Arhiiv ‘Ühiskondlik mõju’ rubriigi jaoks

Pole ammu olnud teemat, mis huvitaks kõiki nii palju kui ühiskondliku mõju osakud. Projektijuht Anna räägib  praegu uuritavatest valdkondadest ning väljakutsetest mõjupõhise rahastusinstrumendi kasutuselevõtul.

Ühiskondliku mõju osakute käivitamise juures huvitab inimesi enamasti, et kas ikka investoreid leidub. Oleme seni kohanud mitmeid huvitatud investoreid, ent eduka kokkuleppe eelduseks on ka teised vettpidava kolmnurga osad— uue lahenduse testimisest huvitatud avaliku sektori partner ja  hea teenusega võimekas vabaühendus.

Eduka SIBi tulemuseks lisaks õnnelikele investoritele on selle kaudu katsetatav uus ja parem avalik teenus—tulemuslikum ehk suurem arv abi saanud sihtgrupi liikmed ning kuluefektiivsem ehk eduka ennetuse abil kokku hoitud maksuraha. Positiivsed kõrvalmõjud hõlmavad näiteks nüüd tulemuspõhiselt organiseeritud kulurida riigieelarves ning võimekamat vabaühendust.

Vajalik mõtlemine—mis valdkonnas?

Sellise mõju saavutamiseks tuleb aga teha palju tööd, et valida välja sobiv valdkond, kus kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks olemas on ning mis on olulised riigile ja investoritele. SIBi keskmes olev valdkond või ühiskondlik probleem peab  vastama järgmistele tunnustele:

• Selge ja eristuva sihtgrupiga (eristatav kontrollgrupi olemasolu)
• Valdkonnas on objektiivsed tulemusindikaatorid (edukuse mõõtmiseks)
• Valdkonda juba rahastatakse (kuidas muidu tekiks kokkuhoid?)
• Valdkonnas mõõdetakse teenuse tulemuslikkust (kuidas muidu tuluprognoose seada?)
• Eduka sekkumise puhul tekib lähitulevikus suur kokkuhoid (teiste teenuste tarbimine, toetuste maksmine jne)
• Juba praegu potensiaalselt parema sekkumise olemasolu
• Sellist või sarnast teenust osutavad mitmed võimekad vabaühendused

Kuidas valida?

SIBi valdkonna välja valimiseks töötame koos ministeeriumite jt riigiasutustega, et kaardistada prioriteetsed valdkonnad ja katsetamist vajavad teenused, mille kokku sobivust osakutega uurib valitsuse töö ja tulemustega hästi kursis olev Poliitikauuringute Keskus Praxis. Oleme nüüdseks välja valinud 3 esmapilgul sobivat  suuremat valdkonda, mida esialgu uurime:

• (Noorte) kuritegevus ja rehabiliteerimisteenused
• Haavatavate gruppide tööhõive ja tööturuteenused
• Riskiperedega seotud programmid laiemalt

Vajadusel lisame või muudame täpsemaid teemasid. Pärast valdkondade sobivuse uuringut aitab selliseid teenuseid osutavaid vabaühendusi ja nende võimekust kaardistada Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lõppude lõpuks pole ju hästi sobivast probleemist kasu, kui seda keegi lahendamas pole.

Mitmed mõtlemiskohad

Oma töö käigus oleme avastanud mitmeid mõtlemapanevaid tahke sotsiaalteenuste planeerimise ja katsetamise kohta. Mida teha valdkondadega, kus ennetuspoliitikate elluviimise kohustus lasub omavalitsuste käes, aga mille jätkuteenuste eest maksab riik—kes vastutab kuluefektiivsuse eest? Mida teha valdkondadega, mille puhul tulemuspõhine rahastamine ja seega rahaliste tagajärgedega arvestamine on veel mägede taga? Eestis on märkimisväärne osa ennetuspoliitikatest delegeeritud kohalikule võimule, raskendades kvaliteetset tulemuste jt andmete kogumist ning jättes mastaabisäästu ja suurepärast planeerimist vajavad teenused ka pisikeste omavalitsuste kujundada. Ning kui sotsiaalvaldkonna mantra on „Ennetamine on alati parem“, siis kui palju oleme täna nõus ühiskonnana tegelikult meie kõigi raha selleks kaalule panema?

Kui esimene SIB aitab katsetada uusi lahendusi vaid ühes valdkonnas, siis sektoritevahelist koostööd ja teisi lahendusi on vaja mitmele poole. Seega meile head tööd!

Uuri ühiskondliku mõju osakute kohta  siit.

Sarnaselt äriettevõtetele soovivad ka vabaühendused pakkuda oma klientidele võimalikult kvaliteetseid ja tõhusaid teenuseid. Selle eesmärgi toetamiseks alustas Heategu koostöös Siseministeeriumi ja professionaalsete teenusedisaineritega pilootprogrammi, mille eesmärk on vabaühenduste ja riigi ühise töö tulemusena välja töötada uued kliendikesksed avalikud teenused ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti.

Heateo vabatahtlik Kerli Onno kohtus meie hea partneri ja ühe projekti elluviija, teenusedisaineri Jannus Jaskaga, et teda paremini tundma õppida ja teenusedisaini olemuse ja eesmärkide kohta uurida.

Kas olen õigel teel väites, et teenusedisaini puhul on tegemist küllaltki uue nähtusega? Mida see endast täpsemalt kujutab?

Iseenesest pole siin midagi murranguliselt uut, sest ka mõnikümmend aastat tagasi räägiti teeninduse arendamisest. Sedavõrd, kuidas teenusmajanduse osakaal SKP’s tõuseb, laieneb ka arusaam teenuse arendamise võimalustest. Teenusedisain on mõistena meil tõepoolest uuem nähtus. Sõna „disain“ viitab mingisuguse asja parendamisele, ilusamaks või mugavamaks muutmisele ja väärtuse tõstmisele. Nende väljendite kaudu võib kirjeldada ka teenusedisaini – teenuse parendamine ja kvaliteedi tõstmine, kasutades selleks disainiprotsessile omast metodoloogiat. Teenusedisain erineb tavalisest teeninduse arendusest oma avatuma lähenemise poolest.

Minu lähenemisviisi teenusedisainerina saab kirjeldada kui inimesekeskset – eesmärk on luua just kliendi vaatepunktist maksimaalselt väärtuslik teenus. Selle eeldus on kliendi (ka varjatud) vajaduste märkamine ja motivatsiooni mõistmine. Mõistes tervikpilti ja rakendades loovust, võime kujundada tooteid ja teenuseid, mida klient ei oska täna veel tahtagi. Reaktsioon “just seda ma vajasingi!” on märk edukast teenusedisainist.

Kuidas sattusid sina teenusedisaini ja mis sind inspireerib sellega tegelema?

Jõudsin teenusedisaini valdkonda läbi praktika – olen reklaami ja meedia haridusega ning töötanud disainerina eri valdkondades 15 aastat.

Reklaaminduse fookuses on toodetele või teenustele uue, erutava kesta või loo meisterdamine ehk väärtuspakkumise juurde pookimine. Võttis natuke aega, kui ma aru sain, et minu jaoks on huvitavam tegeleda asjade sisemise väärtuse arendusega; et õõnsate asjade loomine õõnestab ka mind ennast. Hea indikaator toote või teenuse kvaliteedi kohta on see, kas tegijad ise soovitaks seda oma sõpradele. Kui inimesed on südamega asja juures, siis sünnivad ägedad asjad ja arened ka ise.

Kui idealistlikumalt rääkida, siis minu jaoks on oluline anda oma panus maailma paremaks paigaks muutmisse. Nutikamad tooted ja teenused aitavad meil elada paremat elu. Disainitööriistade kasutamine jätkusuutlike teenuste arendamiseks on minu jaoks praktiline viis panustada meid ümbritsevasse keskkonda.

Milline näeb välja teenusedisaini protsess?

Protsess on tegelikult küllaltki lihtne. Kõige aluseks on kliendile väärtuse pakkumine, seega on esmatähtis mõista kliendi konteksti. Kui see on selge, sünteesitakse mitmeid parendusettepanekuid, tehakse kiirelt ja odavalt prototüüpe ning kaasatakse kliente ideede valideerimiseks. Seejärel antakse viimane lihv teadmisega, et iga uue asja lansseerimine on tegelikult suur inimkatse – sellest tuleb osata õppida, et siis jälle parandamisega alustada.

Üks igapäevasemaid meetodeid teenusedisaineri tööriistakastis on kliendi teekonna kaardistus. See aitab näha organisatsiooni kokkupuudet kliendiga laiemas kontekstis. Näiteks lastearsti visiit algab teekonnana palju varem enne arsti kabinetis istumist – kõigepealt lepid kokku vastuvõtu, riietad oma lapse, kasutad ehk ühistransporti kohale ja tagasi koju jõudmiseks. Teenuse arendusel arvestame kogu protsessiga, et näha võimalusi teenuseinnovatsiooniks ja parandada kõike seda, mis asja sees olijale juba nähtamatuks muutunud on.

Milline on sinu kui disaineri roll selles protsessis?

Minu kui teenusedisaineri ülesanne on luua avatud ja neutraalne keskkond, kus tekib võimalus vaadata igapäevasele värske pilguga. Üks moodus selleks on olla nö süsteemset lapsemeelne, ärgitades küsima võimalikult palju miks-küsimusi: mis toimib, mis ei toimi, miks nii tehakse, miks seda üldse tehakse jne. Mina ju ei tea sotsiaalvaldkonnast paremini, kui eksperdid, kellega töötan – minu töö on anda inimestele tööriistad, millega murda mõtted kastist välja ja harutada lahti nö keeruliste probleemide puntra, mis organisatsioonidel tihti ees seisab. Seejärel kasutame tööriistu, mis aitavad valideerida uusi ideid ning neid süsteemselt testima ja rakendama hakata. Päeva lõpuks peab sündima uus kvaliteet ja tegevusplaan.

Oled Heateoga läbi viimas teenusedisaini pilootprojekti, mis on hetkel täies hoos. Mida see endast kujutab ja kuidas on seni läinud?

Hetkel osalevad teenusedisaini ja sotsiaalse innovatsiooni koolitusprogrammis kaheksa vabaühendust. Need on MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir ja SA Autistika.

Meie ülesanne on tõsta nende vabaühenduste disaini- ja innovatsioonivõimekuse taset. Osalevate vabaühenduste puhul on tegemist väga erinevates valdkondades tegutsevate organisatsioonidega (vt ka SI blogi), mis teeb ülesande eriti põnevaks.

Pilootprogrammi olulisus ja unikaalsus väljendub iseäranis hästi kolmanda ja avaliku sektori osapoolte koostöös. Riik ja vabaühendused istuvad ühise laua taga ja üritavad oma valdkonna teenuseid arendada, saades sealjuures aimu ka teise osapoole kontekstist.

Projektigruppidega tehtud vahekokkuvõte ja saadud tagasiside on olnud igati positiivne. Minu jaoks näitavad edukust olukorrad, kus tööprotsessi tulemusena on oma ala eksperdid avastanud midagi olulist ja inspireerivat. Kuigi alguses tundus protsess nii mõnelegi vette viskamisena, on minu hinnangul täna teisel pool lauda päris lootusrikkad näod – eks jaanuaris selgub tõde.

Millised on sinu plaanid teenusedisaini valdkonnas tulevikus?

Kuna hetkel käiva projekti puhul on tegemist pilootprogrammiga, siis õpime igal sammul. Loodan et saame siin õpitut rakendada tulevikus riigi ja vabaühenduste koostöö ja teenuseinnovatsiooni edendamisel.

Usun, et oleme võimelised teenusedisaini kontseptsiooni olulisust ja toimivust tõestama ka avalikus sektoris, riigi pakutavate teenuste puhul. Ühendkuningriigis on selles vallas suuri edusamme tehtud.  Täna on teeb nii mõnegi riigi teenuse puhul olukorra keeruliseks see, et teenusel puudub selge “omanik” ehk võimekas eestkõneleja – näiteks sellises keerulises valdkonnas nagu inimkaubandus. Ühendkuningriigis on gov.uk alla loonud eraldi digitaalsete teenuste ja teenusedisaini osakond, mille ülesandeks ongi hoida inimese vajadustest lähtuvat perspektiivi, suheldes kõigi ministeeriumidega. Disainerid korraldavad selle, et tuldaks kokku eri seotud osapooltega ametkondades ja uuritakse, kuidas saaks teenust lihtsaks ja efektiivseks muuta.

Eestis oleme küll väga digitaalsed, kuid mitte väga inimkesksed. Selles valdkonnas saaks palju ära teha ja rohkelt lisaväärtust luua!

Tutvustasime vabakonna suvekoolis McKinsey võimekuse hindamise tööriista (capacity assessment tool), mille abil oma organisatsiooni seisu hinnata, selle abil muutusi planeerida ja jälgida nende õnnestumist. Otse loomulikult pole McKinsey CAT mingi imetööriist ja ühestki metoodikast on vähe kasu, kui seda ei kasutata eesmärgipäraselt, mõistlikus mahus, süstemaatiliselt ja püsivalt.

McKinsey mudeli funktsioone selgitava esitluse Heateo portfellijuhi Pirkko Valge poolt leiad siit. Heateo poolt eesti keelde tõlgitud McKinsey CAT tööriista aga siit.

Inglisekeelne tööriist on kättesaadav siit.

Head analüüsimist!

„SPIN meeldib mulle just seetõttu, et seeläbi ei ole eesmärgiks kedagi olümpiale saata. Aga sellest on kasu juba siis, kui kasvõi üks Kopli noor saab oma elule täiesti uue tähenduse.“

Heateo poolt käivitatava spordil põhineva ennetusprogrammiga SPIN on vabatahtlikuna liitunud Elina Kivinukk, kes koordineerib programmi mõjude mõõtmise mudeli valmimist. Meie programmi jaoks on Elina eriti väärtuslik spordipsühholoogia huvi ja hariduse tõttu – oma magistritöös võttis ta vaatluse alla, kas ja kuidas Eesti treenerid õpetavad noortele eluks vajalikke oskusi.

„Sport on mulle kogu aeg huvi pakkunud ning nüüd olen saanud ühendada spordihuvi ja oma varasema noorsootöökogemuse,“ räägib Elina. Psühholoogi haridusega Elina on varem tegutsenud noorsootöö-ja koolituse vallas, kuid otsustas siis valdkonda vahetada ja läks Jyväskylä ülikooli magistrantuuri õppima spordipsühholoogiat.

„Laiemalt huvitab mind spordi roll ühiskonnas. Kui enamasti nähakse spordi kasu paremas enesetundes ja tervises, siis mina tahaksin rõhutada ka võimalust noori positiivselt arendada,“ selgitab Elina. „Keskendusin oma magistritöös treeneri käitumisele ning uurisin, kuidas Eesti treenerid õpetavad noortele eluks vajalikke oskusi. Jälgisin nelja Eesti treenerit eri pallimängualadelt: mida nad treeningutel teevad, et noortele näiteks koostööd või tagasiside andmist õpetada, samuti uurisin intervjuude käigus nende filosoofiat ja põhimõtteid.“

Sellest tulenevalt on treeneril märgatavalt suurem roll kui vaid heade harjutuste väljamõtlemine või korra hoidmine. Trennis toimub ju noore kasvatamine, rõhutab Elina. „Mõni laps näeb treenerit rohkem kui oma isa, mis tähendab ka vastutusrikast rolli noorte kujunemise mõjutajana.“

Elina toob välja, et teooria kohaselt saab noori saab spordi abil mõjutada neljal moel, vt joonis.

Neli tasandit eluoskuste arendamisel spordis. Allikas: Gould & Carson, 2008.

Esiteks, võib spordis osalemine hoida ära võimalikke õigusrikkumisi. Ainult seeläbi, et noor käib sporditrennis, vähendab võimalusi samal ajal tänaval kuritegevusega tegelda.

Teiseks on oluline tähtsustada treenerit kui positiivset eeskuju. Treener ei pruugi kunagi eluks vajalikke oskusi õpetada, aga enda käitumise kaudu – näiteks kuidas suhtub kohtunikku võistluste ajal või millistest viisakusreeglitest kinni peab – võib anda olulisi vihjeid käitumiseks.

Kolmandal tasemel õpetab treener teadlikult eluks vajalikke oskusi. Sporditrennis pööratakse tähelepanu meeskonnatöö oskustele, tagasiside andmisele, üksteise toetamisele. Neljas tase lisab eluoskuste õppimisele juurde ka selle ülekandmise teistesse eluvaldkondadesse. Näiteks võib treener õpetada konfliktide lahendamist treeningsituatsioonis, samas ka juurde mainida, et sedasama oskust saab kasutada ka koolis tülide lahendamisel.

„Eluoskuste arendamist spordi abil ei ole Eesis väga uuritud ja laiemalt kajastatud. Oma uurimust tehes nägin, et nii ei ole ka treenerid väga teadvustanud, kuivõrd nad noorte arengule kasuks tulevad. Nad saavad küll juba praegu üsna heal tasemel koolitusi, samas omavahelist koostööd ja kogemuste vahetamist saaks olla rohkem,“ peegeldab Elina leitut. „Üldiselt aga usun Eesti treeneritesse – nad teevad oma tööd südamega, kuigi tasu on väike, koormus suur ja tulemused tulevad pika aja peale. Näen, et SPIN-laadsest programmist on suur abi, läbi selle saame treeneritele pakkuda juurde noori arendavat oskusteavet. Ja kindlasti saame seejuures oluliselt toetuda treenerite senisele kogemusele – nad teavad, mis noorte puhul töötab ja mis mitte. See teeb neist programmi käivitamisel ühed kõige olulisemad koostööpartnerid.“

„SPIN-i raames on minu koordineerida programmi mõjude mõõtmise mudeli valmimine. Koostöös Tartu Ülikooli Avaliku õiguse instituudi kriminaalõiguse asjatundja Anna Markiniga paneme kokku mõjude mõõtmise süsteemi ja uurimisinstrumendid,“ lisab Elina. „Suurbritanniast pärit spordiprogramm oma päritolumaal pikaajalise mõju uurimisega ei tegele, kuid veebiprogrammiga jälgitakse väljundeid. Neil on teada noorte kohal käimine, saavutused, vabatahtlik töö ja osalemine muudes pakutavates võimalustes. Samas Eestis seadsime kohe eesmärgiks, et soovime programmi ühiskondlikku mõju põhjalikumalt mõõta. Praegu on ettevalmistusfaas ning lähemalt saab rääkida sügisel, kui pilootprogramm ka käivitub.“

SPIN on Heateo Sihtasutuse poolt käivitatav Suurbritannia-päritolu spordil põhinev ennetusprogramm riskioludes elavatele noortele. Siseministeeriumi toetusel ja koostöös Eesti Jalgpalli Liidu, meistriliiga klubide FC Flora ja FC Levadia, Politsei-ja Piirivalveameti ning Tallinna linnaga hakatakse 3 korda nädalas 10-16 aastastele noortele pakkuma jalgpallitreeninguid ning eluks vajalikke oskusi arendavaid sessioone. 2014. aasta sügisel rakendub SPIN katseprogrammina Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.

Kui sul tekkis küsimusi või soovid ise kaasa lüüa, võta ühendust SPIN-i käivitaja, Keit Fomotškiniga, tel 53 060 112, keit@heategu.ee

Joonis pärineb artiklist: Daniel Gould & Sarah Carson (2008): Life skills development through sport: current status and future directions, International Review of Sport and Exercise Psychology, 1:1, 58-78

Kuidas „müüa“ raamatuid lastele, kes pole ühtegi kunagi käes hoidnud?

Heateo vabatahtlike sari on jõudnud dünaamiliste uute tulijateni. Hetkel teisel pool maailma reisiv, varem Swedbank Investeerimisfondides töötanud Kaarel Roosa avab oma kirge vabakonda panustamise ja sotsiaalse innovatsiooni vastu.

Kuidas leidis sinusugune noor edukas pangatöötaja vabakonna? Kas sinu aeg ei teeniks mõnes teises sektoris märksa enam?

Olen loomult uudishimulik. Minus saavad kokku sotsiaalne ettevõtja ja investeerimisfondidele keskendunud noor pankur – need on väga erinevad valdkonnad ja see mulle meeldibki. Kui võtta seinast seina teemad südameasjaks, siis tuleb kokku huvitav kombinatsioon, saan ühendada erinevatest suundadest tulevad vaated.

Nooremana ei olnud ma eriline vabatahtlikusse töösse uskuja, kuid ajas on see muutunud. Kui asutasin koos sõpradega 9 aastat tagasi sotsiaalse ettevõtte Hingest, koondus selle ümber mitmeid tippspetsialistidest mentoreid nagu Priit Mikelsaar, Tõnis Arro ja Tarmo Jüristo, kes meile oma aega pühendasid. Nägin seda üüratut väärtust, mida need inimesed edasi andsid, ning sellest ajast olen tundnud, et ka minu poolt pühendatud aeg saab headele algatustele märgatavat väärtust luua.

Sotsiaalsesse ettevõtlusesse sukeldusin tänu juhusele. Üks sõber ostis kruusi, mis oli tehtud puuetega inimeste töökeskuses Juks. See oli üks äge käsitsi tehtud kruus. Mõtlesime, et võiks selliseid asju viia laiema ringi inimesteni ja nii sündis meie ettevõtlusmudel – pakkuda puuetega inimeste poolt loodud käsitööd ettevõtetele ärikingitusteks. Alles tagantjärgi saime aru, et tegime sotsiaalse ettevõtte. Osalesime sedalaadi ettevõtete konkursil ja sealt saimegi taha Heateo toe koos mentoritega.

Soovitan alati ka noortele vabatahtlikuna töötamist – saate hea töökogemuse, suurepäraseid kontakte ning suurendate oma võimalusi tööturul. See on üks parimaid viise kohata nutikaid inimesi väga erinevatest eluvaldkondades, keda kunagi muidu ei oleks kohanud, ning arendada oma isiklikku võrgustikku. Kui oled oma vabatahtliku tegevusega tippspetsialistile silma jäänud, siis on hea võimalus nendelt ka hiljem vajadusel soovituskiri saada.

Kui sotsiaalne ettevõtlus tõi sind Heateo juurde, siis mis sind siin kinni on hoidnud?

Heateo juures on minu jaoks olulised inimesed, väga ägedad inimesed. Üheltpoolt töötajad ning teisalt Heateo vabatahtlikud, kes tahavad ja kellel on rohkem anda, kui igapäevane töö seda nõuab. Nii mind kui neid ühendab usk Heateo tegevusse ja jätkusuutlikusse – organisatsioonil on pikk ajalugu, palju teadmisi ja kogemusi, mis on kutsunud Eestis esile nähtavaid, positiivseid muudatusi. Näen, et koos Heateoga saan anda oma panuse nendesse muudatusesse.

Kontakt Heateoga sai tõesti alguse Hingesti loomisest, kuid hiljem, Swedbankis töötades puutusin Heateoga veel korduvalt kokku. Seda nii vabatahtlikuna kui panga sisemisi Heateoga seotud sotsiaalse vastutuse projekte toetades. Kui kutsuti, lõin alati võimaluse ja sobivuse korral kaasa. Näiteks olin SINA-projekti juures kaks hooaega mentoriks, juhendasin koolinoorte kiusamisvastaseid projekte. Keskkooliõpilastele mentoriks olemine on suur väljakutse. Nende suunamiseks küsisin küsimusi. Noored on väga avatud mõtlemisega, nad jõuavad oma vastustega väga kiiresti nö kosmosesse välja. Mentoril on siin väga oluline roll – kuidas võtta veidi hoogu maha, aga samas mitte pidurdada nende entusiasmi? Minu kogemuse järgi olid noored väga valmis tegelema sotsiaalsete projektidega, lahendama sotsiaalseid probleeme – kui see jätkuvalt nii on, siis on suurepärane koolkond maailmamuutjaid meil peale kasvamas!

Olin ka neli aastat tagasi sotsiaalse ettevõtluse konkursi võitnud MAKU nõustaja. Nad olid ise väga nutikad, aga ka minu panusest oli abi, sest MAKU idee – lasta erivajadustega inimestel valmistada taaskasutatud paberist kotte – haakus mu varasema kogemusega. Nende puhul tahaks esile tuua tegevuse laia mõju – ressursside taaskasutusest inimeste tööhõiveni. Palju aitasid kaasa ka kommunikatsioonioskused, enda loo lihtne ja kaasahaarav jutustamine. Kõike seda mõistis ka konkursi komisjon.

Lisaks jälgin pidevalt Heateo infovoogu ning proovin alati jagada aktuaalsetel teemadel tekkivaid mõtteid. Ainult endale hoitud mõtted kipuvad muidu kaduma! Nii otsustasingi pikemalt reisima minnes hakata Heateo väliskorrespondendiks ning jagada reisil tekkinud ja leitud mõtteid oma viimase kire, sotsiaalse innovatsiooni teemal. Jõudumööda panen maailmast avastatud mõtteid teiste reisijuttude vahele kirja – näiteks Laoses vajaks sotsiaalset innovatsiooni plahvatamata lõhkekehade ohtlikkuse teavitustöö ning väga heaks loovusliku lähenemise näiteks oli raamatute populariseerimine Laose laste hulgas.

Juba Eestis alustasin tutvumist ühiskonda muutvate ideedega, kogusin kokku häid näiteid nii maailmast kui Eestist. Alguses valmistas mõnevõrra raskusi mõista, missugused tegutsevatest organisatsioonidest teevad innovatsiooni, kuid sain hoo ja tunnetuse sisse ning märkan nüüd palju rohkem uuenduslikke ja nutikaid lahendusi erinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Kavatsen seda tunnet veel pikalt kuklas hoida ning Heateoga maailmanäiteid ja oma mõtteid jagada. Kui me suudame teha oma asju paremini, siis see tähendab nii inimestele kui riigile kokkuvõttes suurt võitu.

Üheltpoolt oled sa juba väärt mentor, teisalt veel ise õppiv-avastav noor asjatundja. Kas sellest vaatenurgast on vabatahtliku kogemus andnud sulle rohkem õnnestumise kogemusi või pigem õppetunde?

Tõepoolest, olen saanud oma teadmisi hoopis teisiti rakendada ja sellest õppida. Näiteks olen viimistlenud projektide läbiviimise kogemust ning saanud õppida konsulteerimist – mentorina oled nagu ühemehe konsultatsioonifirma. Minu viimane panus oli Abikäe juures, aitasin neil seada kommunikatsioonisihte. Keskendusin puuetega inimeste tööhõivele – võtsin pangandusest saadud kommunikatsioonikogemused ja rakendasin neid hoopis teise nurga alt. See on enda proovile panek, kus tuleb näidata üles suurt loovust.

Seetõttu tahakski innustada kõiki panustama näiteks iga nädal ühe oma tunni vabatahtlikule tegevusele – selliselt loodav muudatus oleks üüratu. Tekiks taju, et see ei ole tilgake meres – mida rohkem inimesi tuleb, seda suurem on ka mõju.

Isikliku poole pealt saan aga kinnitada, et ka keerulistel aegadel on vabatahtlik töö rõõmuallikas. Kui oled oma igapäevakohustustest väsinud ja tüdinud, siis on ütlemata tore teha vahelduseks ülesandeid puhtalt oma vabast tahtest. Keegi ei käsi, ei sunni. Teed seda, mis just sulle kõige rohkem meeldib. See on pidepunkt, millest tasub kinni hakata.

Kaarel Roosa
Mui Ne, Vietnam
2.juuni, 2014

Agne Tamm kirjutab Hea Kodaniku kevadnumbris, kuidas välismaal ettevõtjate raha ja vabakonna pädevusega riigi sotsiaalseid probleeme lahendatakse. Heateo SA on social impact bond’ide ehk ühiskondliku mõju võlakirjade Eesti käivitusrühma eestvedaja.

Iga probleemi lahendamine riigis vajab raha, mida muidugi alati napib. Odavam oleks probleeme ennetada, ent paremate ja tõhusamate ennetustegevuste arendamine on keeruline ning nõuab avalikult sektorilt suurt võimekust kompetentsi ja aja osas. Neid aga sageli napib.

Eesti avalik sektor on piisavalt vaene selleks, et järjepidevalt otsida senisest . Selleks pole meie riigi eelarves ei raha ega ministeeriumites kompetentse või tööaega. Ühest küljest on meie avalik sektor teinud tublilt koostööd vabaühendustega, tellides neilt teenuseid väga erinevates valdkondades, teisest küljest aga need, kes korra on jala ukse vahele saanud, ei kipuvad sinna jääma pikemaks ajaks, hoolimata sellest, et „turule“ on vahepeal tulnud palju  tõhusamaid ja mõjukamaid ning võib-olla ka odavamaid mudeleid. Kuidas teha nii, et just need kõige paremad mudelid riigini jõuaks?

Ühiskondliku mõju võlakirjad (või ka osakud, ingl k Social Impact Bonds) on maailmas suhteliselt uus, ent juba oma esimesi edulugusid jagav  investeerimismudel, mille eesmärgiks on tõsta erinevate avaliku sektori poolt pakutavate ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust peamiselt sotsiaalvaldkonnas. Teiste sõnadega: võlakirjade süsteem aitab katsetada ja edu korral välja vahetada riigi poolt pakutavaid teenuseid, parandades seeläbi nii teenuste kvaliteeti ja mõju kui ka hoides edaspidi märkimisväärselt kokku riigi raha. Õigemini on tegemist kolme sektori vahelise tööriistaga, mille abil saab riik katsetata erinevaid uusi potentsiaalikaid ennetus- ja teenusmudeleid, kaasates esialgse ressursina erasektori (või kohaliku avaliku sektori fondide poolt eraldatud) kapitali ning vabasektori mõjukamate organisatsioonide tegevusmudeleid. Siinkohal on märksõnadeks just „esialgne ressurss“ ning „mõjukamad organisatsioonid“.

Ühiskondlike mõju võlakirjade skeem on üpris lihtne: riigil on vajadus tõhusamate ennetusprogrammide järele, et tulevikus hoida kokku raha, mis läheks toimunud kahjude kompenseerimisele; vabasektoris liigub reeglina kompetents ja kogemused, kuidas erinevaid sotsiaalseid kahjusid võimalikult tõhusalt ennetada ning erasektoril on erinevalt kahest esimesest vaba raha, mida saaks juba mainitud kahjude ennetamisse investeerida, teenides paigutatud summalt tagasi mõne protsendigi. Võlakirjade süsteem toobki kõik huvipooled kokku: riik saab katsetada riskivabalt uusi mudeleid (läbikukkumise korral ei kaasne rahalist kahju), vabasektori parimad saavad rakendada oma potentsiaali ja luua ühiskondlikku mõju ning erasektori investorid saavad kasvatada topeltkasumit – nii rahalist kui ühiskondlikku.

Võlakirjad on riigi poolt läbi spetsiaalse vahendusorganisatsiooni tehtav leping erasektori investori ja vabasektori teenusepakkuja(te)ga. Investeeritava algkapitali abil rahastatakse pilootprojekti läbi viivat teenusepakkujat või -pakkujaid, kes viivad kokkulepitud perioodi jooksul ellu lubatud tegevused. Tegevusperioodi keskel ja lõpus viiakse läbi mõju hindamine sõltumatu hindaja poolt ning prognoositud tulemuste puhul, st kui tegevus on olnud edukas ning prognoositud eesmärgid saavutanud, hüvitab tellija e riik investorile kulud  koos kokkulepitud intressidega. Tulemuseks on vähenenud ühiskondlik probleem, edaspidised madalamad kulud riigile, kasumlik investeering rahastajale ning õiglane sissetulek pilootprogrammi läbi viinud organisatsioonidele. Kui pilootprogramm ebaõnnestub, siis investorid oma raha tagasi ei saa ning osalenud ühenduste mudel riiklikuks programmiks ei tunnistata. Seega on süsteem kõige riskantsem investoritele, ent milline rahaline investeering oleks üldse riskivaba?

Ühiskondliku mõju võlakirjade süsteemi on tänaseks rakendatud Suur-Britannias, USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal. Nimetatud riikides on rahastajateks ehk investoriteks tulnud nii riiklikud kui erafondid, nii suurettevõtted kui ka pangad. Kui Eesti kontekstis pisut fantaseerida, siis oleks ju põnev, kui näiteks KÜSK investeeriks väikese protsendi toetusrahadest võlakirjadesse, teenides investeeringutelt tulu ja kasvataks niiviisi vaikselt oma eelarvet teiste teotustegevuste jaoks? Kõlab kui sotsiaalne innovatsioon, kas pole?

Näide: Inglismaal Peterborough vanglas käivitati SIB võlakirjade pilootprojekt, et vähendada suurt ühiskondlikku probleemi: lühiajaliselt kinnipeetavate tagasilangevust kuritegevusse peale vabanemist. Selleks koguti 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naela, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 vabanenud vangiga ennetamaks nende tagasilangevust kuritegevusse. Tulemusi määrati hindama sõltumatu hindaja. Eesmärk oli: kui  SIB-i rakendamise tulemusena langeb kuritegevusse tagasilangevus 7.5%, maksab riik investeeringu tagasi 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul. Tulemus: prognoos ületati pea kahekordselt, riigi edaspidised kulud sihtrühmale on tunduvalt väiksemad, kuna tagasilangevus kuritegevusse vähenes märgatavalt, ning loomulikult teenisid seeläbi rahastajad tagasi oma esialgse investeeringu.

Heategu töötab ühiskondliku mõju võlakirjade Eestis käivitamise nimel ja anname juba varsti enda plaanidest teada!

2013. aasta vältel võis heateolasi näha igas Eestimaa nurgas, sest käisime Siseministeeriumi ja regionaalministri valitsemisala toel koolitustuuriga läbi kõik maakonnad. Avastasime uusi ja veel rääkimata lugusid headest lahendustest, andekatest eestvedajatest ja teistsugustest väljakutsetest. Tänu ringreisile leidsime oma portfelli Ettevõtliku Kooli ning palju koostööpartnereid, omajagu liikmeid sai endale juurde ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Anname järgnevalt ülevaate olulisematest järeldustest, millele teel olles jõudsime.

Sotsiaalne ettevõtlus huvitab kõiki
Ringreisi ühepäevaste koolituste raames jagasime enda kogemusi kolmel teemal: ühiskondlik mõju, sotsiaalne ettevõtlus ja professionaalidest vabatahtlike kaasamine. Konkurentsitult populaarseim teema oli sotsiaalne ettevõtlus, seda peamiselt organisatsiooni tulubaasi mitmekesistamise kontekstis.
Olgugi, et ühiskondliku mõju käsitlemine tekitas paljudes suurt huvi ja lubadusi õpitut tulevikus rakendada, ei mõõda enamik osalejatest enda mõju või pikaajalisi tulemusi ja hindavad enda võimekust seda tulevikus teha madalaks. See paneb ka potentsiaalsed maailmamuutjad raskesse olukorda, sest mõjupõhine mudel ja oskus seda mõju teistele selgitada eristab mitmeid edukaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Teised mured
Meie jaoks eristusid selgelt pea kõikide väikelinnades ja maal toimetavate organisatsioonide mured ning teemapüstitused. Näiteks on ühte väikeses vallas toimetavasse ühendusse väga raske leida professionaalist vabatahtlikku; enda sihtgrupiga suhtlemiseks pole väga mõtet kodulehte teha, kui kõik nad elavad ümberkaudsetes majades; häid avalikke teenuseid saab osutada eelkõige tasuta, sest vallal ei jätku raha.
Tunnistame, et paljudel sellistel juhtudel ei ole meie nõust üldse kasu. Need teemad on mõtlemiskohaks nii kodanikuühiskonna arendajatele kui inspiratsiooniks haldusreformile. Koputame aga kõikide lugejate regionaalsele südametunnistusele – ehk on just sinu vanavanemate kodukohas mõni hea algatus, kuhu saaksid vabatahtlikuna panustada?

Igal pool üks külaselts
Ei olnud koolitust ega maakonda, kus me poleks kohanud mõnda külaseltsi, üks erinevam kui teine. Vahetasime omavahel palju häid nõuandeid, kuid peame nentima, et külaseltsid vajaksid täiesti oma Heategu ja tööriistakasti, mille abil enda mõju teadlikumalt mõõta ja suurendada.

Meie soovitus: rohkem koostööd
Eestis toimetavad mitmed üle-eestilise haardega organisatsioonid, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit või Toidupank. On aga valdkondi, kus pea igas vallas toimetab 3 erinevat kodanikuühendust, osutades kas sarnaseid teenuseid või parandades pea identse sihtgrupi elu. Nii konkureerides on ühendusel raske enda tööd õiglasel viisil rahastada, sihtgrupil vahest isegi liiga palju variante ning avaliku võimu ees rasked valikud.

Soovitasime kohapeal ja soovitame ka praegu teha rohkem koostööd enda kodukoha, maakonna teiste ühendustega ja vältida tegevuste dubleerimist. Kaasates teisi samade väljakutsete ees seisvaid ühendusi on lihtsam ka tegeleda juhtimis- ja arendustööga ning leida rahastajaid. Tasub läbi mõelda, kas usaldada mõni oma tegevusvaldkondadest koostööpartnerile ning suunata oma tegevusi veel teravamalt ühe ja suurema muutuse ellu viimiseks. Näiteks usaldas Heategu mõni aega tagasi sotsiaalse ettevõtluse alase eestkoste ning palju muud just Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule – teadsime, et see aitab meil paremini keskenduda oma põhihuvile, Eesti ühiskonda muutvate algatuste kasvatamisele.

Täname maakondlikku ringreisi panustamise eest siseministeeriumit ja regionaalministri valitsemisala, vabatahtlikke ja koostööpartnereid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust, väga abivalmis maakondlike arenduskeskuste konsultante ning kõiki inspireerivaid osalejaid, tänu kellele me palju kogemusi, tarkusi ja kontakte leidsime! 

„Empathy comes from the stomach, generosity from the heart, and philantropy from the mind“. Sellise mõttega avas Etienne Eichenberger, WISE tegevjuht EVPA (European Venture Philantrophy Association) aastakonverentsi. Šveitsis kuuldut-nähtut vahendab Maris Ojamuru.

Novembri lõpus Genfis aset leidnud senini suurima osalejate arvuga  konverents kandis pealkirja „Responsible leadership – Inspire and Act“.  Kahepäevaste seminaride, töötubade 520-liikmeline osalejaskond varieerus sotsiaalsetest ettevõtjatest, teadlastest, pankuritest sotsiaalsete investoriteni, kuid suuremalt jaolt olid osalejateks suuremad ja väiksemad fondid, mis on asutatud ettevõtete või eraisikute poolt haldamaks filantroopide vara parimal moel.

Jagan kolme peamist teemat, mis konverentsilt kõlama jäid ning mis ka Heateo tegevussuundadega lähiaastatel seonduvad.

Vana hea filantroopia või mõju avaldav investeering?
Filantroopide huvi investeerida „õigetesse“ projektidesse kasvab. Investeerimisstrateegiad on seejuures erinevad – mõned eeldavad, et ühiskonda panustamine peab olema finantsilises plaanis kasumlik, teised (nagu näiteks Ferd Social Entrepreneurs) eeldavad, et investeering oleks kasumlik, kuid ei soovi kasumit rahana välja võtta, pigem investeerides see raha uutesse muutust loovatesse algatustesse.

Enamus (ca 50%), kuid tugevas kahanevas trendis, on heategevuslikud algatused, kes annetavad raha lootuses saavutada muutust vaid ühiskondlikul skaalal. Kõige enam kasvab investeeringute maht algatustesse, mis sihivad eelkõige ühiskondlikku muutust ja  teisalt finantsilist mõju (algatuste osakaal ca 38%).  Samuti kasvab vaikselt koolkond tehnoloogiasektorist tuntud äriinglitest, kes on avastamas ühiskondlikku mõju lubavate investeeringute valdkonda. Seetõttu olid paljud kohapealsed diskussioonid  seotud küsimusega – kas ühiskondlikku mõjusse investeerides on võimalik ühildada eesmärgi täitmine finantsilise tulemuslikkusega või on see lihtsalt traditsioonilise filantroopia hääbumine?

Teiselt poolt – on näha, et veidi on raugenud ootused uue trendiseadja suunal, kes suudaks oluliselt kasvatada mõju loovate investeeringute turu mahtu. Nimelt on pensionifondide ja finantssektori valmisolek muutustesse investeerida veel madal. Samas on näha jõulist filantroopianõustamise kasvu ning pankade juurde koondunud filantroopiafonde, neid siis privaatpanganduses. Kui suudaksime 1% pensionifondide mahust suunata ühiskondliku mõju loomisesse, saaksime rääkida juba jõulisest arengust.

Uued rahastusmudelid kasvatavad sektoriteülest koostööd
Inglismaalt alguse saanud Social Impact Bonds (SIB), s.o ühiskondliku kasu võlakirjade lahendus tõusis konverentsil innovaatiliste rahastusmudelite lipulaevaks. Mudeli keskmeks on uuenduslik koostöömudel riigi, vabaühenduse ja investori vahel, mille raames kaasatakse mõjuinvestori raha, et töötada välja konkreetse ühiskondliku probleemi jaoks lahendus, mis aitaks probleemi tõenduspõhiselt, efektiivselt ja soodsamalt lahendada. Kui lahendus täidab eesmärke, ostab riik investorilt lahenduse üle ning maksab seejuures välja nii investeeritud rahasumma kui ka kokkulepitud intressi.

Tänaseks on  üle maailma käivitatud üle kahekümne võlakirjaprojekti, nendest 14 Inglismaal, 2 USA-s, Belgias, Uus-Meremaal jne. Üks esimestest näidetest maailmas on 5+2 aasta vältel ligi 1,5-miljonilise elanikkonnaga Essexi regioonis teismeliste riskikäitumise probleeme lahendav projekt. Taolise koostööprojekti toimimist on tõestama koondunud Social Finance, Essex County, Bridges Ventures ja Action of the Children. Lähiajal on „küpsemas“ esimesed võlakirjad nii Sloveenias, Austrias  kui ka tõenäoliselt Eestis.

Strateegiliste fondide hulk kasvab, tegevus muutub terviklikumaks
Filantroopide ja mõjuinvestorite huvi kasvatab strateegilise filantroopia fondide ning  inkubatsioonilaborite mahtu ja professionaalsust. Fondid pakuvad nii investoritele kui ka algatusele üha terviklikumaid tugisüsteeme, mis koosnevad sotsiaalsete ettevõtete ja ühiskondlike algatuste inkubatsioonist, arengutoest, finantseerimisest ja laiema teadlikkuse kasvatamisest (nt Oksigen Belgias). Fondid eelistavad raha paigutada innovaatilistesse ideedesse, start-up’desse ja algatustesse, mis on tegutsenud 1-3 aastat.

Heateo Sihtasutuse esindajana konverentsil oli  hea meel tõdeda, et oleme „ree peal“ – meie plaanid on kooskõlas turutrendidega ja plaanid ühilduvad suures plaanis tuntud strateegilise filantroopia fondide  ja kasvuinkubaatoritega. Vaid mahud on meil veel teised.

Maris Ojamuru
Heateo Sihtasutuse tegevjuht

Kiirendusportfell on Heateo organisatsioonide portfelli kõige noorem ja värskem ning kahtlemata ka põnevam portfell. Selle raames otsime uusi huvitavaid ja toimivaid algatusi, kellel on potentsiaal lahendada mõni põletavalt oluline probleem Eesti ühiskonnas. Võrdselt otsime nii tublisid alustajaid kui ka arenguhüpet teha soovivaid kogemustega organisatsioone. Heategu peab oluliseks elujõulise tegevusmudeliga algatusi, mis pakuvad uuenduslikke ning pikaajalise mõjuga tõenduspõhiseid ning sotsiaalselt innovaatilisi lahendusi.

Olles läbi käinud enamiku Eesti maakondadest leidmaks üles head lahendused mitte ainult Harjumaalt, vaid üle Eesti, tutvustame sulle lühidalt 4 uut algatust, kelle me nende arenguhüppe ettevalmistamiseks välja valisime.  2 esimest neist on juba eksisteerivad tublid algatused, 2 viimast aga Heateo enda poolt käivitatavad algatused.

Ettevõtlik Kool on Šotimaalt inspiratsiooni saanud õpilastes ettevõtlikkuse arendamise programm. Heategu inspireerib mitte ainult programmi tõenduspõhine mudel, vaid ka lai fookus—Ettevõtlik Kool on lahendus, mis on suunatud kõikidele kooliõpilastele ning programm laieneb praegu üle Eesti.

Pimemassööride Ühing on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on aidata nägemispuudega inimesi massööri kutseõppe abil avatud tööturule. Tegemist on abivajajate enda algatusega, et iseenda ja oma praeguste  ning tulevaste saatusekaaslaste elu jätkusuutlikul viisil paremaks muuta.  Heategu inspireerib algatuse juures selle elujõulisus ettevõttena ning läbi mõeldud tegevusmudel — ühing töötab selle nimel, et pimemassöörist saaks iseseisev ja tubli ettevõtja.

Formaalse hariduse kõrval aitab erineva taustaga noortest arendada välja terved täiskasvanud muuhulgas ka sport. Maailmas on suur hulk inspireerivaid tõenduspõhiseid programme, kus hoolikalt disainitud spordiringe kasutatakse noorte arendamiseks ning kogukonda aktiivsemalt kaasamiseks. Heategu koostöös Siseministeeriumi, Eesti Politsei, Eesti Jalgpalli Liidu ja mitmete noorsootööd juhtivate asutustega on välja arendamas just sellist algatust, seekord jalgpalli kaudu ning sellest kuuled õigepea ka põhjalikumalt!

Ühiskondliku kasu võlakirjad. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud. Heategu töötab selle nimel, et piloteerida Eesti esimest võlakirja.

Sukeldume just praegu Kiirendusportfelli käivitamisse ning põhjalikuma tutvuse uute algatustega saad teha juba järgmise uudiskirja kaudu.

Kui mõni neist algatustest inspireeris sind eriti ning soovid lüüa kaasa kas vabatahtlik või toetajana, võta meiega ühendust!

Anna Karolin
Portfellijuht

Viimases Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Teatajas võtsime lühidalt kokku meie õppetunnid ja sellest tulenevalt 7 tähtsaimat tähelepanekut uue Eestit parandava algatuse loomise kohta. Uudist Teatajast saad lugeda siit. 

2012. a suvel pani Heategu koos kahe võimeka eestvedajaga—Kristi Liiva ja Rasmus Raskiga—pead kokku, et teha Eesti koolid kiusamisest vabaks. Kristile ja Rasmusele varem silma jäänud koolikiusamist tõenduspõhiselt ennetav programm Kiusamisvaba Kool (KiVa) on Soomes küll edukaks osutunud , ent sotsiaalselt hooliva põhjamaa programmi rakendamine Eesti haridussüsteemis tundus esmapilgul ebarealistlik. Just praegu, veidi üle aasta hiljem, käivitub ministeeriumite ja teiste abiliste toel 20 Eesti koolis Kiusamisvaba Kooli programm ja pilootuuring, mille raames uuritakse, kui hästi meede meie oludes töötab. Positiivsete tulemuste korral saavad varsti kiusamisvabaks ka teised Eesti koolid.

Nagu kahe võimeka eestvedaja toetamine hea nõu ja käivitamisjõuga aitas luua SA Kiusamise Vastu, on Heategu koos uuendusmeelsete ettevõtete ning partnerite ringiga aidanud käivitada ühiskonda parandavaid algatusi viimased 10 aastat. Sinna hulka on sattunud nii mitmeid edulugusid kui ka ebaõnnestumisi. Olgu te vastutustundliku poolega alles alustav ettevõtja, põnevat meetodit valdav ekspert või ambitsioonikas tudeng, anname sulle edasi 7 meie kõige väärtuslikumat õppetundi.

1. Tööta just sind inspireeriva eesmärgi nimel. Ühiskondlikke väljakutseid ning võimalikke lahendusi on palju ning uue lahenduse elluviimine nõuab ohtralt tööd. Et motivatsiooni jätkuks, tuleb tegeleda eriliselt südamelähedase väljakutsega. Kui kaasalööjate ring on laiem (nt ettevõtte juhtkond või terve töötajaskond), vii läbi mõttepäev, et teile sobivaim suund välja selgitada.

2. Võta probleemi ja võimalike parimate lahenduste kaardistamiseks aega. Sotsiaalprobleemid ja nende põhjuste ahelad on keerulised. Kaardista strateegiaprotsessi käigus olemasolevad lahendused, välispraktika ning vali või mõtle välja kõige tõhusam lahendus.

Märkame aeg-ajalt näiliselt vastutustundlikke ettevõtteid, kes on valinud neile olulise väljakutse, kuid küll emotsionaalselt mõjuva, aga pikemas perspektiivis ebaefektiivse ning seega raiskava lahenduse. Ära ole üks raiskajatest.

3. Ära unusta õppida mujalt. Nii nagu Eestist sai alguse globaalhaardega Let’s Do it World, on meil endil teistelt riikidelt palju õppida. Mitmed mõjukad algatused on võetud üle välismaalt, nagu SA Noored Kooli või SOS Lasteküla Eesti Ühing. Sellisel juhul maksab sarnaselt KiVale pöörata eraldi tähelepanu algatuse kohalikele oludele vastavaks kohandamisele.

4. Kaasa eksperte. Isegi kui tundub, et oled leidnud lahenduse, mis ületab oma leidlikkusega olemasolevaid, küsi nõu akadeemikutelt ülikoolis, praktikutelt tööpõllul jne. Paljudel neist on väärtuslikud teadmised, vajalikud kontaktid ning nad on nõus positiivse muutuse nimel sinuga ühte paati tulema.

5. Leia ja investeeri tugevasse eestvedajasse. Heategu valib algatusi just hea eestvedaja järgi. Algatuse juht ei pea olemas kõikvõimas, aga positiivse ellusuhtumisega ning võimeline arenema ja õppima. Iga hea juht vajab kas oma nõukogu liikmete või meeskonna näol aktiivseid kaasamõtlejaid ning tuge.

6. Räägi enda tehtud tööst teistele. Mõned maailmamuutjad jõuavad avalikkuse ette juhuslikult. Et sinu hea lahenduse saatus ei oleks ühe jutuka inimese kätes või keelel, kirjuta oma ühiskondlikust mõjust ja saavutusest kodulehel, lehes või tule ja räägi meile. Endast rääkides keskendu oma tegevuse tulemusele ja ühiskondlikule mõjule, mitte tegevustele.

7. Teeme koos. Ükski meie loodavatest muutustest ei oleks teoks saanud ilma meie partnerite, vabatahtlike või eestvedajateta. Strateegilise filantroopia reaalsus on muidugi keerulisem kui 7 püha käsku ning seega soovitame tulla meiega rääkima. Kui me just ise sinuga koos sobivat lahendust ei leia, teame kindlasti mõnda head kontakti, kellega koostöös see ellu viia.

Kiusamisvabale Koolile saad kaasa elada Facebooki kaudu: www.facebook.com/Kivaeesti