Arhiiv ‘Sotsiaalne ettevõtlus’ rubriigi jaoks

Hiljuti saime lugeda toredat uudist, et Uuskasutuskeskus toeatab 2015 aastal Kiusamisvaba Kooli algatust 20 000 Euroga. Pirkko uuris Katriin Jüriskalt, Uuskasutuskeskuse tegevjuhilt, kuidas Uuskasutuskeskusel täna läheb!

Kuidas siis UKil täna läheb? 

Uuskasutuskeskusel läheb täna väga hästi! Oleme avanud viimaste aastatega kuus keskust üle Eesti, nendest kolm Tallinnas, üks Tartus, Pärnus ja Paides. Tahame jõuda selleni, et uuskasutamine on kõikide Eesti inimeste jaoks loomulik ja igapäevane. Selleks on vaja kahte asja, esiteks peame olema oma kauplustega kliendile lähedal ja teise ringi tooted peavad kvaliteedilt suutma konkureerida odavate uustoodetega. Selle nimel jätkame uute pindade otsinguid ja oleme hästi aktiivsed annetuste kogumisel.

Just praegu on meil käimas ka kevadkampaania „Ära viska asjata ära“, mille raames asuvad meie kogumiskonteinerid kuni mai lõpuni suuremate keskuste juures – Tallinnas Rocca al Mare keskuse parklas ja Pirita Linnavalitsuse parklas, Tartus Lõunakeskuse ees, Pärnus Port Arturi juures ja Paides Kultuurikeskuse parkimisplatsil. Konteinerid jäävad nendesse kohtadesse maikuu lõpuni ning annetusi võtame vastu nädalavahetustel.

Katriin, sina oled UKi juhtinud viimased 6 aastat. Mis on selle ajaga muutunud-juhtunud? 

Uuskasutuskeskusel täitus eelmisel aastal kümnes tegutsemisaasta. Selle dekaadi jooksul on Uuskasutuskeskus muutunud Eesti esimesest sotsiaalsest ettevõttest tänaseks edukaimaks sotsiaalseks ettevõtteks. Meie tee ei ole olnud ilma käänudeta – selle aja sisse jääb ka väljatulek sulgemisohust ja pankrotist. Just sel aastal oleme tervendamiskava järgselt saanud ühele poole pankrotiaegsete võlgade likvideerimisega ja võime selle etapi edukalt lõpetatuks nimetada.

Viimase kuue aastaga oleme muutnud uuskasutamise ja asjade äraandmise Eestis oluliselt kliendisõbralikumaks ja lihtsamaks. Eelmisel aastal näiteks külastati meie keskusi veidi rohkem kui 800 000 korral ning sooritati ligi 250 000 ostu. Annetusi oli rekordilised 42 000.  Selle tulemusel ulatus meie käive ligi miljoni euroni.

Sotsiaalse ettevõttena on teie DNA-s alusest peale olnud teenitud kasumi investeerimine ühiskonna heaks. Kuidas on selle aja jooksul muutunud teie toetustegevused?

Uuskasutuskeskus on ellu kutsutud keskkonnaorganisatsioonina, mille eesmärk on kasutuskõlblike asjade tagasi ringlusesse saatmine. Algusaastatel tegime aktiivset hariduslikku tööd just kooliõpilaste hulgas. Andsime välja trükiseid ning korraldasime ekskursioone nii Uuskasutuskeskusesse kui ka prügimäele. Sel hetkel kui keskendusime organisatsiooni eluleaitamisele jäid hariduslikud tegevused tagaplaanile.

Viimased aastad oleme jälle aktiivselt otsinud õiget viisi, kuhu ja kuidas Uuskasutuskeskuse kasum suunata. Kuna meie põhitegevus ehk asjade vastuvõtt ja ringlusesse suunamine on olemuslikult keskkonda säästev tegevus, siis soovime müügist teenitud tuluga mõjutada ja kaasa rääkida ka oluliste sotsiaalsete probleemide lahendamise juures. Meie jaoks on oluline toetuse võimalikult suur ja mõõdetav mõju ning haakumine Uuskasutuskeskuse väärtuste ja annetajate ootustega.

Miks te otsustasite toetada just Kiusamisvaba kooli algatust?

KiVa programm on just selline algatus, mille järele on suur vajadus ning mille tõenduspõhisus muudab programmi mõju hästi hinnatavaks. Heateo SA portfelliorganisatsioonina on meil tõsine soov ja tahe panustada Heateo SA tegevusse ja uutesse portfelliorganisatsioonidesse tagasi, sest nii UK algusaastatel kui ka pankrotiperioodil on Heateol olnud oluline roll Uuskasutuskeskuse püsimajäämisel. Näeme selgelt, et Heateost väljakasvanud, omatulu teenival ja edukal sotsiaalsel algatusel nagu UK, on vastutus ja kohustus toetada Heategu  ja anda oma panus järgmise organisatsiooni tugevale arengule.

Loe ka lühiintervjuud Katriiniga KiVa uudiskirjast

Uue aasta alguses on hea öelda, et Heateol läheb hästi. Meie tiim on tugev ja kui eelmise aasta lõpus lugesime üles oma peamised tegevused ja nendesse panustanud inimesed, siis selgus, et neid inimesi on üle 200 ja organisatsioone erinevatest sektoritest enam kui 30.

Heategu astus eelmisel aastal suure sammu edasi avaliku sektoriga partnerluses. Seda nii läbi Sotsiaalse Innovatsiooni suuna tegevuste, läbi avalikku sektorit aktiivselt kaasava investeerimismudeli Ühiskondliku mõju osakute käivitamise kui ka esimese riigiga koos käivitatud algatuse ehk SPIN programmi ettevalmistamise. Me oleme selle protsessi käigus palju õppinud ja väga tänulikud pühendunud inimestele erinevatest ministeeriumitest, keda me sellel teel kohtasime.

Uuel aastal kõnetame riigi kõrval jälle tugevamalt ka erasektorit. Ühiskondliku mõju osakute mudeli töö käib täie hooga ja kaugel ei ole see hetk kui me hakkame aktiivselt vestlema investoritega. Probleemvaldkondade uuring on lõpufaasis ja käimas on võimalike teenusepakkujate kaardistamine. Samuti oleme alustanud mudeli juriidilise vormi väljatöötamisega. Esimene ring investorite huvi testimiseks on tehtud ja kevadel plaanime lauale panna juba konkreetsema pakkumise.

Valminud on uus analüüs Eesti sotsiaalsete probleemide kohta, millele tuginedes hakkame senisest hoogsamalt pakkuma nõustamisteenust nii eraettevõtetele kui riigiasutustele. Meie eesmärk on toetada uute mõjupõhiste algatuste sündi. Selleks kaardistame huvitatud algataja ressursid ja rakendame neid uuritud lahenduste elluviimiseks nii, et nende positiivne ühiskondlik mõju oleks võimalikult suur.

Portfelliorganisatsioonide suunal töötame selle kallal, et valida välja algatused, keda me järgmistel aastatel jõuliselt toetame, selleks et fookuses olevad organisatsioonid saaksid koostööst tugeva tõuke arenguks. Uuel aastal plaanime kaasata rohkem inimesi strateegiliste vabatahtlikena portfelliorganisatsioonide mõju ja võimekuse kasvatamisesse.

Heateo unistusele kasvada juhtivaks ühismõju laboriks ja tuua kokku riigi, erasektori ja vabaühenduste kõige ägedamad tegijad, on pandud tugev alus. Meil on hea meel käia seda teed koos teiega ja me oleme teie panuse eest väga tänulikud!

Victor Hugo on öelnud  „There is nothing more powerful than an idea whose time has come“ ja meil on tunne, et see lause räägib natuke ka meist. Keeruliste otsingute aeg on mööda saamas ja me vaatame julgelt tulevikku. Koos teiega! Aitäh!

Kaheksa kuud, kaheksa vabaühendust, seitseteist ametnikku Sotsiaalministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, kaks teenusedisainerit, seitse töötuba ja 3 seminari, teenusedisainerite konsultatsioonid, viisteistkümmend teenusedisaini tööpõhja, tuhatkond post-it märkmepaberit.

22. jaanuaril toimus 8 kuud kestnud teenusedisaini programmi lõpuseminar, kus jagasime kogemusi ning võtsime kokku, mis nende kuude jooksul oli meeskondades toimunud, kuhu jõutud ja mis edasi. Kõigil meeskondadel on olnud samad teenusedisaini tööriistad, kuid iga meeskond ning tulemused on oma nägu ning kõigil oma lugu.

Teenusedisaini programmi eesmärk on rajada koosloome raamistik ametnikele ning vabaühendustele, et muuta avalikke teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks.
Läbi selle ollakse tulevikus veelgi võimekamad ja nutikamad teenuste kujundajad, mis tähendab kvaliteetsemaid, kliendikesksemaid ja ressursisäästlikumaid lahendusi.

Heategu on alustanud programmi analüüsimisega, et koondada programmi tulemused ning soovitused sarnaste koosloome programmide elluviimiseks. Kokkuvõtteks saab aga öelda, et kõige tänuväärsem tulemus on ametnike ja vabaühenduste vahelise koostöö ja suhtluse kvaliteedihüpe ning selgem ja kliendikesksem nägemus teenusest, mille tulemused kajastuvad nii uutes teenusekirjeldustes, olemasolevate täiendustest, uutes kokkulepetes kui ka edasistes arenguplaanides. Ega pilootprogrammiga teenused nö „valmis“ saanud, töö käib edasi.

Programmis osalenud tiimide nimekiri

Neli Heateo portfelliorganisatsiooni:

• MTÜ Abikäsi – erivajadustega inimeste tööhõive, sh erivajadustega inimeste väljaõpe, töökeskus, tööturule vahendamine; + Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi Tööturu osakond
• SOS Lasteküla Eesti Ühing – peretugevdamisprogramm vähekindlustatud peredele; + Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede osakond, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
• SA Kiusamise Vastu – kiusamisvaba haridustee; + Haridus- ja Teadusministeeriumi Üldharidusosakond ja Koolivõrgu osakond ja Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Lastekaitseliit, TORE, Õiguskantsleri laste õiguste büroo
• Noored Kooli – õpetaja-ja liidrioskuste programm noortele õpetajatele; + Haridus- ja Teadusministeeriumi Õpetaja osakond

Neli vabaühendust Sotsiaalministeeriumi ettepanekul:

• MTÜ Eluliin – inimkaubandusohvritele suunatud nõustamisteenused ja varjupaigateenus; + Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakond, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa
• Tähtvere Avatud Naistekeskus – nõustamisteenused ja varjupaigateenus lähisuhtevägivalla ohvritele ning ohvrite lastele; + Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakond,
• Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir – raske-ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus; + Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede osakond
• SA Autistika – täiskasvanud autistide päevakeskus.+ Sotsiaalministeeriumi Hoolekande osakond, Sotsiaalkindlustusamet

Teenusedisaini programmi juhtis Merlin Sepp, kes osales ka protsessi jooksul kahe tiimi töös.
Protsessi juhtisid auhinnatud teenusedisainerid Jannus Jaska ja Hannes Seeberg ning kaasa aitasid Heateo portfellijuhid (Anna Karolin, Pirkko Valge) ja vabatahtlikud Kaie Kotov, Rasmus Pedanik. Kõik osalejad said ka siseministri allkirjastatud tunnustuse-tunnistuse.

Sotsiaalset innovatsiooni arendame koostöös Siseministeeriumiga ning Sotsiaalministeeriumiga.

Jaanuarist liitus Heateo tiimiga Teele Raun, kes tegeleb ühiskondliku mõju osakute käivitamisega Eestis. Uurisime Teelelt, kust ta tuleb ja kuhu me koos läheme.

Räägi natuke oma taustast ja endast

Hästi lühidalt kokku võttes – olen ettevõtja pisikuga maailmaparandaja, kes usub, et sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomine saab käia käsikäes. Ühest küljest on siinkohal olulist rolli mänginud mu perekond, kus võib öelda, et kõikidel on  tugev sotsiaalne närv  ja õiglustunne.

Analüütiline mõttelaad viis mind aga Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Õpingute ajal tegelesin ka vabatahtlikuna Euroopa suurima tehnikatudengite kogu juures, kus korraldasime projekte ja koolitusüritusi noorte maailmapildi ja oskuste arendamiseks.

Peale õpinguid liikusin erasektorrisse, kus tegelesin äriarenduse ning vastutustundliku ettevõtluse printsiipide rakendamisega. Möödunud aastal õppisin juhtimist Vlerick Business School’is Belgias, kust sain innustust otsida viise, kuidas äri- ja mittetulundussektorit üksteisele lähemale tuua.

Vabal ajal meeldib mulle ujuda ja looduses uidata. Pea puhtaks saamiseks ja inspiratsiooni ammutamiseks marsin suviti mägedesse. Eriti armsaks on sihtkohtade mõttes saanud Sloveenia ja Itaalia. Tavaliselt on suve lõpuks matkamisest isu täis, aga kuskil detsembris hakkan jälle sügelema ja plaani pidama hakkama järgmise sihtkoha osas.

Mis sind Heateo juurde tõi?

Heateo juurde tõi mind tegelikult juhus. Aga nagu Louis Pasteur juba ütles, siis juhus soosib ettevalmistunud meeli. Mul oli üks projekti mõte sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas, mille osas Marisega rääkima sattusin. Saime aru, et meil on ühiskondliku mõju loomise osas mitmes aspektis sarnaseid huvid ning väärtushinnangud.

Mind paelus Heateo juures just see, et siin ei tegutseta eraldiseisvalt, vaid tuuakse kolm sektorit – avalik, era- ja mittetulundussektor – kokku ning luuakse väärtust läbi koosmõju. Samuti meeldis mulle Heateo praktiline suunitlus muutuse loomisesse, nagu uute algatuste käivitamine ning ühiskondliku mõju osakute piloteerimine.

Milline on sinu ambitsioon Heateos?

Tegelen Heateos ühiskondliku mõju osakute (Social Impact Bond ehk SIB) piloteerimise ja arendamisega. SIBi näol on tegemist uudse investeerimismudeliga tõstmaks ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust sotsiaalvaldkonnas. Heategu käivitab Eestis 2015. aastal koostöös oma partnerite ja valdkonna ekspertidega pilootprojekti.

Arvan, et SIBi maaletoomine on julge samm – tegemist on siiski üsna uue ja kompleksse investeerimismudeliga, mille tõeline mõju avaldub alles peale pikemat perioodi. Samas on see samm aga ääretult oluline, et toimuks mõttemaailma muutus ühiskondlike probleemide efektiivse lahendamise osas. Usun ka, et suure mõju loomiseks on oluline erasektori efektiivne kaasamine ning näen, et antud mudel on ettevõtjatele heaks stiimuliks.

Mul on väga hea meel olla Heateo usinas meeskonnas ning panustada selle põneva algatuse käivitamisse!

Jaanuaris käis Heateos praktikal Anette Vetik. Tegemist on noore, üdini
positiivse ja produktiivse, neiuga, kes õpib Yorki Ülikoolis Inglismaal, kuid
hetkel teeb vahetusaastat Austraalias, Sydney Ülikoolis. 

Uurisime Anettelt, mis ajendas teda meie juurde tulema ja milliste mõtete ja emotsioonidegata ookeani taha naaseb.

Miks sa tahtsid just Heateo Sihtasutusse praktikale tulla?

Ma soovisin tulla Heateo Sihtasutusse praktikale, sest ma olin kuulnud ja lugenud väga huvitavate projektide ja MTÜ-de kohta, mida Heateo Sihtasutus on käivitanud, nõustanud ja toetanud.

Teiseks põhjuseks oli minu eriala valik. Ma õpin ülikoolis politoloogiat, majandust ja filosoofiat ning kodanikuühiskonna organisatsioonid ühendavad endas kolme erialaaine tahke – täpsemalt, poliitilise kapitali kaasamist ja suurendamist ühiskonnas, majanduslikku jätkusuutlikkust ja mõjupõhiseid investeeringuid,  ning usalduse hoidmist läbi eetilise käitumise. Samuti oli mulle tähtis saada vastused isiklikele küsimustele nagu “kas ma õpin enda jaoks õiget eriala?” ja “kuidas ma võiksin magistris spetsialiseeruda?”

Varem olen löönud kaasa Euroopa Maja projektides, korraldanud väitlusturniire ja õpetanud väitlemist nii põhi-, kesk- kui ka ülikooli tasemel, ning olnud ka vabatahtlik erinevatel üritustel – nii et kolmandaks praktikale tulemise põhjuseks oli soov kogeda, kuidas on võimalik panustada kodanikuühiskonda rakendades teisi oskusi.

Milline oli sinu kuu Heateos?

Praktika avas minu jaoks täiesti uue maailma. Terve ühiskontor oli täis väga inspireerivaid, tarku, motiveeritud, ja positiivseid inimesi, kelle seltskonnas oli huvitav ja mõnus tööd teha. Ma olen väga tänulik kaasheateolestale nende suhtumise eest minusse – nad võtsid mind kohe kui meeskonnaliiget mitte kui ajutist ja tundmatut praktikanti ja nad panustasid kõik, et minu kogemus oleks võimalikult mitmekülgne ja arendav. Selle tulemusena ma tundsin ennast väga mugavalt ja soovisin anda endast parima kõikidel ülesannete täitmisel. Samuti, ma ei olnud varem kunagi kontoris töötanud, vaid teeninud oma raha lauldes ja Kihnus ekskursioone tehes.  Seetõttu, ma arvan, et Telliskivi kontor, olles minu jaoks elu esimene, tõstis mu ootused tuleviku töökeskkonna ja kolleegide suhtes väga kõrgele.

Ma nautsin praktikat väga, sest kõik teemad ja ülesanded, millega mul oli võimalus tegeleda, pakkusid mulle huvi. Lõviosa minu tööst seisnes erinevate valdkondade sotsiaalsete kitsaskohtade kaardistamises ja uurimises, kuid mul oli võimalik osaleda ka SIBi (ühiskondliku mõju osakud) koosolekutel, kuulata Uuskasutuskeskuse strateegia nõupidamist ja samuti koos Keitiga ,,põllul käia”. Üheks minu lemmikkogemuseks oligi just kahes SPINi progammis osalevas koolis jalgpallitrennis kohal käimine ja treenerite tagasiside ja murekohtade analüüsimine.

Millised oleksid sinu soovitused teistele tudengitele?

Lisaks töökogemusele ning teadmistele kodanikuühiskonna toimimisest ja Eesti sotsiaalsetest probleemidest, õppisin ma kõige rohkem tegelikult iseenda kohta. Näiteks tekkis mul kindlam tunne, et see eriala, mida ma ülikoolis õpin ja mida ma naudin intellektuaalsel tasandil, pakub mulle ka praktikas palju rõõmu, motivatsiooni ja eneseteostust.

Ma soovitaksin kõigil üliõpilastel ja ka keskkooli abiturientidel katsetada ning proovida erinevaid töökohti erinevates sektorites, et tõeliselt mõista, mis tekitab neis rõõmsa ja täidetud tunde pärast 8-tunnist tööpäeva. Kui teile pakuvad huvi sotsiaalteadused ja nende rakendamine ühiskonna hüvanguks, kaasates nii era-,mittetulundus- kui ka avalikku sektorit, siis ärge kartke vabatahtlikuks kandideerida – mina kogusin ennast kuu aega enne kui julgesin juba ammu valmis kirjutatud e-maili Heateo Sihtasutuse poole teele saata, kuid minu jaoks suur julgustükk tasus ennast mõõtmatult ära!

Ühiskondliku mõju osakute käivitajad

2014.aastal võtsime endale ühe ambitsioonika eesmärgi – käivitada ühiskondliku mõju osakute „eestistamise“ protsess. Tegu on mastaapse, ühiskonna erinevaid osapooli ühendava algatusega, kus peamist rolli mängib koosmõju avaliku sektori, erainvestorite ja ka vabakonna vahel. Tänaseks oleme leidnud inimesed ja organisatsioonid, kes ideesse usuvad ja meid sellel teekonnal toetavad – seega algus on tehtud, koos teiega!

Kaasamõtlejad: Kai Liiva, Taavi Veskimägi, Kaido Veske, Margus Uudam, Tarmo Jüristo, Vaiko Tammeväli, Swedbanki privaatpanganduse töötajad, SIB idee maaletoojad Kaarel ja Risto Oja

Tegijad: Jaan, Riinu ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Annika, Hille ja Praxis

Partnerid: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Töötukassa, Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Toetajad: Eesti Arengufond ja Euroopa Komisjon

Aitäh, teie väärt panuse eest ühiskondliku mõju osakute mudeli kujundamisel!

Sotsiaalse innovatsiooni suuna kaasamõtlejad ja vedajad

2014 aasta jääb meelde kui sotsiaalse innovatsiooni aasta, kus käivitasime sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku, tulime välja blogiga novus.ee, korraldasime koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga sotsiaalse innovatsiooni konkursi, viisime ellu 8-kuulise teenusedisaini programmi, suvel olime Arvamusfestivalil väljas sotsiaalse innovatsiooni teemalavaga koos põnevate aruteludega.

Teenusedisaini pilootprojekti vedajad, osalised, partnerid – Jannus Jaska ja Hannes Seeberg, vabaühendused (MTÜ Eluliin, MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, SA Autistika), Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

SI võrgustiku liikmed: Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Tartu Ülikooli sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Domus Dorpatensis, Reach for Change, Disainikeskus. Ja Maiu Uus (analüütik), Kaie Kotov (Tartu Ülikooli doktorant), Piret Jeedas (MTÜ Ruumiloojad).

SI konkurssi algataja: Agu Laius ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Suuna vabatahtlikud: Kaarel Roosa, Kerli Onno, Anna Lindpere  – sotsiaalse innovatsiooni kommunikatsioon

Suuna toetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te lõite võimaluse tuua Sotsiaalse Innovatsiooni teema Eesti ühiskonnas suurema tähelepanu alla!

SPIN-programmi ettevalmistamise osalised

2014.aastal käivitasime uue noortele suunatud ja spordil põhineva sekkumisprogrammi SPIN! Valmistasime ette programmi mudeli ja erinevate sessioonide ülesehituse ja programmi mõju hindamise mudeli. Kujundasime SOS Lasteküla ja Kopli Noortekeskuse laste abiga programmi brändi ja valmistasime ette veebilehe ja sihtrühma noorte värbamise tegevused. Lõime programmi elluviimiseks vajaliku võrgustiku ja juhtimisstruktuuri. Värbasime ja valmistasime ette programmi sessioone läbiviivad treenerid ja abitreenerid ning sõlmisime kokkulepped programmi toimumiskohtadega.

Vabatahtlikud: Ly Kasvandik, Annegrete Johanson, Pille Teder, Anna Markina, Kristiina Treial, Snezana Stoljarova, Elina Kivinukk, Karin Öövel, Anni Rahula, Maria Vita, Martin Sookael, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu.

Partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgapalli Liit, FC Flora, FC Levadia, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Haridusamet, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus, Avatud Meele Instituut, ESTipp Ehte, Humanitaargümnaasium, Karjamaa Põhikool, Laagna Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium, Mahtra Põhikool, Merekalda Kool, Sina ja Mina Perekeskus.

Kaasaaitajad: Advokaadibüroo Borenius, SOS Lasteküla, Spring Advertising, Sportlyzer, Sportland, Nike, Klick Eesti, Fifaa, Tamrex, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis

Toetajad: Briti Kaubandus-Tööstuskoda, Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda

Suurtoetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te olete olnud meie kõrval ja andnud oma panuse selle aasta jooksul!

Meie portfelliorganisatsioonide sõbrad: Aitäh, et te panustate oluliste probleemide lahendamisse!

Aasta jooksul panustasime portfelliorganisatsioonide juhtimise, kommunikatsiooni ja rahastamise võimekuse kasvu! Kõige suurema arenguhüppe tegi Kiusamisvaba Kool, mis lõpetas edukalt pilootaasta. Sügisel liitus olemasoleva 17 KiVa kooliga veel 14 uut kooli. Koostöö ja suurema mõju saavutamiseks käivitati aasta lõpus koos teiste valdkonna organisatsioonidega liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest.

Uuskasutuskeskus ja Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda – Aitäh, et toetate Kiusamisvaba Kooli arengut!

Fontes PMP – Aitäh, SA Noored Kooli, Uuskasutuskeskuse, SA Terve Eesti, Heateo SA toetamise eest inimeste ja nende arendamisega seotud küsimustes!

Kristel Voltenberg ja Eesti Advokatuur  – Aitäh, et olete valmis meie ja meie portfelliorganisatsioonide tegemisi jätkuvalt juriidilise nõuga toetama!

Advokaadibüroo Aivar Pilv – Heateo SA nõustamise eest!

Advokaadibüroo Borenius – Programmi SPIN nõustamise eest!

Advokaadibüroo Sorainen ning Advokatuuribüroo Lentsius & CASUS – SA Terve Eesti nõustamise eest!

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co – Noored Kooli nõustamise eest!

Bloom Design – Aitäh, et aitasite kaasa Sotsiaalse innovatsiooni teemalise sõnumite koostamisse ja kujundamisse ja Noored Kooli tegemistesse!

EMOR ja Kaidi Kandla – Aitäh, et aitasite kaasa Eesti Lasterikaste Perede Liidu tegemistele!

Heateo laiendatud pere: Aitäh, et meid suunate, julgustate ja toetate!

Nõukogu – Taavi Jakobson, Artur Taevere, Hannes Tamjärv, Külli Lilleorg, Margus Rink, Armin Kõomägi, Tarmo Jüristo, Priit Mikelsaar, Jaan Puusaag, Vaiko Tammeväli

Partnerid – Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Kristi Liiva, Katrin Saali Saul, Armin Kõomägi, Karmen Palts, Maarja Oviir-Neivelt, Tiina Mõis

Toetajad – Swedbank AS, Krimelte OÜ, Fontes PMP OÜ, Biomarket OÜ, Paks Tuvi OÜ, Uuskasutuskeskus MTÜ

Aitäh teile kõigile, et olete osaks muutustest!

Heateo SA avab oma uksed kahele vabatahtlikule kommunikatsioonispetsialistile.

Miks siit edasi lugeda? (Loe: Mida pakume?)

Meiepoolse gourmet assortii võib jagada kolme käiku:

• Toome Sind sotsiaalse innovatsiooni maailma, kus tutvud sealsete lainete lööjatega.
• Meiega koos on sul võimalik kaasa aidata tõenduspõhisele ühiskonnaprobleemide lahendamisele.
• Ja noh, tegelikult saad Sa päris lahedate inimestega koos töötada (see on üsna haruldane).

Kuidas saaksid panustada?

Hetkel on laual 2 suuremat suunda – Sotsiaalse Innovatsiooni arengusuund ning Heateo sise- ja kogukonnasuhtlus. Nendes valdkondades on huvi korral võimalus osaleda kommunikatsiooni sõnalise ja illustratiivse kuvandi loomises, viia läbi intervjuusid ja suhelda erinevate valdkondade ekspertidega, kirjutada olulistest ühiskondlikest teemadest ning disainida ja töödelda sellekohaseid tekste.

Panustamise maht ja graafik on paindlik .

Mis teeb sind lahedaks?

Meie meelest see, et sa oled sina ise! Milline sa meie meelest oled? Põhimõtteliselt:

• Hea õigekirja oskusega
• Atraktiivse kirjaliku eneseväljendusega
• Tundliku uudisväärtuse haistmisega

Tundsid ennast sellest kõigest puudutatuna? Tekkinud emotsioone saad reflekteerida SIIN asuva ankeedi kaudu.
Palun tee seda hiljemalt 12. jaanuariks (2015).

Tekkinud küsimused, joonistused ja mõtted võib edastada meie arendus- ja kommunikatsioonijuhile Kaspar Kelderile aadressil: kaspar@heategu.ee

Sarnaselt äriettevõtetele soovivad ka vabaühendused pakkuda oma klientidele võimalikult kvaliteetseid ja tõhusaid teenuseid. Selle eesmärgi toetamiseks alustas Heategu koostöös Siseministeeriumi ja professionaalsete teenusedisaineritega pilootprogrammi, mille eesmärk on vabaühenduste ja riigi ühise töö tulemusena välja töötada uued kliendikesksed avalikud teenused ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti.

Heateo vabatahtlik Kerli Onno kohtus meie hea partneri ja ühe projekti elluviija, teenusedisaineri Jannus Jaskaga, et teda paremini tundma õppida ja teenusedisaini olemuse ja eesmärkide kohta uurida.

Kas olen õigel teel väites, et teenusedisaini puhul on tegemist küllaltki uue nähtusega? Mida see endast täpsemalt kujutab?

Iseenesest pole siin midagi murranguliselt uut, sest ka mõnikümmend aastat tagasi räägiti teeninduse arendamisest. Sedavõrd, kuidas teenusmajanduse osakaal SKP’s tõuseb, laieneb ka arusaam teenuse arendamise võimalustest. Teenusedisain on mõistena meil tõepoolest uuem nähtus. Sõna „disain“ viitab mingisuguse asja parendamisele, ilusamaks või mugavamaks muutmisele ja väärtuse tõstmisele. Nende väljendite kaudu võib kirjeldada ka teenusedisaini – teenuse parendamine ja kvaliteedi tõstmine, kasutades selleks disainiprotsessile omast metodoloogiat. Teenusedisain erineb tavalisest teeninduse arendusest oma avatuma lähenemise poolest.

Minu lähenemisviisi teenusedisainerina saab kirjeldada kui inimesekeskset – eesmärk on luua just kliendi vaatepunktist maksimaalselt väärtuslik teenus. Selle eeldus on kliendi (ka varjatud) vajaduste märkamine ja motivatsiooni mõistmine. Mõistes tervikpilti ja rakendades loovust, võime kujundada tooteid ja teenuseid, mida klient ei oska täna veel tahtagi. Reaktsioon “just seda ma vajasingi!” on märk edukast teenusedisainist.

Kuidas sattusid sina teenusedisaini ja mis sind inspireerib sellega tegelema?

Jõudsin teenusedisaini valdkonda läbi praktika – olen reklaami ja meedia haridusega ning töötanud disainerina eri valdkondades 15 aastat.

Reklaaminduse fookuses on toodetele või teenustele uue, erutava kesta või loo meisterdamine ehk väärtuspakkumise juurde pookimine. Võttis natuke aega, kui ma aru sain, et minu jaoks on huvitavam tegeleda asjade sisemise väärtuse arendusega; et õõnsate asjade loomine õõnestab ka mind ennast. Hea indikaator toote või teenuse kvaliteedi kohta on see, kas tegijad ise soovitaks seda oma sõpradele. Kui inimesed on südamega asja juures, siis sünnivad ägedad asjad ja arened ka ise.

Kui idealistlikumalt rääkida, siis minu jaoks on oluline anda oma panus maailma paremaks paigaks muutmisse. Nutikamad tooted ja teenused aitavad meil elada paremat elu. Disainitööriistade kasutamine jätkusuutlike teenuste arendamiseks on minu jaoks praktiline viis panustada meid ümbritsevasse keskkonda.

Milline näeb välja teenusedisaini protsess?

Protsess on tegelikult küllaltki lihtne. Kõige aluseks on kliendile väärtuse pakkumine, seega on esmatähtis mõista kliendi konteksti. Kui see on selge, sünteesitakse mitmeid parendusettepanekuid, tehakse kiirelt ja odavalt prototüüpe ning kaasatakse kliente ideede valideerimiseks. Seejärel antakse viimane lihv teadmisega, et iga uue asja lansseerimine on tegelikult suur inimkatse – sellest tuleb osata õppida, et siis jälle parandamisega alustada.

Üks igapäevasemaid meetodeid teenusedisaineri tööriistakastis on kliendi teekonna kaardistus. See aitab näha organisatsiooni kokkupuudet kliendiga laiemas kontekstis. Näiteks lastearsti visiit algab teekonnana palju varem enne arsti kabinetis istumist – kõigepealt lepid kokku vastuvõtu, riietad oma lapse, kasutad ehk ühistransporti kohale ja tagasi koju jõudmiseks. Teenuse arendusel arvestame kogu protsessiga, et näha võimalusi teenuseinnovatsiooniks ja parandada kõike seda, mis asja sees olijale juba nähtamatuks muutunud on.

Milline on sinu kui disaineri roll selles protsessis?

Minu kui teenusedisaineri ülesanne on luua avatud ja neutraalne keskkond, kus tekib võimalus vaadata igapäevasele värske pilguga. Üks moodus selleks on olla nö süsteemset lapsemeelne, ärgitades küsima võimalikult palju miks-küsimusi: mis toimib, mis ei toimi, miks nii tehakse, miks seda üldse tehakse jne. Mina ju ei tea sotsiaalvaldkonnast paremini, kui eksperdid, kellega töötan – minu töö on anda inimestele tööriistad, millega murda mõtted kastist välja ja harutada lahti nö keeruliste probleemide puntra, mis organisatsioonidel tihti ees seisab. Seejärel kasutame tööriistu, mis aitavad valideerida uusi ideid ning neid süsteemselt testima ja rakendama hakata. Päeva lõpuks peab sündima uus kvaliteet ja tegevusplaan.

Oled Heateoga läbi viimas teenusedisaini pilootprojekti, mis on hetkel täies hoos. Mida see endast kujutab ja kuidas on seni läinud?

Hetkel osalevad teenusedisaini ja sotsiaalse innovatsiooni koolitusprogrammis kaheksa vabaühendust. Need on MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir ja SA Autistika.

Meie ülesanne on tõsta nende vabaühenduste disaini- ja innovatsioonivõimekuse taset. Osalevate vabaühenduste puhul on tegemist väga erinevates valdkondades tegutsevate organisatsioonidega (vt ka SI blogi), mis teeb ülesande eriti põnevaks.

Pilootprogrammi olulisus ja unikaalsus väljendub iseäranis hästi kolmanda ja avaliku sektori osapoolte koostöös. Riik ja vabaühendused istuvad ühise laua taga ja üritavad oma valdkonna teenuseid arendada, saades sealjuures aimu ka teise osapoole kontekstist.

Projektigruppidega tehtud vahekokkuvõte ja saadud tagasiside on olnud igati positiivne. Minu jaoks näitavad edukust olukorrad, kus tööprotsessi tulemusena on oma ala eksperdid avastanud midagi olulist ja inspireerivat. Kuigi alguses tundus protsess nii mõnelegi vette viskamisena, on minu hinnangul täna teisel pool lauda päris lootusrikkad näod – eks jaanuaris selgub tõde.

Millised on sinu plaanid teenusedisaini valdkonnas tulevikus?

Kuna hetkel käiva projekti puhul on tegemist pilootprogrammiga, siis õpime igal sammul. Loodan et saame siin õpitut rakendada tulevikus riigi ja vabaühenduste koostöö ja teenuseinnovatsiooni edendamisel.

Usun, et oleme võimelised teenusedisaini kontseptsiooni olulisust ja toimivust tõestama ka avalikus sektoris, riigi pakutavate teenuste puhul. Ühendkuningriigis on selles vallas suuri edusamme tehtud.  Täna on teeb nii mõnegi riigi teenuse puhul olukorra keeruliseks see, et teenusel puudub selge “omanik” ehk võimekas eestkõneleja – näiteks sellises keerulises valdkonnas nagu inimkaubandus. Ühendkuningriigis on gov.uk alla loonud eraldi digitaalsete teenuste ja teenusedisaini osakond, mille ülesandeks ongi hoida inimese vajadustest lähtuvat perspektiivi, suheldes kõigi ministeeriumidega. Disainerid korraldavad selle, et tuldaks kokku eri seotud osapooltega ametkondades ja uuritakse, kuidas saaks teenust lihtsaks ja efektiivseks muuta.

Eestis oleme küll väga digitaalsed, kuid mitte väga inimkesksed. Selles valdkonnas saaks palju ära teha ja rohkelt lisaväärtust luua!

Teist aastat Eestimaa südames peetud Arvamusfestival andis huvilistele võimaluse kaasa rääkida, jagada arvamusi ja arutleda neile olulisematel teemadel, sealhulgas vahetada mõtteid sotsiaalse innovatsiooni küsimustes. Üle 4000 külastajat kohale meelitanud arvamuspidu on nüüdseks läbi saanud ja on sobiv aeg üle vaadata arutelude kõige olulisemad ja meeldejäävamad mõtted Vabakonna lavalt ja laupäeval sotsiaalse innovatsiooni lavalt, kus arutleti sotsiaalse innovatsiooni olemuse, sotsiaalse ettevõtluse arengusuundade ja erinevate sektorite koostöövõimaluste üle.

Arutelu eriti heast heategevusest

Esimene arutelu leidis aset reedel Vabakonna laval ja oli seotud heategevusega Eesti ühiskonnas – mis takistab heategijal head teha? Vestluse juhatas sisse Heateo SA partneri Maarja Oviir-Neivelti välja toodud fakt, et kuigi Eesti näol on tegemist küllaltki noore riigiga, oleme siiski uuringute järgi üha sagedasemad heategijad. Tänu sellele arengule on inimesed ka teadlikumaks muutunud – Margus Saar osutas, et üha rohkem soovitakse teada, kes ja kuidas annetatud raha kulutavad. Seeläbi jõudsid arutelus osalejad olulise möödarääkimiseni ühiskonnas – kuigi keerulised probleemid vajavad heade ja professionaalsete töötajate panust, eeldab enamik annetajatest, et head tuleb kolmandas sektoris teha vabatahtlikult. Seetõttu jõuavad selgitamata ja saatanlikuks peetavad „tegevuskulud“ ka aeg-ajalt meediaveergudele. Samamoodi toodi arutelu käigus välja ka üldise usalduse probleem—inimesed tunnetavad ühiskondlikke probleeme, ent ei usalda ega tunne nendega tegelevaid algatusi.

Lahendusena pakuti välja, et annetuste kogumisest huvitatud vabaühendused peaksid oma tegevust põhjalikumalt selgitama ja kommunikeerima. Hea näitena toodi välja näiteks Pardiralli, mis tõmbas inimesi nii avameelse suhtluse kui ka väga ägeda turundusideega, või Hooandja, mis on väga edukalt suutnud sõnastada ja populariseerida väljendi „hoogu andma“.

Üles kerkis ka ettevõtete ja heategevusorganisatsioonide koostöö, mille puhul soovitati hoiduda nende vastandamisest—ei ole olemas „heategijaid“ ja „pahategijaid“ ning ettevõtete tegevusel võib olla ühiskonnale suur positiivne mõju. Ent selleks et ettevõtete ja vabasektori koosmõju oleks suurem, on ka üksteise huvidega arvestamine oluline.

Olgugi et heategevuse maine tõstmist peeti oluliseks, oli osalejatel raske enda tegevust heategevusena mõtestada—teen lihtsalt seda, mida õigeks pean. Samuti leiti, et ehk vajaks heategevuse mõiste uut sisu või vajaksime ühiskondlike probleemide lahendamisele hoopis teist mõistet kui heategevus.

Arutelust jäi tervikuna kajama mõte, et hea heategija võiks tegeleda sellega, millesse ta usub ja sellisel juhul ka olla oma tegevuses stabiilsem—püsiannetaja, koostööpartner või pikemaajalisem vabatahtlik. 

Ühiskondlikud probleemid – kõigi lahendada

Sotsiaalse innovatsiooni lava esimene arutelu keskendus sotsiaalprobleemide ja nende lahendamise vastutusele. Peamiselt arutleti teemal, kui palju peaksime pöörama tähelepanu ühiskondlike probleemide mõju hindamisele ja kas üldse peaksime ühiskondlikke probleeme tähtsuse alusel järjestama. Kõlama jäi siiski arvamus, et ühiskondlikud probleemid on niivõrd erinevad ja erineva tähtsusega väga paljudele osapooltele, et nende järjestamine olulisuse järjekorras ei ole mõistlik.

Samuti toodi välja erinevate sektorite koostöö olulisus – just nagu sotsiaalsete probleemide lahendamisel ei saa vaadata vaid äriettevõtete poole, ei saa vaadata ka ainuüksi riigi poole. Arutelu muutus küllaltki kirglikuks ja emotsionaalseks, kui jõudis poliitika ja ühiskondlike probleemide seotuse analüüsimiseni. Kuna valijaid kõnetavad pigem toetuseid puudutavad teemad ehk kellel kui palju toetusi tõstetakse, siis on ka poliitmaastikul kerge mööda vaadata sügavamatest sotsiaalsetest probleemidest, nt narkomaaniast või alkoholismist. Neid vaadeldakse ühiskonnas tihti kui kriminaal- või õiguskorra probleemidena, mitte sotsiaalprobleemidena. Teeme Ära algataja Eva Truuverk osutas, et oodatust suuremat rolli mängib kolmas sektor, kes koondab just neid probleeme lahendada soovivaid inimesi ja ressursse.

 Laupäevase teise arutelu käigus keskenduti ärisektori vastutusele sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Osalejad olid üldiselt ühel meelel, et eelkõige on ettevõtete vastutus teha vastutustundlikult oma põhitegevust. Nagu ka eelnevas arutelus välja toodi, siis sotsiaalsete probleemide lahendamist ei saa panna ärisektori kohustuseks, küll aga peaksid erinevad osapooled nende lahendamisel koostööd tegema. Enamasti oldi arvamusel, et ettevõtted peaksid panustama oma kompetentsi piires – tegelema teemadega, mis on nende äritegevusega seotud. Sealjuures jõuti üksmeelele, et eriti oluline on panustada hariduse valdkonda. Näiteks Aku Soraineni arvates peaksime panustama hariduse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse valdkonda, mille tulemusena paljud sotsiaalsed probleemid lahenevad iseenesest.

Üha olulisem on koostöö

Vabaühendusi ja sotsiaalset innovatsiooni puudutav arutelu keskendus paljuski erinevate osapoolte rollidele innovatsiooni tekitamisel. Esmalt avati sotsiaalse innovatsiooni mõiste, mis on lühidalt kokku võttes küllaltki lihtne – leida uutmoodi lahendusi olemasolevatele ühiskondlikele probleemidele. Arutelus osalejad olid enamasti ühel meelel, et innovaatilised lahendused ei pruugi olla globaalses mõttes uued – need võivad olla näiteks uued Eesti kontekstis või olla innovaatilised probleemi lahendusmeetodi poolest. Seepärast ei ole midagi halba selles, kui teistest riikidest „varastatakse“ häid mudeleid. Näiteks Heateo SA tegevjuhi Maris Ojamuru sõnul on praeguse ühiskonna kontekstis innovaatiline see, et mitu erinevat sektorit teevad probleemide lahendamiseks üha enam koostööd. Hea näitena tõi ta välja SPIN programmi, millesse on kaasatud kõik sektorid.

EMSL-i ja Uuskasutuskeskuse nõukogu liige Rasmus Rask tõi välja, et lisaks riigile (kes võib olla liiga jäik) ja ettevõtetele (kes võivad olla liiga enesekesksed) on ühiskondlike probleemide lahendamiseks vaja kolmanda sektori inimesi, keda motiveerib ühiskondlik kasu. Ka kolmas sektor vajab heade ideede elluviimiseks teistega koostööd.

Samas leidsid osalejad, et enamasti tulevad uued lahendused pigem ärisektorist, mille liikmed tegutsevad vabatahtlikena ja kellel on kirg teatud probleemi lahendamise vastu. Osa kolmandast sektorist on muutunud mugavaks – vabaühendustel ei ole pidevat survet areneda, samas kui ärisektoris on see konkurentsi olukorras elutähtis. Vestluse lõpetas arutelu juht Kristina Mänd tsitaadiga, milles Vincent van Gogh’l õnnestub tabada sotsiaalse innovatsiooni olemust: „Suured asjad ei sünni ainult impulsi mõjul; nad sünnivad paljude omavahel seotud ja kokkutoodud väikeste asjade järgnevusena“.

Sotsiaalne ettevõtlus kui innovaatiline lähenemisviis– arutelu sotsiaalse ettevõtluse üle

Alustuseks palus arutelujuht Mart Kuusk igal osalejal jagada oma määratlust või definitsiooni sotsiaalsest ettevõtlusest, mis aitaks publikul paremini selle eesmärki mõista. Näidetena toodi sageli välja just erivajadustega inimeste tööhõivega tegelevad ühendused, seda kindlasti ka päevakajalise töövõimereformi tõttu, millest rääkis teistest esinejatest enam Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Helju tõi välja, et kuigi võib sotsiaalse ettevõtte teenus olla turuhinnast kallim, käib toote ja teenusega kaasas tarbijale lihtsasti mõistetav lisaväärtus. Sellega seonduvalt räägiti ka üldisemalt sotsiaalsete ettevõtete vajadusest olla tulevikus praegusest läbipaistvamad ja enda mõju rohkem selgitada.

Sotsiaalsest innovatsioonist kokkuvõtlikult – teenäitaja uuenduslike lahendusteni

Sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates lahendustes ühiskondlikele probleemidele. Sotsiaalselt innovaatilistel lahendustel on pikaajaline inimeste heaolu tõstev mõju ja Eestis on täna väga palju valdkondi, mis on sellest puudutatud. Näidetena võib välja tuua ka Arvamusfestivalil välja tootud algatused nagu haridusprogramm Noored Kooli, mis töötab parema hariduse nimel, koolikiusamise ennetamisega tegelev Kiusamisvaba kool (KiVa) ja spordil põhinev ennetusprogramm SPIN, mille eesmärgiks on ennetada noorte riskikäitumist spordi kaudu. Heateo sooviks on, et selliseid uuenduslikke lahendusi oleks rohkem.

Arvamusfestivalil arutleti palju selle üle, kes peaksid vastutama sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. Sealjuures tõdeti, et nüüdisajal ei ole ühe asutuse või inimese võimuses üksi ühiskonna probleeme lahendada. Seepärast on oluline, et nii riik, äriettevõtted kui vabaühendused, eesotsas Heateoga panustaksid oma võimaluste piires uute lahenduste leidmisele. Loota võib, et juba järgmisel Arvamusfestivalil  saab vahepeal käivitatud uutest innovaatilistest lahendustest veelgi rohkem rääkida.