Arhiiv ‘Mis teoksil’ rubriigi jaoks

„Ma armastan aidata“ annetuskeskkonnas kogub alates 1. juunist rahalisi ja preemiapunktiannetusi 31 organisatsiooni. Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodud annetuskeskkonda kandideeris seekord rekordiliselt 50 organisatsiooni.

Tulenevalt suurest huvist sai seekord sisse ka suurem hulk organisatsioone. Kui mai lõpuni kogub annetusi 23 organisatsiooni, siis juunist on tervelt 31 organisatsioonil võimalus aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonnas „Ma armastan aidata“ oma tegevust tutvustada ning rahalisi ja preemiapunktiannetusi koguda.

Väljavalitud organisatsioonid esindavad erinevaid muutust vajavaid valdkondi üle Eesti – on nii loomakaitsjaid, terviseedendajaid, laste ja noorte heaolu kui ka huvitegevuse ning hariduse eest seisjaid. Valikul sai määravaks, kuidas organisatsioon oma kogukonna või laiemalt Eesti ühiskonna jaoks olulisi probleeme lahendab. Seetõttu jäid välja mõned tugevad organisatsioonid, kelle projekt ei toonud välja piisavalt konkreetseid tulemusi või mõju oma sihtrühmas, ning sisse võisid saada väiksemad, kes oma valdkonnas on tulemuslikud ja loodetavasti laiemaks eeskujuks teistele.

Väljavalitud organisatsioonid annetuskeskkonna kategooriate kaupa:

Lapsed ja pered: Laste ja Noorte Kriisiprogramm, SA Kiusamise Vastu, SOS Lasteküla, Tartu Ülikooli Klilinikumi Lastefond, Eesti Skautide Ühing, Dharma, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Vanurite Eneseabi-ja Nõustamisühing, Minu Unistuste Päev, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, Isata Laste Heaks.

Loomad ja loodushoid: Eesti Loomakaitse Selts, Eestimaa Looduse Fondi projekt Talgupäevad, Eestimaa Looduse Fondi projekt „Nahkhiirtega sõbraks“, Varjupaikade MTÜ, annetusi koguvad koos Kassiabi ja Kasside Turvakodu.

Tervis ja toimetulek: Maarja Küla, Eesti Toidupank, Eesti Pimemassööride Ühing, Terve Eesti SA, Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Sünni-ja Imetamise Tugiühing, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Vähiliit, Tallinna ja Harjumaa Autismiühing

Haridus ja võrdsed võimalused: Tagasi Kooli, Noored Kooli, Arvamusfestival, Ettevõtlik Kool (IVEK), Heateo SA.

Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti vabaühenduste, Swedbanki ja vabaühendustega kaasa mõtlevad avalikkuse esindajad: Alari Rammo (EMSL), Mari-Liis Dolenko (KÜSK), Toomas Roolaid (SEV), Henri Laupmaa (Hooandja), Maarja Karmin (Swedbanki toetustegevus), Heidi Tülp (Swedbanki privaatpangandus), Katrin Tamsar (Eesti Energia), Kajar Kase (ERR), Mari-Liis Lill (Eesti Draamateater), Ave Mellik (Heateo SA).

Heategu osaleb Eesti Arengufondi  „Arenguidee“ konkursil ühiskondlike võlakirjade ideega. Toeta meid – lisa oma „Like“ ja kommentaar!

Heategu soovib toetust oma ideele “Ühiskondliku kasu võlakirjad – investeerimismudel ühiskondlike probleemide lahendamiseks erakapitali toel” (ehk Social Investment Bonds, SIB).  Kuna ideid saab kommenteerida ja ka “Like”-ida, siis oleks meie kogukonna toetus sellele igati oodatud ja tänuväärt!

Hetkel on „Arenguidee“ konkursile esitatud 78 ideed ning ühiskonna kategoorias võistleb koos meiega 16 ideed. Võitjale antakse idee elluviimiseks 25 000 EUR. Võitjaid võib olla kuni kolm ning valiku teeb Arengufondi žürii hiljemalt juuniks.

Ühiskondliku kasu võlakirjadest saad lähemalt lugeda ka Heateo päevikust.

Heateo Sihtasutus on Siseministeeriumi toetusel ja koostöös Eesti Jalgpalli Liidu, Politsei-ja Piirivalveameti ning Tallinna linnaga kodustamas Suurbritanniast pärit spordiprogrammi. Heateo päevik uuris Keit Fomotškinilt, kuidas pilootprogrammi ettevalmistused sujuvad ning saime ühtlasi teada, mis on SPIN.

Suurbritannias kannab programm nime Kickz, kuid Eestis me seda ei kasuta. Kuidas me seda siis nimetame?

Tõepoolest, Suurbritannia nime me ei kasutada, sest soovisime anda programmile Eestis oma nime ja näo ning seda koostöös siinsete noortega.

Viimaste kuude töö tulemusena valmis meie programmi nime-ja logolahendus – SPIN. Ühtpidi viitab see spordi abil sekkumisele – sport intervention – ning teisalt on noorte sihtrühmale mõeldes hea suupärane lööksõna. Sportlik nimi, lööv ja lühike, ning juurde meeskonna embleemi meenutav ergas-punane kujundus – selle lahenduse abil loodame oma meeskonnad noortele atraktiivseks muuta. Erinevad tähed kujutavad positiivseid sõnu nagu näiteks suhtlus, sõbrad, positiivne, inspireeriv, noortepärane (jne), mida samuti soovime programmi ilmestamas näha.

Noortepärasust otsides kaasasimegi oma heade partnerite abil nime ja logo otsimisse noori SOS Lastekülast ja Kopli ning Lasnamäe noortekeskustest. Noortega kohtumised olid väga inspireerivad mitte ainult nime leidmiseks – saime spordi-ja osalemise küsimusi arutada oma otsese sihtrühmaga! Võtsime nendele kohtumistele kaasa ka endised tippjalgpallurid Indrek Zelinski ja Marek Lemsalu, kes rääkisid noortele inspireerivaid lugusid sellest, kuidas spordiga tegelemine on aidanud neil elus edasi jõuda ja milliseid eluks vajalikke oskusi on see tervikuna andnud. Lisaks osalesid mõlemad jalgpallurid ka loomeprotsessis ning aitasid kaasa nii nime väljamõtlemisel kui visuaali kujundamisele. Lastele see väga meeldis.

Kõigi mõtted koondas ning kujundustööd tegi agentuur Spring Advertising – siinkohal suur tänu, loovjuht Henri Jääger ja tegevjuht Sass Henno!

Kuidas on seni kulgenud programmi ettevalmistused? Mis on lähima aja peamised väljakutsed?

Programmi ettevalmistused on kulgenud suhteliselt plaanipäraselt. Eks erinevaid üllatusi ja nendest tulenevaid plaanimuutusi on ikka ette tulnud, aga tervikuna liigume kindlasti seatud eesmärgi suunas, et alustada katseprogrammiga septembris 2014. Aktuaalsetest tegevustest tooksin välja järgmised:

• Valisime välja piirkonnad, kus programmi katseaastal ellu viima hakkame – nendeks on Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, kus on enim alaealiste pool toimepandud süütegusid ja suurim riskiperede kontsentratsioon. Mõlemas linnaosas on käivitunud ka kohalike juhtrühmade tegevus, kellega koostöös programmi ettevalmistamist ja elluviimist juhtima hakkame.
• Programmi elluviimiseks vajame jalgpalliväljakuid ja talvisel ajal ka võimlaid – see eeldab tihedat koostööd koolidega, kellega olemegi asunud läbirääkimisi pidama ja arutama ka osalejate leidmise võimalus.
• Praegu on väga suur fookus motiveeritud ja professionaalsete treenerite leidmisel, sest treenerid on programmi elluviimisel võtmetähtsusega! Praeguseks on selge, et programmi katseaastal teeme treenerite teemal koostööd kahe Premium-liigas palliva ning läbi aegade edukaima tippklubi FC Levadia ja FC Floraga, kes aitavad leida programmi sobivad treenerid ning tagavad treeningute korralduse. Kui treenerid mai lõpuks paika saavad, ootab neid ees riskinoortega töötamist ettevalmistav täiendõpe.
• On selge, et päris üks-ühele ei saa Suurbritannias toimivat programmi Eestis rakendada. Meil on teistsugune ühiskond ja väljakutsed, samuti erinevad ootused programmile. Sestap on palju energiat kulunud ka programmi mudeli kohandamisele ja arendamisele Eesti oludele vastavaks ning see töö jätkub.
• Mõju hindamine on Heateo SA poolt toetatud või loodud algatuste puhul olnud alati üks peamisi prioriteete – nii ka SPIN-i puhul. Programmi käivitudes soovime kohe alustada ka mõjude hindamisega ning oleme kokku kutsunud ekspertgrupi erinevatest mõjude hindamisega tihedalt kokku puutuvatest ekspertidest, kes aitavad meid sel teemal edasi. Juba on valminud ka programmi loogiline mudel. Hetkel otsime uurimispartnerit, kelle ülesanne on uurimiskava ja instrumendi väljatöötamine ning ka praktilise uuringu läbiviimine.
• Kuna alustame programmiga septembri keskpaigas, siis augusti teisest poolest alustame promoüritustega programmi osalejate leidmiseks.

Kas teil on ka vabatahtlike vajadust?
Kes ja kuidas saab abiks olla?

Jaa, näeme juba praegu, et vajame sügisest vabatahtlike abi programmi sessioonide ning infopäevade ettevalmistamisel ja korraldamisel, mõju hindamise toetamisel ning tuge treeneritele ka sessioonide läbiviimisel.

Kui tunned kutset, anna endast mulle teada: keit@heategu.ee

Samuti saadame suured südamesoovid ja tänusõnad meie praegustele vabatahtlikele!
Ilma teieta oleksid juuksed hallid ja jalgpall tühi!

Veel 5 päeva saad Hooandjas toetada lastevanematele mõeldud koolikiusamist käsitleva miniõpiku väljaandmist. Miniõpik aitab vanematel kiusamist ära tunda ja oma last aidata.

„Kohe projekti alguses mõistsime, et kiusamisvaba kool saab võimalikuks vaid lapsevanematel toel,“ sõnas Rasmus Rask, üks Kiusamisvaba Kooli eestvedajatest. „Usume, et kõik emad-isad soovivad, et nende laps ei oleks kiusatud ega kiusaks ka teisi. Tihti on põhjuseks, miks alati nii ei lähe, lapsevanemate vähene teadlikkus ja piiratud oskused – meie miniõpik aitab seda olukorda muuta.“

Kiusamisvaba Kooli poolt koostatud miniõpiku eesmärk on anda lapsevanematele vajalikke teadmisi ning praktilisi näpunäiteid:
1) kuidas ära tunda, kui last kiusatakse või laps on kiusaja;
2) kuidas kiusatud last toetada;
3) kuidas õpetada kõrvalseisjat ohvrit toetama;
4) kuidas toimida, kui last kiusatakse väljaspool kooli, telefoni või interneti teel.

Miniõpiku peatükid on Turu Ülikooli ja Kiusamisvaba Kooli kasvatusteadlaste poolt juba valmis kirjutatud ning toimetatud. Hooandjate annetuste abil saab õpiku kujundada, trükkida ning teha kättesaadavaks nii paberkujul kui netis kõikidele lapsevanematele, kelle lapsed Kiusamisvaba Kooli alustavad.

Muudame koos Eesti koolid kiusamisvabaks: http://www.hooandja.ee/projekt/kiusamisvaba-kooli-miniopik-lastevanematele

Euroopa Investeerimispanga Instituut on välja kuulutanud kolmanda sotsiaalse innovatsiooni konkursi. Premeeritakse uusi innovatiivseid algatusi, mis toovad märkimisväärset sotsiaalset kasu või demonstreerivad paremaid praktikaid võitluses sotsiaalse tõrjutuse vastu. Ideede ja algatuste ühiskondlik mõju peab olema reaalne, mõõdetav ja tulemus skaleeritav (mujal rakendatav).

Kandideerida võivad ideed erinevatest valdkondadest: haridus, tervishoid, loodus- ja linnakeskkond.

Peauhinnaks on 25 000 eurot, teisele kohale 10 000 eurot ning eraldi antakse välja loodus- ja linnakeskkonna kategoorias auhind suurusega 25 000 eurot.

Kandideerida võivad nii avaliku-, era- kui kolmanda sektori organisatsioonid, oodatud on ka ettevõtlike keskkoolinoorte võistkonnad.

Taotluste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2014. 15. juuniks selguvad 15 finalisti, kes läbivad mentorprogrammi, ning konkursi võitjad kuulutatakse välja 23. oktoobril 2014.

Uuri rohkem siit!

Märtsis sai Heateo tiim taas olulise täienduse – meiega liitus Merlin Sepp, kes tegeleb sotsiaalse innovatsiooni suuna juhtimisega. Päevik uuris Merlinilt, kuidas hakkab ta Heateos looma Eesti vabaühendustele soodsamat sotsiaalse innovatsiooni kasvupinnast.

Merlinil on tugev vabaühenduste projektide juhtimise ja rahastamise kogemus. Ta on koordineerinud vabaühenduste võrgustikku Lapse Huvikaitse Koda ning töötanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis Šveitsi Vabaühenduste Fondi juhina. Sotsiaalse innovatsiooni teemani tõi teda soov soodustada uuenduslike lahenduste loomist ja kasutuselevõttu Eesti vabaühendustes.

Algatuseks – mida me sotsiaalse innovatsiooni all üldse silmas peame?

Meile sobib Heateo ühe asutaja, Kristina Männi definitsioon – sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates ühiskondlike probleemide lahendustes, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu. Sotsiaalse innovatsioonini võib jõuda nii ärisektori ja vabaühenduse koostöö tulemusel, vabaühenduse teenuse disainimisel kui ka strateegilise filantroopia kaudu.

Miks Heategu sotsiaalse innovatsiooni edendamisega tegeleb, miks on see oluline?

Heategu ja meie kogukonda kannustab vajadus tegeleda tõsiste ühiskondlike probleemide lahendamisega. Need probleemid kipuvad aga olema keerulised ning vajavad lisaks täiendavale rahastusele ka uusi teadmisi, häid mõtteid, paljude osapoolte koostööd ning loovaid ja leidlikke lahendusi. Selliste lahenduste loomise protsess ongi sotsiaalne innovatsioon ning Heateo missiooniga lahutamatult seotud. Kui praegu räägitakse palju vajadusest soodustada eraettevõtteid enda konkurentsivõime suurendamiseks innovatsiooni ja uuringutesse investeerima, siis täpselt sama suur vajadus uuringute, parimate praktikate ja lahenduste disainimise peale (koos kõikide osapooltega) on vabaühendustes ja avalikus sektoris.

Eestis on juba mitmeid vähem või rohkem tuntud uuenduslikke algatusi – laiemalt teatakse Teeme Ära liikumist, Heategu aitas käivitada Kiusamivaba Kooli algatust ning on käivitamas spordil põhinevat noorte ennetusprogrammi. Need ongi sotsiaalse innovatsiooni näited ja meie eesmärk on, et neid oleks rohkem. Et näiteks kõik kodanikuühiskonna olulisemad organisatsioonid, rahastajad ja otsustajad lähtuksid sellest, et kodanikuühenduste peas ei tiirleks järgmine rahastusvoor, vaid tõsine soov ja motivatsioon leida üles oma valdkonna olulisemad uued teadmised ning need heaks uueks lahenduseks vormida.

Heateo Sihtasutus on seda teemat enda kogukonna abil tegelikult algusest peale oma fookuses hoidnud – oleme valinud oma portfelli just uuenduslikke algatusi. Näiteks SOS Lasteküla oli kümme aastat tagasi väga uudne võrreldes senise lastekodude süsteemiga. Haridusvaldkonda on uusi tuuli toonud Noored Kooli ja sellest võrsunud Tagasi Kooli algatus. Oma organisatsiooni põhitegevuse ning kogemuse tõttu on Heategu sellele teema laiema teadvustamise ja juurutamise seisukohast parim „kodu“.

Sotsiaalse innovatsiooni teema on lai  – millega täpselt tegelema hakkad, mis sellel aastal plaanis?

Alustame algusest – hakkame looma võrgustikku, mis ühendaks juba sotsiaalse innovatsiooniga kokku puutuvaid asutusi ja organisatsioone. Esimese võrgustiku koosistumise korraldas Heategu tegelikult juba selle aasta alguses – võtsime laua ümber kokku sotsiaalministeeriumi, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, regionaalministri valitsemisala, KÜSKi, Praxise ja Tartu Ülikooli esindajad. Nüüd on eesmärk seda ringi veel laiendada, et kõik kodanikuühiskonna tugistruktuuride võtmeisikud oleks kaasatud ja teadvustaksid teema rakendamise potentsiaali.

Võrgustiku esimeseks sammuks on Eesti ja välisriikide sotsiaalse innovatsioonialase olukorra ning kogemuste kaardistus ja heade näidete rakendamise soodustamine. Samuti hakkab võrgustik koostama sisendit ja toetama sotsiaalse innovatsiooni suunalisi eesmärke kodanikuühiskonna arengukavas KODAR 2015+.

Vabaühendustele on meil sellel aastal ka midagi väga praktilist plaanis – käivitame teenuse disaini pilootprogrammi. Koostöös professionaalsete teenusedisainerite Jannus Jaska ja Hannes Seebergiga väljatöötatud kuuekuuline programm aitab 8 vabaühendusel oma avalikke teenuseid uudsemalt ja kasutajakesksemalt ümber disainida ning paremini osutada. Veidi laiemale vabaühenduste ringile on plaanis korraldada ühepäevane seminar, kus õpitakse kasutama lihtsamaid disaini tööriistu uute lahenduste leidmiseks ja oma tegevuse kujundamiseks lähtuvalt sihtrühma vajadusest.

Aprilli teises pooles anname sotsiaalse innovatsiooni tegevuste kohta juba rohkem infot nii Heateo kui ka avalike kanalite vahendusel!

Agne Tamm kirjutab Hea Kodaniku kevadnumbris, kuidas välismaal ettevõtjate raha ja vabakonna pädevusega riigi sotsiaalseid probleeme lahendatakse. Heateo SA on social impact bond’ide ehk ühiskondliku mõju võlakirjade Eesti käivitusrühma eestvedaja.

Iga probleemi lahendamine riigis vajab raha, mida muidugi alati napib. Odavam oleks probleeme ennetada, ent paremate ja tõhusamate ennetustegevuste arendamine on keeruline ning nõuab avalikult sektorilt suurt võimekust kompetentsi ja aja osas. Neid aga sageli napib.

Eesti avalik sektor on piisavalt vaene selleks, et järjepidevalt otsida senisest . Selleks pole meie riigi eelarves ei raha ega ministeeriumites kompetentse või tööaega. Ühest küljest on meie avalik sektor teinud tublilt koostööd vabaühendustega, tellides neilt teenuseid väga erinevates valdkondades, teisest küljest aga need, kes korra on jala ukse vahele saanud, ei kipuvad sinna jääma pikemaks ajaks, hoolimata sellest, et „turule“ on vahepeal tulnud palju  tõhusamaid ja mõjukamaid ning võib-olla ka odavamaid mudeleid. Kuidas teha nii, et just need kõige paremad mudelid riigini jõuaks?

Ühiskondliku mõju võlakirjad (või ka osakud, ingl k Social Impact Bonds) on maailmas suhteliselt uus, ent juba oma esimesi edulugusid jagav  investeerimismudel, mille eesmärgiks on tõsta erinevate avaliku sektori poolt pakutavate ennetus- ja teenustegevuste tulemuslikkust peamiselt sotsiaalvaldkonnas. Teiste sõnadega: võlakirjade süsteem aitab katsetada ja edu korral välja vahetada riigi poolt pakutavaid teenuseid, parandades seeläbi nii teenuste kvaliteeti ja mõju kui ka hoides edaspidi märkimisväärselt kokku riigi raha. Õigemini on tegemist kolme sektori vahelise tööriistaga, mille abil saab riik katsetata erinevaid uusi potentsiaalikaid ennetus- ja teenusmudeleid, kaasates esialgse ressursina erasektori (või kohaliku avaliku sektori fondide poolt eraldatud) kapitali ning vabasektori mõjukamate organisatsioonide tegevusmudeleid. Siinkohal on märksõnadeks just „esialgne ressurss“ ning „mõjukamad organisatsioonid“.

Ühiskondlike mõju võlakirjade skeem on üpris lihtne: riigil on vajadus tõhusamate ennetusprogrammide järele, et tulevikus hoida kokku raha, mis läheks toimunud kahjude kompenseerimisele; vabasektoris liigub reeglina kompetents ja kogemused, kuidas erinevaid sotsiaalseid kahjusid võimalikult tõhusalt ennetada ning erasektoril on erinevalt kahest esimesest vaba raha, mida saaks juba mainitud kahjude ennetamisse investeerida, teenides paigutatud summalt tagasi mõne protsendigi. Võlakirjade süsteem toobki kõik huvipooled kokku: riik saab katsetada riskivabalt uusi mudeleid (läbikukkumise korral ei kaasne rahalist kahju), vabasektori parimad saavad rakendada oma potentsiaali ja luua ühiskondlikku mõju ning erasektori investorid saavad kasvatada topeltkasumit – nii rahalist kui ühiskondlikku.

Võlakirjad on riigi poolt läbi spetsiaalse vahendusorganisatsiooni tehtav leping erasektori investori ja vabasektori teenusepakkuja(te)ga. Investeeritava algkapitali abil rahastatakse pilootprojekti läbi viivat teenusepakkujat või -pakkujaid, kes viivad kokkulepitud perioodi jooksul ellu lubatud tegevused. Tegevusperioodi keskel ja lõpus viiakse läbi mõju hindamine sõltumatu hindaja poolt ning prognoositud tulemuste puhul, st kui tegevus on olnud edukas ning prognoositud eesmärgid saavutanud, hüvitab tellija e riik investorile kulud  koos kokkulepitud intressidega. Tulemuseks on vähenenud ühiskondlik probleem, edaspidised madalamad kulud riigile, kasumlik investeering rahastajale ning õiglane sissetulek pilootprogrammi läbi viinud organisatsioonidele. Kui pilootprogramm ebaõnnestub, siis investorid oma raha tagasi ei saa ning osalenud ühenduste mudel riiklikuks programmiks ei tunnistata. Seega on süsteem kõige riskantsem investoritele, ent milline rahaline investeering oleks üldse riskivaba?

Ühiskondliku mõju võlakirjade süsteemi on tänaseks rakendatud Suur-Britannias, USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal. Nimetatud riikides on rahastajateks ehk investoriteks tulnud nii riiklikud kui erafondid, nii suurettevõtted kui ka pangad. Kui Eesti kontekstis pisut fantaseerida, siis oleks ju põnev, kui näiteks KÜSK investeeriks väikese protsendi toetusrahadest võlakirjadesse, teenides investeeringutelt tulu ja kasvataks niiviisi vaikselt oma eelarvet teiste teotustegevuste jaoks? Kõlab kui sotsiaalne innovatsioon, kas pole?

Näide: Inglismaal Peterborough vanglas käivitati SIB võlakirjade pilootprojekt, et vähendada suurt ühiskondlikku probleemi: lühiajaliselt kinnipeetavate tagasilangevust kuritegevusse peale vabanemist. Selleks koguti 17 erinevalt investorilt 5 miljonit naela, et rahastada kuue aasta jooksul mitmest organisatsioonist koosnevat konsortsiumi, kes töötasid 3000 vabanenud vangiga ennetamaks nende tagasilangevust kuritegevusse. Tulemusi määrati hindama sõltumatu hindaja. Eesmärk oli: kui  SIB-i rakendamise tulemusena langeb kuritegevusse tagasilangevus 7.5%, maksab riik investeeringu tagasi 13% intressiga aastas kaheksa aasta jooksul. Tulemus: prognoos ületati pea kahekordselt, riigi edaspidised kulud sihtrühmale on tunduvalt väiksemad, kuna tagasilangevus kuritegevusse vähenes märgatavalt, ning loomulikult teenisid seeläbi rahastajad tagasi oma esialgse investeeringu.

Heategu töötab ühiskondliku mõju võlakirjade Eestis käivitamise nimel ja anname juba varsti enda plaanidest teada!

28. märtsi õhtuks laekus „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna hindamiskomisjonile 50 taotlust organisatsioonidelt, kes soovivad aasta jooksul annetuskeskkonnas oma tegevust tutvustada ja annetusi koguda.

Organisatsioone on erinevatest valdkondadest üle Eesti – on nii loomakaitsjaid, terviseedendajaid, laste ja noorte heaolu kui ka huvitegevuse ning hariduse eest seisjaid. Kandideerisid paljud praegu juba annetuskeskkonnas esindatud organisatsioonid.

„Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodud „Ma armastan aidata“ annetuskeskkond tähistab sellel aastal juba kuuendat sünnipäeva ja organisatsioonide huvi on just viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Kui 2008-2011 tuli igas voorus keskmiselt 20 taotlust, 2012 ja 2013 pisut üle 30, siis sellekevadine kandideerimiste arv – 50 – on lausa rekordiline,“ rõõmustas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru. „Üheltpoolt on see kindlasti annetuskeskkonna tuntuse kasv. Seal juba võimaluse saanud organisatsioonid on saanud oluliselt laiendada oma annetajaskonda ja sõna levib. Kuna koondame usaldusväärseid, tugevaid organisatsioone, siis see annab kindluse ka annetajale – tema panus läheb läbimõeldud tegevuste ja pikaajaliste eesmärkide toetuseks.“

„Ootasime kandideerima organisatsioone, mis tegelevad oma kogukonna või laiemalt Eesti ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisega. Oluline on, et organisatsioon oleks mõnda aega tegutsenud – ta saab oma valdkonnas välja tuua mingi kogemuse ja tulemused,“ selgitas Swedbanki toetustegevuse spetsialist Maarja Karmin. „Julgustasime osalema ka väiksemaid, kuid tugevaid organisatsioone üle Eesti. Eriti teretulnud on uuenduslikud lähenemised ja probleeme ennetavad lahendused, mis kohapeal on juba ellu viidud ning vajavad nüüd toetust edasikestmiseks või laienemiseks.“

Oodatud olid ka taotlused, mis sisaldavad erinevaid koostöömudeleid – samas valdkonnas tegutsevad organisatsioonid võivad oma jõud liita ning üheskoos kandideerida.

Eesti vabaühenduste ja Swedbanki esindajatest koosnev taotluste hindamiskomisjon teeb otsuse aprilli lõpuks ning uued organisatsioonid on annetuskeskkonnas 1. juunist.

2013. aasta vältel võis heateolasi näha igas Eestimaa nurgas, sest käisime Siseministeeriumi ja regionaalministri valitsemisala toel koolitustuuriga läbi kõik maakonnad. Avastasime uusi ja veel rääkimata lugusid headest lahendustest, andekatest eestvedajatest ja teistsugustest väljakutsetest. Tänu ringreisile leidsime oma portfelli Ettevõtliku Kooli ning palju koostööpartnereid, omajagu liikmeid sai endale juurde ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Anname järgnevalt ülevaate olulisematest järeldustest, millele teel olles jõudsime.

Sotsiaalne ettevõtlus huvitab kõiki
Ringreisi ühepäevaste koolituste raames jagasime enda kogemusi kolmel teemal: ühiskondlik mõju, sotsiaalne ettevõtlus ja professionaalidest vabatahtlike kaasamine. Konkurentsitult populaarseim teema oli sotsiaalne ettevõtlus, seda peamiselt organisatsiooni tulubaasi mitmekesistamise kontekstis.
Olgugi, et ühiskondliku mõju käsitlemine tekitas paljudes suurt huvi ja lubadusi õpitut tulevikus rakendada, ei mõõda enamik osalejatest enda mõju või pikaajalisi tulemusi ja hindavad enda võimekust seda tulevikus teha madalaks. See paneb ka potentsiaalsed maailmamuutjad raskesse olukorda, sest mõjupõhine mudel ja oskus seda mõju teistele selgitada eristab mitmeid edukaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Teised mured
Meie jaoks eristusid selgelt pea kõikide väikelinnades ja maal toimetavate organisatsioonide mured ning teemapüstitused. Näiteks on ühte väikeses vallas toimetavasse ühendusse väga raske leida professionaalist vabatahtlikku; enda sihtgrupiga suhtlemiseks pole väga mõtet kodulehte teha, kui kõik nad elavad ümberkaudsetes majades; häid avalikke teenuseid saab osutada eelkõige tasuta, sest vallal ei jätku raha.
Tunnistame, et paljudel sellistel juhtudel ei ole meie nõust üldse kasu. Need teemad on mõtlemiskohaks nii kodanikuühiskonna arendajatele kui inspiratsiooniks haldusreformile. Koputame aga kõikide lugejate regionaalsele südametunnistusele – ehk on just sinu vanavanemate kodukohas mõni hea algatus, kuhu saaksid vabatahtlikuna panustada?

Igal pool üks külaselts
Ei olnud koolitust ega maakonda, kus me poleks kohanud mõnda külaseltsi, üks erinevam kui teine. Vahetasime omavahel palju häid nõuandeid, kuid peame nentima, et külaseltsid vajaksid täiesti oma Heategu ja tööriistakasti, mille abil enda mõju teadlikumalt mõõta ja suurendada.

Meie soovitus: rohkem koostööd
Eestis toimetavad mitmed üle-eestilise haardega organisatsioonid, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit või Toidupank. On aga valdkondi, kus pea igas vallas toimetab 3 erinevat kodanikuühendust, osutades kas sarnaseid teenuseid või parandades pea identse sihtgrupi elu. Nii konkureerides on ühendusel raske enda tööd õiglasel viisil rahastada, sihtgrupil vahest isegi liiga palju variante ning avaliku võimu ees rasked valikud.

Soovitasime kohapeal ja soovitame ka praegu teha rohkem koostööd enda kodukoha, maakonna teiste ühendustega ja vältida tegevuste dubleerimist. Kaasates teisi samade väljakutsete ees seisvaid ühendusi on lihtsam ka tegeleda juhtimis- ja arendustööga ning leida rahastajaid. Tasub läbi mõelda, kas usaldada mõni oma tegevusvaldkondadest koostööpartnerile ning suunata oma tegevusi veel teravamalt ühe ja suurema muutuse ellu viimiseks. Näiteks usaldas Heategu mõni aega tagasi sotsiaalse ettevõtluse alase eestkoste ning palju muud just Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule – teadsime, et see aitab meil paremini keskenduda oma põhihuvile, Eesti ühiskonda muutvate algatuste kasvatamisele.

Täname maakondlikku ringreisi panustamise eest siseministeeriumit ja regionaalministri valitsemisala, vabatahtlikke ja koostööpartnereid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust, väga abivalmis maakondlike arenduskeskuste konsultante ning kõiki inspireerivaid osalejaid, tänu kellele me palju kogemusi, tarkusi ja kontakte leidsime! 

Alates jaanuarist jagab Heateo tugiportfelli  kuuluvas Terve Eesti Sihtasutuses (TESA) maid uus tegevjuht Hannes Lents, kelle kanda on nii organisatsiooni tegevjuhi, koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eestvedaja kui ka valdkonna hääleka kõneisiku roll. Heateo arendusjuht Agne Tamm uuris Hannese motivatsiooni lähemalt.

Mis innustas sind TESA-sse tulema – kas teadmine, et tegemist on sotsiaalse ettevõttega, või pigem inspireeris organisatsiooni tegutsemisvaldkond?

Tegelikult just see inspireeriski, et TESA-s on need kaks poolt ühendatud. Kui varasemalt olen pidanud ennast pidevalt jagama vabasektori maailma parandavate teemade ja oma põhitöö vahel, siis TESA-s on mõlemad poolused nüüd kokku jooksnud. Saan tegeleda teemaga, millega olen tahtnud tegeleda juba ammu ja isegi varem, kui olin sellisest sotsiaalsest ettevõttest üldse midagi kuulnud. Teiseks, mulle väga meeldib TESA sotsiaalse ettevõtte vorm ehk viis, kuidas asju aetakse.  Ettevõtlusesse ja ettevõtlikkusse suhtun üldse suure kirega ja olen varem ettevõtjana ka igapäevaselt tegelenud.

Mida põnevat oled varem korda saatnud?

Olen päris palju erinevaid asju teinud. Olen alati kaasa läinud, kui on tekkinud äratundmine, et see on „minu asi“.  Hoolimata, et teinekord on varasemad kogemused puudunud. Oma karjääri alustasin noorsootöös ja noorte koolitamisega ning selle pinnalt läksin Tartusse õppima kasvatusteaduseid. Minu jaoks on aga alati oluline tegevustest õppimine ehk praktiline kogemus, seetõttu otsustasin õpingute käigus kandideerida ühte kooli huvijuhiks. Need  kolm aastat koolis oli üks kõige mõnusamaid ja arendavamaid aegu minu elus. Tallinna naastes läksin Euroopa Noorte büroosse konsultandiks ja projektide hindajaks, hiljem asusin sealsamas tööle turundusjuhina. Siis aga tekkis mul võimalus proovida kätt hoopis eraettevõtluses ja asusin ühte alustava rahvusvahelise ettevõtte tegevjuhiks ja osanikuks. Kolm aastat ehitasime koos kahe teise osanikuga ettevõtte piisavalt suureks, et laieneda viide välisriiki. Sealt sain sügava ettevõtja-ja juhtimiskogemuse.
Olen karjääri jooksul töötanud väga erinevatel positsioonidel. Vabakutselise koolitaja roll on tähendanud endale ise töö hankimist ja pigem ebaregulaarset sissetulekut. Olen olnud firma tegevjuhi rollis ja omaniku rollis, nii töö võtja kui andja. Olen saanud tunda, mis on ühe või teise rolli eelised. Paljudel selliseid võimalusi ei ole.

Kuidas sa ennast värske sotsiaalse ettevõtte juhina tunned?

Mina usun, et juhi ja ettevõtja positsioon on väga universaalne.  Ega siin nüüd niipalju erinevat ka ei ole võrreldes mõne muu ettevõttega. Suurim äratundmine oli minu jaoks hetkel, kui sain aru, et elus tuleb teha asju võimalikult lihtsalt ja loogiliselt, aga võimalikult suure kasu ja mõjuga.  Tegevuste optimeerimine võib kõlada väga otsekoheselt ja erasektorilikult, aga tegelikult on väga adekvaatne tegevus ka vabasektori sotsiaalses ettevõttes.

Mis on sinu jaoks TESA „suur roll“ ühiskonnas?

Ühte olen märganud kõikides sektorites  – kiputakse taga ajama pidevalt uut ressurssi ja mitte tegelema olemasoleva ressursi parema kasutamisega, sellest enama välja võtmisega.  Kogu aeg räägitakse, et meil on vaja uusi inimesi ja uusi oskuseid, kuid mul on tunne, et me ei oska olemasolevat inimressurssi nutikalt hoida, arendada ja sellesse panustada. Sama on näha ka rahvatervises. Nii palju oleks teha, et hoida meie olemasolevate inimeste tervist, et nad oleksid tööjõuturul konkurentsivõimelised ja seeläbi muudaks ka Eesti konkurentsivõimeliseks.
Minu jaoks on TESA rahvatervise organisatsioon,  mis püüab just olemasolevat ressurssi hoida ja säästa ning seda kõige ilmsemal moel.  Kui me suudame oma pahesid vähendada või nendest hoiduda, paraneb meie tervis.

Meile räägitakse kogu aeg, et peame tegema rohkem lapsi, sest iive on negatiivne, aga samas me ei suuda isegi olemasolevate laste eest hoolitseda. Meil on  suur vaesuses elavate laste arv ja nende laste arv, kelle lapsepõlve on röövinud vanemate pealt matkitud elupahed. Kõik see röövib neilt hilisemaid tervelt elatud aastaid. Ettevõtja pilguga näen, et siin saab TESA hästi palju ära teha – luua tingimused, et meie lapsed saaksid terves ühiskonnas üles kasvada. Et tervis ei sõltuks vähesest teadlikkusest või majanduslikust olukorrast.

Sul on ka endal palju lapsi, õige pea kokku neli, kuidas sa ise isana hoolitsed selle eest, et sinu lapsed kasvaksid terveteks ja tublideks kodanikeks?

Lapsevanema amet on ikka raskem kui tegevjuhi oma! Tööl on palju lihtsam asju korraldada ja juhtida kui kodus J Lapsi ei saa ju käekõrval läbi raskuste ja õppetundide vedada, aga saab luua keskkonna, kus nad oleksid võimelised õppima ja kohanema, tegema valikuid. Ma arvan, et selleks peab valitsema perekonnas siiras armastus – oma kaasa vastu, laste vastu. Sellega annab palju ära teha, sest lapsed päris palju aastaid tegelikult muud ei vajagi.
Teisalt, kindlasti positiivseks eeskujuks olemine, sest lapsed väga palju matkivad ja võtavad õppust vanemate käitumisest.  On suur vahe, kas probleeme lahendada riiu või kallistusega.

Kuidas on TESA ühiskonnale eeskujuks?

TESA on praegu ja loodetavasti ka tulevikus oluliste teemade  tõstataja ühiskonnas, diskussiooni algataja ja arvamustega arvestaja. See on tegelikult täiesti uus lähenemine, rääkida näiteks alkoholist sellise nurga alt nagu meie. Me ei raiu kivisse „ära joo!“, vaid käsitleme teemat hoopis teisel tasandil. Me ei taha suud kinni toppida neil, kes arvavad teistmoodi, vaid pigem kutsume arutlema. Just erinevate osapoolte arutelude tulemusena sünnivad muutused.
Kuid ega üldsuse meelsus ei muutu aasta või kahega, selleks on palju rohkem aega vaja. Kümme aastat tagasi vaadati ökoloogiliselt puhta toidu tarbijaid kui veidi imelikke inimesi, tänaseks on maa- ja ökokauba tarbimine täiesti elementaarne toitumisharjumus  ning ökopoode leiab igal nurgal. Usun, et  meie teemade evolutsioon on samasugune, see tähendab, et aja jooksul aina rohkem ja rohkem inimesi nõustub meie kogemuste ning  teadmistega.

Me ei taha tampida inimeste pähe mingit ideaali, vaid järk-järgult püüelda järjest rohkem paremuse poole. TESA eesmärk ei ole jõuda ruttu sõltuvustest vaba Eestini, see ei ole saavutatav, aga me saame anda ise oma eeskuju ja teadmistega inimestele võimaluse kaaluda, kas tema igapäevades harjumused on talle head või mitte.

Heateo Sihtasutuse tugiportfelli kuuluv Terve Eesti Sihtasutus on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on lahendada koostöös tööandjatega Eesti kõige teravamaid terviseprobleeme. TESA peamiseks prioriteediks on olnud aidata kaasa HIV-epideemia peatamisele Eestis. HIV-ennetuse kõrvale on lisandunud alkoholiteemaline ennetusprogramm ja seminarid uimastite teemal. Eesmärgi elluviimiseks viiakse töökohtades läbi ennetusprogramme ning koolitusi. Lisaks koordineerib sihtasutus koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tööd. TESA algatas koos partneritega sotsiaalse liikumise „Joome poole vähem” eesmärgiga vähendada alkoholi liigtarbimisest tingitud kahjusid individuaalsel tasandil.