Arhiiv ‘Ühiskondlik mõju’ rubriigi jaoks
Vabakonna häälekandjas Hea Kodanik seekord luubi all ühiskondlik mõju
Meil on hea meel tõdeda, et oma tegevuste mõju hindamise teema on lumepallina suure hooga veerema läinud ning selle heaks tõestuseks on jakirja Hea Kodanik vastvalminud number, kus võetaksegi vaatluse alla vabaühenduste mõju.
Miks me ikkagi räägime mõjust?
Sest et aina enam tahame me ise ning tahavad ka rahastajad näha, et antud raha (või millegi muu) toel mitte lihtsalt ei tegeleta probleemide lahendamisega, vaid et probleemid ka lahendatakse. Lühidalt: et meist oleks kasu. Vabaühendused peavad endale teadvustama, et mida rohkem tuleb juurde neid, kes oma võimekust veenvalt demonstreerida suudavad, seda keerulisemaks läheb teistel. Seega pole mõju mõõtmise kõrval sugugi vähemtähtsam oma mõjust õigete sõnade ja viisidega rääkimine.
Hea Kodaniku kaaneloos uuritaksegi, kuidas Eesti vabaühendused oma mõju näevad, mõõdavad ja kirjeldavad ning miks sellele praegu ikka veel küllalt vähe tähelepanu pööratakse. “Leksika” rubriigist leiab näpunäiteid, kuidas seda teha ja kuidas mitte teha. Kevadel Eestis käinud konsultatsioonifirma Keystone Accountability juht David Bonbright kõneleb antud intervjuus, kuidas rahastajad peaksid ja saaksid oma toetustega ühiskonnas paremini häid muutuseid saavutada.
Endine Heateo töötaja ja praegune koostööpartner Jaan Aps peab väga oluliseks osaks mõjude hindamisest peab ta nende kommunikeerimist. Konkreetsed lood saavutatud muutustest aitavad oma töö tulemusi edasi anda ka neile inimestele, kes oludega vahetult kursis olemata ei pruugi osata numbrite taha näha. “Eestis on kindlasti vabaühendusi, kellel on mõju täiesti olemas, aga kes lihtsalt ei oska sellest rääkida,” märgib Jaan. Tema veebipäevikus storiesforimpact.
com on ses vallas eriti kiita saanud ja lausa kodanikuühiskonna superstaariks.
Aitäh ajakirja toimetusele ning kõigile teistele head lugemist!
Avanes taotlusvoor uute sotsiaalsete ettevõtete äriplaanide koostamiseks
Kodanikuühiskonna Sihtkapital avas 23. augustil taotlusvooru sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide koostamiseks. Taotluse peab 30. oktoobriks valmis saama!
Taotlusvooru raames toetatakse vabaühenduste poolt käivitatava sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide läbimõtlemisele ja koostamisele suunatud projekte. Toetatava projekti tulemusena on vabaühendus läbi mõelnud ja kirja pannud oma toote või teenuse äriplaani ning valmis seda hakkama ellu viima. Lisaks läbivad kõik toetusesaajad sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamise koolituse.
Toetust saab küsida kuni 3000 eurot projekti kohta ja kuni 90% eelarve abikõlbulikest kuludest. Projektide toimumisajaks on periood 1. jaanuar – 30. aprill 2014. Taotlusi oodatakse hiljemalt 30. oktoobril 2013 kell 15.00.
Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus. Erandina on selles voorus võimalik toetust taotleda ka alla üheaastastel organisatsioonidel, kuid sel juhul tuleb taotlus esitada koostöös sotsiaalse ettevõtlusega tegeleva partnerorganisatsiooniga, kellel on projektis nõustav roll. Partnerorganisatsioonideks võivad olla nt Heategu, Vabaühenduste liit EMSL ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.
NB! Toimuvad ka infopäevad:
05.09 Tallinnas ja Raplas,
09.09 Kuressaares,
11.09 Jõhvis,
12.09 Tartus,
13.09 Põlvas ja
26.09 Haapsalus.
Ilusat planeerimist!
Tule meiega vabaühenduste suvekooli – räägime muutuste loomisest
Suurem osa vabaühendusi tahab oma tegevusega midagi paremaks muuta. Peaaegu alati jõuab ka kätte hetk, kus tuleb vastata küsimusele, mida siis täpsemalt on paremaks muudetud. Kui mitte varem, siis tuleb seda öelda rahastajatele, olgu siis aruannet või uut taotlust kirjutades. Veenev tegevusmudel ning head tulemused aitavad leida väärt liikmeid, vabatahtlikke, juhte, töötajaid, partnereid ja muid liitlasi-poolehoidjaid-abilisi (ning need omakorda saavutada veel paremaid tulemusi). Kõige vajalikum peaks see info muidugi olema organisatsioonile endale, omamaks kindlust, et oma elupäevi ei raisata tühja töö tegemisele.
Suvekoolis õpime, kuidas muutuste kavandamine ja jälgimine harjumuspäraseks ja kasulikuks igapäevategevuseks muuta. Oodatud nii alustavad kui ka ammu tegutsevad vabaühendused, mistahes valdkonnast ja piirkonnast, mistahes suuruse ja tegevusulatusega, kes tahavad saada paremaks
- oma tegevuste plaanimises – et tehtaks just neid asju ja just sel viisil, kus oma oskuste, teadmiste, huvide ja võimaluste juures ollakse kõige tulemuslikumad;
- oma tulemuste mõõtmises – et oleks selge, kas ja kui palju on olukord tänu selle vabaühenduse tehtule paremaks muutunud;
- ja selle teistele kommunikeerimises – et ka teised tehtust ja selle vajalikkusest aru saaks ning tahaks seda toetada.
Tutvu täpsema programmiga siin ja registreeru suvekooli siin!
Kuidas suvekoolis toimetatakse?
Lubame, et kes aktiivselt kaasa töötab, lahkub pärast neid kaht päeva reaalsete lahendustega oma organisatsiooni jaoks – ja kes leiab, et ta seda ei saanud, sellele maksame osalustasu tagasi.
Meie suvekool ei ole loengutel istumise koht, et kuuldud ilus jutt siis argitoimetuste kõrval tasapisi unustada. Jah, programmis on mõned loengud ja suure saali arutelud, kuid põhiosa ajast töötatakse 3-5 liikmelistes gruppides, kus järgimööda tegeletakse kõigi grupiliikmete organisatsioonide probleemide lahendamisega. Grupiliikmed on su esimesed kaasamõtlejad ja kriitikud, lisaks kohtute eri teemade asjatundjatest mentoritega, et saada tagasisidet oma ideedele ja abi nende elluviimiseks: näiteks kuidas oma organisatsiooni saavutusi sõna ja pildiga edasi anda, kuidas koguda andmeid, kuidas muuta oma aastaaruanne või kodulehekülg haaravamaks jne. Iga osaleja saab töövihiku ülesannetega, mida suvekooli käigus täita.
Soovitame võimalusel suvekooli kaasa võtta sülearvuti või muu riista, kust saate vajadusel kergesti kätte oma organisatsiooni kodulehe, strateegiadokumendid, tegevuskava, aasta- ja olulisemad projektiaruanded ning muid end tutvustavaid materjale, mis teil on. Kui eelistad paberit, võid need muidugi ka trükituna ühes haarata.
Lisaks õppetööle toimuvad mulluses suvekoolis väga poppideks osutunud kiirkohtingud ja elav raamatukogu ning on veel hulgaliselt muid võimalusi uusi kontakte sõlmida ja vanu tuttavaid taasnäha. Kohal on suurem osa Eesti vabaühenduste võtmeisikuid!
Kes aitavad nõu ja jõuga?
Reedesel päeval on mentoritena osalejatele strateegilise planeerimise juures toeks Maris Jõgeva (EMSL), Maris Ojamuru (Heateo SA), Jaan Aps (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Aune Lillemets (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik), Alari Rammo (EMSL), Teve Floren (EMSL), Martin A. Noorkõiv (Domus Dorpatensis), Margo Loor (Väitlusselts) ja Urmo Kübar (EMSL).
Laupäeval pakuvad oma ekspertteadmisi:
Birgit Rootsi (Kommunikatsioonbüroo JLP) – Uuringute koostamine ja läbiviimine
Maiu Uus (Praxis) – Oma tegevusvaldkonda puudutavate andmete leidmine
Mihkel Lauk (PwC Advisors) – Internetiturundus
Kristina Mänd (Poliitikauuringute Keskus Praxis) – Kuidas oma tegevusi paremini planeerida ja strateegiaid ellu viia
Agne Tamm (Heateo Sihtasutus) – Kuidas rolle määrata ning inimesi juhtida
Anna Karolin (Heateo Sihtasutus) – Kuidas oma mõju kommunieerida
Jaan Aps (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) – Story-telling
Urmo Kübar (EMSL) – Meediaga suhtlemine
Margo Loor (Väitlusselts) – Kuidas oma väiteid argumenteerida
Martin A. Noorkõiv (Domus Dorpatensis) – Kuidas ehitada endale vabatahtlike süsteem, mis aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele
Hille Hinsberg (Praxis) –
Aune Lillemets (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) –
Praktiline info
Suvekooli osalustasu on:
- 20-aastastele või noorematele osalejatele: 15€
- EMSL-i liikmesorganisatsioonidele: 25€
- Kõigile ülejäänutele: 30€
- EMSL-i liikmesorganisatsioonidele, juhul kui ühest organisatsioonist tuleb kolm või rohkem inimest: 20€
- Kõigile ülejäänutele, juhul kui ühest organisatsioonist tuleb kolm või rohkem inimest: 25€
Kui oled nõus laskma lisada oma osalustasule 5 eurot, toetad sellega kõige nooremate, vabakonna tulevikulootuste osalemist suvekoolis.
Osalustasu sisaldab suvekooli kahepäevast programmi, töövihikut, kaht lõuna- ja üht õhtusööki, reede õhtul sauna ning bussitransporti Tallinnast Roostale ja tagasi (kui soovijaid on piisavalt palju, tellime bussi ka Tartust).
Majutus toimub 1-3 magamistoaga majakestes, ühes majas on vastavalt 4-10 inimest. Suvekooli toimumispaiga, Roosta puhkeküla asukohta ja muud infot saab uurida nende kodulehelt.
Lisateave Martin Meiternilt (martin@ngo.ee), arveldamise osas Alari Rammolt (alari@ngo.ee).
Kommentaare ei ole »
Vabakonna suvekool 2013: kuidas aru saada ja teistelegi rääkida muutustest, mida me loome?
Tänavune vabakonna suvekool toimub 6.-7. septembril Läänemaal Roostal. Teemaks on muutused, mida vabaühendused oma tegevusega enda sihtrühmas, kogukonnas või ühiskonnas loovad – õpime, kuidas selliseid muutuseid saavutada, märgata, mõõta ja teistelegi nendest teada anda.
SUVEKOOLI PROGRAMM
REGISTREERU SIIN!
Kellele seda teemat vaja on?
Suurem osa vabaühendusi tahab oma tegevusega midagi paremaks muuta. Peaaegu alati jõuab ka kätte hetk, kus tuleb vastata küsimusele, mida siis täpsemalt on paremaks muudetud. Kui mitte varem, siis tuleb seda öelda rahastajatele, olgu siis aruannet või uut taotlust kirjutades. Veenev tegevusmudel ning head tulemused aitavad leida väärt liikmeid, vabatahtlikke, juhte, töötajaid, partnereid ja muid liitlasi-poolehoidjaid-abilisi (ning need omakorda saavutada veel paremaid tulemusi). Kõige vajalikum peaks see info muidugi olema organisatsioonile endale, omamaks kindlust, et oma elupäevi ei raisata tühja töö tegemisele.
Suvekoolis õpime, kuidas muutuste kavandamine ja jälgimine harjumuspäraseks ja kasulikuks igapäevategevuseks muuta. Oodatud nii alustavad kui ka ammu tegutsevad vabaühendused, mistahes valdkonnast ja piirkonnast, mistahes suuruse ja tegevusulatusega, kes tahavad saada paremaks
- oma tegevuste plaanimises – et tehtaks just neid asju ja just sel viisil, kus oma oskuste, teadmiste, huvide ja võimaluste juures ollakse kõige tulemuslikumad;
- oma tulemuste mõõtmises – et oleks selge, kas ja kui palju on olukord tänu selle vabaühenduse tehtule paremaks muutunud;
- ja selle teistele kommunikeerimises – et ka teised tehtust ja selle vajalikkusest aru saaks ning tahaks seda toetada.
Kuidas suvekoolis toimetatakse?
Lubame, et kes aktiivselt kaasa töötab, lahkub pärast neid kaht päeva reaalsete lahendustega oma organisatsiooni jaoks – ja kes leiab, et ta seda ei saanud, sellele maksame osalustasu tagasi.
Meie suvekool ei ole loengutel istumise koht, et kuuldud ilus jutt siis argitoimetuste kõrval tasapisi unustada. Jah, programmis on mõned loengud ja suure saali arutelud, kuid põhiosa ajast töötatakse 3-5 liikmelistes gruppides, kus järgimööda tegeletakse kõigi grupiliikmete organisatsioonide probleemide lahendamisega. Grupiliikmed on su esimesed kaasamõtlejad ja kriitikud, lisaks kohtute eri teemade asjatundjatest mentoritega, et saada tagasisidet oma ideedele ja abi nende elluviimiseks: näiteks kuidas oma organisatsiooni saavutusi sõna ja pildiga edasi anda, kuidas koguda andmeid, kuidas muuta oma aastaaruanne või kodulehekülg haaravamaks jne. Iga osaleja saab töövihiku ülesannetega, mida suvekooli käigus täita.
Soovitame võimalusel suvekooli kaasa võtta sülearvuti või muu riista, kust saate vajadusel kergesti kätte oma organisatsiooni kodulehe, strateegiadokumendid, tegevuskava, aasta- ja olulisemad projektiaruanded ning muid end tutvustavaid materjale, mis teil on. Kui eelistad paberit, võid need muidugi ka trükituna ühes haarata.
Lisaks õppetööle toimuvad mulluses suvekoolis väga poppideks osutunud kiirkohtingud ja elav raamatukogu ning on veel hulgaliselt muid võimalusi uusi kontakte sõlmida ja vanu tuttavaid taasnäha. Kohal on suurem osa Eesti vabaühenduste võtmeisikuid!
Praktiline info
Suvekooli osalustasu on:
- 20-aastastele või noorematele osalejatele: 15€
- EMSL-i liikmesorganisatsioonidele: 25€
- Kõigile ülejäänutele: 30€
- EMSL-i liikmesorganisatsioonidele, juhul kui ühest organisatsioonist tuleb kolm või rohkem inimest: 20€
- Kõigile ülejäänutele, juhul kui ühest organisatsioonist tuleb kolm või rohkem inimest: 25€
Kui oled nõus laskma lisada oma osalustasule 5 eurot, toetad sellega kõige nooremate, vabakonna tulevikulootuste osalemist suvekoolis.
Osalustasu sisaldab suvekooli kahepäevast programmi, töövihikut, kaht lõuna- ja üht õhtusööki, reede õhtul sauna ning bussitransporti Tallinnast Roostale ja tagasi (kui soovijaid on piisavalt palju, tellime bussi ka Tartust).
Majutus toimub 1-3 magamistoaga majakestes, ühes majas on vastavalt 4-10 inimest. Suvekooli toimumispaiga, Roosta puhkeküla asukohta ja muud infot saab uurida nende kodulehelt.
Lisateave Martin Meiternilt (martin@ngo.ee), arveldamise osas Alari Rammolt (alari@ngo.ee).
Suvekooli toetab teagi mitmendat aastat juba Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalast.
Tule Arvamusfestivalile! Meil on ka soovitusi
Mõnikord tundub meile, heateolastele, et kõige olulisemad arutelud ühiskonna kõige põletavamate probleemide ja nende lahendamise üle juhtuvad koosolekuruumides uute ja põnevate eestvedajatega (teate küll, selles, kus õhk alati otsa saab), brunchil tarkade sõpradega, aga sageli mitte laiema avalikkuse ees leheveergudel või valimiste eel laiemas eetris.
Seega on meil eriti hea meel, et paljud meie kogukonna liikmed, head sõbrad ja partnerid vabasektorist loovad selleks nädalavahetuseks Eesti südamesse Paidesse ning laiemalt üle Eesti ühe tõelise ideede turu—Eesti esimese Arvamusfestivali. Nagu tõelisele ideede turule kohale, on valuutaks vaid avatud meel ning tulemuseks konstruktiivsed arutelud ja palju häid mõtteid.
Kuigi soovitame heita pilk tervele programmile, et leida sealt endale kõige tähtsamad arutelud või nende puudumise korral ise üht alustada, toome välja mõned meie lemmikud, kuhu Sind eriti intensiivselt osalema ootame.
1. Ühiskondliku kasu võlakirjade õpituba, reedel 16. augustil kell 18:00 Paide Vallitorni 8. korrusel. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud.
Tõstame uhkusega käe püsti selle puhul, et valmistame koos tublide eestvedajatega ette Eesti esimest ühiskondliku kasu võlakirjade pilooti. Õpitoas tutvustame koos Heateo vabatahtliku Kajar Kasega ühiskondliku kasu võlakirjade mudelit, selle võlu ja valusid teistes riikides ning selle rakendamise võimalusi ning mõttekust Eesti kontekstis. Osalejatele ütleb tere ka Eesti piloodi eestvedaja.
2. Arutelu „Kas vaid erakasumit taotlev ettevõtlus on hääbuv nähtus?“ laupäeval 17. augustil Kagulaval. Muuhulgas ka vastutustundliku, jätkusuutliku ja sotsiaalse ettevõtluse teemadesse kalduvas arutelus löövad kaasa TESA juht Keit Fomotškin, Heateo nõukogu liige Priit Mikelsaar, Tõnu Runnel ning Andrei Korobeinik.
3. Kiusamisvaba kooli arutelu reedel 16. augustil kell 17:00 Kagulaval. Statistika kooli- ja küberkiusamise kohta asetab meid Euroopa edetabelis hirmutavalt kõrgele kohale. Kes kiusab, miks kiusab ja kuidas teha nii et keegi ei kiusaks—just selle üle arutlevad Kristiina Treial, Lauri Tankler ja Mare Pork, arutelu korraldab SA Kiusamise Vastu.
4. Arutelu “Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?” laupäeval 17. augustil kell 15.00 Kagulaval. Tihti öeldakse, et alkohol on Eesti elu paratamatu osa, mis aastasadade jooksul on meie elustiili kinnistunud ning võib-olla isegi osaliselt identiteediga läbi põimunud. Aga kuidas mõjutavad see ja teised ajaloolised kuvandid Eesti alkoholitarvitamist tänapäeval? Kas alkoholiga kaasnevaid kahjusid on meie rahvusliku identiteedi juures üldse võimalik vähendada? Arutelusse panustavad Riina Raudne, Anzori Barkalaja ja Egge Kulbok-Lattik.
Kohtume arvamusfestivalil!
Jaan Aps: heategevusel peab olema mõju
Heategevusfonde on mõtet hinnata eelkõige selle järgi, mida fond suudab abivajajate jaoks korda saata, mitte selle järgi, kui väikest palka tegutsejatele makstakse, kirjutab kodanikuühenduste ekspert Jaan Aps Postimees Onlines.
Ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonide üldkulud lihtsalt ei näita nende poolt ühiskonnas loodava positiivse muutuse suurust (või väiksust). Administreerimis- ehk üldkulud (palgad, kontori üür jne) eraldi vaadatuna ei kajasta heategevusfondi tõhusust ega mõju.
Esmatähtis on hoopis laste ja perede hulk, kelle olukorda on fondil õnnestunud püsivalt paremaks muuta. Info mõju kohta asetab õigesse konteksti ka kulude suuruse. Teiseks pole võimalik heategijaid omavahel üldkulude suuruse järgi võrrelda.
Niisuguste organisatsioonide skaala ulatub ju õhinapõhistest vabatahtlikest algatustest kuni valdkonna parimaid professionaale palgal hoidvate tööandjateni. Kolmandaks vajavad paljud heategevusorganisatsioonid püsivate muutuste loomiseks üldkulude suurendamist, mitte nende kärpimist. Mis abi oleks hätta sattunud lastel heategijatest, kes ise elavad toimetuleku piiril?
Iseenesest on heategevusfondide luubi alla võtmine väga tänuväärne. Raskustes laste ja perede olukorra leevenemine Eestis sõltub paljuski just kodanikualgatuste tegevusest ja oskusest oma ressursse tõhusalt kasutada. Sestap on ülioluline jälgida iga neile antud euro käekäiku.
Ka ainult vabatahtlikul tööl tuginevad fondid tasub luubi alla võtta. Seda isegi juhul, kui nad ei kasuta maksumaksjate või neile eraalgatuslikult antud summasid. Kui nende tööl puudub mõju, raiskavad nad näiteks elu hammasrataste vahele sattunud laste aega hetkeni, kui halvimaid tagajärgi vältida on juba liiga hilja. Seetõttu peab iga fond tõepoolest looma selgeid positiivseid muutuseid – või oma uksed sulgema.
Järelikult on iga heategevusorganisatsiooni puhul tarvis eraldi uurida, kui paljude laste ja perede elu nende tegevuse abil paremaks muutub. Näiteks kui paljud vanemliku hoolitsuse kaotanud lapsed on endale leidnud uue turvalise kodu?
Või mitu endist töötut perekonnapead on saanud uue töökoha? Alles pärast sellistele küsimustele vastuse leidmist tasub analüüsida organisatsiooni kululiikide põhjendatust ja kulude suuruse õigustatust. Nimelt tuleb neid võrrelda fondi poolt endale võetud ja saavutatud eesmärkidega.
Mida suuremad üldkulud, seda vähem saab abivajaja abi? Sõltub, millist abi antakse. Eestis on liiga ühekülgselt propageeritud lühiajalist vabatahtlikku tegevust ja materiaalse abi vahendamist. Ainult sellega piirdudes on pikemas perspektiivis tegemist ressursside raiskamisega. Kui aitaja sekkumise tulemusena ei saabu abivajaja ellu püsivat positiivset muutust, osutub lõpp ikkagi traagiliseks.
Hätta satutakse väga keerulistel põhjustel kas enda valikute (täiskasvanute puhul) ja/või välise mõju tõttu (eelkõige, kui tegemist lastega).
Igal juhul on ka abivajaja hing ja toimetulekuvõime kõvasti muserdada saanud. Olgu siis tegemist alkohoolikutest vanemate perekonnast eraldatud tüdrukutirtsu või pikaajaliselt töötu ratastoolis perekonnapeaga.
Vabatahtlike aitajate poolt ühekordselt kohale toimetatud kuum hapukapsasupp, villane kampsun või kontserdipilet sellises olukorras palju edasi ei aita. Tõsisemaid abivajajaid suudavad nende hädast ja selle psühholoogilistest tagajärgedest välja aidata ainult väga tugevad professionaalid üsna pika aja jooksul kõvasti pingutades.
Selliste asjatundjate tööpanuse ja töötamise keskkonna eest on õiglane maksta – ja maksta õiglaselt palju. Muuseas, need tasud on osa üldkuludest.
Seega ei saa ühel joonisel võrrelda ühekordsete kultuuriürituste külastuste vahendajat organisatsiooniga, mis pakub peredele stabiilset toiduabi igal nädalal. Samuti pole kohane ühte patta panna lastekodusse piparkookide saatjat ja vanemliku hoolitsuseta lastele tugiisikute pakkujat. Ühel juhul on tegemist justkui ühekordse plaastri pealepanekuga, teisel puhul aga keerulise operatsiooni või taastusraviga.
Muidugi maksab plaaster vähem, aga pimesoolt plaastriga välja ei lõika. Samuti ei aita ühekordne abisutsakas riskinoort kasvada endaga hästi toimetulevaks täiskasvanuks.
Mitmed heategevusorganisatsioonid (nt lastele asendushoolduse pakkujad) võtavad vastutuse oma hoole all olevate laste ja noorte eest aastateks. Nende organisatsioonide juhid peavad suutma värvata ja hoida väga häid inimesi, et õigustada laste ootust turvalise arengukeskkonna osas.
Sellistel juhtudel näitab oskus hankida raha oma kontori üleval pidamiseks ja töötajatele väärilise palga maksmiseks (teiste sõnadega: oskus tekitada suuri üldkulusid) positiivselt eestvedajate juhtimisvõimekust. Üheööliblikateks jäävad nende eestvedajate organisatsioonid, kellel puudub suutlikkus oma meeskonda rahastada. Hätta sattunud lastel ja peredel üheööliblikatest abi pole.
Heategevusfond võib olla kas väga hea või väga halb organisatsioon sõltumata sellest, kas tema administratiivkulud on imepisikesed või hoopis tohutult suured.
Eestis on suurepäraseid palgaliste meeskondadega fonde ja tühja rabelevaid vabatahtlikke organisatsioone. On ka vastupidiseid näiteid. Kõik sõltub valitud tegevusmudelist, juhi võimekusest, meeskonna professionaalsusest ja oskusest ressursse koguda ning tõhusalt kasutada.
Laste ja perede valdkonna fondide loodavad muutused ja mõju – just nende luubi alla võtmist ajakirjanduse poolt ootan järgnevalt suure huviga. Erinevalt ühe eelarvenumbri kontekstist välja rebimisest aitaks seesugune lähenemine edukate heategevusorganisatsioonide tegevusmudeleid tutvustada ja mitte nii edukatel nendest õppida või langetada otsuse tegevuse lõpetamiseks.
Heateo meeskond vahetas kogemusi maakondlike MTÜde konsultantidega
Kolmapäeval, 13. veebruaril käis Heategu külas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel ning veetis päeva koos maakondlike arenduskeskuste mittetulundusühingute konsultantidega regionaalministri valitsemisala poolt rahastatava kogemuste vahetamise maakondliku ringreisi avalöögi raames. Kogemuspäeva mõte oli jagada erinevaid tööpraktikaid ning -põhimõtteid, võrrelda üksteise kogemusi ning leida uusi põnevaid lahendusi, kuidas erinevatele ühiskondlikele organisatsioonidele võimalikult head nõu pakkuda. Heateo meeskond jagas enda kogemusi portfelli organisatsioonide valimise ning nendega töötamisega ning erinevaid huvitavaid diagnostilisi tööriistu, mida organisatsioonide hindamisel kasutada.
Arutledes MTÜde nõustamise üle, jõudsid pea kõik samale järeldusele, et konsultandi roll on peaaegu nagu psühhoterapeudi oma– juhtida nõustamise sessiooni ilma seda päris üle võtmata ja aidata inimestel ise jõuda neile sobivamate lahendusteni. Samuti leiti, et organisatsiooni juhtumisel ei saa üle ja ümber inimeste juhtimisest ning Agne andis edasi ka Heateo enda kogemused nii vabatahtlike kaasamise kui ka juhtide koolitamise ning nõustamise kohta. Sageli on ühiskondlike organisatsioonide juhid otsekui üksi– delegeerimise kõrge hind ning samal operatiivsel tasandil mõtlevate mõttekaaslaste puudumine suurendab juhi läbipõlemise ohtu ja see on vaid üks väljakutsetest, millega MTÜde juhid üle Eesti silmitsi seisavad.
Jaan ja Birgit tutvustasid Heateos kasutatavaid tööriistu– McKinsey ühiskondlike eesmärgiga organisatsioonide suutlikkuse hindamise mudelit, muutuse teooriat ning loogika mudelit (lk 6), kuid soovitasid antud mõttemudeleid kasutada ühelt poolt võimalikult loovalt, teisalt suure ettevaatlikkusega, et põhjalikud mudelid alustava algatuse eestvedajaid ära ei hirmutaks. Samuti tutvustus Birgit mõju hindamise protsessi ning selle tähtsust ja viise, kuidas seda väga lihtsalt teha. Birgiti sõnul ilmnes Heateo kogemusest mõju hindamisega, et tähtis on keskenduda organisatsioonide tegevusest tuleneva loogilise mõju leidmise ning kommunikeerimisele– heaks alternatiiviks suuremahulisele teadusuuringule on lihtsalt enda tegevuse uurimine ning võimalikult rohke tõestusmaterjali kogumine ning selle lööval kujul esitlemine.
Tagasiside kogemuspäevale oli väga positiivne ning hea algus ligi aasta kestvale Heateo ringreisile kõikidesse maakondadesse. Esimesena jõuab ringreis Ida-Virumaale.
Mõju hindamise käsiraamat on suunanäitaja ka ettevõtetele ja filantroopidele
Heateo-Agne kirjutab värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas meie ühiskondliku mõju hindamise käsiraamatu vajalikkusest ka ettevõtetele ja filantroopidele, kes tahavad kindlat pilti oma toetustegevuse mõttekusest ja ühiskondlikust kasust. Kuidas vältida olukordi, kus toetusraha ja muud ressursid kuluvad vaid tegijate endi peale?
Loe arvamuslugu Teatajast (lk 12).
[issuu width=420 height=297 embedBackground=%23000000 backgroundColor=%23222222 documentId=120918130919-849a02d197474ceeb8795fdb2fe7be6c name=teataja_nr_16-2012 username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px v=2]
Heategu kutsub ühiskondliku mõju hindamise käsiraamatu esitlusele 26. septembril!
26. septembril kell 17-19 toimub ühiskondliku mõju hindamise teemaline Heateo kogemustekohvik, kus esitleme sel suvel ilmunud elektroonilist ühiskondliku mõju hindamise käsiraamatut kodanikeühendustele, räägime vabaühenduste tegevuse mõju hindamisest ja selle kommunikatsioonist laiemalt ning jagame oma nägemust edaspidiseks. Lisaks Heateo meeskonnale astuvad kohvikus üles ka toredad külalisesinejad.
Kohvikus paneme ühes koostööpartneritega pidulikul punkti oma projektile “Missioonist muutuseni: mõju hindamine ja kasutamine juhtimises ning selle kommunikatsioon“, mis oli meie esimeseks sammuks mõju hindamise valdkonna arendamisel. Oma kogemusi mõju hindamise projektiga seoses jagavad Hille Hinsberg poliitikauuringute keskusest Praxis ning Agu Laius Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist. Oma organisatsiooni mõju hindamise kogemusest tuleb rääkima lapsendamise ja pereteemadega tegeleva MTÜ Oma Pere juht Sigrid Petoffer.
Palun anna oma osalemisest teada agne@heategu.ee hiljemalt 24. septembriks! Toimumiskoha ja täpsema päevakava saadame kõigile registreerunutele uue nädala alguses.
Kohtumiseni kohvikus!
Agne Tamm
Heateo Sihtasutus
+372 56 909 722
agne@heategu.ee
Kommentaare ei ole »
Heas Kodanikus mõju mõõtmisest ja mikrolaenusest
Ilmunud on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt välja antava ajakirja Hea Kodanik uus number, kus on võimalik lugeda suisa kolme Heateoga seotud lugu/lõigukest. Lisaks meie uut tegevjuhti Andrus Aljast tutvutavale nupukesele (lk 7) kirjutab Heateo-Agne (lk 26-27) mikrolanudest, täpsemini sellest, kuidas toimib usaldusel põhinev laenuvõrgustik Kiva.org. Heateo-Jaani aga intervjueeritakse meie jaoks vägagi aktuaalsel teemal — kuidas mõõta mõju (lk 40-41).
[issuu width=420 height=297 embedBackground=%23000000 backgroundColor=%23222222 documentId=120818074728-1f3753b1eb3149a6beefd384b4134d6f name=hea_kodanik_2_2012 username=emsl tag=emsl unit=px v=2]