Arhiiv ‘Strateegiline filantroopia’ rubriigi jaoks
Eesmärgiks on kasum. Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas nr 4 (lk 13) kirjutab Heateo Agne strateegilisest filantroopiast kui aktiivsest ja mõtestatud heategevuse vormist ning mõju hindamise vajalikkusest ühiskonnas, püüdes vastata juurküsimustele: mida tähendab tark ja tõhus investeering ühiskonda? Kuidas läheb kohalikul strateegilisel heategevusel? Kust me teame, kes reaalselt sotsiaalset kasumit teenib?
Strateegilist filantroopiat võib määratleda kui aktiivset heategevust, mis hõlmab nii oskuste kui raha panustamist. Kasutades riskikapitali põhimõtteid, on eesmärgiks kasum. Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne. Ning pikaajaline sotsiaalse kasumi teenimine viib iga strateegilise filantroobi lõppeesmärgini – positiivse muutuseni mingis valdkonnas. Aktiivse toetamisega käib või peaks käima kaasas pidev ühiskondliku mõju mõõtmine, st organisatsiooni reaalse tegevuse hindamine. Sest kust me muidu teame, milline mudel töötab või milline organisatsioon reaalselt sotsiaalset kasumit teenib? Loe lähemalt Teatajast:
[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120220152026-568fa528bf4946e0a41f9435092f5970 name=teataja_4pisike username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px id=fe76aa32-a4fc-8831-e5be-dd98a4d38134 v=2]
Heateo ajakiri senisest paksem ja sisukam
Ilmusid järjekordsed Head Uudised! Anname teada, et värske number erineb varasematest nii vormilt kui sisult, sest oleme andnud ajakirjale senisest rohkem mahtu ja parema väljanägemise 
[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120302102424-e3017a4929c44f60be9c0de9e3937430 name=head_uudised_1_2012 username=heategu tag=heategu unit=px id=2d19f57e-5b59-20d1-cd39-f2c47844bf05 v=2]
Seekordses numbris tutvustame muu hulgas sotsiaalse ettevõtluse lihtsustatud ärimudelit, jagame lugejatega ettevõtluskonkursi Ajujaht õppetunde, intervjueerime vabatahtlikke Margus Pressi ja Kristel Mõistust, tutvustame sotsiaalsete ettevõtete koostöövõrgustikku, sotsiaalset talupidamist ning võimalust vallutada kompimismeeltega Euroopat. Vastame küsimusetele, miks hinnata ühiskondlikku mõju, kuidas olla keskkonnasõbralik ja teenida siiski kasumit ning üldse: kas ettevõtlus või ettevõtlikkus? Lisaks toome lugejateni Heateo esseekonkursi “Mida tähendab minu jaoks sotsiaalne ettevõtlus?” parimad palad ning Joonmeedia omanäolise nägemuse sotsiaalsest ettevõtlusest.
Suur aitäh kõigile vabatahtlikele kirjutajatele, pildistajatele ja joonistajatele! Ning kõige suuremad tänud vabatahtlikule keeletoimetajale Kristelile ning kujundajale Liinale!
EVPA co-founder Stephen Dawson explains “how to give it” in the Financial Times
The online version of the Financial Times has published an interview with one of EVPA’s co-founders, Stephen Dawson, in which he explains why the venture philanthropy approach is a good way to support charities and social enterprises. The combination of long-term funding and expertise makes it an effective tool, ensuring the support succeeds. He believes there is a misunderstanding among business people that charities’ money should not be spent on overheads. Impetus Trust, co-founded by Dawson, is the first venture philanthropy organisation in the UK and it invests in charities in the same way you would invest in a business.
The organisation works to break the cycle of poverty by investing in ambitious charities and social enterprises that fight economic disadvantage. The efficacy of the venture philanthropy approach has been proved as supported organisations have increased their income by an average of 23% a year, and the number of people they help has increased by an average of 30% a year.
Below is a five-minute video showing Impetus and its work with its supported portfolio organisations and the power of venture philanthropy to transform charities and lives throughout the UK.
Impetus Trust in Action from Impetus Trust on Vimeo.
Storiesforimpact.com – uus blogi maailma muutvate lugudega
Täna lanseeris Jaan Aps Heateo Sihtasutusest uudse blogi Storiesforimpact.com. Jaan jagab selles ajaveebis lugusid võimalustest maailma paremaks muuta. Need võimalused tekivad ja kaovad meie ümber igal päeval.
Jaan tegutseb Heateo Sihtasutuses ja sotsiaalsete ettevõtete võrgustikus. Teda innustab, kui maailma paremaks muutmisel tahetakse teha õigeid asju õigesti. Kui tundub, et on tehtud valesid asju valesti – sellestki on tarvis rääkida. Lood peavad ellu jälje maha jätma.
Jaan ise oma uuest blogist:
“Miks lugude jutustamine? Oskame inimestena enda ja kaaskodanike elud paganama keeruliseks elada. Mind isiklikult innustavad sellised algatused, mis meie eludes probleeme ennetavad ja vähendavad. Seda nii ühiskondade, organisatsioonide kui ka üksikisikute tasandil.
Puutun igapäevaselt kokku algatustega, mis katsuvad ühiskonda paremaks muuta. Mõned põruvad kolinaga läbi. Teised lähevad hooga liikuma. Õnnestunud näited pakuvad ergutust ja julgustust. Ebaedukad annavad tänuväärset materjali õppimiseks. Sellepärast ongi tarvis nendest lugusid rääkida.
Üks oluline põhjus lugude jutustamiseks on veel. Nimelt on selle kaudu võimalik küsida olulisi küsimusi. Küsimused panevad mõtted liikuma. Kui mõte liikuma läheb, sünnivadki uued ja paremad lahendused.
Mu mõtte- ja tegutsemiskaaslastel on oma lugude rääkimiseks aega vähe. Mina otsustasin nüüd osa oma mõtlemise ja tegutsemise ajast sellele ajaveebile pühendada. Teised võitluskaaslased mõtlevad ja tegutsevad veel paljudel teistel viisidel. Tööjaotus, eks ole.
Mõni meist ei saa ilma pühapäevahommikuti perele pannkookide valmistamiseta elada. Ükski nädal ei jää vahele. Mõnel teisel on vaja aeg-ajalt langevarjuga hüppama minna. Muidu läheb hulluks. Minu veres on kirjutamine. Viimase aasta jooksul mujal kirja pandud lugudest on tagasiside põhjal inimesi kõige rohkem puudutanud Euroblogisse kirjutatud “Mida on Eesti vabatahtlikel õppida rumalast meritähepäästjast?”
Loe lisa uuest blogist!
Swedbank: Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida ärifilosoofia põhimõtteid
Laialt levinud vabatahtlik tegevus on tervislikult toimiva ühiskonna üheks oluliseks indikaatoriks. Ühiskond on edasijõudnud, kui selle liikmetel on oma kogukonna priitahtlikuks abistamiseks aega ja head tahet. Sellest sammuke edasi on professionaalse vabatahtlikkuse levik, mille olemusest ja Eestis esinemisest rääkisid Bioneer.ee-le VTA ning Swedbanki esindajad.
Eestis lihtsamatele talgutöödele ja ürituste korraldamisele abiks vabatahtlike leidmisega probleeme ei ole. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusele (VTA) laekunud tagaside põhjal on seesugustesse algatustesse abikäte kaasamine tänaseks juba suhteliselt lihtne.
Järjest otsustavamalt ollakse aga liikumas Lääneriikide eeskujul just pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike leidmise ning oskuslikuma kaasamise suunas.
Professionaalsed vabatahtlikud või professionaalidest vabatahtlikud?
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulikese Männi sõnade kohaselt on professionaalse vabatahtlikkuse näol tegemist mõistega, mille tähenduse üle alles arutletakse nii meil kui mujal. Seetõttu võiksime tema sõnul rääkida pigem professionaalidest vabatahtlikest, mitte professionaalsetest vabatahtlikest.
„Kui professionaalid teevad vabatahtlikku tööd, siis nad panustavad tasuta ja heategevuslikel eesmärkidel oma erialaseid teadmisi ja oskusi,“ selgitas Mänd mõiste taha peituvat sisu.
See eeldab tema arvates aga nii koostööd ühenduste kui äriettevõtete vahel, aga ka suuremat professionaalsust ühendustelt nimelt inimeste juhtimise vallas.
Professionaalse abi vastuvõtt kui Achilleuse kand
Eestis tegutsevatest äriettevõtetest, kes aktiivselt töötajate professionaalset vabatahtlikkust toetavad, on üheks ilmekaks näiteks Swedbank, kus on selle arendamisega teadlikumalt tegeletud 2005. aastast.
Swedbank ASi jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juhi Maris Ojamuru sõnul on samuti seni vabatahtliku tegevuse arendamise juures üheks suurimas väljakutseks olnud vabaühenduste nõrk suutlikkus oma vajadusi selgelt määratleda ja professionaalset tuge vastu võtta.
„Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida senisest enam ärifilosoofia põhimõtteid, mis paneks organisatsioone mõtlema ressursside kasutamise, turundamise, kommunikatsiooni ja eesmärgipõhise juhtimise küsimuste üle, samal ajal säilitades neile omapärase pühendumuse ja energia,“ ütles Ojamuru.
Tema sõnul võimaldaks ühenduste selles suunas liikumine ettevõtete vabatahtlikke senisest efektiivsemalt rakendada.
Eesmärgiks kasu kõigile osapooltele
Samme soovitud suunas on VTA juhataja Tuulikese Männi sõnul juba tasapisi astuma hakatud. „Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pakub ühendustele vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitusi, “ kinnitas Mänd ning lisas, et eesmärgiks on hakata vabaühendusi ja vabatahtlikust tegevusest huvitatud ettevõtteid omavahel kokku viima, pidades silmas, et koostööst saaks kasu kõik osapooled.
„Kogukonnas tehakse midagi kasulikku ära, vabaühendus saab oma tegevuste elluviimisel professionaalset abi ja lisajõudu ning ettevõte saab paremini värvata, motiveerida ja arendada oma töötajaid,“ loetles ta hästi töötava professionaalidest vabatahtlike kaasamise süsteemi plusse.
Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse juhi Maris Ojamuru kohaselt mängibki vabatahtlik tegevus ettevõttes üha olulisemat rolli töötajate arendamisel, koolitamisel ja motiveerimisel. Samas ei maksa unustada ühiskondlikku kasu.
„Vabatahtlikkuses on suur jõud – inimeste vaba tahe omab suurt jõudu ja energiat, seda oleks patt ühiskonna arenguks kasutamata jätta,“ ütles Ojamuru.
Professionaalist vabatahtlik jagab erialast kompetentsi
Vanus, eriala või hiiglaslik kogemustepagas pole aga professionaalist vabatahtlikuks hakkamise juures sugugi määravad. Nii võivad professionaalist priitahtlikuks olla ka pensionärid, kes tööl enam ei käi, aga kelle kompetents pole kuhugi kadunud, või tudengid, kes juba õpingute kõrvalt oma teadmisi ja oskusi pakuvad.
„Professionaalist vabatahtlik on saanud vajaliku hariduse või ettevalmistuse, olgu siis ülikoolis, kursustel või töö käigus ja kasuks tuleb vastaval alal tegutsemise kogemus,“ ütles Tuulike Mänd.
Oma erialaseid oskusi saavad Männi sõnul pakkuda personalitöötajad, arhitektid, ehitajad, programmeerijad, kujundajad, elektrikud ja paljude teiste erialade esindajad.
„Kui tuua näiteid, siis kriisipiirkonda saab meditsiinilist abi andma minna ainult professionaal – vastava hariduse ja kogemusega arst,“ sõnas ta, „ning Tartu Ülikooli tudengid pakuvad juba aastaid praktika ja kogemuste omandamise eesmärgil juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.“
Seda, kas vabatahtliku puhul on tegemist sobiva professionaaliga, peab Männi sõnul aga hindama ja otsustama vabatahtlikku kaasav ja tema tegevust korraldav organisatsioon.
Algus on igaühe enda teha
Swedbankis saab vabatahtlike algatuste puhul määravaks eelkõige töötajapoolne tahe ja initsiatiiv. Swedbanki vabatahtlikud võivad olla seega kõik, kes tunnevad, et neil on tahtmine endast midagi anda ja midagi uut kogeda või õppida.
„Me ei vali neid, kuna inimene leiab enda võimetele ja oskustele sobiva suuna ise,“ ütles vastutustundliku ettevõtluse juht Maris Ojamuru, „seetõttu on meil palju näiteid juhtkonnaliikmetest kuni klienditeenindajateni.“
Koostööd tehakse partnerorganisatsioonidega, millega 90% ulatuses sidemed vabatahtlikkuse valdkonnas alguse saanud Swedbanki poolsetest initsiatiividest.
„Otsime organisatsioone, kes tahaks tulla enda vajadusi tutvustama vabatahtlike laadale jne,“ sõnas Ojamuru, „Samas on üksikuid projekte, kus organisatsioon teab täpselt – millises mahus, millise oskusega vabatahtlikke nad vajavad.“
Tulevikusammuks on murekohtade lahendamine
Probleemne on ettevõttel senini olnud saada konkreetsemat ülevaadet panustatud tundide osas. Seega on ettevõtete ja ühenduse koostööks oluline töötada välja efektiivsem meetod vabatahtliku tegevuse mahu hindamiseks.
Ojamuru sõnul on viimaste aastate jooksul ettevõtetes toimunud tööaegade efektiivistamine muutnud töötajad ka valivamaks ja kriitilisemaks, mistõttu peab vabatahtliku kaasamine ja edasise tegevuse korralduse tase kindlasti paranema.
„Vaja oleks vabatahtliku tegevuse väärtuse selgemat väljatoomist ühiskonnas ja sellele järgnevat jätkusuutlikku tegevuskava, mis hõlmaks vabaühenduste arendamist ja ettevõtjate toetamist vabatahtliku töö edendamisel,“ ütles ta tulevikult oodatavate arengute kohta.
Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.
Jaan Aps: Teeme head paremini – aitab filantroopianõustamine
Värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas (lk 12) kirjutab Jaan investeerimisest heategevusse – kuidas teha nii, et igast eurost reaalselt ka kasu oleks? Oluline on teha eeltööd – uurida toetatava organisatsiooni tauta tema tegevusvaldkonnas. Samuti on meil palju õppida Euroopalt, kus strateegilise filantroopia kogemus on lapsekingadest ammu välja kasvanud. Lisaks tuletab Jaan meelde, et Eestis pakub filantroopianõustamist teenusena koostöös Heateoga Swedbank, kellelt saab klient nõu igal juhul, olenemata oma planeeritava toetuse suurusest.
Kellel on õigus jõulupiparkookidele (ja maksumaksja miljonitele)?
30. märtsil kogunesid Praxise mõttehommikule lastekaitsetöötajad, valdkonna kodanikeühendused, sotsiaalministeeriumi ja asenduskodude esindajad, et ühiselt arutleda, kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine. Mõttehommikul tutvustas Praxise analüütik Pirjo Turk äsja valminud uuringut, mille eesmärk oli kirjeldada asenduskodudest iseseisvuvate noorte olukorda ning asenduskoduteenuse võimalusi ja praktikat seoses iseseisvuvate noortega.
Heateo Sihtasutusest Jaan Aps aitas sisse juhatada teemat: “Kuidas luua selge seos asenduskodude töötulemuste ja eraalgatuslike toetajate panuse vahel?” Järgnevalt saame tutvuda Jaani mõtetega.
Vanemliku hoolitsuse kaotanud lapsi ja noori aitavate organisatsioonide käsutuses on tegelikult palju rohkem ressursse, kui riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvereale kirja pandud. Rahalised annetused! Mitterahalised toetused! Vabatahtlik töö! Tänu üksikisikute ja ettevõtete heale tahtele lisandub valdkonna ametlikule eelarvele aasta jooksul väärtust miljonites eurodes. Ja jõuluajal on asenduskodud heategijate poolt saadetud maitsvalt krõmpsuvate piparkookide lõhna keldrist pööninguni täis.
Tegutsen Heateo Sihtasutuses just valdkonna toetaja positsioonil. Praxise mõttehommik oli minu jaoks väga mõtlemapanev kogemus. Ühelt poolt süstis minusse entusiasmi osalejate tegutsemistahe ja nende usk senisest paremate lahenduste võimalikkusse. Teisalt muutis mind väga murelikuks aga see, et keegi ruumis istujatest ei haakunud õhku visatud küsimusega: „Kuidas me teame, et valdkonna ressursid üldse lähevad õigesse kohta?“
Mis saab asenduskodust iseseisvasse ellu astunud noortest edasi? Selle kohta puudub ametlik statistika nii üksikute asenduskodude lõikes kui ka üleriigiliselt. Kui suurel hulgal nendest on kahe aasta pärast elu tasakaalus (näiteks olemas töökoht ja kindel eluase)? Milline protsent nendest on sattunud elu hammasrataste vahele (näiteks sõltuvusse sotsiaalabist või probleemidesse õigusrikkumistega)? Seda me ei tea.
Aga mis siis, kui teaksime?
Kui me teaksime, millises olukorras on näiteks kahekümne kahe aastased endised asenduskodu hoolealused, saaksime analüüsida ja katsetada, millist arengukeskkonda on vaja soovitud positiivse tulemuseni jõudmiseks hoolealustele tarvis pakkuda kaheksateistaastaselt, kuueteistaastatelt, kümneaastaselt… igal asenduskodus veedetud päeval.
Ilma nimetatud infot omamata pole ühelgi muul arutlusel vanemliku hoolitsuseta laste hoolekande teemal tegelikult mõtet. Süsteemi saab edukalt juhtida juhul, kui süsteemi olemasolu eesmärk on selgelt sõnastatud ja eesmärgi poole liikumist on võimalik mõõta.
Täpne statistika tulemuste kohta aitab ühelt poolt näha, millistelt asenduskodudelt saavad teised asenduskodud õppida noortele hea arengukeskkonna loomist ja koostööd partneritega. Teisalt aitab statistika anda seada eesmärke riiklikule süsteemile tervikuna, et vältida ühiskondlike probleemide taastootmist, mis riigi tasandil lihtsalt liiga kulukad ja isiklikul tasandil lihtsalt kohutavalt traagilised.
Kokkuvõttes – nii maksumaksja rahale kui hea südamega inimeste küpsetatud piparkookidele peaks olema õigus ainult järgmistel asenduskodudel.
1) Kes julgevad mõõta oma tulemusi (s.t kuidas saavad nende kasvandikud hilisemas elus hakkama) ja nendest tulemustest rääkida.
2) Kes on valmis oma tulemuste eest vastutust võtma (s.t tegema korrektiive asutuse tegutsemisviisides ja partneritega koostöös, et tulemusi võrreldes praegusega veelgi parandada).
Jaan Aps, Heateo Sihtasutus
P.S. Heategu toetab otseselt kahte organisatsiooni, kes tegelevad vanemliku hoolitsuseta laste aitamisega – SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Oma Pere
Jaan Aps: jõuluaegses heategevuses tasub kasutada ettevõtluses õpitud elutõdesid
Käesoleva aasta viimases Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas tuletab Jaan ettevõtjatele meelde, et nende käes on suur võim, luues ühiskonda väärtust juurde: uuendajana, tööandjana, maksumaksjana. Loe artiklit:
Swedbank toob turule uue teenuse – heategevusnõustamise
Heategevusnõustamine on pangandusmaailmas muutumas isikliku vara haldamise lahutamatuks osaks. Swedbank on teadaolevalt esimene pank Baltikumis, kes hakkab oma privaatpanganduse kliente nõustama filantroopia- ja heategevusnõustamise valdkonnas.
Euroopa varanõustajate uuringu kohaselt on huvi selle teenuse vastu Euroopas kahe aastaga kasvanud koguni 63%. Baltikumis on tegu veel uudse suunaga, kuid mujal maailmas pakuvad teenust näiteks UBS, Barclays Wealth ja JPMorgan Private Bank.
Teenuse raames antakse kliendile nõu alates sellest, kuhu suunata ühekordne annetus, kuni selleni, kuidas luua heategevuslik fond või sihtasutus. Nõustamisteenus sisaldab usaldusväärsete organisatsioonide taustauuringut kliendile huvipakkuvas valdkonnas, samuti kliendi poolt asutatud heategevusliku fondi haldusteenust, mis on kliendile tausta.
Swedbanki privaatpanganduse juhi Vaiko Tammevälja sõnul on tegu ülemaailmse trendiga, näiteks Saksamaal läbi viidud filantroopide uuringu kohadelt on heategevusnõustamine Euroopa pankade varakatest eraisikutest klientide seni rahuldamata vajadus. “Meie soov on tulla vastu oma klientide soovidele ning selle läbi aidata kaasa filantroopia kui mõtteviisi kujundamisele Eestis ning jätkusuutliku ühiskonna arengule. Haldame ja toetame Aadu Luukase Sihtasutust, lisaks oleme olnud Noored Kooli SA, Ettevõtete Koalitsioon HIV vastu, Eesti Toidupanga ja Swedbanki annetuskeskkonna asutajad ning nüüd on aeg küps, kus saame oma kogemusi ka klientidega jagada,” sõnas Tammeväli.
Tammeväli lisas, et antud teenus on loomulikuks osaks meie klientide igapäevasest teenindusprotsessist, eraldi teenustasu selle nõustamise eest ei võeta.
Filantroopianõustamise teenuse arendamise juures on oluliseks partneriks Heateo Sihtasutus, kellega Swedbankil on erinevad koostööprojektid juba 2006. aastast. Heateo SA roll on aidata kaasa uute sotsiaalsete ettevõtlusprojektide tekkele ja olla nõuandjaks tugevate, usaldusväärsete ja eesmärgipõhiselt liikuvate mittetulundusühingute leidmisele.
Heateo Sihtasutuse nõukogu liige Maarja Oviir-Neivelti sõnul on vabatahtlik tegevus ühiskonna hüvanguks ehk filantroopia üha enam pead tõstmas ka Eestis. “Minu jaoks on filantroopia kui mõtteviis ning olen veendunud, et meil kõigil on võimalik anda oma panus ühiskonna valupunktide lahendamisele. Seetõttu loodan, et meie ühiskonnas on sel valdkonnal ees suur tulevik,” märkis Neivelt.
Filantroopiaalase nõustamise eesmärgiks on pakkuda Swedbanki privaatpanganduse ja personaalse varahalduse klientidele lisaväärtust filantroopia ja heategevusliku nõustamise näol ning kujundada laiemalt hoolivat mõtteviisi Eesti inimeste hulgas.
Laura Käesel
Kommunikatsioonispetsialist
Swedbank
Tel: +372 888 3900
laura.kaesel@swedbank.ee
