Arhiiv ‘Strateegiline filantroopia’ rubriigi jaoks

Annika Lepp: Organisatsiooni suuremate eesmärkide täitmisesse hästi kaasatud “vabatahtlikest” ja “heategijatest” saavad osalejad.

Heateo Sihtasutuse ja EMSL-i koosmõtlemise tulemusena jõuab 15. augustil Vabakonna lavale heategemise kergust ja raskust avav arutelu.

Loomakaitsevaldkonna vaadet avas meile üks esinejatest, Annika Lepp (MTÜ Loomus):

On hea meel tõdeda, et koostöö erinevate vabaühenduste ja ettevõtete vahel tiheneb aasta aastalt. Koostöö, mida silmas pean, ei ole enam pelgalt valdkonnapõhine (mis on samuti viimastel aastatel tublisti hoogustunud), kuid kogemusi vahetatakse ka organisatsioonijuhtimise küsimustes (sh fundraising, turundus, sise- ja väliskommunikatsioon, ressursside planeerimine jne). Näiteks on vabaühendusi erinevate oma ala spetsialistidega edukalt kokku viinud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.

Samas on võimalusi koostööks palju ja täna neid võimalusi veel ei kasutata. Kardan, et küsimus pole mitte soovimatuses aidata, vaid pigem pole ettevõtted kursis sellega, millist abi heategevusorganisatsioonidel tegelikult vaja on või milline on abistamise puhul vastastikune kasu. Üllatuseks võib ehk tulla, et raha ei olegi alati kõige ihaldatum abi. Vahel on rohkem kasu asjalikust konsultatsioonist või toodetest-teenustest. Võimaluste tutvustamisel saavad ja peaksidki vabaühendused ise aktiivsemad olema. Ilmselt ongi võtmeküsimuseks ettevõtetele kaasalöömise võimaluste väljatöötamine ja teavitamine.

Eraisikutest annetajad ja vabatahtlikud jagunevad laias laastus kaheks: need, kes abistavad pisteliselt, toetades eelkõige konkreetseid projekte ja need, kes abistavad regulaarselt, olles kas püsiannetaja või nö püsivabatahtlik. Kuigi organisatsioonile on hädavajalikud mõlemat tüüpi kaasalööjad, siis jätkusuutlikkuse ja pideva tegevusvõimekuse tagamiseks otsitakse tikutulega taga just teist tüüpi abistajaid.

Näiteks loomakaitsevaldkonnas annetavad inimesed meelsamini ühe konkreetse looma raviarvete tasumiseks kui laiaulatusliku teavitustöö tegemiseks, kampaania korraldamiseks või seadusloomes osalemiseks. Seetõttu on raskemas olukorras need loomakaitseorganisatsioonid, kes tegelevad loomade probleemide vahendamise ja loomade abistamisega laiemal tasandil.

Oma vajaduste kommunikeerimisel näen mina suurimat rolli eelkõige abivajavatel organisatsioonidel enestel. Fundraising ehk rahakogumine ja vabatahtliku tegevuse arendamine on organisatsiooni võimekuse ja jätkusuutlikkuse garantii. Seda on näiteks paljud loomadega tegelevad ühingud kindlasti taibanud, sest nende kodulehti või sotsiaalmeedia lehekülgi sirvides leiab info nii ühe kui ka teise abistamisvõimaluse kohta üsna hõlpsasti üles.

Loomakaitsevaldkonnas on näha, et need inimesed või ettevõtted, kes abistavad organisatsiooni selleks, et osaleda olulistes protsessides ja aidata ühingul täita seatud eesmärke, on püsivamad kui need, kes teevad seda mõnel teisel põhjusel. Esimesed on üldiselt teadlikumad, pühendunud ja proaktiivsed. Nemad on mäed, kes lähevad ise Muhamedi juurde.

Tegelikult ongi ju enamik tõhusaid vabaühendusi loodud selleks, et ühiskonnas on mingi probleem, mis vajab lahendamist. Need on reeglina seesugused probleemid, millega riik piisava vastutustundega ei tegele või oluliseks ei pea. Seetõttu võiks ju mõelda, kas selliste probleemidega tegelevate organisatsioonide abistajad on “vabatahtlikud” ja “heategijad” või pigem osalejad?

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Maire Milder: Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda.

Heateo Sihtasutuse ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lavale astuvad 16. augusti pärastlõunal Eesti ettevõtjad, kes arutlevad enda rolli üle ühiskondlike muutuste ellukutsumisel ja toetamisel.

Heateo päevikuga jagas oma mõtteid üks arutlejatest – Maire Milder, Baltika Grupi juhatuse liige, Eesti Disainikeskuse nõukogu liige ning Rocca al Mare Kooli vanematekogu aktiivne liige.

Kumb on ühe ettevõtte jaoks olulisem – teha igapäevatööd inimestest ja keskkonnast hoolides või võtta laiem vastutus ühiskondlike probleemide lahendamisel?

Kõik algab pihta ikka organisatsioonist, kus inimene töötab. Kas ta tunneb end seal hästi? Kas ta tunneb, et teeb väärtuslikku tööd? Kas tal silmad säravad?

Inimesed peavad esmalt ise oma tööga rahul olema, siis saavad nad ka laiemalt panustada. Näiteks meil oli mõni aeg tagasi ettevõttes oma päevahoiu lasteaed. On oluline, et firma on paindlik ja tuleb oma inimesele vastu. Antud näite puhul ei kaota väikelapse vanematest töötaja ära sidet töökohaga, samuti ei kaota oma professionaalsust. Veel näide: Baltikas toimusid ettevõttes kohapeal joogatunnid ning inimesed, kes seda soovinud olid, ei pidanud eraldi kuhugile trenni minema.

Seejärel saab vaadata laiemat pilti. Ükski ettevõtte ei tegutse ju vaakumis – ta tegutseb konkreetses keskkonnas ning need teemad ja küsimused, mis puudutavad laiemat keskkonda, on alati mõjutamas ka iga ettevõtet, kes selles tegutseb. Ettevõtte juhid peavad tajuma, mis ühiskonnas toimub – tuleb näha suuremat pilti, selles toimuvat märgata. Samal ajal on üks oluline asi, mida iga ettevõte teha saab – toetada oma inimesi, julgustada neid laiemalt ühiskonda panustama. Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda. On väga oluline oma kolleege kuulata ning tajuda, milline on meelsus ja vajadus.

Kuidas hindad Eesti ettevõtete panust ühiskondlike murekohtade lahendamisel täna?

Meil on väga palju huvitavaid projekte Eestis, aga mulle tundub, et neist ei räägita piisavalt palju. Paljud olulised neist on jäänud teatud huviringkonna projektideks, ei oma laiemat kõlapinda.

Selleks, et ärisektor oleks nende heade ideede taga, peaks tegema ärisektoriga tööd ja neid süsteemselt panustama kutsuma. Kes on selle töö tegijad ja kutsujad täna? Kuidas see info liigub koordineeritumalt ärisektorisse? Siin on kindlasti veel arenguruumi. Ma olen kindel, et firmadel on huvi ja sotsiaalset tahet seda teha. Aga nad ei taju, et see on üks kasutamata võimalus, sest nad lihtsalt ei tea neist projektidest, algatustest ja võimalustest. Kui oleks olemas süsteemsemalt erasektorit kaasav algatus, siis oleks kergem erinevatel osapooltel ühiselt tajutud kitsaskohtade lahendamiseks kokku tulla.

Sageli täna vast ka ettevõtted ei oska näha teisi panustamisvõimalusi peale raha. Meie sellekohane kogemus ja kultuur on alles kujunemas. Ettevõtted peaksid kaasa minema nende üleriigiliste algatustega, kus neil on võimalik oma spetsiifilist kogemust jagada. Oma teadmise ja kogemuse laiemal jagamisel on suur väärtus.

Kus sellised Eesti elu edendavad ideed sünnivad?

Kõik algab ikkagi inimestest, kes tahavad asju paremaks teha. Ettevõtted ise ei tee asju. Inimesed neis ettevõtetes teevad. Tihtipeale kuuluvad need samad inimesed erinevatesse organisatsioonidesse. Kindlasti julgustan ma teisi ettevõtjaid aktiivselt ühiskondlike algatuste juures olema, näiteks läbi Heateo SA võrgustiku. Kui küsida, kus on täna Eestis aktiivsel inimesel võimalus kaasa mõelda ühiskonnas üles tõstatatud probleemidel, siis minu meelest neid vestlusringe ja organisatsioone on pigem vähe, aga mulle tundub, et neid tuleb üha juurde. Hakatakse aru saama, et ükski ettevõte ei jää puudutamata laiemalt ühiskonnas toimuvast. Targem on olla selle aktiivne, teadlik ja panustav osa.

Arvamusfestivali moodi arutelud panevadki asjad liikuma – soovin jõudu tegijatele ja tõsine tunnustus kõikidele ettevõtetele, kes tänaseks juba asjaga kaasa on tulnud!

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Heategu osaleb Eesti Arengufondi  „Arenguidee“ konkursil ühiskondlike võlakirjade ideega. Toeta meid – lisa oma „Like“ ja kommentaar!

Heategu soovib toetust oma ideele “Ühiskondliku kasu võlakirjad – investeerimismudel ühiskondlike probleemide lahendamiseks erakapitali toel” (ehk Social Investment Bonds, SIB).  Kuna ideid saab kommenteerida ja ka “Like”-ida, siis oleks meie kogukonna toetus sellele igati oodatud ja tänuväärt!

Hetkel on „Arenguidee“ konkursile esitatud 78 ideed ning ühiskonna kategoorias võistleb koos meiega 16 ideed. Võitjale antakse idee elluviimiseks 25 000 EUR. Võitjaid võib olla kuni kolm ning valiku teeb Arengufondi žürii hiljemalt juuniks.

Ühiskondliku kasu võlakirjadest saad lähemalt lugeda ka Heateo päevikust.

EMSL tunnustas 2008. aastal Fontest “Aasta äriettevõtte” tiitliga

Külli Lilleorg, Fontese juhtivpartner on panustanud kolm aastat Heateo nõukogus ja vahendanud lugematul arvul tunde personalikonsultatsiooni Heateo portfelliorganisatsioonide hüvanguks. Heateo päevik uuris, miks on edukas ettevõtja andnud nii suure tüki oma südamest ja ajast just Heateo kasutusse.

Nagu mitme teisegi puhul pöördus Artur Taevere minu poole küsimusega, kas ma ei tahaks Heateo juures kaasa lüüa ning rääkisime partnerirollist. See oli aasta 2006 – kahe väikese lapse ema ja oma ettevõtte tegevjuhina pidin tõsiselt järgi mõtlema.  Määravaks sai nii inimene kui õiged ja uudsed ideed – Arturi puhul jäi vaid üle väljendada usku ja toetada ka rahaliselt.

Alguses sain anda üldisema lubaduse oma ettevõtte nimel – inspireerida Fontese kolleege Heateo portfelliorganisatsioone personaliküsimustes nõustama. Oma eeskujuga olen kujundanud suhtumist ja soodustanud pro bono tundide andmist oma valdkonnas alati kui võimalik. Oleme aidanud peamiselt Fontese põhikompetentside osas – inimeste värbamise, hindamise, arendamise ja tasustamise teemadel.

Aastate jooksul olen liikunud ka isiklikult Heateole järjest lähemale ning kolm aastat tagasi võtsin tollasel juhilt, Mart Kuuselt vastu kutse liituda nõukoguga. Nii ongi Heategu 8 aastaga saanud mu elu kindlaks osaks.

Missuguseid võimalusi on Heategu sulle pakkunud? Miks oled hõivatud ja eduka inimesena vabatahtlikuna oma aega panustanud?

Ma võtaks oma kogemuse kokku Kristina Männi mõttega – kui oled otsustanud end vabatahtlikuna millegi heaks lubada, siis see on tavalisest palju suurem lubadus. Mõtle, kui olulised asjad võivad jääda tegemata, kui sa ei tule selle lubaduse taha. Soov muutust luua on suur, aga organisatsioonid väikesed. Minu jaoks vähese ajakuluga panustamine võib võrdlemisi üksi toimetavale juhile olla kriitilise tähtsusega nõu ja abi – saan kaasa aidata oluliste toimivate lahenduste leidmisel. Tajudes seda suurt vastutust – mida olen Heateo partnerina lubanud, selle olen alati ka ära korraldanud. 

Nagu oma ettevõtte, Fontesega olen 22 aasta jooksul läbinud koos klientidega mitu katsumusrikast majandustsüklit, nii on ka Heateo-aastad andnud mulle kogemuse organisatsiooni arengudünaamikast. Organisatsioonide kestvuse uurijad ütlevad, et kümnes aasta kipub organisatsioonide jaoks olema üks keerulisemaid – kui üks aeg saab ümber, otsitakse uut hingamist, kohanetakse sellega. Heategu ongi täna selles punktis – ees seisab uus kümnend uute fookuste ja suundade väljakujundamise vajadusega. Seejuures on Heateo üks olulisi tugevusi koondada jätkuvalt enda ümber võimekaid inimesi, kes tahavad uue tegevusmudeli rakendamisel kaasa aidata ja usuvad organisatsiooni elujõulisusse. Nii oleme ka Fontese partnerite ringis otsustanud jätkata Heateo toetamist – usume, et nende 8 aasta jooksul ilmavalgust näinud algatustest enamus on loonud oodatud muutusi. Huvitav on tõdeda, et näiteks inimestega seotud väljakutsed ja õppetunnid, mis on tulnud portfelliorganisatsioonide erinevates kasvufaasides üheskoos läbi teha, on valdavalt sarnased erasektoris tegutsevate organisatsioonide omadele.

Viimased kolm aastat Heateo nõukogus on andnud võimaluse vastutada pika perspektiivi eest, vaadata tulevikuvõimalusi ja luua neile pinnast. Panustades vabatahtlikuna Heateo nõukogus on tähendanud täiesti uut rolli – see ei ole staatuse projekt, formaalne istumine, organisatsioon on vajanud väga tõsiselt sisulist panustamist. Tuleb otsustada strateegilisi küsimusi, olla mentori rollis – see on intensiivne töö, mille jaoks tuleb reaalselt aega võtta ja roll välja kanda. Sest sama võimekas ja usaldusväärne kui on organisatsioon, peab olema ka selle nõukogu.

See on üheltpool koputus organisatsioonide nõukogude liikmete südametunnistusele ja teisalt võimaluse esiletoomine, et vabatahtlikuks olemine võib olla väga strateegiline. Kui me sellest laiemalt räägime, siis võib-olla leiame tulevikus ka Heateo Talendipangast portfelliorganisatsioonide nõukogudesse ärisektori kogemuse ja suure pühendumisvalmidusega uusi liikmeid?

Mõeldes konkreetsemalt möödunud aastale – Heategu otsis uut juhti ja töötas välja uut strateegiat, meeskonnas toimusid suured muutused – sain kogeda, kuidas on olla tõsiste väljakutsete ajal paadis. Kuna just pingelisel ajal on nõukogu kohalolek ülioluline, leidsin end teatud perioodil lisaks oma põhitööle pea iganädalaselt veel ühe organisatsiooni eestvedajate keskelt. Olen väga tänulik neile, kellega pühendusime üheskoos lahenduste leidmisele. Täna on aga eriti suur rõõm Maris Ojamuru ja tema tiimi üle, kes tõstavad nõukogu lauale sisulisi ja nõudlikke teemasid.

Milliste Heateo algatuste või portfelliorganisatsioonide juures oled ise panustanud või Fontese nõu ja abi vahendanud?

Mulle meeldib Heateo puhul see, et ta pakub nii laia võimaluste paletti. Oleks nagu üks organisatsioon, kuid portfelliorganisatsioonid oma valdkondade, arengu ning inimestega on nii erinevad. Minu jaoks on alati määravaks teema ja inimesed – kui need kaks tahku puudutavad, siis leian endas ka tahtmist midagi ära teha.

2006. aastal alustasime koostööd Noored Kooli värbamisprotsessi kohandamiseks Eesti oludesse – tegime esimese perioodi algusest lõpuni koos läbi. Fontese poolt olid värbamis-ja hindamiseksperdid ning organisatsioonil rahvusvahelised näited, Heateo poolt toeks Artur Taevere ja Maris Kadakas. Tuli läbi mõelda kandidaatide profiil – milliste kompetentsidega peavad tulevased Noored Kooli programmis osalejad olema, kuidas nendeni jõuda – ja milliste meetoditega hindamiskeskus üles ehitada. Meie äri seisukohast klassikaline värbamisprotsess, samas vabaühenduste valdkonnast esimene sedalaadi kogemus ning ajasurvegi oli suur, kahe kuuga pidime kõik paika saama. See kolmepoolne kogemuste kaasamine oli täiesti uudne lahendus ning lõi arusaama sisulise koostöö võimalustest.

Samuti olen Heateo algatuste ja portfelliorganisatsioonide juhtide värbamisel alati kaasas olnud. Palju keerulisem kui teiste sektorite puhul on vabaühenduse juhti otsides jõuda selle äratundmiseni, kes oleks õige inimene siia tulema. Senise kogemuse põhjal saan öelda, et mingi eelnev praktiline kokkupuude sektoriga võiks olemas olla – reaalne arusaam, kuhu oled tulemas.

Veel meenub koostöö, mis sai tehtud eesmärgiga välja töötada Heateo portfelliorganisatsioonidele suunatud juhtide arenguprogramm POJA. Oluliseks sisuloojaks oli seejuures Fontese partner Piret Jamnes, kes selle eest 2009. aastal ka aasta vabatahtliku tiitli pälvis. Samuti soojendas südant EMSL’i tunnustus Fontesele 2008. aastal, kui pälvisime kodanikuühiskonna tegijate tiitli „Aasta äriettevõte“.

Minu kui Heateo koostööpartneri portfellis on ka üks uus ja paljulubav teema – olen Heateo esindajana värske Kiusamisvaba Kooli (KiVa) nõukogu liige. Sallivamat ühiskonda sooviva kodaniku ja emana pakub teema mulle isiklikult huvi ning usun KiVa eestvedajatesse  ja kiusamist ennetavasse metoodikasse, millega soovitakse muuta Eesti koolid kiusamisvabaks – tahan toeks olla!

Heateol on vedanud, et meil on sinu näol nii hea partner ja vabatahtlik. Kuid kõik praegused ja tulevased Heateo vabatahtlikud tahaksid nüüd retsepti, kuidas see kõik ikkagi võimalik on?  

Kui sünnib otsus panustada vabatahtlikuna – soovid endast rohkem anda, pakkuda oma teadmisi, aega, raha –, siis pead olema valmis ka pühenduma. Valikud ja antavad lubadused peavad olema läbimõeldud ja teadlikud. Kulgedes ise naise ja emana, ettevõtjast juhi ning kodaniku rollis olen leidnud mind arendava terviku. Selle üks nurgakivisid on usk, et koostöös Heateoga suure mõjuga algatusi toetades ja ärisektori kogemust vahendades, on võimalik Eestit kujundada paremaks ning turvalisemaks paigaks.

Ja püüeldes parema tasakaaluga ühiskonna poole, tuleb ka ise kodanikuna suuta oma tasakaalu hoida. Mina soovitan nautida nii looduse kui inimese poolt loodud kauneid maastikke – oma koduaed, Saaremaa mets ja meri või rohelised golfiväljakud üle maailma. Need on kohad, mille vaikuses on alati võimalik end üles leida ning olla tänulik enda saadud ja loodud võimaluste üle.

Agne Tamm kirjutab Hea Kodaniku kevadnumbris, kuidas välismaal ettevõtjate raha ja vabakonna pädevusega riigi sotsiaalseid probleeme lahendatakse. Heateo SA on social impact bond’ide ehk ühiskondliku mõju võlakirjade Eesti käivitusrühma eestvedaja.

Iga probleemi lahendamine riigis vajab raha, mida muidugi alati napib. Odavam oleks probleeme ennetada, ent paremate ja tõhusamate ennetustegevuste arendamine on keeruline ning nõuab avalikult sektorilt suurt võimekust kompetentsi ja aja osas. Neid aga sageli napib.

Eesti avalik sektor on piisavalt vaene selleks, et järjepidevalt otsida senisest . Selleks pole meie riigi eelarves ei raha ega ministeeriumites kompetentse või tööaega. Ühest küljest on meie avalik sektor teinud tublilt koostööd vabaühendustega, tellides neilt teenuseid väga erinevates valdkondades, teisest küljest aga need, kes korra on jala ukse vahele saanud, ei kipuvad sinna jääma pikemaks ajaks, hoolimata sellest, et „turule“ on vahepeal tulnud palju  tõhusamaid ja mõjukamaid ning võib-olla ka odavamaid mudeleid. Kuidas teha nii, et just need kõige paremad mudelid riigini jõuaks?

Ühiskondliku mõju võlakirjad (või ka osakud, ingl k Social Impact Bonds) on maailmas suhteliselt uus, ent juba oma esimesi edulugusid jagav  investeerimismudel, mille eesmärgiks on tõsta erinevate avaliku sektori poolt pakutavate ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust peamiselt sotsiaalvaldkonnas. Teiste sõnadega: võlakirjade süsteem aitab katsetada ja edu korral välja vahetada riigi poolt pakutavaid teenuseid, parandades seeläbi nii teenuste kvaliteeti ja mõju kui ka hoides edaspidi märkimisväärselt kokku riigi raha. Õigemini on tegemist kolme sektori vahelise tööriistaga, mille abil saab riik katsetata erinevaid uusi potentsiaalikaid ennetus- ja teenusmudeleid, kaasates esialgse ressursina erasektori (või kohaliku avaliku sektori fondide poolt eraldatud) kapitali ning vabasektori mõjukamate organisatsioonide tegevusmudeleid. Siinkohal on märksõnadeks just „esialgne ressurss“ ning „mõjukamad organisatsioonid“.

Ühiskondlike mõju võlakirjade skeem on üpris lihtne: riigil on vajadus tõhusamate ennetusprogrammide järele, et tulevikus hoida kokku raha, mis läheks toimunud kahjude kompenseerimisele; vabasektoris liigub reeglina kompetents ja kogemused, kuidas erinevaid sotsiaalseid kahjusid võimalikult tõhusalt ennetada ning erasektoril on erinevalt kahest esimesest vaba raha, mida saaks juba mainitud kahjude ennetamisse investeerida, teenides paigutatud summalt tagasi mõne protsendigi. Võlakirjade süsteem toobki kõik huvipooled kokku: riik saab katsetada riskivabalt uusi mudeleid (läbikukkumise korral ei kaasne rahalist kahju), vabasektori parimad saavad rakendada oma potentsiaali ja luua ühiskondlikku mõju ning erasektori investorid saavad kasvatada topeltkasumit – nii rahalist kui ühiskondlikku.

Võlakirjad on riigi poolt läbi spetsiaalse vahendusorganisatsiooni tehtav leping erasektori investori ja vabasektori teenusepakkuja(te)ga. Investeeritava algkapitali abil rahastatakse pilootprojekti läbi viivat teenusepakkujat või -pakkujaid, kes viivad kokkulepitud perioodi jooksul ellu lubatud tegevused. Tegevusperioodi keskel ja lõpus viiakse läbi mõju hindamine sõltumatu hindaja poolt ning prognoositud tulemuste puhul, st kui tegevus on olnud edukas ning prognoositud eesmärgid saavutanud, hüvitab tellija e riik investorile kulud  koos kokkulepitud intressidega. Tulemuseks on vähenenud ühiskondlik probleem, edaspidised madalamad kulud riigile, kasumlik investeering rahastajale ning õiglane sissetulek pilootprogrammi läbi viinud organisatsioonidele. Kui pilootprogramm ebaõnnestub, siis investorid oma raha tagasi ei saa ning osalenud ühenduste mudel riiklikuks programmiks ei tunnistata. Seega on süsteem kõige riskantsem investoritele, ent milline rahaline investeering oleks üldse riskivaba?

Ühiskondliku mõju võlakirjade süsteemi on tänaseks rakendatud Suur-Britannias, USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal. Nimetatud riikides on rahastajateks ehk investoriteks tulnud nii riiklikud kui erafondid, nii suurettevõtted kui ka pangad. Kui Eesti kontekstis pisut fantaseerida, siis oleks ju põnev, kui näiteks KÜSK investeeriks väikese protsendi toetusrahadest võlakirjadesse, teenides investeeringutelt tulu ja kasvataks niiviisi vaikselt oma eelarvet teiste teotustegevuste jaoks? Kõlab kui sotsiaalne innovatsioon, kas pole?

Näide: Inglismaal Peterborough vanglas käivitati SIB võlakirjade pilootprojekt, et vähendada suurt ühiskondlikku probleemi: lühiajaliselt kinnipeetavate tagasilangevust kuritegevusse peale vabanemist. Selleks koguti 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naela, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 vabanenud vangiga ennetamaks nende tagasilangevust kuritegevusse. Tulemusi määrati hindama sõltumatu hindaja. Eesmärk oli: kui  SIB-i rakendamise tulemusena langeb kuritegevusse tagasilangevus 7.5%, maksab riik investeeringu tagasi 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul. Tulemus: prognoos ületati pea kahekordselt, riigi edaspidised kulud sihtrühmale on tunduvalt väiksemad, kuna tagasilangevus kuritegevusse vähenes märgatavalt, ning loomulikult teenisid seeläbi rahastajad tagasi oma esialgse investeeringu.

Heategu töötab ühiskondliku mõju võlakirjade Eestis käivitamise nimel ja anname juba varsti enda plaanidest teada!

Sirje Reinsoo – heategevuse ja laste toetaja. Eesti Punase Risti IV klass.

Heateo kogukonda tabas kurb uudis – eelmisel nädalal lahkus meie seast pikaaegne kaasamõtleja ja toetaja Sirje Reinsoo. Avaldame kaastunnet lähedastele ning mõttes saadame Sirje täna teele meie sügava tänuga pikkade aastate jooksul endast antud panuse eest.

Heateo tiimi ja kogukonna mälestuse ning tänu võttis kokku Jaan Aps, kes töötas Heateos 2006-2013: „Sirje Reinsood jään meenutama targa, sooja ja toetava inimesena… Koos abikaasa Andrusega andis ta hindamatu panuse meie portfelliorganisatsiooni Oma Pere arendamisse. Mõttekaaslastega tehtud pingutuste tulemusena sirgus sellest algatusest elujõuline ja professionaalne organisatsioon laste ja perede aitamiseks. Lisaks jäi Sirje Heategu toetavate partnerite ringi ka finantsiliselt rasketel majanduslanguse aastatel. Soovin omalt poolt Sirje lähedastele hingejõudu sellel raskel hetkel.”

28. märtsi õhtuks laekus „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna hindamiskomisjonile 50 taotlust organisatsioonidelt, kes soovivad aasta jooksul annetuskeskkonnas oma tegevust tutvustada ja annetusi koguda.

Organisatsioone on erinevatest valdkondadest üle Eesti – on nii loomakaitsjaid, terviseedendajaid, laste ja noorte heaolu kui ka huvitegevuse ning hariduse eest seisjaid. Kandideerisid paljud praegu juba annetuskeskkonnas esindatud organisatsioonid.

„Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodud „Ma armastan aidata“ annetuskeskkond tähistab sellel aastal juba kuuendat sünnipäeva ja organisatsioonide huvi on just viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Kui 2008-2011 tuli igas voorus keskmiselt 20 taotlust, 2012 ja 2013 pisut üle 30, siis sellekevadine kandideerimiste arv – 50 – on lausa rekordiline,“ rõõmustas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru. „Üheltpoolt on see kindlasti annetuskeskkonna tuntuse kasv. Seal juba võimaluse saanud organisatsioonid on saanud oluliselt laiendada oma annetajaskonda ja sõna levib. Kuna koondame usaldusväärseid, tugevaid organisatsioone, siis see annab kindluse ka annetajale – tema panus läheb läbimõeldud tegevuste ja pikaajaliste eesmärkide toetuseks.“

„Ootasime kandideerima organisatsioone, mis tegelevad oma kogukonna või laiemalt Eesti ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisega. Oluline on, et organisatsioon oleks mõnda aega tegutsenud – ta saab oma valdkonnas välja tuua mingi kogemuse ja tulemused,“ selgitas Swedbanki toetustegevuse spetsialist Maarja Karmin. „Julgustasime osalema ka väiksemaid, kuid tugevaid organisatsioone üle Eesti. Eriti teretulnud on uuenduslikud lähenemised ja probleeme ennetavad lahendused, mis kohapeal on juba ellu viidud ning vajavad nüüd toetust edasikestmiseks või laienemiseks.“

Oodatud olid ka taotlused, mis sisaldavad erinevaid koostöömudeleid – samas valdkonnas tegutsevad organisatsioonid võivad oma jõud liita ning üheskoos kandideerida.

Eesti vabaühenduste ja Swedbanki esindajatest koosnev taotluste hindamiskomisjon teeb otsuse aprilli lõpuks ning uued organisatsioonid on annetuskeskkonnas 1. juunist.

Priit Mikelsaar, Heateo Sihtasutuse üks pikaajalisemaid vabatahtlikke ja nõukogu liige, andis taaskord meie kasutusse tunnikese oma ajast ja rääkis, mis teda Heateo kogukonnas nii kaua on hoidnud.

Igapäevaselt tegutseb Priit ökorindel – Biomarketi tegevjuht on seotud ka LaMuu ja Pagar Võtaks vedamisega. Tartu Ülikoolist majandushariduse saanud mehena on ta varem tegutsenud nii ärikonsultatsioonide kui ka energeetika vallas.

Kõige algus – mis sind Heateo juurde tõi ja mis on sind siin hoidnud?

Liitusin Heateoga 8-9 aastat tagasi, üsna selle tegutsemise alguses. Artur Taevere rääkis mulle Heateost ning kutsus üsna kohe ka nõukokku, kus olen panustanud seniajani.

Mis mind on siin hoidnud – usun Heateo mudelisse. Kui mõelda, milline võiks olla tugev ühiskond, siis seal on Heateo-sugustel organisatsioonidel oluline roll. Tärkavas kodanikuühiskonnas on palju ühendusi, mis tahavad midagi ära teha, soovivad seejuures kasvada või peaks olema keegi, kes aitaks neil kasvada. Tooksin paralleeli ettevõtlusest, kus eksisteerib kapitaliturg. Heategu saab sisuliselt olla sotsisaalsete ettevõtete kapitaliturg – vahendada teadmisi ja rahakapitali. Usun, et ühiskonnana oleme tugevamad, kui selline sotsiaalne kapitaliturg on olemas – väga hea, et Heategu kui organisatsioon on olemas ja selle tegevus väärib jätkuvat toetust.

Ma nii ise kui ka läbi oma ettevõtte, Biomarketi tahan toetada ettevõtmisi, kus minu rahast oleks kõige rohkem tolku. Meie ettevõttesse tuleb üle päeva taotlusi, kus soovitakse enamasti toetust ühekordsetele ettevõtmistele ning oleme otsustanud, et selliseid toetusi me üldjuhul ei tee. Emotsionaalses mõttes on kindlasti kosutav kinkida näiteks lastekodudele kord aastas kommipakke, aga samas võib endalt küsida, kas see on siiski parim, mida saame oma hea tahtega nende laste ja ühiskonna heaks teha.

Mulle sobib Heateo mudeli toetamine. See tähendab panna toetajate, partnerite ja vabatahtlike hea tahe, kogemused, raha kokku ning palgata targad inimesed, kes oma igapäevatööna aitavad sektorit tervikuna ning toetavad suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide ja algatuste sündi ning kasvu Eestis. Selline organisatsioon ei pea tingimata olema suur, vaid eelkõige nutikas ja efektiivne.

Mida on see vabatahtliku kogemus sulle isiklikult andnud? Soovitaksid ka teistele?

Olen lisaks Heateole panustanud ka Uuskasutuskeskuse juhtimisse ning mõnevõrra Lilleoru MTÜ tegemistesse. Minu jaoks ei ole vabatahtlik töö nende organisatsioonide juures, hoolimata toredast seltskonnast ning kogetud rõõmust, olnud pelgalt vaba aja sisustamine, soov mingisse klubisse kuuluda. Kui mõtlen või unistan, milline võiks mu elu välja näha, siis koosneb see „ideaalpilt“ justkui kolmest tahust – isiklik-ja pereelu, töötegemised ning aktiivne kaasaaitamine meie ühiskonna arengusse. Kaks esimest tahku tulevad ellu justkui automaatsemalt ning see kolmas kipub vahel varju jääma. Osalemine Heateo tegemistes on mulle läbi aastate pakkunud võimalust teha asju, mida elus oluliseks pean ja on andnud hea tunde. Ligi kümme aastat on nii olnud ja tahaks ka tulevikus näha, et mingi osa elust kuulubki oma parimaid teadmisi ja oskusi vabatahtlikult ning ühiskonna heaks tööle pannes.

Ja Heateo inimesed või üldse inimesed, kes teevad midagi oma hingest ja südamest, tekitavad mingi vaikse sisemise austuse nende vastu. Selline seltskond mõjub innustavalt ja aitab südamega tegemise tunnet ka mul endal üleval hoida ja igapäevaellu kaasa võtta. See on ka peamine põhjus, miks soovitaksin teistel tulla ja kaasa lüüa.

Kas Heategu on selle aja jooksul ka muutunud? Või on muutunud ühiskond?

Eesti mõistes on kümme aastat pikk aeg! Muidugi on Heategu organisatsioonina läbi käinud juba pika teekonna ja kasvamisprotsessi, mis ei ole möödunud ka päris vigadeta. Nagu väike tammepuu kasvatab kõigepealt mitu aastat juurt sügavusse, siis ka Heateo suuremad viljad jäävad loodetavasti tulema veel kümne või ka saja aasta pärast koos võra tugevnemisega. See juure kasvatamise aeg on väga oluline ja usun, et eksisammud ja kobamised on kõik vajalikud olnud. Üks mu enda lähematest õppetundidest on Uuskasutuskeskuse pankrotti minek ja sealt välja tulemine – õnneks on see õnneliku lõpuga lugu.

Lisaks juurte kasvatamisele ja „õpipoisi aastatele“ usun, et Heategu on oma esimese kümne aastaga siiski päris  palju ära teinud. Oleme kaasa löönud ligi 20 algatuse või organisatsiooni juures ning julgelt üle poole neist on täna elujõulised ja nende  kasvamine ning võrsuvad viljad jäävad meiega nüüd loodetavasti pikkadeks aastaks. Ma arvan, et see on hea tulemus. Kui suudaksime ka edaspidi käivitada kasvõi 1-2 tugevat ja üle-eestilise mõjuga organisatsiooni või algatust aastas, lisaks see Eesti ühiskonda järgmise 10 aasta jooksul veel 10-20 selge visiooni ja strateegiaga ning asjatundlikult juhitud kodanikuorganisatsiooni. Igaüks neist aitaks läbimõeldud moel lahendada mõnda meie ühiskonna kitsaskohta ja panustada seeläbi tervema ning sidusama ühiskonna tekkesse.

Aga ajad lähevad edasi ja täna ei tegutse me vabasektoris enam nii üksi. Õnneks tuleb järjest rohkem uuenduslikke algatusi, organisatsioone – pinnas ja vajadus Heateo poolt pakutava nõustamise järele järjest suureneb. Me saame mõjutada seda, et lastekodude puhul ei mõelda täna enam vaid mänguasjade kinkimisele, vaid seatakse pigem küsimuse alla lastekodude süsteem. Selles on küll vähem loosungilisust, kuid rohkem sisu. Kui näeme vajadust puud praegu maha istutada, et aastate pärast oleks võimalik saaki korjata, siis me istutame need ära – need on pika vinnaga teemad, millel ei ole kohest tulemust.

Ja taustal on tärkav kodanikuühiskond, aktiivsete kodanike esiletõus. Puhtalt materialistliku mõtlemise osakaal on ehk vähenemas ja hakatakse juba küsima, kas ma ka saan ühiskonnale midagi anda? Hea pinnas Heateo Talendipangale – tööelus juba kogemusi omandanud nooremad ja vanemad professionaalid, kes soovivad tehtavast tööst saada midagi ka hingele. Lüüa kaasa kuskil, mis ei ole otseselt seotud raha teenimisega. Ütleks, et praegu on hea taganttuul saada juurde nii uusi sõpru kui toetajaid.

Mis on ikka samaks jäänud – Heateo unikaalsus on seisnenud paljuski ärisektori erinevate kompetentside toomises vabaühendustesse ja selle võrgustiku ülevalhoidmises. Heateo nõukogu on üks selle eredamaid näiteid – Hannes Tamjärv, Jaan Puusaag, Külli Lilleorg, Tarmo Jüristo, Artur Taevere, Vaiko Tammeväli, Taavi Jakobson. Ja samas on ärisektor oma toetusega Heateo tõhusat tiimi üleval hoidnud ja seeläbi Eesti ühiskonda rikkamaks muutnud. Ka tänast uuenenud meeskonda vaadates on väga hea, rahulik tunne minna vastu järgmisele kümnele aastale.

„Empathy comes from the stomach, generosity from the heart, and philantropy from the mind“. Sellise mõttega avas Etienne Eichenberger, WISE tegevjuht EVPA (European Venture Philantrophy Association) aastakonverentsi. Šveitsis kuuldut-nähtut vahendab Maris Ojamuru.

Novembri lõpus Genfis aset leidnud senini suurima osalejate arvuga  konverents kandis pealkirja „Responsible leadership – Inspire and Act“.  Kahepäevaste seminaride, töötubade 520-liikmeline osalejaskond varieerus sotsiaalsetest ettevõtjatest, teadlastest, pankuritest sotsiaalsete investoriteni, kuid suuremalt jaolt olid osalejateks suuremad ja väiksemad fondid, mis on asutatud ettevõtete või eraisikute poolt haldamaks filantroopide vara parimal moel.

Jagan kolme peamist teemat, mis konverentsilt kõlama jäid ning mis ka Heateo tegevussuundadega lähiaastatel seonduvad.

Vana hea filantroopia või mõju avaldav investeering?
Filantroopide huvi investeerida „õigetesse“ projektidesse kasvab. Investeerimisstrateegiad on seejuures erinevad – mõned eeldavad, et ühiskonda panustamine peab olema finantsilises plaanis kasumlik, teised (nagu näiteks Ferd Social Entrepreneurs) eeldavad, et investeering oleks kasumlik, kuid ei soovi kasumit rahana välja võtta, pigem investeerides see raha uutesse muutust loovatesse algatustesse.

Enamus (ca 50%), kuid tugevas kahanevas trendis, on heategevuslikud algatused, kes annetavad raha lootuses saavutada muutust vaid ühiskondlikul skaalal. Kõige enam kasvab investeeringute maht algatustesse, mis sihivad eelkõige ühiskondlikku muutust ja  teisalt finantsilist mõju (algatuste osakaal ca 38%).  Samuti kasvab vaikselt koolkond tehnoloogiasektorist tuntud äriinglitest, kes on avastamas ühiskondlikku mõju lubavate investeeringute valdkonda. Seetõttu olid paljud kohapealsed diskussioonid  seotud küsimusega – kas ühiskondlikku mõjusse investeerides on võimalik ühildada eesmärgi täitmine finantsilise tulemuslikkusega või on see lihtsalt traditsioonilise filantroopia hääbumine?

Teiselt poolt – on näha, et veidi on raugenud ootused uue trendiseadja suunal, kes suudaks oluliselt kasvatada mõju loovate investeeringute turu mahtu. Nimelt on pensionifondide ja finantssektori valmisolek muutustesse investeerida veel madal. Samas on näha jõulist filantroopianõustamise kasvu ning pankade juurde koondunud filantroopiafonde, neid siis privaatpanganduses. Kui suudaksime 1% pensionifondide mahust suunata ühiskondliku mõju loomisesse, saaksime rääkida juba jõulisest arengust.

Uued rahastusmudelid kasvatavad sektoriteülest koostööd
Inglismaalt alguse saanud Social Impact Bonds (SIB), s.o ühiskondliku kasu võlakirjade lahendus tõusis konverentsil innovaatiliste rahastusmudelite lipulaevaks. Mudeli keskmeks on uuenduslik koostöömudel riigi, vabaühenduse ja investori vahel, mille raames kaasatakse mõjuinvestori raha, et töötada välja konkreetse ühiskondliku probleemi jaoks lahendus, mis aitaks probleemi tõenduspõhiselt, efektiivselt ja soodsamalt lahendada. Kui lahendus täidab eesmärke, ostab riik investorilt lahenduse üle ning maksab seejuures välja nii investeeritud rahasumma kui ka kokkulepitud intressi.

Tänaseks on  üle maailma käivitatud üle kahekümne võlakirjaprojekti, nendest 14 Inglismaal, 2 USA-s, Belgias, Uus-Meremaal jne. Üks esimestest näidetest maailmas on 5+2 aasta vältel ligi 1,5-miljonilise elanikkonnaga Essexi regioonis teismeliste riskikäitumise probleeme lahendav projekt. Taolise koostööprojekti toimimist on tõestama koondunud Social Finance, Essex County, Bridges Ventures ja Action of the Children. Lähiajal on „küpsemas“ esimesed võlakirjad nii Sloveenias, Austrias  kui ka tõenäoliselt Eestis.

Strateegiliste fondide hulk kasvab, tegevus muutub terviklikumaks
Filantroopide ja mõjuinvestorite huvi kasvatab strateegilise filantroopia fondide ning  inkubatsioonilaborite mahtu ja professionaalsust. Fondid pakuvad nii investoritele kui ka algatusele üha terviklikumaid tugisüsteeme, mis koosnevad sotsiaalsete ettevõtete ja ühiskondlike algatuste inkubatsioonist, arengutoest, finantseerimisest ja laiema teadlikkuse kasvatamisest (nt Oksigen Belgias). Fondid eelistavad raha paigutada innovaatilistesse ideedesse, start-up’desse ja algatustesse, mis on tegutsenud 1-3 aastat.

Heateo Sihtasutuse esindajana konverentsil oli  hea meel tõdeda, et oleme „ree peal“ – meie plaanid on kooskõlas turutrendidega ja plaanid ühilduvad suures plaanis tuntud strateegilise filantroopia fondide  ja kasvuinkubaatoritega. Vaid mahud on meil veel teised.

Maris Ojamuru
Heateo Sihtasutuse tegevjuht

Kiirendusportfell on Heateo organisatsioonide portfelli kõige noorem ja värskem ning kahtlemata ka põnevam portfell. Selle raames otsime uusi huvitavaid ja toimivaid algatusi, kellel on potentsiaal lahendada mõni põletavalt oluline probleem Eesti ühiskonnas. Võrdselt otsime nii tublisid alustajaid kui ka arenguhüpet teha soovivaid kogemustega organisatsioone. Heategu peab oluliseks elujõulise tegevusmudeliga algatusi, mis pakuvad uuenduslikke ning pikaajalise mõjuga tõenduspõhiseid ning sotsiaalselt innovaatilisi lahendusi.

Olles läbi käinud enamiku Eesti maakondadest leidmaks üles head lahendused mitte ainult Harjumaalt, vaid üle Eesti, tutvustame sulle lühidalt 4 uut algatust, kelle me nende arenguhüppe ettevalmistamiseks välja valisime.  2 esimest neist on juba eksisteerivad tublid algatused, 2 viimast aga Heateo enda poolt käivitatavad algatused.

Ettevõtlik Kool on Šotimaalt inspiratsiooni saanud õpilastes ettevõtlikkuse arendamise programm. Heategu inspireerib mitte ainult programmi tõenduspõhine mudel, vaid ka lai fookus—Ettevõtlik Kool on lahendus, mis on suunatud kõikidele kooliõpilastele ning programm laieneb praegu üle Eesti.

Pimemassööride Ühing on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on aidata nägemispuudega inimesi massööri kutseõppe abil avatud tööturule. Tegemist on abivajajate enda algatusega, et iseenda ja oma praeguste  ning tulevaste saatusekaaslaste elu jätkusuutlikul viisil paremaks muuta.  Heategu inspireerib algatuse juures selle elujõulisus ettevõttena ning läbi mõeldud tegevusmudel — ühing töötab selle nimel, et pimemassöörist saaks iseseisev ja tubli ettevõtja.

Formaalse hariduse kõrval aitab erineva taustaga noortest arendada välja terved täiskasvanud muuhulgas ka sport. Maailmas on suur hulk inspireerivaid tõenduspõhiseid programme, kus hoolikalt disainitud spordiringe kasutatakse noorte arendamiseks ning kogukonda aktiivsemalt kaasamiseks. Heategu koostöös Siseministeeriumi, Eesti Politsei, Eesti Jalgpalli Liidu ja mitmete noorsootööd juhtivate asutustega on välja arendamas just sellist algatust, seekord jalgpalli kaudu ning sellest kuuled õigepea ka põhjalikumalt!

Ühiskondliku kasu võlakirjad. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud. Heategu töötab selle nimel, et piloteerida Eesti esimest võlakirja.

Sukeldume just praegu Kiirendusportfelli käivitamisse ning põhjalikuma tutvuse uute algatustega saad teha juba järgmise uudiskirja kaudu.

Kui mõni neist algatustest inspireeris sind eriti ning soovid lüüa kaasa kas vabatahtlik või toetajana, võta meiega ühendust!

Anna Karolin
Portfellijuht