Arhiiv ‘Sotsiaalne ettevõtlus’ rubriigi jaoks

Rasmus Rask: Eesti vabaühenduste sektor on veel sellises faasis, et on välismaalt õppida küll. Saame kasutada juba läbiproovitud lahendusi ja õppida teiste vigadest.

Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni laval arutatakse 16. augusti õhtu hakul, kas Eesti vabaühendused on täna altid uuenduslikke lahendusi looma-rakendama ning kelle abist oleks seejuures palju kasu. 

Oma kogemust jagas meiega üks esinejatest, sotsiaalse innovatsiooni importöör ja ettevõtja Rasmus Rask.

Sa oled koos Kristi Liivaga toonud maale sotsiaalset innovatsiooni, olid üks Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmi käivitajatest Eestis. Kuidas see teoks sai?

Aastate eest sain raamatust „Kuidas muuta maailma“ enda jaoks olulise põhimõtte: kui tahad mingit olulist muudatust ühiskonnas ellu viia, siis vajad nii tugevat ideed, tugevat teostajat kui ka head lahendust. Ei piisa ühest, kõik kolm peavad olema. Lisaks olen senisest kokkupuutest vabaühendustega õppinud, et seda ei saa kokku panna, vaid asjad hakkavad tööle õige koosluse väljakujunemisel.

KiVa käivitaski mitmete asjade kokkulangemine. Tunnetasime, et sotsiaalne nõudlus probleemi lahendamiseks on olemas. Midagi juba toimetati, näiteks Lastekaitseliit rakendas lasteaedades Taanist pärinevat Sõber Karu programmi, kuid koolidele suunatud lahendused olid puudulikud. Kokku said kujunev ühiskondlik pinnas ning minu ja Kristi isiklik motivatsioon rakendada Eestis välismaal toiminud lahendust.

Aga ma oleks ettevaatlik innovatsiooni-mõiste kasutamisel, see tundub terminina väga pretensioonikas. Minu arvates peabki sotsiaalne ettevõtlikkus pakkuma just uusi lahendusi ja sotsiaalne innovatsioon ei ole väärtus või eesmärk iseenesest. Ma ei näe siin ka suurt erinevust tavapärasest ettevõtlusest, kus tuleb konkreetses turusituatsioonis leida konkreetsele probleemile sobiv lahendus.

Kas uued lahendused ongi mõistlik tuua sisse välismaalt, et mitte ise leiutada jalgratast?

Lahenduse otsinguil peab eelkõige mõtlema, mis annab parima tulemuse. Kui mingi lahendus on Rootsis või Soomes edukas olnud, siis võib olla mõistlik seda ka Eestis rakendada. Samas välismaa eeskujude puhul peab olema valmis selleks, et mudel ei tarvitse meil nii hästi töötada. Teiste mudel on vaid toorik, mille tööle rakendumine sõltub kohalikest oludest ja tiimi võimekusest, kas ja kuidas suudad selle ellu viia. Näiteks Uuskasutuskeskuse loomise eel käisime Inglismaal tutvumas väga eduka Oxfami mudeliga ning hiljem rakendasime seal nähtut, aga vaid osaliselt.

KiVa puhul oleme seetõttu algusest peale tugevalt kommunikeerinud, et viime praegu läbi KiVa pilootprogrammi – tahame Soomes töötanud mudeli üksühele ära proovida. Sellega ei anna me veel lubadust, et see meil pikaajaliselt sama hästi töötab.  Nüüd, kus pilootaasta on läbi, võime öelda, et Soome mudel on hea. Samas õppisime, et parimate tulemuste saamiseks tuleb Eesti koole programmiks põhjalikumalt ette valmistada, kui seda Soomes tehakse.

Enne KiVa rakendamist oli ka laual, et loome nullist ise mingi lahenduse – võtame ülikooli ja haridusasutused juurde ning hakkame tegema. Samas maailma ja Euroopa kontekstis on Eesti vabaühenduste sektor veel sellises faasis, et on välismaalt õppida küll. Saame kasutada juba läbiproovitud lahendusi ja õppida teiste vigadest.

Kuidas Sinu kogemuse põhjal uuenduslikke lahendusi Eestis vastu võetakse, missuguseid rakendusprobleeme oled kohanud?

Minu hinnangul toimib hästi see, kui inkubaatoriosa on eraalgatuslik – veavad aktiivsed kodanikud, vabaühendused – aga tehtud piisavalt professionaalselt, et vajadusel saaks riik lahenduse mingil hetkel teenusena üle võtta. Meie olime vähem kui aastaga valmis pilootprogrammi läbi viima, samas kui ministeeriumites oli KiVa maaletoomisest räägitud juba mitu aastat.

Meil oli praktiliselt palju kasu Heateo käivitustoest. Saime Kristiga esimesel aastal projekti panna umbes veerandi oma ajast. Samas Heateo portfellijuht Birgit panustas mingil perioodil palju rohkem ja täitis sisuliselt projektijuhi rolli. Kui organisatsioonil sellist tuge ei ole, siis on eelarvesse vaja arvestada projektijuhi tasu, mille meie saime aga muudesse arendustegevustesse suunata.

Eks uute algatuste puhul on kõige olulisem küsimus, kes selle kinni maksab? Meil oli usk, et hakkame tegema, teeme korralikult ja küll siis leiame pikaajalise rahastuse. Selle taga on eelkõige meie üle 10-aastane sotsiaalse ettevõtluse ja minul ka Uuskasutuskeskuse käivitamise kogemus. Meie pagasiga on uut algatust kindlasti kergem luua, kui noortel, kes vajavad veel rohkem sihikindlust oma asja ajamisel, et toetuse lumepall veerema lükata.

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Jaan Aps: Kui juba maailma „päästma“ hakkad, siis kasuta tööriistana sotsiaalset ettevõtlust!

Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lava Arvamusfestivalil kutsub 16. augusti õhtupoolikul viimase teemana kaasa mõtlema sotsiaalse ettevõtluse olevikule ja võimalustele Eestis.

Teema sissejuhatuseks jagame siinkohal ühe vestluses osaleja, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimehe Jaan Apsi mõtteid.

Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma?

Sotsiaalne ettevõtlus on üks väga hea viis maailma paremaks muutmise teel, sest ta ühendab endas kaht olulist poolt. Esiteks väga selge eesmärk selles osas, mida täpselt paremaks muuta soovitakse. Seda sõltumata valdkonnast, sest ühiskondlikke vajadusi on väga suur hulk alates hetkel väga aktuaalsest erivajadustega inimeste tööhõivest kuni näiteks venekeelsete inimeste suurema kaasamiseni ühiskonda. Teisalt on sotsiaalse ettevõtluse näol tegemist kapitalistlikus ühiskonnas elujõulise rahastusmudeliga, kus enamus rahast tuleb toodete või teenuste müügist. Reeglina ei ole erinevad ühiskonda paremaks muuta tahtvad algatused väga elujõulise rahastusega, sõltudes projektidest või heategevusest. Tegemist on pigem ühekordsete tegevuste jadaga, mis ei ole pikas perspektiivis nii mõjus. Seetõttu on minu kindel soovitus – kui juba maailma „päästma“ hakata, siis kasutades tööriistana sotsiaalset ettevõtlust.

Kuidas saab ikkagi head tahet ja rahateenimist ühte patta panna?

Ühiskondlike probleemide lahendajatel on täna hulk väärtuseid, mida nad tõlgendavad viisil, mis tegelikult ei aita nende ühiskondlike probleemide lahendamisele kaasa või isegi halvendavad olukorda. Näiteks on Eesti ühiskonnas levinud hoiakud, et heategevus peaks põhinema vabatahtlikul tööl ja kogukonna panustamisel. Kui keegi hakkab selle eest juba palka saama, tundub asi kahtlane. See ei puuduta ainult sotsiaalseid ettevõtteid, vaid väga paljusid vabaühendusi. Samas kui tegelikult on mõne probleemi ära lahendamiseks või tõhusaks leevendamiseks vaja kõrge professionaalsusega inimesi, kes pingutavad selle nimel vähemalt kaheksa tundi päevas väga heade juhtidega väga heades meeskondades. Loomulikult on ka erandlikke puhtalt vabatahtlikke liikumisi, kuid enamus nende tegevustest jääb ühekordseteks. Näiteks lastekodude aitamise aktsioonid – kui ühel aastal viia lastele kingitusi, siis järgmisel aastal ootavad lapsed sama, aga aitajad ei leia selleks aega või raha. Sotsiaalne ettevõte toetab ühiskondlike probleemide lahendamist ettevõtlustulu teenimisega, seega on neil vähemalt osaliselt või mõnel juhul ka täielikult võimalik katta kogu eelarve ära.

Võiks küsida ka hoopis niipidi – kas sotsiaalne ettevõtlus ei peaks muutuma üheks ettevõtluse kuldstandardiks? Loomulikult on oluline koht ka projektirahastusel ja vabatahtlikul liikumisel, aga kuidas need organisatsioonid ikkagi tagavad, et nad järgmisel aastal uksi kinni ei pane ja nende tegevusvõimekus säilib viie järgmise aasta jooksul. Vähem kui viie aastaga ühtegi probleemi ära ei leevenda. Pigem võiks projektiraha ja heategevust kasutada sotsiaalsete ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks. Sageli on sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid sellised, et kuigi nad suudavad maksta oma töötajatele palka ja suunata raha oma eesmärgi täitmisesse, siis arendus-või laienemisraha neil pahatihti ei jätku.

Mida Eesti ühiskond sotsiaalsetelt ettevõtetelt ootab?

Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Mida ühiskonnaliikmed saavad ise anda, et neil oleks võimalik sotsiaalsetelt ettevõtetelt rohkem oodata? Ühelt poolt võiksid nad tarbijatena otsida üles sotsiaalsete ettevõtete tooted-teenused, alustades näiteks meie kodulehelt www.sev.ee.

Teisalt tuleks neil olla sotsiaalsete ettevõtete suhtes kahepidiselt nõudlikud tarbijad – nõuda kvaliteetseid tooteid-teenuseid ja kontrollida, kas on olemas info, kuhu tarbijalt laekuv raha ikkagi läheb. Kui sotsiaalsed ettevõtted saavad ühiskonnas tuntumaks, ongi oluline nõue neile läbipaistvus. Kui tooted-teenused on sama hinnaga või isegi kallimad kui tavapärasel äriühingul, siis on oluline näidata, mida selle rahaga tehakse. Siin on ka tarvis ühiskonna liikmeid selles osas harida, et sotsiaalsele ettevõttele müügist laekuv raha ei pea minema otse abivajajatele – näiteks haavatavad sihtrühmad vajavad midagi enamat kui lihtsalt raha, palju väärtuslikum on palgaliste professionaalide tugi.

Kindlasti saavad kodanikud küsida enne valimisi ja valimiste vahelisel perioodil samu küsimusi nii riigiametnike kui poliitikute käest – millised on need tegevusmudelid, mida maksumaksja raha eest toetatakse, mis peaksid meie elu paremaks tegema?

Kokkuvõttes on sotsiaalsete ettevõtete sektoril teatud ootuseid ühiskonnale enne, kui ühiskonna ootused sotsiaalsete ettevõtete sektori suhtes kõrgemaks saavad tõusta.

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Kuidas „müüa“ raamatuid lastele, kes pole ühtegi kunagi käes hoidnud?

Heateo vabatahtlike sari on jõudnud dünaamiliste uute tulijateni. Hetkel teisel pool maailma reisiv, varem Swedbank Investeerimisfondides töötanud Kaarel Roosa avab oma kirge vabakonda panustamise ja sotsiaalse innovatsiooni vastu.

Kuidas leidis sinusugune noor edukas pangatöötaja vabakonna? Kas sinu aeg ei teeniks mõnes teises sektoris märksa enam?

Olen loomult uudishimulik. Minus saavad kokku sotsiaalne ettevõtja ja investeerimisfondidele keskendunud noor pankur – need on väga erinevad valdkonnad ja see mulle meeldibki. Kui võtta seinast seina teemad südameasjaks, siis tuleb kokku huvitav kombinatsioon, saan ühendada erinevatest suundadest tulevad vaated.

Nooremana ei olnud ma eriline vabatahtlikusse töösse uskuja, kuid ajas on see muutunud. Kui asutasin koos sõpradega 9 aastat tagasi sotsiaalse ettevõtte Hingest, koondus selle ümber mitmeid tippspetsialistidest mentoreid nagu Priit Mikelsaar, Tõnis Arro ja Tarmo Jüristo, kes meile oma aega pühendasid. Nägin seda üüratut väärtust, mida need inimesed edasi andsid, ning sellest ajast olen tundnud, et ka minu poolt pühendatud aeg saab headele algatustele märgatavat väärtust luua.

Sotsiaalsesse ettevõtlusesse sukeldusin tänu juhusele. Üks sõber ostis kruusi, mis oli tehtud puuetega inimeste töökeskuses Juks. See oli üks äge käsitsi tehtud kruus. Mõtlesime, et võiks selliseid asju viia laiema ringi inimesteni ja nii sündis meie ettevõtlusmudel – pakkuda puuetega inimeste poolt loodud käsitööd ettevõtetele ärikingitusteks. Alles tagantjärgi saime aru, et tegime sotsiaalse ettevõtte. Osalesime sedalaadi ettevõtete konkursil ja sealt saimegi taha Heateo toe koos mentoritega.

Soovitan alati ka noortele vabatahtlikuna töötamist – saate hea töökogemuse, suurepäraseid kontakte ning suurendate oma võimalusi tööturul. See on üks parimaid viise kohata nutikaid inimesi väga erinevatest eluvaldkondades, keda kunagi muidu ei oleks kohanud, ning arendada oma isiklikku võrgustikku. Kui oled oma vabatahtliku tegevusega tippspetsialistile silma jäänud, siis on hea võimalus nendelt ka hiljem vajadusel soovituskiri saada.

Kui sotsiaalne ettevõtlus tõi sind Heateo juurde, siis mis sind siin kinni on hoidnud?

Heateo juures on minu jaoks olulised inimesed, väga ägedad inimesed. Üheltpoolt töötajad ning teisalt Heateo vabatahtlikud, kes tahavad ja kellel on rohkem anda, kui igapäevane töö seda nõuab. Nii mind kui neid ühendab usk Heateo tegevusse ja jätkusuutlikusse – organisatsioonil on pikk ajalugu, palju teadmisi ja kogemusi, mis on kutsunud Eestis esile nähtavaid, positiivseid muudatusi. Näen, et koos Heateoga saan anda oma panuse nendesse muudatusesse.

Kontakt Heateoga sai tõesti alguse Hingesti loomisest, kuid hiljem, Swedbankis töötades puutusin Heateoga veel korduvalt kokku. Seda nii vabatahtlikuna kui panga sisemisi Heateoga seotud sotsiaalse vastutuse projekte toetades. Kui kutsuti, lõin alati võimaluse ja sobivuse korral kaasa. Näiteks olin SINA-projekti juures kaks hooaega mentoriks, juhendasin koolinoorte kiusamisvastaseid projekte. Keskkooliõpilastele mentoriks olemine on suur väljakutse. Nende suunamiseks küsisin küsimusi. Noored on väga avatud mõtlemisega, nad jõuavad oma vastustega väga kiiresti nö kosmosesse välja. Mentoril on siin väga oluline roll – kuidas võtta veidi hoogu maha, aga samas mitte pidurdada nende entusiasmi? Minu kogemuse järgi olid noored väga valmis tegelema sotsiaalsete projektidega, lahendama sotsiaalseid probleeme – kui see jätkuvalt nii on, siis on suurepärane koolkond maailmamuutjaid meil peale kasvamas!

Olin ka neli aastat tagasi sotsiaalse ettevõtluse konkursi võitnud MAKU nõustaja. Nad olid ise väga nutikad, aga ka minu panusest oli abi, sest MAKU idee – lasta erivajadustega inimestel valmistada taaskasutatud paberist kotte – haakus mu varasema kogemusega. Nende puhul tahaks esile tuua tegevuse laia mõju – ressursside taaskasutusest inimeste tööhõiveni. Palju aitasid kaasa ka kommunikatsioonioskused, enda loo lihtne ja kaasahaarav jutustamine. Kõike seda mõistis ka konkursi komisjon.

Lisaks jälgin pidevalt Heateo infovoogu ning proovin alati jagada aktuaalsetel teemadel tekkivaid mõtteid. Ainult endale hoitud mõtted kipuvad muidu kaduma! Nii otsustasingi pikemalt reisima minnes hakata Heateo väliskorrespondendiks ning jagada reisil tekkinud ja leitud mõtteid oma viimase kire, sotsiaalse innovatsiooni teemal. Jõudumööda panen maailmast avastatud mõtteid teiste reisijuttude vahele kirja – näiteks Laoses vajaks sotsiaalset innovatsiooni plahvatamata lõhkekehade ohtlikkuse teavitustöö ning väga heaks loovusliku lähenemise näiteks oli raamatute populariseerimine Laose laste hulgas.

Juba Eestis alustasin tutvumist ühiskonda muutvate ideedega, kogusin kokku häid näiteid nii maailmast kui Eestist. Alguses valmistas mõnevõrra raskusi mõista, missugused tegutsevatest organisatsioonidest teevad innovatsiooni, kuid sain hoo ja tunnetuse sisse ning märkan nüüd palju rohkem uuenduslikke ja nutikaid lahendusi erinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Kavatsen seda tunnet veel pikalt kuklas hoida ning Heateoga maailmanäiteid ja oma mõtteid jagada. Kui me suudame teha oma asju paremini, siis see tähendab nii inimestele kui riigile kokkuvõttes suurt võitu.

Üheltpoolt oled sa juba väärt mentor, teisalt veel ise õppiv-avastav noor asjatundja. Kas sellest vaatenurgast on vabatahtliku kogemus andnud sulle rohkem õnnestumise kogemusi või pigem õppetunde?

Tõepoolest, olen saanud oma teadmisi hoopis teisiti rakendada ja sellest õppida. Näiteks olen viimistlenud projektide läbiviimise kogemust ning saanud õppida konsulteerimist – mentorina oled nagu ühemehe konsultatsioonifirma. Minu viimane panus oli Abikäe juures, aitasin neil seada kommunikatsioonisihte. Keskendusin puuetega inimeste tööhõivele – võtsin pangandusest saadud kommunikatsioonikogemused ja rakendasin neid hoopis teise nurga alt. See on enda proovile panek, kus tuleb näidata üles suurt loovust.

Seetõttu tahakski innustada kõiki panustama näiteks iga nädal ühe oma tunni vabatahtlikule tegevusele – selliselt loodav muudatus oleks üüratu. Tekiks taju, et see ei ole tilgake meres – mida rohkem inimesi tuleb, seda suurem on ka mõju.

Isikliku poole pealt saan aga kinnitada, et ka keerulistel aegadel on vabatahtlik töö rõõmuallikas. Kui oled oma igapäevakohustustest väsinud ja tüdinud, siis on ütlemata tore teha vahelduseks ülesandeid puhtalt oma vabast tahtest. Keegi ei käsi, ei sunni. Teed seda, mis just sulle kõige rohkem meeldib. See on pidepunkt, millest tasub kinni hakata.

Kaarel Roosa
Mui Ne, Vietnam
2.juuni, 2014

Euroopa Investeerimispanga Instituut on välja kuulutanud kolmanda sotsiaalse innovatsiooni konkursi. Premeeritakse uusi innovatiivseid algatusi, mis toovad märkimisväärset sotsiaalset kasu või demonstreerivad paremaid praktikaid võitluses sotsiaalse tõrjutuse vastu. Ideede ja algatuste ühiskondlik mõju peab olema reaalne, mõõdetav ja tulemus skaleeritav (mujal rakendatav).

Kandideerida võivad ideed erinevatest valdkondadest: haridus, tervishoid, loodus- ja linnakeskkond.

Peauhinnaks on 25 000 eurot, teisele kohale 10 000 eurot ning eraldi antakse välja loodus- ja linnakeskkonna kategoorias auhind suurusega 25 000 eurot.

Kandideerida võivad nii avaliku-, era- kui kolmanda sektori organisatsioonid, oodatud on ka ettevõtlike keskkoolinoorte võistkonnad.

Taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2014. 15. juuniks selguvad 15 finalisti, kes läbivad mentorprogrammi, ning konkursi võitjad kuulutatakse välja 23. oktoobril 2014.

Uuri rohkem siit!

2013. aasta vältel võis heateolasi näha igas Eestimaa nurgas, sest käisime Siseministeeriumi ja regionaalministri valitsemisala toel koolitustuuriga läbi kõik maakonnad. Avastasime uusi ja veel rääkimata lugusid headest lahendustest, andekatest eestvedajatest ja teistsugustest väljakutsetest. Tänu ringreisile leidsime oma portfelli Ettevõtliku Kooli ning palju koostööpartnereid, omajagu liikmeid sai endale juurde ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Anname järgnevalt ülevaate olulisematest järeldustest, millele teel olles jõudsime.

Sotsiaalne ettevõtlus huvitab kõiki
Ringreisi ühepäevaste koolituste raames jagasime enda kogemusi kolmel teemal: ühiskondlik mõju, sotsiaalne ettevõtlus ja professionaalidest vabatahtlike kaasamine. Konkurentsitult populaarseim teema oli sotsiaalne ettevõtlus, seda peamiselt organisatsiooni tulubaasi mitmekesistamise kontekstis.
Olgugi, et ühiskondliku mõju käsitlemine tekitas paljudes suurt huvi ja lubadusi õpitut tulevikus rakendada, ei mõõda enamik osalejatest enda mõju või pikaajalisi tulemusi ja hindavad enda võimekust seda tulevikus teha madalaks. See paneb ka potentsiaalsed maailmamuutjad raskesse olukorda, sest mõjupõhine mudel ja oskus seda mõju teistele selgitada eristab mitmeid edukaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Teised mured
Meie jaoks eristusid selgelt pea kõikide väikelinnades ja maal toimetavate organisatsioonide mured ning teemapüstitused. Näiteks on ühte väikeses vallas toimetavasse ühendusse väga raske leida professionaalist vabatahtlikku; enda sihtgrupiga suhtlemiseks pole väga mõtet kodulehte teha, kui kõik nad elavad ümberkaudsetes majades; häid avalikke teenuseid saab osutada eelkõige tasuta, sest vallal ei jätku raha.
Tunnistame, et paljudel sellistel juhtudel ei ole meie nõust üldse kasu. Need teemad on mõtlemiskohaks nii kodanikuühiskonna arendajatele kui inspiratsiooniks haldusreformile. Koputame aga kõikide lugejate regionaalsele südametunnistusele – ehk on just sinu vanavanemate kodukohas mõni hea algatus, kuhu saaksid vabatahtlikuna panustada?

Igal pool üks külaselts
Ei olnud koolitust ega maakonda, kus me poleks kohanud mõnda külaseltsi, üks erinevam kui teine. Vahetasime omavahel palju häid nõuandeid, kuid peame nentima, et külaseltsid vajaksid täiesti oma Heategu ja tööriistakasti, mille abil enda mõju teadlikumalt mõõta ja suurendada.

Meie soovitus: rohkem koostööd
Eestis toimetavad mitmed üle-eestilise haardega organisatsioonid, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit või Toidupank. On aga valdkondi, kus pea igas vallas toimetab 3 erinevat kodanikuühendust, osutades kas sarnaseid teenuseid või parandades pea identse sihtgrupi elu. Nii konkureerides on ühendusel raske enda tööd õiglasel viisil rahastada, sihtgrupil vahest isegi liiga palju variante ning avaliku võimu ees rasked valikud.

Soovitasime kohapeal ja soovitame ka praegu teha rohkem koostööd enda kodukoha, maakonna teiste ühendustega ja vältida tegevuste dubleerimist. Kaasates teisi samade väljakutsete ees seisvaid ühendusi on lihtsam ka tegeleda juhtimis- ja arendustööga ning leida rahastajaid. Tasub läbi mõelda, kas usaldada mõni oma tegevusvaldkondadest koostööpartnerile ning suunata oma tegevusi veel teravamalt ühe ja suurema muutuse ellu viimiseks. Näiteks usaldas Heategu mõni aega tagasi sotsiaalse ettevõtluse alase eestkoste ning palju muud just Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule – teadsime, et see aitab meil paremini keskenduda oma põhihuvile, Eesti ühiskonda muutvate algatuste kasvatamisele.

Täname maakondlikku ringreisi panustamise eest siseministeeriumit ja regionaalministri valitsemisala, vabatahtlikke ja koostööpartnereid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust, väga abivalmis maakondlike arenduskeskuste konsultante ning kõiki inspireerivaid osalejaid, tänu kellele me palju kogemusi, tarkusi ja kontakte leidsime! 

Alates jaanuarist jagab Heateo tugiportfelli  kuuluvas Terve Eesti Sihtasutuses (TESA) maid uus tegevjuht Hannes Lents, kelle kanda on nii organisatsiooni tegevjuhi, koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eestvedaja kui ka valdkonna hääleka kõneisiku roll. Heateo arendusjuht Agne Tamm uuris Hannese motivatsiooni lähemalt.

Mis innustas sind TESA-sse tulema – kas teadmine, et tegemist on sotsiaalse ettevõttega, või pigem inspireeris organisatsiooni tegutsemisvaldkond?

Tegelikult just see inspireeriski, et TESA-s on need kaks poolt ühendatud. Kui varasemalt olen pidanud ennast pidevalt jagama vabasektori maailma parandavate teemade ja oma põhitöö vahel, siis TESA-s on mõlemad poolused nüüd kokku jooksnud. Saan tegeleda teemaga, millega olen tahtnud tegeleda juba ammu ja isegi varem, kui olin sellisest sotsiaalsest ettevõttest üldse midagi kuulnud. Teiseks, mulle väga meeldib TESA sotsiaalse ettevõtte vorm ehk viis, kuidas asju aetakse.  Ettevõtlusesse ja ettevõtlikkusse suhtun üldse suure kirega ja olen varem ettevõtjana ka igapäevaselt tegelenud.

Mida põnevat oled varem korda saatnud?

Olen päris palju erinevaid asju teinud. Olen alati kaasa läinud, kui on tekkinud äratundmine, et see on „minu asi“.  Hoolimata, et teinekord on varasemad kogemused puudunud. Oma karjääri alustasin noorsootöös ja noorte koolitamisega ning selle pinnalt läksin Tartusse õppima kasvatusteaduseid. Minu jaoks on aga alati oluline tegevustest õppimine ehk praktiline kogemus, seetõttu otsustasin õpingute käigus kandideerida ühte kooli huvijuhiks. Need  kolm aastat koolis oli üks kõige mõnusamaid ja arendavamaid aegu minu elus. Tallinna naastes läksin Euroopa Noorte büroosse konsultandiks ja projektide hindajaks, hiljem asusin sealsamas tööle turundusjuhina. Siis aga tekkis mul võimalus proovida kätt hoopis eraettevõtluses ja asusin ühte alustava rahvusvahelise ettevõtte tegevjuhiks ja osanikuks. Kolm aastat ehitasime koos kahe teise osanikuga ettevõtte piisavalt suureks, et laieneda viide välisriiki. Sealt sain sügava ettevõtja-ja juhtimiskogemuse.
Olen karjääri jooksul töötanud väga erinevatel positsioonidel. Vabakutselise koolitaja roll on tähendanud endale ise töö hankimist ja pigem ebaregulaarset sissetulekut. Olen olnud firma tegevjuhi rollis ja omaniku rollis, nii töö võtja kui andja. Olen saanud tunda, mis on ühe või teise rolli eelised. Paljudel selliseid võimalusi ei ole.

Kuidas sa ennast värske sotsiaalse ettevõtte juhina tunned?

Mina usun, et juhi ja ettevõtja positsioon on väga universaalne.  Ega siin nüüd niipalju erinevat ka ei ole võrreldes mõne muu ettevõttega. Suurim äratundmine oli minu jaoks hetkel, kui sain aru, et elus tuleb teha asju võimalikult lihtsalt ja loogiliselt, aga võimalikult suure kasu ja mõjuga.  Tegevuste optimeerimine võib kõlada väga otsekoheselt ja erasektorilikult, aga tegelikult on väga adekvaatne tegevus ka vabasektori sotsiaalses ettevõttes.

Mis on sinu jaoks TESA „suur roll“ ühiskonnas?

Ühte olen märganud kõikides sektorites  – kiputakse taga ajama pidevalt uut ressurssi ja mitte tegelema olemasoleva ressursi parema kasutamisega, sellest enama välja võtmisega.  Kogu aeg räägitakse, et meil on vaja uusi inimesi ja uusi oskuseid, kuid mul on tunne, et me ei oska olemasolevat inimressurssi nutikalt hoida, arendada ja sellesse panustada. Sama on näha ka rahvatervises. Nii palju oleks teha, et hoida meie olemasolevate inimeste tervist, et nad oleksid tööjõuturul konkurentsivõimelised ja seeläbi muudaks ka Eesti konkurentsivõimeliseks.
Minu jaoks on TESA rahvatervise organisatsioon,  mis püüab just olemasolevat ressurssi hoida ja säästa ning seda kõige ilmsemal moel.  Kui me suudame oma pahesid vähendada või nendest hoiduda, paraneb meie tervis.

Meile räägitakse kogu aeg, et peame tegema rohkem lapsi, sest iive on negatiivne, aga samas me ei suuda isegi olemasolevate laste eest hoolitseda. Meil on  suur vaesuses elavate laste arv ja nende laste arv, kelle lapsepõlve on röövinud vanemate pealt matkitud elupahed. Kõik see röövib neilt hilisemaid tervelt elatud aastaid. Ettevõtja pilguga näen, et siin saab TESA hästi palju ära teha – luua tingimused, et meie lapsed saaksid terves ühiskonnas üles kasvada. Et tervis ei sõltuks vähesest teadlikkusest või majanduslikust olukorrast.

Sul on ka endal palju lapsi, õige pea kokku neli, kuidas sa ise isana hoolitsed selle eest, et sinu lapsed kasvaksid terveteks ja tublideks kodanikeks?

Lapsevanema amet on ikka raskem kui tegevjuhi oma! Tööl on palju lihtsam asju korraldada ja juhtida kui kodus J Lapsi ei saa ju käekõrval läbi raskuste ja õppetundide vedada, aga saab luua keskkonna, kus nad oleksid võimelised õppima ja kohanema, tegema valikuid. Ma arvan, et selleks peab valitsema perekonnas siiras armastus – oma kaasa vastu, laste vastu. Sellega annab palju ära teha, sest lapsed päris palju aastaid tegelikult muud ei vajagi.
Teisalt, kindlasti positiivseks eeskujuks olemine, sest lapsed väga palju matkivad ja võtavad õppust vanemate käitumisest.  On suur vahe, kas probleeme lahendada riiu või kallistusega.

Kuidas on TESA ühiskonnale eeskujuks?

TESA on praegu ja loodetavasti ka tulevikus oluliste teemade  tõstataja ühiskonnas, diskussiooni algataja ja arvamustega arvestaja. See on tegelikult täiesti uus lähenemine, rääkida näiteks alkoholist sellise nurga alt nagu meie. Me ei raiu kivisse „ära joo!“, vaid käsitleme teemat hoopis teisel tasandil. Me ei taha suud kinni toppida neil, kes arvavad teistmoodi, vaid pigem kutsume arutlema. Just erinevate osapoolte arutelude tulemusena sünnivad muutused.
Kuid ega üldsuse meelsus ei muutu aasta või kahega, selleks on palju rohkem aega vaja. Kümme aastat tagasi vaadati ökoloogiliselt puhta toidu tarbijaid kui veidi imelikke inimesi, tänaseks on maa- ja ökokauba tarbimine täiesti elementaarne toitumisharjumus  ning ökopoode leiab igal nurgal. Usun, et  meie teemade evolutsioon on samasugune, see tähendab, et aja jooksul aina rohkem ja rohkem inimesi nõustub meie kogemuste ning  teadmistega.

Me ei taha tampida inimeste pähe mingit ideaali, vaid järk-järgult püüelda järjest rohkem paremuse poole. TESA eesmärk ei ole jõuda ruttu sõltuvustest vaba Eestini, see ei ole saavutatav, aga me saame anda ise oma eeskuju ja teadmistega inimestele võimaluse kaaluda, kas tema igapäevades harjumused on talle head või mitte.

Heateo Sihtasutuse tugiportfelli kuuluv Terve Eesti Sihtasutus on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on lahendada koostöös tööandjatega Eesti kõige teravamaid terviseprobleeme. TESA peamiseks prioriteediks on olnud aidata kaasa HIV-epideemia peatamisele Eestis. HIV-ennetuse kõrvale on lisandunud alkoholiteemaline ennetusprogramm ja seminarid uimastite teemal. Eesmärgi elluviimiseks viiakse töökohtades läbi ennetusprogramme ning koolitusi. Lisaks koordineerib sihtasutus koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tööd. TESA algatas koos partneritega sotsiaalse liikumise „Joome poole vähem” eesmärgiga vähendada alkoholi liigtarbimisest tingitud kahjusid individuaalsel tasandil.

Tartus tegutsev Eesti esimene sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU kutsub kandideerima inkubatsiooniprogrammi! Kandideerima on oodatud juba tegutsevad MTÜ-d ja sihtasutused, kes lahendavad mõnd ühiskondlikku probleemi ja soovivad saada isemajandavateks ning jätkusuutlikeks sotsiaalseteks ettevõteteks, ja tegevust alustavad juriidilised isikud, kellel on äriidee ja kes vajavad ettevõtte käivitamiseks soodsat keskkonda ning professionaalseid tugiteenuseid.

Kandideerimine 7-kuulisse, veebruaris algavasse inkubatsiooniprogrammi kestab 10. jaanuarini. Programm pakub osalejatele intensiivset tööstiili, ettevõtlusnõustamist, mentoreid, vajaduspõhised koolitusi ja seminare, osalist tööpinda Tartu südalinnas, ning põnevaid kaasinkubante ja toetavat kogukonda. Inkubatsiooniprogrammi kohta uuri lähemalt SEIKU kodulehelt!

Kõigile huvilistele toimub 7. jaanuaril kell 18.00 SEIKU inkubatsiooniprogrammi infoõhtu Domus Dorpatensise ruumides aadressil Raekoja plats 1/Ülikooli 7. Täpsema info saamiseks võta julgelt ühendust aadressil seiklus@seiku.ee ning lepi soovi korral kokku ka enda idee inkubatsiooni sobivuse testimiseks tasuta konsultatsiooniaeg. SEIKU toetab te head algatust – kandideerige julgelt, et koos luua kiiremini ning suuremaid muutuseid!”

Foto: ärileht.ee

Kolmekümnest ettevõtluskonkursil Ajujaht osalejast pääsesid kevadel ETV ekraanil jagatava peaauhinna nimel edasi võistlema kümme paremat.

Žürii liige, ärimees ja ka Heateo partner Heldur Meerits ütles pärast terve päev kestnud meeskondadega tutvumist ja pingelise otsustusprotsessi lõpule jõudes, et oli esimesest voorust) üllatunud.

“Paberi peal paistsid meeskonnad väga lahjad, aga kui inimestega kohtuda, siis tundusid mõned asjad päris head. Siin oli terve hulk projekte mis reaalselt tegutsevad, millel on kliente ja mis on arengus kaugele jõudnud. Edasisaanute puhul meil liiga selgeid kriteeriume ei olnud, aga ikkagi huvitav idee ja mõnele elulisele probleemile lahenduse pakkumine olid need olulised asjad, millest lähtusime.”

Meeritsa sõnul tundusid pitch‘ijad võrreldes eelmise aastaga olevat palju kogenenumad.

“Ma kiidaks Khis vanne, tundub, et need sellid teavad, mis nad teevad. Me mingil hetkel mõtlesime, et asi on neil ehk liigagi valmis, aga tundub, et arenguruumi siiski on. Teisalt, nende hulgast, kes ei pääsenud edasi, meeldis mulle näiteks koormarihma kerimise leiutis. Hästi lihtne ja praktiline asi, mis lahendasks reaalset probleemi,” rääkis Meerits.

Kuigi ükski edasijõudnud idee ametlikult sotsiaalse ettevõtluse kategooriasse ei liigitu, on mitme finalisti äriitee ikkagi väiksemal või suuremal määral sotsiaalse alatooniga. Seega jälgib ka Heategu põnevusega nende edasist käekäiku.

Poolfinalistide hulka valiti:

3D Treatment Systems
Tihti ütleb klient pärast massaazi: “Miks mul alati pärast massaazi hakkab kael ja pea valutama?” Põhjus on selles, et kõikidel massaazilaudadel on peatugi jäigalt fikseeritud, see ei liigu. Kui teha massaazi, siis koguneb pinge kaela, põhjustades kaela- ja peavalusid.
Lahenduseks disainime 3D-lt (pikisuunas, paremale-vasakule, üles-alla) liikuva peatoega massaazilaua. Kui nüüd teha masssaazi, siis koos peatoe liikumisega läheb pinge kehast välja, see hajub. Peatoe kerge liikumine tekitab väga mõnusa lõõgastustunde. Oled nagu… merelaine peal!. Laualt tõustes on kael ja keha pingevabad.
Meie eesmärgiks on muuta massaazilaudade kontseptsiooni terves maailmas! Muudame praegused tuimad lauad meeldivalt liikuvaks ning sellel tehtava teraapia ja massaazi efektiivsemaks, ohutumaks ning mõnusamaks! Idee autor ning meeskonna juht on pikaaegsete kogemustega taastusravi spetsialist Martin Toht.

Eluring
Eluringi käevõru mõõdab pulssi, liikumist ja kehatemperatuuri vanuri randmelt. Kui vanaema või vanaisa kukub või tal hakkab paha, teatab Eluring sellest nutitelefoni kaudu meie “targale” monitooringukeskusele, mis – sõltuvalt olukorra tõsidusest – edastab info perele, naabrile või kiirabile. Mobiilne tervishoid on juba praegu globaalselt miljardi dollari tööstus ja lähema kolme aasta jooksul peaks see Gartneri hinnangul kolmekordistuma. Hetkel moodustavad sellest enamuse teenused aktiivsetele noortele, kes tahavad jälgida oma keha reaktsioone näiteks hommikusel sörkjooksul, samas kui vanuritele pakutakse siiani võimalust terviserikke korral vaid hädaabi kutse saata. Me muretseme oma vanaemade ja vanaisade pärast, aga meil ei ole võimalust ega aega neid iga päeva külastada. Eluring annab meie lähedaste tervisest pideva ülevaate kaudu kindlustunde, et nendega on kõik korras ja nad saavad vajadusel kiirelt abi.

GoWorkaBit
GoWorkaBit on lahendus kõigile neile, kes soovivad oma põhitegemiste kõrvalt aeg ajalt lühiajalist lisatööd teha. Ja loomulikult sellega ka lisaraha teenida. Tudengid, vabakutselised, graafiku alusel töötavad inimesed ja väikelastega kodus olevad vanemad – GoWorkaBit pakub paindlikku lisatöö tegemise võimalust. Võimalust teenida lisaraha, proovida end uutes rollides, näha kuidas erinevad ettevõtted töötavad ja ehk leida ka endale unistuste töö ja tiim. Ettevõtted leiavad meie kaudu kiiresti asendustöötaja või lisatööjõu lühiajalise töö tegemiseks. Lähem infowww.goworkabit.com  ja meie facebooki lehel: www.facebook.com/goworkabit

Katus.eu
Katus.eu on arhitektuurikaubamaja. Teisisõnu keskkond, mille kaudu saab inimene osta endale tuntud arhitekti poolt projekteeritud tüüpmaja, millele annavad kvaliteedi ja mille ehitavad valmis tuntud kodumaised ettevõtted. Meie eesmärk on pakkuda ilusat, moodsat ja säästlikku elukeskkonda soodsalt, tegemata samas hinnaalandust ehituskvaliteedis. Selleks seome tervikuks juhtivate arhitektide ja usaldusväärsete majatootjate kogemused ja teadmised. Leiame, et säästlikku mõtteviisi peab lisaks progressiivsetele tehnoloogiatele toetama ka innovaatiline arhitektuur. Vaata täpsemalt www.katus.eu

Khis vannid
Khis disainvannid on termotöödeldud puidust. Puitdetailide vahel paiknevad spetsiaalselt Khisi poolt profileeritud sertifikaati omavad kummist tihendid, mis annavad vannile veepidavuse igas olukorras. Khis teeb puidust vannid kasutajasõbralikumaks kemikaale kasutamata! www.khisbath.com

Live On Screen
“Live on Screen” on rahvusvaheline üritustesari, mis toob maailmatasemel DJ’d otseülekandes mitmekümnetesse ööklubidesse üle kogu Euroopa. See on uue ajastu meelelahutussündmus, mis kaotab ära riigipiirid ja läbi suurte ekraanide jagavad klubilised koospidutsemise energiat täiesti uues mõõtmes! Lisaks DJ’le nähakse reaalajas ka erinevate klubide rahvast, keda kõiki ühendab sama hetk, sama muusika ja samasugune peomeeleolu, mis läbi mitmekordistumise võimendub enneolematuks elamuseks. Oma ettevõtmisega plaanime kaasa aidata ka Eesti muusika ja DJ ekspordile.

Mimmi
Mimmi on 21. sajandi mänguasi, kes räägib muinasjutte ning aitab lapsel unne jääda.

MyOwnSheep
Interaktiivne veebikeskkond, mis pakub suurlinna inimesele võimaluse omada päris lammast, kelle elus kaasa lüüa. Lambad elavad oma loomulikus keskkonnas Murese lambakasvatustalus (www.murese.ee). Virtuaalne Lambafarm on lahendus linnainimesele, kes armastab loomi, kuid kellel puudub võimalus minna maale ja neid oma silmaga näha ja käega katsuda. Keskkond on loodud pakkumaks võimalust oma loomal silma peal hoida ning tema eest hoolitseda ilma arvuti tagant tõusmata. Keskkonna kasutaja saab jälgida oma talle sirgumist lambaks – vaadata erinevaid videosid oma hoolealusest, looma päevateekonda kaardilt, anda talle lisasööta jpm. Näiteks on võimalik luua ka sild läbi Skype’i – andes võimaluse oma lambaga ka silmast-silma suhelda. Ei puudu ka võistlusmoment – kõik loomaomanikud saavad omavahel mõõtu võtta, kelle loom on kõige armsam, õnnelikum või kõige kiiremini kasvav. Valminud keskkond on inglisekeelne ja suunatud esialgu urbaniseerinud suurlinnades elavatele peredele ja üksikisikutele Euroopas. Vastavalt karja kasvule ja/või teistesse taludesse laienemisega plaanime laieneda ka muudele kontinentidele. Keskkond on kättesaadav ka android-süsteemides, sest “Tulevikulammas on telefonis!”

Photophing
Võimaldame imelihtsalt ühendada toodet/teenust tutvustavad pildid üheks ühtseks tuuriks ja seda internetis seejärel presenteerida. Klient saab müüdavast tootest või teenusest detailse ülevaate ja põhjaliku info. Täiendav info ja toote demo on saadaval meie veebilehel http://www.photofing.com

Timber Diameter
Mobiiltelefoni rakendus puidu mõõtmiseks nii riidas kui palgi kaupa. Rakendus võimaldab hoida kokku aega ning säilitada tulemused fotode kujul. www.timberdiameter.com

Terve Eesti Sihtasutus on 2006. aastal asutatud sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on tööandjate kaasabil edendada Eesti elanike tervisekäitumist. Meie tegevused seostuvad suurimate rahvatervise väljakutsetega, näiteks alkoholiga seotud kahjude ja sõltuvuste vähendamine ning HIV leviku ärahoidmine tavaelanikkonna seas. 2013. aasta sügiseks oleme koolitanud üle 12 700 inimese ning  teavituskampaaniatega oleme jõudnud umbes 25 000 inimese töökohani.

Terve Eesti Sihtasutus soovib teha läbi olulist arenguhüpet ja otsib oma meeskonda uut

TEGEVJUHTI

Sinu tööülesanneteks on:

• Terve Eesti Sihtasutuse ärimudeli arendamine, organisatsiooni elujõulisuse suurendamine ja ühiskondliku mõju kasvatamine läbi sotsiaalse ettevõtluse.
• Ennetusprogrammide ja koolituste müük tööandjatele.
• Uute liikmete kaasamine ärisektori tervisekoalitsiooni, koalitsiooni tegevuse arendamine ja koordineerimine.
• Terve Eesti Sihtasutuse majandustegevuse juhtimine ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine.
• Terve Eesti Sihtasutusega seotud meeskonna ning võrgustiku arendamine ja juhtimine.
• Aktiivse rahvatervise-teemalise diskussiooni tekitamine ühiskonnas ja kõneisikuks olemine.
• Riikliku rahvatervise poliitika kujundamises osalemine.

Ootame Sind kandideerima, kui Sul on eelnev kogemus inimeste ja finantside juhtimisel. Kasuks tuleb varasem kokkupuude rahvatervise  ja sotsiaalse ettevõtluse valdkonna või mittetulundussektoriga. Sind iseloomustavad strateegiline mõtlemine, üldistusvõime ning ladus ja veenev suhtlemisstiil. Sa oled iseseisev, pühendunud terviseteemade lahendamisele  ning eeskujuks teistele isiklikus tervisekäitumises. Terve Eesti juhina on Sul kõrge sisemine motivatsioon, oled julge otsustaja, loov ja kaasav eestvedaja. Sihtasutuse eesmärke aitab ellu viia, kui mõistad ettevõtlust ja oskad pidada dialoogi ettevõtjatega.  Töö eeldab Sinult suurepärast eesti ja inglise keele oskust ning head vene keele oskust kõnes. 

Omalt poolt pakume Sulle:

• Suurt väljakutset Eesti ühiskonna tõsiseima probleemi (nõrk rahvatervis) lahendamisel.
• Võimalust end arendada, töötades koos tugevate partnerite ja oma ala juhtivatest ekspertidest koostatud tiimiga.
• Häid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks.
• Väärikat tasupaketti.

Töö maht on 40 töötundi nädalas, tööaeg on paindlik. Töölepingu võiksime sõlmida alates 6.01.2014. a.

Kandideerimiseks sisesta  palun CV ja motivatsioonikiri Fontese Talendipanka http://www.fontes.ee/talendipank hiljemalt 18. novembriks.

Lisainfo: Agne Tamm, 56 909 722, agne@heategu.ee

Heategu aitab ka sel aastal äriideede konkursil Ajujaht sotsiaalsetel äriplaanidel võrsuda.  Täna selgus seekordse kurssi 100 parimat ideed. Sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas pääses parimate sekka suisa 6 ideed!

Nende 100 idee seast valib žürii 2. ja 3. novembril 40 edasisaajat, kes hakkavad konkureerima pääsu eest 8 hulgas telesaatesse.

Tutvu sotsiaalsete äriideede lühikokkuvõtetega:

Õmbluskohvik

Tallinna Kalamajas asub moe- ja käsitööhuvilistele loodud elustiilikohvik, mis toimib suurepärase töökeskkonnana pakkudes oma klientidele rendiks kõikvõimalikke tööpindu, õmblustarvikuid ja -masinaid.

Isamaaline Inkasso

Isamaalise Inkasso teenuse pakkumine lastevanematele, kelle laste suhtes on elatise asjades jõustunud kohtulahendite täitmine riigi poolt pakutavas täitemenetluses osutunud äärmiselt ebaefektiivseks.

Ava ja Avasta

Eesmärk on luua lauamängude seeria, mille eesmärk on aidata mängijatel avastada iseenda ja oma kaaslaste erinevaid külgi, mis omakorda aitab kaasa turvaliste, lähedaste suhete loomisele ja hoidmisele.

Spordiabi

Spordiabi on ühisrahastusplatvorm, kus ettevõtjad ja inimesed saavad toetada oma lemmik spordiüritust või -sportlast Eestis.

Learn to Inspire

Kõik mida vajad selleks, et astuda lavale ja innustada noori tegutsema. Ülemaailmne videokursus päriselu näidete, strateegiate ja tööriistadega noorte ettevõtlikkuse seminaride läbiviijatele.

Südamlik Sotsiaalne Restoran

Pakkuda vaestele inimestele odavat tervislikku toitu, kutsuda isolatsiooni sattunud inimesi kodust välja, päästa äraviskamisele minevat toitu, pakkuda koolitust neile, kel tööturul raske konkureerida.

 Milline idee Sind kõige rohkem kõnetab?