju hindamise populariseerimine ja ühisele õppimisele toeks olemine eri katuseorganisatsioonide roll, näiteks vabaühenduste liit EMSL, Sotsiaalsete Ettevõtluse Võrgustik või Eesti Noorteühenduste Liit. Heategu ise võtab paari aasta jooksul selle rolli, et praktikas katsetada mõjude hindamist koos oma toetavate portfelliorganisatsioonidega ja õppetunde vabaühenduste seas laiemalt levitada. Esimene mõjude hindamise teemaline EMSLi liikmeklubi üritus on juba toimunud, nüüd tuleb vaid edasi tööd teha, et mõju hindamine muutuks Eesti vabaühendustes sama loomulikuks osaks kui seda on praegu näiteks vabatahtlike kaasamine.

Intervjueerisid Eva Ladva ja Teele Tõnismann.

Vabaühenduste mõju hindamise mudeli ja käsiraamatu väljatöötamist rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Heateo Sihtasutus arutleb 12. aprilli õhtul toimuval Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu klubiõhtul vabaühendustega mõju hindamise teemal.  Kes tunenb huvi, andku osalemissoovist teada Martinile aadressil martin@ngo.ee. Rohkem infotwww.ngo.ee/liikmeklubi.

Plaanis on tutvustada Heateo kogemusi oma portfelliorganisatsioonide mõju hindamisel ning anda praktilisi soovitusi, millistest sammudest kodanikuühendused oma mõju hindamiselvõiksid alustada ja mida silmas pidada. Räägime konkreetsemalt ka argumentidest, kuidas oma ühiskondliku mõju suurem tõestatus aitab veenda rahastajaid, liikmeid, sponsoreid,vabatahtlikke ja sisuliselt kogu ühiskonda just teie organisatsiooni panustama.

Tahame jagada oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi seoses mõju hindamise juhendi ja metoodika väljatöötamisega ning oleme väga huvitatud teie tagasisidest ja ideedest, et mai lõpuks kokku panna käepärane juhendmaterjal, mis aitaks oma mõju iseseisvalt hinnata kõikidel kodanikuühendustel.

Oma organisatsiooni mõju hindamise kogemusest tuleb rääkima lapsendamise ja pereteemadega tegeleva MTÜ Oma Pere juht Sigrid Petoffer.

Mõju hindamise metoodika töötame välja koostöös Praxisega – nii juhendmaterjali kui mõju hindamise käsiraamatu väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Esmapilgul tüütuna tunduv või arusaamatuks jääv organisatsiooni tegevuse mõju hindamine võib osutuda kasulikuks tulevikuinvesteeringuks, mis aitab paremini aru saada, mis seni tehtud ja kuhu ollakse teel. Heateo Sihtasutus jagab oma esimesi mõtteid ja kogemusi, miks ja kuidas võiks mõju mõõtmine aidata organisatsioone ja miks võiks hakata praktilisemalt hindamise peale mõtlema. Birgit Rootsi Heateost toob välja mõned soovitused, millega oma organisatsiooni mõju hindamise esimestel sammudel arvestada.

Tea, miks ja mida hindad

Eduka hindamise võtmeks on läbimõeldud tegutsemine ja planeerimine. Alustamisel võib tekkida vaimustus ja soov hinnata kogu oma organisatsiooni mõju, aga samas – mida laiem on fookus ja mida rohkem teemasid hindamise alla võetakse, seda raskem ja suurem töö on mõju hindamine. Selleks, et juht ei peaks hiljem pettuma, tasub enne hindamist enda jaoks selgeks teha, miks on otsustatud mõju hinnata ja kelle jaoks see vajalik on. Selline teadmine võimaldab seada selgema fookuse ja aitab juhil otsustada, kui põhjalikult ta soovib organisatsiooni tegevust tegelikult hinnata. Kuna mõju hindamine on ajamahukas ja keeruline, on soovitav võimalusel vältida lisatööd.

Sageli on probleemiks, et põhikirjas sõnastatud tegevused ei pruugi kattuda organisatsiooni reaalsete igapäevategevustega. Mida kauem on organisatsioon tegutsenud, seda suurema tõenäosusega on tema tegevused vastavalt vajadustele ja võimalustele algselt planeerituga võrreldes muutunud. Mõju hindamisel tuleb lähtuda ikkagi sellest, millega organisatsioon igapäevaselt tegeleb. Tasub tõsiselt järele mõelda, ega muutused tegevustest ei ole tinginud kõrvalekallet ühenduse esialgsest missioonis – kui nii on, peaks juht enne hindamist uuesti üles leidma oma organisatsiooni fookuse.

Hindamise valupunktid

Paratamatult võib mõju hindamise käigus jõuda ummikseisu, kus tundub et organisatsiooni mõju ei olegi võimalik tõestada. On kaardistatud probleem, leitud üles sekkumise koht ja joonistatud välja pakutavad lahendused, kuid organisatsioon on samas seisus kus enne hindamist – puuduvad andmed, millega oma lahenduste mõjusust tõestada. See on kindlasti hindajale raske olukord, kuid ei tähenda kindlasti, et senine töö on läinud raisku ja mingite tulemusteni ei jõutagi.

Kõike ei peagi saavutama korraga ja kohe. Järgmise sammuna tuleb mõelda läbi küsimused ja indikaatorid, mille kaudu mõju mõõta. Indikaatorite määramisel tasub kindlasti kaugemale mõelda väljundite (nt koolitatud inimeste arv) ja tulemuste (nt riski tajumise määr) hindamisest.

Näiteks HIV-ennetustööga tegeleva Terve Eesti Sihtasutuse mõjususe hindamiseks on vaja mõõta mitte ainult koolitustel osalejate arvu, vaid tööealiste inimeste osakaalu ühiskonnas, kes tänu koolitusele on HIV-teemast teadlikumad, tajuvad riski ja ennetavad seda teadlikult, mõjutades nii ka teisi ühiskonna liikmeid.

Seejärel saab asuda organisatsiooni tegevuse kohta puuduolevaid andmeid koguma. Väiksemaid uuringuid suudab iga organisatsioon iseseisvalt läbi viia, kuid mahukamaid projekte tasub planeerida koos teiste sama valdkonna organisatsioonidega või näiteks ministeeriumitega.

Kindlasti on olemas riiklikke uuringuid ja statistikat, mis tegelevad valitud ühiskondliku probleemi negatiivsete mõjude hindamisega. Organisatsioon saab oma mõju tõestamiseks kasutada teiseseid andmeid, mille kaudu näidata oma panust ühiskonna jaoks tekkivate kulude vähendamisel. Näiteks on võimalik riikliku statistika abil välja tuua kulu ühiskonnale iga koolist väljakukkuva lapse või lastekodust väljuva mitte hakkama saava noore näol. Kui organisatsioon suudab siin anda kasvõi prognoosi oma panusele selle probleemi lahendamiseks, on võimalik võrrelda programmi käimashoidmiseks tehtavaid kulutusi ühiskonnale tekkimata jäänud kuludega.

Väga raske on tõestada koolituse või mõne haridusprogrammi otsest mõju suurema probleemi lahendamisel või ennetamisel. Seega tasub siin eriti uurida rahvusvahelisi kogemusi.

Iga samm on tähtis

Mõnele organisatsioonile piisab näiteks oma tegevuste ja eesmärkide vaheliste seoste hindamisest, sihtgrupi ja valitud meetodite analüüsist ning võrdlusest teiste sama probleemiga tegelevate lahendustega. See annab tagasisidet organisatsiooni senise tegevuse kohta ning võimaldab eesmärkide saavutamise seisukohalt olulisemaid tegevusi tähtsuse järjekorda seada.

Näiteks Heateo portfelli kuuluvale Noored Kooli Sihtasutusele andis väärtuslikku infot juba aastatetagune hindamine, mille käigus mõtestati lahti organisatsiooni tegevused ja vaadati, kas need lähevad kokku juba varem seatud eesmärkidega. Alguses oli organisatsiooni tegevuse fookuses programmiga liituvad noored, kuid nüüd keskendutakse rohkem üldise hariduskvaliteedi parandamisele. Näiteks kui varem suunati noored koolidesse üle Eesti, siis pärast hindamist otsustati keskenduda eelkõige problemaatilisematele ja väiksematele koolidele.

Kodanikuühenduste mõju hindamise mudeli ja käsiraamatu väljatöötamine toimub Heateo Sihtasutuse ja Praxise koostöös, projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti eesmärk on aidata kaasa kodanikuühenduste tegevuse ühiskondlike ja sotsiaalsete mõjude senisest põhjalikumale hindamisele ja kommunikeerimisele. Samuti loodame, et mõju hindamise mudelist saab tööriist rahastajatele, kes hakkavad toetatavate organisatsioonide ühiskondlikule mõjule rohkem tähelepanu pöörama, selle hindamist rahastama ja tegema tõestatud mõjust lähtuvaid otsuseid.

Birgit Heateost kirjutab värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas (lk 13), miks ikkagi oleks vaja hakata mõõtma kodanikuühenduste tegevuste ühiskondlikku mõju.

Heateo kogemus on näidanud, et paljud kodanikualgatused tuginevad oma mõju tutvustades pigem sisetundele ja usule tegevuste kasulikkusest, kui muutuste protsessi kirjeldamisele ja mõju tõestamisele. Sageli ei osata kriitiliselt hinnata, kas konkreetsed tegevused ikka põhjustavad ühiskonnas soovitud muutust soovitud ulatuses, ning mõju asemel kirjeldatakse tihti ainult tegevusi või nende tulemusi.

Olukorras, kus rahastajad pööravad järjest enam tähelepanu organisatsioonide poolt loodava ühiskondliku väärtuse tõestatusele, on möödapääsmatu, et sotsiaalsete probleemidega tegelevad kodanikualgatused peavad õppima oma tegevuse mõju paremini hindama ja sõnastama. Isegi kui kõik kodanikuühendused ei jõua kohe esimeste katsetustega üheselt töötavate mudeliteni, on oluline õppida vahet tegema tegevuste ja mõju kirjeldamise vahel. Meie soov on, et Heateo algatatud mõju hindamise projekt tekitaks diskussiooni ühiskondliku mõju hindamise teemal ja pakuks organisatsioonidele ka praktilist tuge enda jaoks toimivate lahenduste leidmisel.

Loe artiklit Teatajast:

[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120322073318-6440c32338354734b45e87a8b3b39c44 name=teataja_6_kaubanduskoda_pisike username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px id=c3ce0567-8c3f-c529-da0c-5ddb73a4ce17 v=2]

Hiljuti ilmus Adrian Hornsby sulest raamat “The Good Analyst”, mis käsitleb sotsiaalset väärtust ja selle mõõtmist. Kindlasti on tegemist kasuliku lugemisvaraga kõigile sotsiaalsetele ettevõtjatele – raamatus tutvustatakse muuhulgas põhjalikult mõju analüüsimise ja hindamise metoodikat. Raamatu saab tasuta alla laadida siit.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas nr 4 (lk 13) kirjutab Heateo Agne strateegilisest filantroopiast kui aktiivsest ja mõtestatud heategevuse vormist ning mõju hindamise vajalikkusest ühiskonnas,  püüdes vastata juurküsimustele: mida tähendab tark ja tõhus investeering ühiskonda? Kuidas läheb kohalikul strateegilisel heategevusel? Kust me teame, kes reaalselt sotsiaalset kasumit teenib?

Strateegilist filantroopiat võib määratleda kui aktiivset heategevust, mis hõlmab nii oskuste kui raha panustamist. Kasutades riskikapitali põhimõtteid, on eesmärgiks kasum. Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne. Ning pikaajaline sotsiaalse kasumi teenimine viib iga strateegilise filantroobi lõppeesmärgini – positiivse muutuseni mingis valdkonnas. Aktiivse toetamisega käib või peaks käima kaasas pidev ühiskondliku mõju mõõtmine, st organisatsiooni reaalse tegevuse hindamine. Sest kust me muidu teame, milline mudel töötab või milline organisatsioon reaalselt sotsiaalset kasumit teenib? Loe lähemalt Teatajast:

[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120220152026-568fa528bf4946e0a41f9435092f5970 name=teataja_4pisike username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px id=fe76aa32-a4fc-8831-e5be-dd98a4d38134 v=2]