Arhiiv ‘Sotsiaalne ettevõtlus’ rubriigi jaoks

Miks, kellele, millises vormis, kui palju, mis tingimustel ja milliste ootustega annetab täna oma raha, aega, teadmisi või üleliigseid asju Eesti tööealine elanik? Mis on tema jaoks kõige pakilisem probleemkoht Eesti ühiskonnas? Kas ta teab mõnda sotsiaalset ettevõtet? Või on suisa mõne klient?

Heateo Sihtasutus on periooditi ja koostöös pikaajalise partneriga  TNS Emor viinud läbi uuringuid, saamaks ajakohast infot Eesti inimeste heategevus-käitumise ja -teadlikkuse kohta. On ju heategevuses osalemine reageering ühiskonnas toimuvale ning seetõttu on ka heategevusega seotud hoiakud pidevas muutumises/arengus. Loomulikult räägib teiselt poolt kaasa inimese harjumused ja tavad või usaldus mõne konkreetse organisatsiooni vastu. Lõpuks ei tohi alahinnata  ka reageeringuid mõnele suurele kampaaniale või erakorralisele nähtusele. 

Käesoleva aasta suve- ja sügisperioodil viisime Koos Emoriga läbi järjekordse küsitluse, et saada infot inimeste tänaste eelistuste ja harjumuste kohta seoses annetamisega (kuhu, miks, millises vormis, kes kui palju, mis tingimustel ja intervalliga ning milliste ootustega); samuti sotsiaalsete brändide tuntuse ning sotsiaalse ettevõtluse valdkonnateadlikkuse kohta.

Küsimustikku aitasid Heateo inimestel ette valmistada  SOS Lasteküla Eesti Ühing, MTÜ Uuskasutus, Noored Kooli SA, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Terve Eesti SA ja Eesti Lastekaitse Liit. Uuringu viis läbi ja raporti koostas TNS Emor. Uuringut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Viimases Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Teatajas võtsime lühidalt kokku meie õppetunnid ja sellest tulenevalt 7 tähtsaimat tähelepanekut uue Eestit parandava algatuse loomise kohta. Uudist Teatajast saad lugeda siit. 

2012. a suvel pani Heategu koos kahe võimeka eestvedajaga—Kristi Liiva ja Rasmus Raskiga—pead kokku, et teha Eesti koolid kiusamisest vabaks. Kristile ja Rasmusele varem silma jäänud koolikiusamist tõenduspõhiselt ennetav programm Kiusamisvaba Kool (KiVa) on Soomes küll edukaks osutunud , ent sotsiaalselt hooliva põhjamaa programmi rakendamine Eesti haridussüsteemis tundus esmapilgul ebarealistlik. Just praegu, veidi üle aasta hiljem, käivitub ministeeriumite ja teiste abiliste toel 20 Eesti koolis Kiusamisvaba Kooli programm ja pilootuuring, mille raames uuritakse, kui hästi meede meie oludes töötab. Positiivsete tulemuste korral saavad varsti kiusamisvabaks ka teised Eesti koolid.

Nagu kahe võimeka eestvedaja toetamine hea nõu ja käivitamisjõuga aitas luua SA Kiusamise Vastu, on Heategu koos uuendusmeelsete ettevõtete ning partnerite ringiga aidanud käivitada ühiskonda parandavaid algatusi viimased 10 aastat. Sinna hulka on sattunud nii mitmeid edulugusid kui ka ebaõnnestumisi. Olgu te vastutustundliku poolega alles alustav ettevõtja, põnevat meetodit valdav ekspert või ambitsioonikas tudeng, anname sulle edasi 7 meie kõige väärtuslikumat õppetundi.

1. Tööta just sind inspireeriva eesmärgi nimel. Ühiskondlikke väljakutseid ning võimalikke lahendusi on palju ning uue lahenduse elluviimine nõuab ohtralt tööd. Et motivatsiooni jätkuks, tuleb tegeleda eriliselt südamelähedase väljakutsega. Kui kaasalööjate ring on laiem (nt ettevõtte juhtkond või terve töötajaskond), vii läbi mõttepäev, et teile sobivaim suund välja selgitada.

2. Võta probleemi ja võimalike parimate lahenduste kaardistamiseks aega. Sotsiaalprobleemid ja nende põhjuste ahelad on keerulised. Kaardista strateegiaprotsessi käigus olemasolevad lahendused, välispraktika ning vali või mõtle välja kõige tõhusam lahendus.

Märkame aeg-ajalt näiliselt vastutustundlikke ettevõtteid, kes on valinud neile olulise väljakutse, kuid küll emotsionaalselt mõjuva, aga pikemas perspektiivis ebaefektiivse ning seega raiskava lahenduse. Ära ole üks raiskajatest.

3. Ära unusta õppida mujalt. Nii nagu Eestist sai alguse globaalhaardega Let’s Do it World, on meil endil teistelt riikidelt palju õppida. Mitmed mõjukad algatused on võetud üle välismaalt, nagu SA Noored Kooli või SOS Lasteküla Eesti Ühing. Sellisel juhul maksab sarnaselt KiVale pöörata eraldi tähelepanu algatuse kohalikele oludele vastavaks kohandamisele.

4. Kaasa eksperte. Isegi kui tundub, et oled leidnud lahenduse, mis ületab oma leidlikkusega olemasolevaid, küsi nõu akadeemikutelt ülikoolis, praktikutelt tööpõllul jne. Paljudel neist on väärtuslikud teadmised, vajalikud kontaktid ning nad on nõus positiivse muutuse nimel sinuga ühte paati tulema.

5. Leia ja investeeri tugevasse eestvedajasse. Heategu valib algatusi just hea eestvedaja järgi. Algatuse juht ei pea olemas kõikvõimas, aga positiivse ellusuhtumisega ning võimeline arenema ja õppima. Iga hea juht vajab kas oma nõukogu liikmete või meeskonna näol aktiivseid kaasamõtlejaid ning tuge.

6. Räägi enda tehtud tööst teistele. Mõned maailmamuutjad jõuavad avalikkuse ette juhuslikult. Et sinu hea lahenduse saatus ei oleks ühe jutuka inimese kätes või keelel, kirjuta oma ühiskondlikust mõjust ja saavutusest kodulehel, lehes või tule ja räägi meile. Endast rääkides keskendu oma tegevuse tulemusele ja ühiskondlikule mõjule, mitte tegevustele.

7. Teeme koos. Ükski meie loodavatest muutustest ei oleks teoks saanud ilma meie partnerite, vabatahtlike või eestvedajateta. Strateegilise filantroopia reaalsus on muidugi keerulisem kui 7 püha käsku ning seega soovitame tulla meiega rääkima. Kui me just ise sinuga koos sobivat lahendust ei leia, teame kindlasti mõnda head kontakti, kellega koostöös see ellu viia.

Kiusamisvabale Koolile saad kaasa elada Facebooki kaudu: www.facebook.com/Kivaeesti

CSR Foorum korraldab 10. oktoobril kl 14-17 mõttekoja, kus tutvustakse vastutustundliku ning sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid, koostöövõimalusi ja ühiskondliku mõju arvestamist oma tegevuste valikul.

Päevakava:

Eelroog: 14.00 – 15.00
Selgus mõistetes: mis on sotsiaalne ettevõtlus ja mis on vastutustundlik ettevõtlus?
Kuidas lähtuda ühiskondlikust mõjust tegevuste valikul?

Aune Lillemets, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Toomas Roolaid, Strateegialabor OÜ (ühiskondliku mõju hindamismudeli arendamise ja juurutamise üks eestvedajaid Eestis)

 Pearoog: 15.00 – 16.00
Kuidas arendada kogukonda sotsiaalsete ja vastutustundlike ettevõtete koostöös?: Jagame parimaid praktikaid ja tutvume teiste osalejatega – mille pinnalt ja mis vormis võiks tekkida kasulik win-win koostöö?

Kuidas arendada kogukonda sotsiaalsete ja vastutustundlike ettevõtete koostöös?: Jagame parimaid praktikaid ja tutvume teiste osalejatega – mille pinnalt ja mis vormis võiks tekkida kasulik win-win koostöö?

Magustoit: 16.00 – 17.00
Koostöö praktikas: mida on organisatsioonid juba ühiselt saavutanud? Kogemusi jagavad:

Kerttu Olõkainen, Eesti Pimemassööride Ühing
Microsoft Eesti esindaja (kinnitamisel)

(Kavas võib ette tulla muudatusi, aga alguse ja lõpu aeg jäävad samaks)

Koht:
Mõttekoda võõrustab Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liige Eesti Pimemassööride Ühing, asukohaga Tondi 8a (vt kaarti).

Registreerimine:
Registreerumine kuni 6. oktoobrini aadressil tiina@csr.ee

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avas 23. augustil taotlusvooru sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide koostamiseks. Taotluse peab 30. oktoobriks valmis saama!

Taotlusvooru raames toetatakse vabaühenduste poolt käivitatava sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide läbimõtlemisele ja koostamisele suunatud projekte. Toetatava projekti tulemusena on vabaühendus läbi mõelnud ja kirja pannud oma toote või teenuse äriplaani ning valmis seda hakkama ellu viima. Lisaks läbivad kõik toetusesaajad sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamise koolituse.

Toetust saab küsida kuni 3000 eurot projekti kohta ja kuni 90% eelarve abikõlbulikest kuludest. Projektide toimumisajaks on periood 1. jaanuar – 30. aprill 2014. Taotlusi oodatakse hiljemalt 30. oktoobril 2013 kell 15.00.

Toetust saab taotleda avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus. Erandina on selles voorus võimalik toetust taotleda ka alla üheaastastel organisatsioonidel, kuid sel juhul tuleb taotlus esitada koostöös sotsiaalse ettevõtlusega tegeleva partnerorganisatsiooniga, kellel on projektis nõustav roll. Partnerorganisatsioonideks võivad olla nt Heategu, Vabaühenduste liit EMSL ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

NB! Toimuvad ka infopäevad:
05.09 Tallinnas ja Raplas,
09.09 Kuressaares,
11.09 Jõhvis,
12.09 Tartus,
13.09 Põlvas ja
26.09 Haapsalus.

Ilusat planeerimist!

Mõnikord tundub meile, heateolastele, et kõige olulisemad arutelud ühiskonna kõige põletavamate probleemide ja nende lahendamise üle juhtuvad koosolekuruumides uute ja põnevate eestvedajatega (teate küll, selles, kus õhk alati otsa saab), brunchil tarkade sõpradega, aga sageli mitte laiema avalikkuse ees leheveergudel või valimiste eel laiemas eetris.

Seega on meil eriti hea meel, et paljud meie kogukonna liikmed, head sõbrad ja partnerid vabasektorist loovad selleks nädalavahetuseks Eesti südamesse Paidesse ning laiemalt üle Eesti ühe tõelise ideede turu—Eesti esimese Arvamusfestivali. Nagu tõelisele ideede turule kohale, on valuutaks vaid avatud meel ning tulemuseks konstruktiivsed arutelud ja palju häid mõtteid.

Kuigi soovitame heita pilk tervele programmile, et leida sealt endale kõige tähtsamad arutelud või nende puudumise korral ise üht alustada, toome välja mõned meie lemmikud, kuhu Sind eriti intensiivselt osalema ootame.

1. Ühiskondliku kasu võlakirjade õpituba, reedel 16. augustil kell 18:00 Paide Vallitorni 8. korrusel. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud.

Tõstame uhkusega käe püsti selle puhul, et valmistame koos tublide eestvedajatega ette Eesti esimest ühiskondliku kasu võlakirjade pilooti. Õpitoas tutvustame koos Heateo vabatahtliku Kajar Kasega ühiskondliku kasu võlakirjade mudelit, selle võlu ja valusid teistes riikides ning selle rakendamise võimalusi ning mõttekust Eesti kontekstis. Osalejatele ütleb tere ka Eesti piloodi eestvedaja.

2. Arutelu „Kas vaid erakasumit taotlev ettevõtlus on hääbuv nähtus?“ laupäeval 17. augustil Kagulaval. Muuhulgas ka vastutustundliku, jätkusuutliku ja sotsiaalse ettevõtluse teemadesse kalduvas arutelus löövad kaasa TESA juht Keit Fomotškin, Heateo nõukogu liige Priit Mikelsaar, Tõnu Runnel ning Andrei Korobeinik.

3. Kiusamisvaba kooli arutelu reedel 16. augustil kell 17:00 Kagulaval. Statistika kooli- ja küberkiusamise kohta asetab meid Euroopa edetabelis hirmutavalt kõrgele kohale. Kes kiusab, miks kiusab ja kuidas teha nii et keegi ei kiusaks—just selle üle arutlevad Kristiina Treial, Lauri Tankler ja Mare Pork, arutelu korraldab SA Kiusamise Vastu.

4. Arutelu “Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?” laupäeval 17. augustil kell 15.00 Kagulaval. Tihti öeldakse, et alkohol on Eesti elu paratamatu osa, mis aastasadade jooksul on meie elustiili kinnistunud ning võib-olla isegi osaliselt identiteediga läbi põimunud. Aga kuidas mõjutavad see ja teised ajaloolised kuvandid Eesti alkoholitarvitamist tänapäeval? Kas alkoholiga kaasnevaid kahjusid on meie rahvusliku identiteedi juures üldse võimalik vähendada? Arutelusse panustavad Riina Raudne, Anzori Barkalaja ja Egge Kulbok-Lattik.

Kohtume arvamusfestivalil!

Maikuus sai alguse projekt, mille eesmärk on luua lahendus Eesti sotsiaalse ettevõtluse sektori regulaarseks kaardistamiseks ehk teiste sõnadega: vastavate statistiliste andmete kogumiseks. Projekti juhib Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit ning projekti partnerid on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Statistikaamet.

Tänasel päeval ei ole Eestis võimalik saada usaldusväärseid statistilisi andmeid sotsiaalsete ettevõtete majandus- ja tööhõivenäitajate kohta. Ka puudub meil teistest selgelt eristatav juriidiline vorm organisatsioonidele, kes tegelevad ühiskondliku eesmärgi nimel ettevõtlustulu teenimisega. Projekti raames loodava andmete kogumise lahenduse abil selgub muuhulgas, kui palju on Eestis sotsiaalseid ettevõtteid kokku, kus nad asuvad, millised on nende tulud, kulud ja varad ning palju töökohti on nende poolt loodud. Saadud andmete põhjal saab analüüsida näiteks sotsiaalse ettevõtluse sektori rolli tööhõive võimaluste pakkumisel ja SKP-sse panustamisel.

Statistikat sotsiaalse ettevõtluse kohta on vaja mitmel põhjusel. Usaldusväärsete andmete puudumine takistab sotsiaalse ettevõtluse sektorist ülevaate saamist, muuhulgas selle mõjust ja potentsiaalist Eesti ühiskonnas. Selle tõttu pole olnud võimalik sektori arengut piisavalt eesmärgistatult ja tõhusalt toetada.

“Euroopa Komisjoni programm on märkimisväärne samm sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arengus terves Euroopas,” selgitas projektijuht ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Riinu Lepa. “Meil on hea meel olla üks esimesest kuuest riigist, kes Euroopa Komisjoni rahastusel hakkab kõnealust metoodikat välja töötama.”

Statistikaameti rahvamajanduse, finants- ja keskkonna arvepidamise osakonna juhataja Agnes Naaritsa sõnul on Statistikaametil hea meel selliste aktiivsete tarbijate üle, kes oma vajadusi väga hästi teadvustades konkreetseid lahendusi soovivad otsida. “Tihedas koostöös tarbijaga sünnivad parimad lahendused ning me loodame, et sotsiaalsete ettevõtete vaate loomine statistikasse teenib Eesti avalikkuse huve ka pärast projekti lõppemist,“ lisas Naarits.

Projekti kestab 14 kuud. Projekti rahastab Euroopa Komisjon programmist, mille eesmärk on sotsiaalse ettevõtluse kohta usaldusväärse statistika kogumise abil kaasa aidata sektori nähtavusele.

Lähem info taotlusvooru kohta leiad siit.

Lähema info Euroopa Komisjoni tegevuse kohta sotsiaalse ettevõtluse toetamisel leiad siit.

SEIKU käivitaja Domus Dorpatensis kirjutab kutsuvalt: 

Eesti esimene sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU kutsub – Social Startup Weekend 25.-26. mail Tartus!

Social Startup Weekend on intensiivne 36-tunnine ettevõtlusseiklus täis nii higi, verd ja pisaraid kui ka naeru, palju toredaid hetki ning uusitoredaid tuttavaid.

Ligi 36 tunni jooksul saavad kokku ettevõtlikud inimesed erinevatelt elualadelt, et ühiskondlikele probleemidele lahendusi otsides enda tulevasele ettevõtjakarjäärile alus panna, prototüüpida oma ideid, panna taskusse mõnus auhinnaraha ning kõige selle juures muuta nii enda kui ka paljude teiste inimeste elusid helgemaks!

SEIKU poolt põnevad koolitused ja tegijad mentorid, Sinu poolt valmidus panustada 36 tundi oma energiat millegi erakordselt ägeda sündi!

Teeme ära? Teeme ära! Registreerumine avatud NÜÜD  siit http://bit.ly/13FKRUZ. Uuri rohkem: https://www.facebook.com/seiku.ee?fref=ts

PS. Üritus on tasuta ja kohti on piiratud arv! Täpsem info seiku.ee ja seiklus@seiku.ee.

Ürituse korraldamist toetavad ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse programm “SPIRIT” ja Heateo Sihtasutus.

Laupäevases Eesti Päevalehes ilmus lugu ühest põnevaimast uuest sotsiaalsest algatusest– Sihtasutusest Kiusamise Vastu, mis töötab selle nimel, et Eesti koolid oleksid kiusamisest vabad. Täismahus artiklit saad lugeda altpoolt.

Soomest alguse saanud programmi alustatakse sel sügisel 20 Eesti koolis.

Kui Rasmus Rask ja Kristi Liiva veel Swedbanki jaoks töötasid, puutusid nad tihtipeale kokku erinevate projektidega, mida pank heategevuse käigus toetas. Mõte päriselt koolikiusamise vastu võitlema hakata järjest idanes ning lõpuks otsustati midagi konkreetselt ka ära teha. Oma roll oli ka isiklikul kogemusel – Rasmusel on kaks last, poeg käib lasteaias ja läheb lähiajal kooli.
Ühel hetkel jäi Raskil ja Liival silma soomlaste paljukiidetud plaan nimega Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis erines teistes omalaadsetest selle poolest, et seal pöörati väga palju rõhku empiiriliste andmete kogumisele ja nende analüüsimisele.

Esimene samm

Eelmise aasta lõpus koos Heategu SA, Avatud Meele instituudi ja koolipsühholoogide ühendusega loodud SA Kiusamise Vastu ongi esimene konkreetne ja käegakatsutav samm kiusamisvaba mõtteviisi Eesti koolidesse viimiseks. Sügisest alustavad Raski sõnul selle pilootprogrammi 20 kooli – see tähendab kümneid ja kümneid õpetajaid, koolitajaid ning eelkõige suurt hulka andmeid analüüsiks.
Andmed ongi Raski sõnul kogu programmi võtmeküsimus. „Soomlased on seda uurinud juba aastaid, küsitledes just nimelt õpilasi, mitte õpetajaid selle kohta, kui palju nähakse või tunnetatakse kiusamist koolis,” ütles ta.

KiVa mõtteviisi reklaamitaksegi koolidele välja kui tõenduspõhist lähenemisviisi. Rask toob näite, et selle programmi fookuses ongi just seetõttu 1.–6. klassi õpilased, et näiteks 7.–9. klassi puhul pole veel piisavalt tõendusmaterjali programmi efektiivsusest.
Arvud arvudeks, eesmärk on ikkagi muuta koolikeskkond selliseks, kus kõigil on turvaline olla. Selle nimel hakkavad õpetajad igas klassis kord kuus pidama spetsiaalselt ettevalmistatud ainetunde kiusamise kohta ja kord nädalas saab kokku õpetajatest koosnev aktiivgrupp konkreetsete murede lahendamiseks. „On oluline, et kiusamise vastu võitlemine oleks kogu koolipere eesmärk, mitte kellegi üksiku – näiteks koolipsühholoogi – rida,” sõnas Rask.

Skeptikute väitele, et programm ei pruugi kuidagi rohkem käima minna kui teised samalaadsed, Rask väga palju energiat ei kuluta. „Üks programm ei paranda maailmas kõike ära,” nentis ta.

„Eesmärk on ikkagi luua üks turvaline koht, kus on aru saada, et igaühel on õigus turvalisusele.”

——————————————————————————————–

Hoiavad aitajale pöialt
Rasmus Rask ja Kristi Liiva hoiavad homme õhtul TV3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt” finaalis pöialt ühele favoriidile Evelin Võigemastile, kes on võidu korral lubanud toetada Kiusamisvaba Kooli projekti.

Eesti hetke populaarseima telesaate võitja valib välja publik ning tema otsustab siis, millisele heategevuslikule projektile ta annetab 10 000 euro suuruse võidusumma.

Raski sõnul on pilootprojekt kahtlemata kallis lõbu ja seetõttu otsivadki nad praegu „iga kivi alt” toetajaid. Kui sügisese ja kevadise uuringu käigus kogutud andmed näitavad KiVa programmi mõju, siis on sihtasutusel selle võrra kergem taotleda pikaajalisemat rahastust avalikest vahenditest. „Koolide omapoolne panus aga peaks alles jääma. See näitab, et kool on eesmärgile pühendunud,” ütles Rask.

Autor: Lauri Tankler, Eesti Päevaleht

SA Kiusamise Vastu toetavad