Arhiiv ‘Strateegiline filantroopia’ rubriigi jaoks

Uue aasta alguses on hea öelda, et Heateol läheb hästi. Meie tiim on tugev ja kui eelmise aasta lõpus lugesime üles oma peamised tegevused ja nendesse panustanud inimesed, siis selgus, et neid inimesi on üle 200 ja organisatsioone erinevatest sektoritest enam kui 30.

Heategu astus eelmisel aastal suure sammu edasi avaliku sektoriga partnerluses. Seda nii läbi Sotsiaalse Innovatsiooni suuna tegevuste, läbi avalikku sektorit aktiivselt kaasava investeerimismudeli Ühiskondliku mõju osakute käivitamise kui ka esimese riigiga koos käivitatud algatuse ehk SPIN programmi ettevalmistamise. Me oleme selle protsessi käigus palju õppinud ja väga tänulikud pühendunud inimestele erinevatest ministeeriumitest, keda me sellel teel kohtasime.

Uuel aastal kõnetame riigi kõrval jälle tugevamalt ka erasektorit. Ühiskondliku mõju osakute mudeli töö käib täie hooga ja kaugel ei ole see hetk kui me hakkame aktiivselt vestlema investoritega. Probleemvaldkondade uuring on lõpufaasis ja käimas on võimalike teenusepakkujate kaardistamine. Samuti oleme alustanud mudeli juriidilise vormi väljatöötamisega. Esimene ring investorite huvi testimiseks on tehtud ja kevadel plaanime lauale panna juba konkreetsema pakkumise.

Valminud on uus analüüs Eesti sotsiaalsete probleemide kohta, millele tuginedes hakkame senisest hoogsamalt pakkuma nõustamisteenust nii eraettevõtetele kui riigiasutustele. Meie eesmärk on toetada uute mõjupõhiste algatuste sündi. Selleks kaardistame huvitatud algataja ressursid ja rakendame neid uuritud lahenduste elluviimiseks nii, et nende positiivne ühiskondlik mõju oleks võimalikult suur.

Portfelliorganisatsioonide suunal töötame selle kallal, et valida välja algatused, keda me järgmistel aastatel jõuliselt toetame, selleks et fookuses olevad organisatsioonid saaksid koostööst tugeva tõuke arenguks. Uuel aastal plaanime kaasata rohkem inimesi strateegiliste vabatahtlikena portfelliorganisatsioonide mõju ja võimekuse kasvatamisesse.

Heateo unistusele kasvada juhtivaks ühismõju laboriks ja tuua kokku riigi, erasektori ja vabaühenduste kõige ägedamad tegijad, on pandud tugev alus. Meil on hea meel käia seda teed koos teiega ja me oleme teie panuse eest väga tänulikud!

Victor Hugo on öelnud  „There is nothing more powerful than an idea whose time has come“ ja meil on tunne, et see lause räägib natuke ka meist. Keeruliste otsingute aeg on mööda saamas ja me vaatame julgelt tulevikku. Koos teiega! Aitäh!

Sellel aastal võib meid tihti Haapsalus näha. Nimelt, kuulutasime eelmise aasta Arvamusfestivalil koostöös KÜSK-iga välja Sotsiaalse Innovatsiooni konkursi ja selle konkursi võitjaks tunnistati Hoovõtukeskus, mille fookuses on põhikoolist väljalangevuse vähendamine.

Haapsalus asuv Hoovõtukeskus piloteerib aastal 2015 mentorperedel põhinevat sekkumisprogrammi põhikoolist väljalangemisohus noortele. KÜSK toetab ettevõtmist 20 000€ ja Heateo SA oma aja ja teadmistega. Heateo toetuse fookuses on algselt Colorado State University juures loodud mudeli kohandamine Eesti oludele, selle testimine ja Hoovõtukeskuse enda areng.

Stastika ütleb, et viimasel neljal õppeaastal on oma põhikooliõpingud katkestanud keskmiselt 282 last aastas. See on veidi rohkem kui 12 klassitäit lapsi. Põhjused õpingute katkestamiseks on erinevad. Kui oma osa on nii välismaalse elama (ja õppima) asumisel kui ka terviseprobleemidel, mis lapsed pikemaks ajaks koolist eemale jätavad, siis suur osa probleemist tuleneb keerulisest olukorrast ja suhetest. Iga lugu on erinev, kuid tihti on selle taga halvad õpitulemused ja sellest tulenev klassi kordamine, halvad suhted õpetajate või kaasõpilastega, keeruline kodune olukord ja kodu toetuse puudumine õppimisele, keeruline majanduslik olukord ning eelmistest muredest tulenevad tagajärjed.

Hoovõtukeskuse programm põhineb Colorado State University juures aastal 2009 käivitatud ainulaadsel mentorlusprogrammil, kus lisaks üks-ühele suhetele luuakse 3-4 mentorpaarist koosnevad mentorpered, kus toetatakse üksteist. Pered kohtuvad vähemalt korra nädalas selleks, et aidata noori koolitööde tegemisel ning teha koos arendavaid ja toredaid tegevusi. Mentorpered toetasid nii mentorite kui ka noorte arengut. Mentorid tundsid üksteise toetust ning lapsed tajusid, et nad ei ole oma murdega üksi vaid teised sama vanad noored maadlevad sarnaste probleemidega. Lisaks loovad pered hea pinnase sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja positiivsete suhete loomiseks.

Heateo SA toetab Hoovõtukeskust käesoleval aastal programmi kohandamisel Eesti oludesse, programmi testimisel ja organisatsiooni enda arendamisel. Kevadel piloteerime mudelit väiksema arvu noorte ja mentoritega ning sügisel kutsume programmi juba laiema ringi noori ja tugiisikuid. Selle aja jooksul valmivad lõplik mudel, selle mõju hindamise raamistik ning saab paika mentorite koolitusprogramm ja tugisüsteem.  Programmi väljatöötamisse on kaasatud ka tulevased mentorid ja fookuses olevad noored ise.

Hoiame teid kindlasti aasta jooksul toimuvaga – nii esimeste edusammude kui tagasilöökidega – kursis! Hoidke meile pöialt või kui teema pakub rohkem huvi, siis andke sellest kindlasti märku, sest tarku päid ja hea nõu läheb meil kindlasti vaja!

Jaanuarist liitus Heateo tiimiga Teele Raun, kes tegeleb ühiskondliku mõju osakute käivitamisega Eestis. Uurisime Teelelt, kust ta tuleb ja kuhu me koos läheme.

Räägi natuke oma taustast ja endast

Hästi lühidalt kokku võttes – olen ettevõtja pisikuga maailmaparandaja, kes usub, et sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomine saab käia käsikäes. Ühest küljest on siinkohal olulist rolli mänginud mu perekond, kus võib öelda, et kõikidel on  tugev sotsiaalne närv  ja õiglustunne.

Analüütiline mõttelaad viis mind aga Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Õpingute ajal tegelesin ka vabatahtlikuna Euroopa suurima tehnikatudengite kogu juures, kus korraldasime projekte ja koolitusüritusi noorte maailmapildi ja oskuste arendamiseks.

Peale õpinguid liikusin erasektorrisse, kus tegelesin äriarenduse ning vastutustundliku ettevõtluse printsiipide rakendamisega. Möödunud aastal õppisin juhtimist Vlerick Business School’is Belgias, kust sain innustust otsida viise, kuidas äri- ja mittetulundussektorit üksteisele lähemale tuua.

Vabal ajal meeldib mulle ujuda ja looduses uidata. Pea puhtaks saamiseks ja inspiratsiooni ammutamiseks marsin suviti mägedesse. Eriti armsaks on sihtkohtade mõttes saanud Sloveenia ja Itaalia. Tavaliselt on suve lõpuks matkamisest isu täis, aga kuskil detsembris hakkan jälle sügelema ja plaani pidama hakkama järgmise sihtkoha osas.

Mis sind Heateo juurde tõi?

Heateo juurde tõi mind tegelikult juhus. Aga nagu Louis Pasteur juba ütles, siis juhus soosib ettevalmistunud meeli. Mul oli üks projekti mõte sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas, mille osas Marisega rääkima sattusin. Saime aru, et meil on ühiskondliku mõju loomise osas mitmes aspektis sarnaseid huvid ning väärtushinnangud.

Mind paelus Heateo juures just see, et siin ei tegutseta eraldiseisvalt, vaid tuuakse kolm sektorit – avalik, era- ja mittetulundussektor – kokku ning luuakse väärtust läbi koosmõju. Samuti meeldis mulle Heateo praktiline suunitlus muutuse loomisesse, nagu uute algatuste käivitamine ning ühiskondliku mõju osakute piloteerimine.

Milline on sinu ambitsioon Heateos?

Tegelen Heateos ühiskondliku mõju osakute (Social Impact Bond ehk SIB) piloteerimise ja arendamisega. SIBi näol on tegemist uudse investeerimismudeliga tõstmaks ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust sotsiaalvaldkonnas. Heategu käivitab Eestis 2015. aastal koostöös oma partnerite ja valdkonna ekspertidega pilootprojekti.

Arvan, et SIBi maaletoomine on julge samm – tegemist on siiski üsna uue ja kompleksse investeerimismudeliga, mille tõeline mõju avaldub alles peale pikemat perioodi. Samas on see samm aga ääretult oluline, et toimuks mõttemaailma muutus ühiskondlike probleemide efektiivse lahendamise osas. Usun ka, et suure mõju loomiseks on oluline erasektori efektiivne kaasamine ning näen, et antud mudel on ettevõtjatele heaks stiimuliks.

Mul on väga hea meel olla Heateo usinas meeskonnas ning panustada selle põneva algatuse käivitamisse!

Ühiskondliku mõju osakute käivitajad

2014.aastal võtsime endale ühe ambitsioonika eesmärgi – käivitada ühiskondliku mõju osakute „eestistamise“ protsess. Tegu on mastaapse, ühiskonna erinevaid osapooli ühendava algatusega, kus peamist rolli mängib koosmõju avaliku sektori, erainvestorite ja ka vabakonna vahel. Tänaseks oleme leidnud inimesed ja organisatsioonid, kes ideesse usuvad ja meid sellel teekonnal toetavad – seega algus on tehtud, koos teiega!

Kaasamõtlejad: Kai Liiva, Taavi Veskimägi, Kaido Veske, Margus Uudam, Tarmo Jüristo, Vaiko Tammeväli, Swedbanki privaatpanganduse töötajad, SIB idee maaletoojad Kaarel ja Risto Oja

Tegijad: Jaan, Riinu ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Annika, Hille ja Praxis

Partnerid: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Töötukassa, Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Toetajad: Eesti Arengufond ja Euroopa Komisjon

Aitäh, teie väärt panuse eest ühiskondliku mõju osakute mudeli kujundamisel!

Sotsiaalse innovatsiooni suuna kaasamõtlejad ja vedajad

2014 aasta jääb meelde kui sotsiaalse innovatsiooni aasta, kus käivitasime sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku, tulime välja blogiga novus.ee, korraldasime koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga sotsiaalse innovatsiooni konkursi, viisime ellu 8-kuulise teenusedisaini programmi, suvel olime Arvamusfestivalil väljas sotsiaalse innovatsiooni teemalavaga koos põnevate aruteludega.

Teenusedisaini pilootprojekti vedajad, osalised, partnerid – Jannus Jaska ja Hannes Seeberg, vabaühendused (MTÜ Eluliin, MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, SA Autistika), Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

SI võrgustiku liikmed: Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Tartu Ülikooli sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Domus Dorpatensis, Reach for Change, Disainikeskus. Ja Maiu Uus (analüütik), Kaie Kotov (Tartu Ülikooli doktorant), Piret Jeedas (MTÜ Ruumiloojad).

SI konkurssi algataja: Agu Laius ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Suuna vabatahtlikud: Kaarel Roosa, Kerli Onno, Anna Lindpere  – sotsiaalse innovatsiooni kommunikatsioon

Suuna toetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te lõite võimaluse tuua Sotsiaalse Innovatsiooni teema Eesti ühiskonnas suurema tähelepanu alla!

SPIN-programmi ettevalmistamise osalised

2014.aastal käivitasime uue noortele suunatud ja spordil põhineva sekkumisprogrammi SPIN! Valmistasime ette programmi mudeli ja erinevate sessioonide ülesehituse ja programmi mõju hindamise mudeli. Kujundasime SOS Lasteküla ja Kopli Noortekeskuse laste abiga programmi brändi ja valmistasime ette veebilehe ja sihtrühma noorte värbamise tegevused. Lõime programmi elluviimiseks vajaliku võrgustiku ja juhtimisstruktuuri. Värbasime ja valmistasime ette programmi sessioone läbiviivad treenerid ja abitreenerid ning sõlmisime kokkulepped programmi toimumiskohtadega.

Vabatahtlikud: Ly Kasvandik, Annegrete Johanson, Pille Teder, Anna Markina, Kristiina Treial, Snezana Stoljarova, Elina Kivinukk, Karin Öövel, Anni Rahula, Maria Vita, Martin Sookael, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu.

Partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgapalli Liit, FC Flora, FC Levadia, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Haridusamet, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus, Avatud Meele Instituut, ESTipp Ehte, Humanitaargümnaasium, Karjamaa Põhikool, Laagna Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium, Mahtra Põhikool, Merekalda Kool, Sina ja Mina Perekeskus.

Kaasaaitajad: Advokaadibüroo Borenius, SOS Lasteküla, Spring Advertising, Sportlyzer, Sportland, Nike, Klick Eesti, Fifaa, Tamrex, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis

Toetajad: Briti Kaubandus-Tööstuskoda, Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda

Suurtoetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te olete olnud meie kõrval ja andnud oma panuse selle aasta jooksul!

Meie portfelliorganisatsioonide sõbrad: Aitäh, et te panustate oluliste probleemide lahendamisse!

Aasta jooksul panustasime portfelliorganisatsioonide juhtimise, kommunikatsiooni ja rahastamise võimekuse kasvu! Kõige suurema arenguhüppe tegi Kiusamisvaba Kool, mis lõpetas edukalt pilootaasta. Sügisel liitus olemasoleva 17 KiVa kooliga veel 14 uut kooli. Koostöö ja suurema mõju saavutamiseks käivitati aasta lõpus koos teiste valdkonna organisatsioonidega liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest.

Uuskasutuskeskus ja Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda – Aitäh, et toetate Kiusamisvaba Kooli arengut!

Fontes PMP – Aitäh, SA Noored Kooli, Uuskasutuskeskuse, SA Terve Eesti, Heateo SA toetamise eest inimeste ja nende arendamisega seotud küsimustes!

Kristel Voltenberg ja Eesti Advokatuur  – Aitäh, et olete valmis meie ja meie portfelliorganisatsioonide tegemisi jätkuvalt juriidilise nõuga toetama!

Advokaadibüroo Aivar Pilv – Heateo SA nõustamise eest!

Advokaadibüroo Borenius – Programmi SPIN nõustamise eest!

Advokaadibüroo Sorainen ning Advokatuuribüroo Lentsius & CASUS – SA Terve Eesti nõustamise eest!

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co – Noored Kooli nõustamise eest!

Bloom Design – Aitäh, et aitasite kaasa Sotsiaalse innovatsiooni teemalise sõnumite koostamisse ja kujundamisse ja Noored Kooli tegemistesse!

EMOR ja Kaidi Kandla – Aitäh, et aitasite kaasa Eesti Lasterikaste Perede Liidu tegemistele!

Heateo laiendatud pere: Aitäh, et meid suunate, julgustate ja toetate!

Nõukogu – Taavi Jakobson, Artur Taevere, Hannes Tamjärv, Külli Lilleorg, Margus Rink, Armin Kõomägi, Tarmo Jüristo, Priit Mikelsaar, Jaan Puusaag, Vaiko Tammeväli

Partnerid – Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Kristi Liiva, Katrin Saali Saul, Armin Kõomägi, Karmen Palts, Maarja Oviir-Neivelt, Tiina Mõis

Toetajad – Swedbank AS, Krimelte OÜ, Fontes PMP OÜ, Biomarket OÜ, Paks Tuvi OÜ, Uuskasutuskeskus MTÜ

Aitäh teile kõigile, et olete osaks muutustest!

17-18 novembril toimus Berliinis European Venture Philantrophy Association-i aastakonverents, mis oli järjekorras juba kümnes. EVPA koondab peamiselt erinevaid mõjuinvestoreid ja fonde, mis investeerivad sotsiaalsesse mõjusse üle maailma.

Heateo SA on EVPA pikaajaline liige ja meie poolt käisid kohapeal Heateo portfellijuht Pirkko ja arendusjuht Kaspar, kes annavad edasi mõned mõtted, mis konverentsilt kõlama jäid.

Pidevalt väheneb annetuste ja kasvab investeeringute osakaal. 10 aastaga on Euroopa fondid sotsiaalsesse mõjusse investeerinud hinnanguliselt 5 miljardit eurot. Viimase kolme aasta uuringud (2011 – 2013) näitavad, et aina vähem on fonde, kes teevad lihtsalt annetusi (36% vs 21%) ja aina rohkem neid, kes ootavad investeeritud summat tagasi (34% vs 45%). Nende organisatsioonide hulk, kes ootavad lisaks investeeritud summadele tagasi ka tootlust on kasvanud veidi aeglasemalt 30%-lt 34%-le.

Fookus on jätkuvalt sotsiaalsel mõjul. 75% fondide jaoks on sotsiaalne mõju tähtsam kui finantstulemused. Lähtuvalt fondi põhimõtetest on vähemuses need organisatsioonid, kes ei aktsepteeri finantstulusid ja enamuses organisatsioonid, kes seda vastu võtavad.  25% fondide jaoks on sotsiaalne mõju ja finantstulu sama tähtsad. Lisaks finantskapitalile investeerivad fondid aega organisatsioonide võimekuse kasvatamisesse. Peamiselt tehakse seda läbi strateegia konsultatsiooni, mentorlussuhete loomise, ligipääsu andmisega võrgustikele ning  finantsjuhtimise, omatulu teenimise strateegia ning governance-i parandamise.

Sotsiaalse mõju võlakirjade (SIB) turg kogub tuure. Hetkel on lansseeritud üle 20 SIB-i 7 riigis (Ameerika, Kanada, Austraalia, Suur-Britannia, Saksamaa, Belgia, Holland)  ja kuni 30 uut SIB-i on ettevalmistamisel. Paljud SIBid on tehtud kohalike omavalitsuste tasandil sealsete kodanike probleemide lahendamiseks – näiteks noorte tööhõive, perede toimetulek ja laste heaolu. UK esindajad rääkisid sellest, kuidas esimeste SIB-ide puhul oli fookus selgelt riigi/KOVi kulude vähendamisel ja kuidas uuemad SIB-id liiguvad sektoritesse, kuhu valitsus varasemas ei ole veel investeerinud – näiteks kodutus.

Investorid vaatavad aina enam ida poole. Esimest korda EVPA ajaloos toimus eraldi sessioon fondidele, kes tegutsevad Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kaukaasias. Fondide jaoks oli peamine probleem investeerimisobjektide vähesus ning nende väiksed mahud. Hetkel käib pea kõikides Ida-Euroopa riikides äge infrastruktuuri ehitamine erinevate inkubaatorite näol, et anda sotsiaalsetele ettevõtjatele võimalus oma ideid testida ja arendada. Ka investorid panustavad aktiivselt organisatsioonide võimekuse kasvatamisesse, et sektori arengut kiirendada. Investeerimis-valmis ideid on täna selgelt vähem kui kapitali, mis otsib siin regioonis väljundit.

Kokkuvõtvalt tunnistasid EVPA asutajad, et nad ootasid 10 aastaga sektori kiiremat arengut ja seda, et rohkem tavafonde liigub ühel või teisel moel mõjuinvesteeringute turule. Samas on Euroopas täna näiteid fondidest, kuhu taha on tulnud institutsionaalsed investorid, on näiteid sotsiaalsetest ettevõtetest, kuhu on valmis laenu andma tavapangad ja erinevad uued instrumendid, nagu sotsiaalse mõju võlakirjad, millega kõnetatakse laiemat hulka investoreid.

Heateo Sihtasutus on Eestis partneriks nii riigile, ettevõtetele kui eraisikutele, kes tahavad investeerida sotsiaalsesse mõjusse ning hetkel valmistame ette esimese sotsiaalse mõju võlakirja lanseerimist. Meil on üle 10 aastane pikkune kogemus sotsiaalse mõjuga organisatsioonide võimekuse, tegevusulatuse ja –mahtude kasvatamisest, mida toetab senine praktika kogu Euroopast.

Heateo toetaja Wolf Group (eestlastele tuntud ka kui üks Eesti edukamaid ettevõtteid Krimelte OÜ) tähistas hiljuti oma 20. juubelit.

Mitme Heateo partneri kombel palus Wolf Group kõikidel õnnitlejatel jätta seekord kingitus toomata ja selle asemel teha annetus Heateole, toetamaks meie tööd laste ja noorte heaolu parandamise nimel, täpsemalt Heateo portfelli tööd spordil põhineva ennetusprogrammiga Spin ja Kiusamisvaba Kooliga.

Kokku toetasid õnnesoovijad Heategu tervelt 16 240 euroga! Heateo kogukonna nimel täname Wolf Groupi oma kingituse eest ja Jaan Puusaagi tema töö eest Heateo nõukogus!

Pole ammu olnud teemat, mis huvitaks kõiki nii palju kui ühiskondliku mõju osakud. Projektijuht Anna räägib  praegu uuritavatest valdkondadest ning väljakutsetest mõjupõhise rahastusinstrumendi kasutuselevõtul.

Ühiskondliku mõju osakute käivitamise juures huvitab inimesi enamasti, et kas ikka investoreid leidub. Oleme seni kohanud mitmeid huvitatud investoreid, ent eduka kokkuleppe eelduseks on ka teised vettpidava kolmnurga osad— uue lahenduse testimisest huvitatud avaliku sektori partner ja  hea teenusega võimekas vabaühendus.

Eduka SIBi tulemuseks lisaks õnnelikele investoritele on selle kaudu katsetatav uus ja parem avalik teenus—tulemuslikum ehk suurem arv abi saanud sihtgrupi liikmed ning kuluefektiivsem ehk eduka ennetuse abil kokku hoitud maksuraha. Positiivsed kõrvalmõjud hõlmavad näiteks nüüd tulemuspõhiselt organiseeritud kulurida riigieelarves ning võimekamat vabaühendust.

Vajalik mõtlemine—mis valdkonnas?

Sellise mõju saavutamiseks tuleb aga teha palju tööd, et valida välja sobiv valdkond, kus kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks olemas on ning mis on olulised riigile ja investoritele. SIBi keskmes olev valdkond või ühiskondlik probleem peab  vastama järgmistele tunnustele:

• Selge ja eristuva sihtgrupiga (eristatav kontrollgrupi olemasolu)
• Valdkonnas on objektiivsed tulemusindikaatorid (edukuse mõõtmiseks)
• Valdkonda juba rahastatakse (kuidas muidu tekiks kokkuhoid?)
• Valdkonnas mõõdetakse teenuse tulemuslikkust (kuidas muidu tuluprognoose seada?)
• Eduka sekkumise puhul tekib lähitulevikus suur kokkuhoid (teiste teenuste tarbimine, toetuste maksmine jne)
• Juba praegu potensiaalselt parema sekkumise olemasolu
• Sellist või sarnast teenust osutavad mitmed võimekad vabaühendused

Kuidas valida?

SIBi valdkonna välja valimiseks töötame koos ministeeriumite jt riigiasutustega, et kaardistada prioriteetsed valdkonnad ja katsetamist vajavad teenused, mille kokku sobivust osakutega uurib valitsuse töö ja tulemustega hästi kursis olev Poliitikauuringute Keskus Praxis. Oleme nüüdseks välja valinud 3 esmapilgul sobivat  suuremat valdkonda, mida esialgu uurime:

• (Noorte) kuritegevus ja rehabiliteerimisteenused
• Haavatavate gruppide tööhõive ja tööturuteenused
• Riskiperedega seotud programmid laiemalt

Vajadusel lisame või muudame täpsemaid teemasid. Pärast valdkondade sobivuse uuringut aitab selliseid teenuseid osutavaid vabaühendusi ja nende võimekust kaardistada Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lõppude lõpuks pole ju hästi sobivast probleemist kasu, kui seda keegi lahendamas pole.

Mitmed mõtlemiskohad

Oma töö käigus oleme avastanud mitmeid mõtlemapanevaid tahke sotsiaalteenuste planeerimise ja katsetamise kohta. Mida teha valdkondadega, kus ennetuspoliitikate elluviimise kohustus lasub omavalitsuste käes, aga mille jätkuteenuste eest maksab riik—kes vastutab kuluefektiivsuse eest? Mida teha valdkondadega, mille puhul tulemuspõhine rahastamine ja seega rahaliste tagajärgedega arvestamine on veel mägede taga? Eestis on märkimisväärne osa ennetuspoliitikatest delegeeritud kohalikule võimule, raskendades kvaliteetset tulemuste jt andmete kogumist ning jättes mastaabisäästu ja suurepärast planeerimist vajavad teenused ka pisikeste omavalitsuste kujundada. Ning kui sotsiaalvaldkonna mantra on „Ennetamine on alati parem“, siis kui palju oleme täna nõus ühiskonnana tegelikult meie kõigi raha selleks kaalule panema?

Kui esimene SIB aitab katsetada uusi lahendusi vaid ühes valdkonnas, siis sektoritevahelist koostööd ja teisi lahendusi on vaja mitmele poole. Seega meile head tööd!

Uuri ühiskondliku mõju osakute kohta  siit.

Tutvustasime vabakonna suvekoolis McKinsey võimekuse hindamise tööriista (capacity assessment tool), mille abil oma organisatsiooni seisu hinnata, selle abil muutusi planeerida ja jälgida nende õnnestumist. Otse loomulikult pole McKinsey CAT mingi imetööriist ja ühestki metoodikast on vähe kasu, kui seda ei kasutata eesmärgipäraselt, mõistlikus mahus, süstemaatiliselt ja püsivalt.

McKinsey mudeli funktsioone selgitava esitluse Heateo portfellijuhi Pirkko Valge poolt leiad siit. Heateo poolt eesti keelde tõlgitud McKinsey CAT tööriista aga siit.

Inglisekeelne tööriist on kättesaadav siit.

Head analüüsimist!

Ühiskondlike muutuste aluseks on sotsiaalse innovatsiooni teket soodustav keskkond, kirjutas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru Äripäevas.

Meie riik ei muutu aastatega mitte rikkamaks, vaid seisab üha suuremate ühiskondlike väljakutsete ees. Et oleksime probleemide lahendamisel edukad, on vaja leida ja testida uusi, maailmas tõestanud lahendusi, juurutada uusi rahastusmudeleid ja toetada püsivalt strateegilisi muutusi loovat koostööd ühiskonna osapoolte vahel. Eelkõige – suurendada osapoolte valmisolekut ja motivatsiooni näha pikka perspektiivi.

Euroopa Liidus elab ligi 120 miljonit inimest, kellest iga neljas on kõrgendatud ohuga langeda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küüsi. Eestis elab 17% alla 18aastaseid suhtelises vaesuses ja ligi 10%, ehk 23 000 last absoluutses vaesuses. Töötuse tase Euroopas on jõudnud rekordtasemeni – 26 miljonit inimest. 15-24aastaste töötus on tõusnud Euroopas üle 20%, Eestis on see 17,4%.

Mida teha, et see muutuks? Üks mõjukaimaid innovatsioonilaboreid maailmas on Silicon Valley. Mis oleks, kui ehitaks Eestisse üles oma ühiskondlikke muutusi loova Silicon Valley?

Toetava keskkonna loomine. Ühiskondliku muutuse aluseks on suurem pilt ning sotsiaalse innovatsiooni teket toetav keskkond. On vaja luua motiveerimishoovad, et institutsioonid, investorid ja vabaühendused teeksid koostööd konkreetse ühise eesmärgi nimel. Silicon Valleys kasutusel olev Rainforest’i mudel toetab väärt algatuste kasvu ja seeläbi loob tõhusa partnerluse. Maailma mastaabis edukad strateegilise filantroopia fondid näevad, et suuri ühiskondlikke muudatusi ei saavutata tavapäraseid kaasamise, võrgustike metoodikaid kasutades. Ambitsioonikaimaks missiooniks on saamas muutuste koordineerimine probleemi eri faasides.

Näiteks võiks tuua Ameerika haridusalgatuse Cradle to career. Selle asemel, et luua järjekordset annetustel ja projektirahastusel baseeruvat haridusprogrammi, võttis Strive Together kokku kogukonna liidrid, kes viisid kokku 15 noortega tegelevat organisatsiooni, riiklikud institutsioonid ja lõid ühtsed mõõdikud, et kogu probleemset valdkonda (noorte huvi õppimise vastu) läbi probleemi elukaare vaadata tervikuna. Hoolimata majanduslangusest ja eelarve vähendamisest on programmi 53 eduindikaatorist 34 toonud positiivseid tulemusi.

Kuidas? Defineeriti osapoolte ühishuvi, ühiselt mõõdetavad eesmärgid, loodi ühtne mentorite süsteem. Seda nimetatakse kollektiivseks mõjuks, koosmõjuks. See on ühine pühendumus olulist vastutust kandvate osapoolte vahel, eesmärgiga ühiselt lahendada mõni konkreetse ühiskondlikku probleemi.

Rahastus eeldab koostööd. Koostöö kui muutuste vahend ei ole ju iseenesest midagi uut. Üha enam soodustavad seda ka rahastajad, nt Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbanki annetuskeskkond „Ma armastan aidata“. Edukad näited maailmast: Shape UP, ettevõtete ühised näited kus MM, Snickers ja Dove teevad koostööd, et tagada 500 000 kakaoistanduse töötajale paremad töötingimused. Ka Eestist on tugevad näited kollektiivse mõjuga algatustest olemas: 2007 tegevust alustanud ettevõtete koalitsioon HIV vastu ja 2011. aastal käivitatud ettevõtlikkuse edendamise võrgustik „Unistused ellu“.

Et soodustada kollektiivset mõju organisatsioonide vahel, ei piisa sellest, et loome juurde uusi võrgustikke. See nõuab süsteemset lähenemist organisatsioonide üksteisega lävimisele ning ühiselt seatud eesmärke. Et leida uusi mõjusaid lahendusi ja veenduda nende mõjukuses, on vaja leida uusi innovaatilisi rahastus/investeerimismudeleid. Riigi eelarve on tohutu pinge all – seetõttu erakapitali kaasamine lahenduste väljatöötamise faasis on muutumas hädavajalikuks. Eesmärk on õilis – leida ühiskonna jaoks mõjukaimad lahendused pikaajalises plaanis.

Üks võimalik lahenduse pakkumise viis on ühiskondliku mõju osakud: investeerimismudel, mis aitab luua tõhusad ennetustegevusi sotsiaalsektoris erasektori kapitali ja innovaatiliste lahenduste abil. Mudeli tuumaks on riigi-investori-teenuse pakkuja leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.

Kui soovime Eestis märgatavaid muutusi, peame edasiliikumiseks kasutama teisi radu – otsima uusi lahendusi, keskenduma uute algatuste kasvule, koosmõjule ning paralleelselt looma mugavad tööriistad, mis aitaksid erasektorit tõhusamalt kaasata.

Äripäev, 08.08.2014
“Kuidas teha oma Silicon Valleyt?”, Maris Ojamuru

###
Arutelu jätkub Arvamusfestivalil 16. augustil Sotsiaalse innovatsiooni laval!