Arhiiv ‘Strateegiline filantroopia’ rubriigi jaoks

Viimases Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Teatajas võtsime lühidalt kokku meie õppetunnid ja sellest tulenevalt 7 tähtsaimat tähelepanekut uue Eestit parandava algatuse loomise kohta. Uudist Teatajast saad lugeda siit. 

2012. a suvel pani Heategu koos kahe võimeka eestvedajaga—Kristi Liiva ja Rasmus Raskiga—pead kokku, et teha Eesti koolid kiusamisest vabaks. Kristile ja Rasmusele varem silma jäänud koolikiusamist tõenduspõhiselt ennetav programm Kiusamisvaba Kool (KiVa) on Soomes küll edukaks osutunud , ent sotsiaalselt hooliva põhjamaa programmi rakendamine Eesti haridussüsteemis tundus esmapilgul ebarealistlik. Just praegu, veidi üle aasta hiljem, käivitub ministeeriumite ja teiste abiliste toel 20 Eesti koolis Kiusamisvaba Kooli programm ja pilootuuring, mille raames uuritakse, kui hästi meede meie oludes töötab. Positiivsete tulemuste korral saavad varsti kiusamisvabaks ka teised Eesti koolid.

Nagu kahe võimeka eestvedaja toetamine hea nõu ja käivitamisjõuga aitas luua SA Kiusamise Vastu, on Heategu koos uuendusmeelsete ettevõtete ning partnerite ringiga aidanud käivitada ühiskonda parandavaid algatusi viimased 10 aastat. Sinna hulka on sattunud nii mitmeid edulugusid kui ka ebaõnnestumisi. Olgu te vastutustundliku poolega alles alustav ettevõtja, põnevat meetodit valdav ekspert või ambitsioonikas tudeng, anname sulle edasi 7 meie kõige väärtuslikumat õppetundi.

1. Tööta just sind inspireeriva eesmärgi nimel. Ühiskondlikke väljakutseid ning võimalikke lahendusi on palju ning uue lahenduse elluviimine nõuab ohtralt tööd. Et motivatsiooni jätkuks, tuleb tegeleda eriliselt südamelähedase väljakutsega. Kui kaasalööjate ring on laiem (nt ettevõtte juhtkond või terve töötajaskond), vii läbi mõttepäev, et teile sobivaim suund välja selgitada.

2. Võta probleemi ja võimalike parimate lahenduste kaardistamiseks aega. Sotsiaalprobleemid ja nende põhjuste ahelad on keerulised. Kaardista strateegiaprotsessi käigus olemasolevad lahendused, välispraktika ning vali või mõtle välja kõige tõhusam lahendus.

Märkame aeg-ajalt näiliselt vastutustundlikke ettevõtteid, kes on valinud neile olulise väljakutse, kuid küll emotsionaalselt mõjuva, aga pikemas perspektiivis ebaefektiivse ning seega raiskava lahenduse. Ära ole üks raiskajatest.

3. Ära unusta õppida mujalt. Nii nagu Eestist sai alguse globaalhaardega Let’s Do it World, on meil endil teistelt riikidelt palju õppida. Mitmed mõjukad algatused on võetud üle välismaalt, nagu SA Noored Kooli või SOS Lasteküla Eesti Ühing. Sellisel juhul maksab sarnaselt KiVale pöörata eraldi tähelepanu algatuse kohalikele oludele vastavaks kohandamisele.

4. Kaasa eksperte. Isegi kui tundub, et oled leidnud lahenduse, mis ületab oma leidlikkusega olemasolevaid, küsi nõu akadeemikutelt ülikoolis, praktikutelt tööpõllul jne. Paljudel neist on väärtuslikud teadmised, vajalikud kontaktid ning nad on nõus positiivse muutuse nimel sinuga ühte paati tulema.

5. Leia ja investeeri tugevasse eestvedajasse. Heategu valib algatusi just hea eestvedaja järgi. Algatuse juht ei pea olemas kõikvõimas, aga positiivse ellusuhtumisega ning võimeline arenema ja õppima. Iga hea juht vajab kas oma nõukogu liikmete või meeskonna näol aktiivseid kaasamõtlejaid ning tuge.

6. Räägi enda tehtud tööst teistele. Mõned maailmamuutjad jõuavad avalikkuse ette juhuslikult. Et sinu hea lahenduse saatus ei oleks ühe jutuka inimese kätes või keelel, kirjuta oma ühiskondlikust mõjust ja saavutusest kodulehel, lehes või tule ja räägi meile. Endast rääkides keskendu oma tegevuse tulemusele ja ühiskondlikule mõjule, mitte tegevustele.

7. Teeme koos. Ükski meie loodavatest muutustest ei oleks teoks saanud ilma meie partnerite, vabatahtlike või eestvedajateta. Strateegilise filantroopia reaalsus on muidugi keerulisem kui 7 püha käsku ning seega soovitame tulla meiega rääkima. Kui me just ise sinuga koos sobivat lahendust ei leia, teame kindlasti mõnda head kontakti, kellega koostöös see ellu viia.

Kiusamisvabale Koolile saad kaasa elada Facebooki kaudu: www.facebook.com/Kivaeesti

Antud artikkel ilmus veidi lühemana Eesti Päevalehels vastusena  Kadri Ibruse artiklile “Suur osa annetustest kulub abi laialijagamiseks”. Täismahus huvitavaid mõtteid loe altpoolt.

Viimases Ekspressis ilmunud Kadri Ibruse artiklist selgub, et suur osa heategevuslikest annetustest läheb nö üldkuludeks (palgad, reklaam jm). Positiivse näitena tuuakse välja kaks MTÜd, mis kogusid ja annetasid kumbki ca 5000 eurot kulutades sealjuures vaid 6 eurot. Üldkulude osakaal oleks justkui fondi edukuse/edutuse mõõdupuu, kuid selle kõrval on oluline ka abivajajateni jõudev absoluutväärtus. Mis kasu on madalatest üldkuludest, kui ka kogutud kogusumma jääb marginaalseks ning sellega ei suudeta piisavalt paljusid abivajajaid aidata. Ei ole õiglane võrrelda väikeseid perekondlikke MTÜsid, mis tegutsevad oma kindlas nišis, suurte sihtasutustega, mis artiklis väljatoodud kõrgetest üldkuludest hoolimata (või just tänu nendele kulutustele!) viivad abivajajateni igal aastal sadu tuhandeid eurosid.

Selleks, et tõesti midagi ühiskonnas paremaks muuta, suurelt ja silmnähtavalt, on tahes-tahtmata vaja palju tööd ja parajalt kulutusi. Näiteks reklaamkulutusi, mida äritegevuses peetakse investeeringuks lisamüügi saavutamiseks, ei tohiks ka heategevuse puhul raha raiskamiseks pidada. Vastupidi, reklaam on tihti ainus võimalus heategevusliku sõnumi tutvustamiseks laiemale üldsusele. Ideaalses maailmas jõuaks abi heategijatelt abivajajateni ilma liigse vahendamiseta, kuid paraku pole see reaalsuses nii lihtne.
Kindlasti on Eestis häid ja halbu näiteid heategevuse vahendamisest ning kahtlemata on veel palju arenguruumi, eriti kulutuste läbipaistvuse osas nagu Ibrus ka rõhutab. Samas viib üldistav kriitika heategevusfondide üldkulude suunal fookuse eemale kõige tähtsamalt küsimuselt – kuidas innustada inimesi üksteist aitama, üksteisest hoolima? Ibruse artikli pealkirja ja lühikokkuvõtte pealiskaudne lugemine võib anda hea vabanduse tulevikus raha annetamisest hoiduda. Siinkohal mõned näited Ekspress.ee kommentaaridest antud artiklile: „annetamisega tasub äärmiselt ettevaatlik olla,“ „need organisatsioonid on peaaegu kõik petturid,“ „vargaid on meil metsikult.“
Edukate heategevusorganisatsioonide (nt AIDS Ride) looja Dan Pallotta on tabavalt öelnud: „Meil on intuitiivne vastureaktsioon ideele, et keegi võiks teenida palju raha teisi inimesi aidates. Huvitaval kombel ei ole meil intuitiivset vastureaktsiooni sellele, kui inimesed teenivad palju raha teisi inimesi aitamata.“ Ehk siis äritegevusega raha teenimine on inimestele üldiselt vastuvõetav, kuid heategevusorganisatsioonides peaksid palgad olema minimaalsed. Heategevusfonde ei saa võtta kui eraldiseisvat süsteemi. Nad on osa tervest majandusruumist, konkureerides äriettevõtetega nii andekate töötajate leidmisel kui ka tarbija rahakulutusele.

Heategevusfondide ülesanne on inimesi, kellel on elus paremini läinud, annetama inspireerida. Ja seda mitte ainult üks kord aastas Jõulutunnelisse saadetud smsi näol, et saaks endale teleka ees rahulolevalt öelda: „olen hea inimene!“ Samal ajal aga meelitavad ettevõtted tarbijaid kokku ostma tohutul hulgal kingitusi, kodukaunistusi ja muid kaupu ning seejärel tõepoolest ei pruugigi jääda raha üle, et abivajajaid aidata. Arvestades kui palju on äriettevõtetel ressursse, oskusi ja võimalusi tarbija mõjutamiseks, on naiivne loota, et inimene läheb veebilehtedelt abivajajate kontakte otsima, et järjekordse tarbeeseme asemel hoopis heategevusele kulutada. Just selleks ongi vaja fondide üldkulusid ja just see ongi heategevusorganisatsioonide suurimaid väljakutseid – konkureerida muude kaupade ja teenustega tarbija rahakotisuu avamisel.
Arvan, et mitmed heategevusfondid ja muud mittetulundusühingud peaksid senisest palju rohkem raha kulutama. Sest nii nagu ärimaailmas toob iga õigesti investeeritud euro rohkem tagasi – nii peaks see olema ka heategevuses. Räägitakse, et Eesti inimestel pole kunagi ajaloos nii palju sääste olnud kui täna, kuid selge on see, et säästud on ühiskonnas väga ebaühtlaselt jaotunud. On inimesi, kellel tegelikult oleks võimalik teisi aidata, aga kes lihtsalt pole selle peale tulnud või pole selleks saanud piisavat tõuget.
Väikeseks tõukeks annetajatele: järgmine kord, kui tuleb tahtmine endale midagi ilusat lubada, proovige see sama summa hoopis mõnele abivajajale suunata. On nimelt leitud, et teistele kulutatud raha teeb meid õnnelikumaks kui enda peale kulutatud raha.
Heidi Reinson
TNS Emori uuringuekspert ja tarbijakäitumise õppejõud

Kui tunned vajadust mõtestatud moel ühiskonda paremaks muuta, Sinu kogemuste- ja teadmistepagas innustab võtma vastutust Heateo SA juhina ning oled valmis sellele pühenduma vähemalt 3 aastaks, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja kaaskirja, kus avad oma väärtuseid, motivatsiooni ja tulemuslikku juhiks olemise kogemust lähemalt. Sihtasutuse tegevjuhina saad teha tähendusrikast tööd juhtides organisatsiooni, millel on selge eesmärk anda panus oluliste probleemide lahendamisel.

Trükisoojas Heades Uudistes jälle palju põnevat lugemist!

Seekordses numbris:

* Jaani kolm head soovi meie kogukonnale
* Riina Raudne usub, et Eesti alkoholikultuuri on võimalik muuta
* Tuuli Pärenson arve ei karda
* Edasi – see tähendab Tagasi Kooli
* Eesti sotsiaalsed ettevõtted rabasid rootslased jalust
* Toomas Roolaid aitab näha tunneli lõpus valgust
* Sotsiaalse ettevõtluse õpetamise olevikust ja tulevikust kõrgkoolides
* MAKU muudab maailma paremaks ajalehepaberist kinkekottidega

jpm!

Heade Uudiste seekordne number jääb aga viimaseks. Ajakirjal täitus äsja seitse aastat ja otsustasime saata sünnipäevalapse väärikalt pensionile.  Aitäh teile kõigile, kes te olete seitsme aasta jooksul ajakirja tellinud, lugenud või teha aidanud! Pkemad ja põnevamad lood tegemistest kolivad edaspidi veebi Heateo kuukirja.

Head lugemist!

[issuu layout=http%3A%2F%2Fskin.issuu.com%2Fv%2Flight%2Flayout.xml showflipbtn=true autoflip=true autofliptime=6000 documentid=130328064905-11ac79308f7d4a3f8bf67ae7698b8a7c docname=head_uudised_kevad_2013 username=heategu loadinginfotext=Head%20Uudised%20kevad%202013 showhtmllink=true tag=heategu width=420 height=297 unit=px]

Juhul kui olete Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Teataja pühendunud lugeja, siis kindlasti olete juba lugenud Agne artiklit Heateo õppetundidest vabatahtlike kaasamisel. Agne kirjutab nimelt tema poolt juhitud ning KÜSKi ja regionaalministri valitsemisala poolt toetatud vabatahtlike juhtimise ja arendamise süsteemist ehk Talendipangast ning sellest, mis põhimõtteid Heategu enda suurepäraste vabatahtlike kaasamisel järgib.

Näiteks üks tähtis aspekt, mille Agne välja toob, on vabatahtliku kaasamise hea tava olemasolu. “Näeme siiani, kuidas mõnikord jääb vabatahtlik mõnda toredasse organisatsiooni minnes natuke üksi– kas jääb segaseks koostöö eesmärk, võimalused ja vajalik tulemus või tekivad suhtlusraskused eri sektori esindajate vahel– kõike seda võib juhtuda, kui puudub süsteem ja reeglistik“.

Tervet teataja numbrit saab lugeda siit ning Agne artiklit siit käepärasest PDF failist.

Kolmapäeval, 13. veebruaril käis Heategu külas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel ning veetis päeva koos maakondlike arenduskeskuste mittetulundusühingute konsultantidega regionaalministri valitsemisala poolt rahastatava kogemuste vahetamise maakondliku ringreisi avalöögi raames. Kogemuspäeva mõte oli jagada erinevaid tööpraktikaid ning -põhimõtteid, võrrelda üksteise kogemusi ning leida uusi põnevaid lahendusi, kuidas erinevatele ühiskondlikele organisatsioonidele võimalikult head nõu pakkuda. Heateo meeskond jagas enda kogemusi portfelli organisatsioonide valimise ning nendega töötamisega ning erinevaid huvitavaid diagnostilisi tööriistu, mida organisatsioonide hindamisel kasutada.

Arutledes MTÜde nõustamise üle, jõudsid pea kõik samale järeldusele, et konsultandi roll on peaaegu nagu psühhoterapeudi oma– juhtida nõustamise sessiooni ilma seda päris üle võtmata ja aidata inimestel ise jõuda neile sobivamate lahendusteni. Samuti leiti, et organisatsiooni juhtumisel ei saa üle ja ümber inimeste juhtimisest ning Agne andis edasi ka Heateo enda kogemused nii vabatahtlike kaasamise kui ka juhtide koolitamise ning nõustamise kohta. Sageli on ühiskondlike organisatsioonide juhid otsekui üksi– delegeerimise kõrge hind ning samal operatiivsel tasandil mõtlevate mõttekaaslaste puudumine suurendab juhi läbipõlemise ohtu ja see on vaid üks väljakutsetest, millega MTÜde juhid üle Eesti silmitsi seisavad.

Jaan ja Birgit tutvustasid Heateos kasutatavaid tööriistu– McKinsey ühiskondlike eesmärgiga organisatsioonide suutlikkuse hindamise mudelit, muutuse teooriat ning loogika mudelit (lk 6), kuid soovitasid antud mõttemudeleid kasutada ühelt poolt võimalikult loovalt, teisalt suure ettevaatlikkusega, et põhjalikud mudelid alustava algatuse eestvedajaid ära ei hirmutaks. Samuti tutvustus Birgit mõju hindamise protsessi ning selle tähtsust ja viise, kuidas seda väga lihtsalt teha. Birgiti sõnul ilmnes Heateo kogemusest mõju hindamisega, et tähtis on keskenduda organisatsioonide tegevusest tuleneva loogilise mõju leidmise ning kommunikeerimisele– heaks alternatiiviks suuremahulisele teadusuuringule on lihtsalt enda tegevuse uurimine ning võimalikult rohke tõestusmaterjali kogumine ning selle lööval kujul esitlemine.

Tagasiside kogemuspäevale oli väga positiivne ning hea algus ligi aasta kestvale Heateo ringreisile kõikidesse maakondadesse. Esimesena jõuab ringreis Ida-Virumaale.

Sõbrapäevale kohaselt jagati eile Toompeal kodanikuühiskonna 2012. aasta tegijate tiitleid. Koos Ene Ergma astronoomilise kallistuse ning EMSLi juhataja Urmo Kübara käepigistusega said aasta tegijate tiitlid teiste hulgas ühisrahastusplatvorm Hooandja, Silver Meikar, Eesti Interneti kogukond ja  paljud teised. Täpselt võitjatest ja nende kangelastegudest saab lugeda EMSLi uudisnupust.

Aasta ettevõtte tiitli sai esmakordselt just sotsiaalne ettevõte ning Heateo portfelliorganisatsioon MTÜ Abikäsi,  kes on alates 2010. aastast korraldanud koolitusi ning tööpraktikat enam kui 120-le erivajadusega inimesele, kellest ligi 75% on saanud ka püsivale tööle. MTÜ Abikäsi alustas hiljuti ka üle-eestilist kampaaniat „Töötame koos“, mille raames tunnustatakse tööandjaid, kes palkavad erivajadusega inimesi ning viiakse kokku uusi erivajadusega töötajaid ja töökohti.

Heateo Sihtasutus on olnud MTÜ Abikäega seotud alates 2009/2010 a. Ajujahist, kus nende algatus pälvis Heateo poolt välja pandud sotsiaalse ettevõtluse eripreemia ning MTÜ Abikäsi töötas enda algatuse kallal koos Heateo mentori Margus Pressiga. Nende koostöö kohta võib lugeda ka ühest Heade Uudiste numbrist. Aastast 2011 on Abikäsi ka Heateo portfellis, kus nende tööd aitab nõustada portfellijuht Birgit ning kus Heateo panus avaldub abis nt juriidiliste asjade ning kommunikatsiooniga.

Veel kord palju õnne kõikidele esitatud kandidaatidele ja võitjatele ning kutsume üles kõiki tööandjaid liituma Abikäe kampaaniaga „Töötame koos“!

Briti nõukogu kutsub 8-9. novembril Riias toimuvale sotsiaalse ettevõtlikkuse foorumile.
Osalemine on tasuta ning registreerimine on vajalik.

The Soros Foundation – Latvia, Centre for Sustainable Business at SSE Riga, British Council Latvia cordially invite you to the Social Entrepreneurship Forum 8-9 November, 2012 Soros Auditorium, Stockholm School of Economics in Riga (Strēlnieku iela 4a).

Simultaneous translation will be provided into English and Latvian This year the Social Entrepreneurship Forum will continue bringing together the community of social entrepreneurs in the Baltic States, addressing issues of interest and concern to them, and initiating a dialogue with the state on the contribution of social entrepreneurship to society, a potential legal framework and public support. For more information and registration, please, visit: www.sefriga.lv

Registration is open until 7 November, 2012 Helps us spread the word and share this invitation with your friends & colleagues Pitch your social entrepreneurship idea! Social entrepreneurs from the Baltic States are invited to present a sales pitch for their social business ideas or social business growth challenges to a panel of experts and investors from the Baltic States and Europe and receive their feedback and advice.

The proposal demonstrating the most promise from among the applicants from Estonia, Latvia and Lithuania will receive an award from the Soros Foundation – Latvia. For more information, go to: http://sefriga.lv/submitidea/

Lisainformatsioon foorumi programmi ja osalemise kohta Social Entrepreneurship Forum kodulehel.

[issuu autoFlip=true width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120523075728-954ed60c3dd043f18f0c793b71df27d7 name=head_uudised_2_2012 username=heategu tag=ajakiri unit=px v=2]

Head Uudised on ajakiri strateegilisest filantroopiast ja sotsiaalsest ettevõtlusest Eestis ja mujal. Lood, pildid ja kujundus on kokku pandud vabatahtlike abiga. Ajakiri pakub huvitavaid teemasid, võimalusi kaasalöömiseks ning toob tähelepanu valgusesse väärt inimesi, kes sinna tihti ei satu.

Seekordses numbris:

* Mis on mis? Väike terminisõnastik
* Mart Kuuse kolm inspireerivat aastat Heateos
* Sotsiaalne ettevõtja ja strateegiline filantroop on nagu siga ja kägu
* Intervjuu strateegilise filantroobi Taavi Jakobsoniga
* Ühiskondliku mõju mõõtmise vajalikkusest
* SELF II heast tegevusest ja vabast tahtest
* Intervjuu Eesti Advokatuuri kantsleri Kristel Voltenbergiga
* Avatud Meele Instituut ja Koidu Tani-Jürisoo
* Kampaania “Lapsed sünnivad südames”
* Sotsiaalne ettevõtlusSuurbritannia sotsiaalsed ettevõtjadväldivad sõnu sina ja tema
* Sotsiaalsete ettevõtete olukord Eestis
* Asutati MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
* Tuuli Bürkland teeb oma tööd, sest soovib teisi aidata
* OÜ Meditech Estonia on sotsiaalne ettevõte, mis pakub häirenuputeenust
* Krooniku jäädvustus Heateo Sihtasutuse koolitustesarjast „Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks“

Ajakirja on võimalik ka paberkujul tellida. Kui soovid, et saadaksime uudiskirja sulle 4 x aastas koju või kontorisse, tee 10-eurone (või suurem) annetus Heateo Sihtasutusele, a/a 221022367526. Selgitusse märgi “Head Uudised 2012″ ning oma isikukood – siis ei kuulu annetus maksustamisele. Et saaksime sulle ajakirja välja saata, saada oma postiaadress Agnele: agne@heategu.ee.

Birgit Heateost kirjutab värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas (lk 13), miks ikkagi oleks vaja hakata mõõtma kodanikuühenduste tegevuste ühiskondlikku mõju.

Heateo kogemus on näidanud, et paljud kodanikualgatused tuginevad oma mõju tutvustades pigem sisetundele ja usule tegevuste kasulikkusest, kui muutuste protsessi kirjeldamisele ja mõju tõestamisele. Sageli ei osata kriitiliselt hinnata, kas konkreetsed tegevused ikka põhjustavad ühiskonnas soovitud muutust soovitud ulatuses, ning mõju asemel kirjeldatakse tihti ainult tegevusi või nende tulemusi.

Olukorras, kus rahastajad pööravad järjest enam tähelepanu organisatsioonide poolt loodava ühiskondliku väärtuse tõestatusele, on möödapääsmatu, et sotsiaalsete probleemidega tegelevad kodanikualgatused peavad õppima oma tegevuse mõju paremini hindama ja sõnastama. Isegi kui kõik kodanikuühendused ei jõua kohe esimeste katsetustega üheselt töötavate mudeliteni, on oluline õppida vahet tegema tegevuste ja mõju kirjeldamise vahel. Meie soov on, et Heateo algatatud mõju hindamise projekt tekitaks diskussiooni ühiskondliku mõju hindamise teemal ja pakuks organisatsioonidele ka praktilist tuge enda jaoks toimivate lahenduste leidmisel.

Loe artiklit Teatajast:

[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120322073318-6440c32338354734b45e87a8b3b39c44 name=teataja_6_kaubanduskoda_pisike username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px id=c3ce0567-8c3f-c529-da0c-5ddb73a4ce17 v=2]