Arhiiv ‘Mis teoksil’ rubriigi jaoks

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) koostöös Heateo Sihtasutusega kutsub vabaühendusi osalema sotsiaalse innovatsiooni konkursil, mis otsib uuenduslikke ja senisest efektiivsemaid lahendusi ühiskondlikele probleemidele.

„Nagu Silicon Valley-tüüpi keskused otsivad ja toetavad peamiselt tehnoloogilist innovatsiooni, siis meie otsime sotsiaalset innovatsiooni, ehk siis uusi lähenemisi-lahendusi, mis aitaksid tulemuslikult lahendada ühiskondlikke probleeme“ selgitas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru.

Algatust, mis pakub innovaatilist lahendust ühiskondlikule murekohale ja on jätkusuutlik, toetatakse 20 000 euroga. Lisaks rahalisele toetusele saavad elluviijad aasta jooksul sisulist nõu ja abi Heateo Sihtasutuselt ning Heateo professionaalsetelt vabatahtlikelt.

Projekte ootame avalikes huvides tegutsevatelt kodanikualgatuslikelt mittetulundusühingutelt või sihtasutustelt.

Konkursi tähtaeg on 16. oktoober kell 15.00. Täpsemad tingimused leiab KÜSKi kodulehelt www.kysk.ee/sotsiaalneinnovatsioon

KÜSK on siseministri valitsemisalasse kuuluv organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastate jooksul on erinevate konkursside ja taotlusvoorude raames arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti.

2003. aastal loodud Heateo Sihtasutus toetab suure ühiskondliku mõjuga algatuste arengut ning edendab sotsiaalse innovatsiooni ja strateegilise filantroopia valdkondi Eestis. Heateo Sihtasutus on tugevaks aidanud mitmed ettevõtmised nagu SOS Lasteküla, Uuskasutuskeskus, Noored Kooli, Kiusamisvaba Kool ja mitmeid teisi.

Lisainfo:
Mari-Liis Dolenko, KÜSKi vabaühenduste toetusprogrammi juht
Tel 6 556 423
mariliis@kysk.ee

###
15.-16. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil pakub samal teemal mõtete vahetamise võimalust Sotsiaalse innovatsiooni lava.

Rasmus Rask: Eesti vabaühenduste sektor on veel sellises faasis, et on välismaalt õppida küll. Saame kasutada juba läbiproovitud lahendusi ja õppida teiste vigadest.

Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni laval arutatakse 16. augusti õhtu hakul, kas Eesti vabaühendused on täna altid uuenduslikke lahendusi looma-rakendama ning kelle abist oleks seejuures palju kasu. 

Oma kogemust jagas meiega üks esinejatest, sotsiaalse innovatsiooni importöör ja ettevõtja Rasmus Rask.

Sa oled koos Kristi Liivaga toonud maale sotsiaalset innovatsiooni, olid üks Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmi käivitajatest Eestis. Kuidas see teoks sai?

Aastate eest sain raamatust „Kuidas muuta maailma“ enda jaoks olulise põhimõtte: kui tahad mingit olulist muudatust ühiskonnas ellu viia, siis vajad nii tugevat ideed, tugevat teostajat kui ka head lahendust. Ei piisa ühest, kõik kolm peavad olema. Lisaks olen senisest kokkupuutest vabaühendustega õppinud, et seda ei saa kokku panna, vaid asjad hakkavad tööle õige koosluse väljakujunemisel.

KiVa käivitaski mitmete asjade kokkulangemine. Tunnetasime, et sotsiaalne nõudlus probleemi lahendamiseks on olemas. Midagi juba toimetati, näiteks Lastekaitseliit rakendas lasteaedades Taanist pärinevat Sõber Karu programmi, kuid koolidele suunatud lahendused olid puudulikud. Kokku said kujunev ühiskondlik pinnas ning minu ja Kristi isiklik motivatsioon rakendada Eestis välismaal toiminud lahendust.

Aga ma oleks ettevaatlik innovatsiooni-mõiste kasutamisel, see tundub terminina väga pretensioonikas. Minu arvates peabki sotsiaalne ettevõtlikkus pakkuma just uusi lahendusi ja sotsiaalne innovatsioon ei ole väärtus või eesmärk iseenesest. Ma ei näe siin ka suurt erinevust tavapärasest ettevõtlusest, kus tuleb konkreetses turusituatsioonis leida konkreetsele probleemile sobiv lahendus.

Kas uued lahendused ongi mõistlik tuua sisse välismaalt, et mitte ise leiutada jalgratast?

Lahenduse otsinguil peab eelkõige mõtlema, mis annab parima tulemuse. Kui mingi lahendus on Rootsis või Soomes edukas olnud, siis võib olla mõistlik seda ka Eestis rakendada. Samas välismaa eeskujude puhul peab olema valmis selleks, et mudel ei tarvitse meil nii hästi töötada. Teiste mudel on vaid toorik, mille tööle rakendumine sõltub kohalikest oludest ja tiimi võimekusest, kas ja kuidas suudad selle ellu viia. Näiteks Uuskasutuskeskuse loomise eel käisime Inglismaal tutvumas väga eduka Oxfami mudeliga ning hiljem rakendasime seal nähtut, aga vaid osaliselt.

KiVa puhul oleme seetõttu algusest peale tugevalt kommunikeerinud, et viime praegu läbi KiVa pilootprogrammi – tahame Soomes töötanud mudeli üksühele ära proovida. Sellega ei anna me veel lubadust, et see meil pikaajaliselt sama hästi töötab.  Nüüd, kus pilootaasta on läbi, võime öelda, et Soome mudel on hea. Samas õppisime, et parimate tulemuste saamiseks tuleb Eesti koole programmiks põhjalikumalt ette valmistada, kui seda Soomes tehakse.

Enne KiVa rakendamist oli ka laual, et loome nullist ise mingi lahenduse – võtame ülikooli ja haridusasutused juurde ning hakkame tegema. Samas maailma ja Euroopa kontekstis on Eesti vabaühenduste sektor veel sellises faasis, et on välismaalt õppida küll. Saame kasutada juba läbiproovitud lahendusi ja õppida teiste vigadest.

Kuidas Sinu kogemuse põhjal uuenduslikke lahendusi Eestis vastu võetakse, missuguseid rakendusprobleeme oled kohanud?

Minu hinnangul toimib hästi see, kui inkubaatoriosa on eraalgatuslik – veavad aktiivsed kodanikud, vabaühendused – aga tehtud piisavalt professionaalselt, et vajadusel saaks riik lahenduse mingil hetkel teenusena üle võtta. Meie olime vähem kui aastaga valmis pilootprogrammi läbi viima, samas kui ministeeriumites oli KiVa maaletoomisest räägitud juba mitu aastat.

Meil oli praktiliselt palju kasu Heateo käivitustoest. Saime Kristiga esimesel aastal projekti panna umbes veerandi oma ajast. Samas Heateo portfellijuht Birgit panustas mingil perioodil palju rohkem ja täitis sisuliselt projektijuhi rolli. Kui organisatsioonil sellist tuge ei ole, siis on eelarvesse vaja arvestada projektijuhi tasu, mille meie saime aga muudesse arendustegevustesse suunata.

Eks uute algatuste puhul on kõige olulisem küsimus, kes selle kinni maksab? Meil oli usk, et hakkame tegema, teeme korralikult ja küll siis leiame pikaajalise rahastuse. Selle taga on eelkõige meie üle 10-aastane sotsiaalse ettevõtluse ja minul ka Uuskasutuskeskuse käivitamise kogemus. Meie pagasiga on uut algatust kindlasti kergem luua, kui noortel, kes vajavad veel rohkem sihikindlust oma asja ajamisel, et toetuse lumepall veerema lükata.

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Annika Lepp: Organisatsiooni suuremate eesmärkide täitmisesse hästi kaasatud “vabatahtlikest” ja “heategijatest” saavad osalejad.

Heateo Sihtasutuse ja EMSL-i koosmõtlemise tulemusena jõuab 15. augustil Vabakonna lavale heategemise kergust ja raskust avav arutelu.

Loomakaitsevaldkonna vaadet avas meile üks esinejatest, Annika Lepp (MTÜ Loomus):

On hea meel tõdeda, et koostöö erinevate vabaühenduste ja ettevõtete vahel tiheneb aasta aastalt. Koostöö, mida silmas pean, ei ole enam pelgalt valdkonnapõhine (mis on samuti viimastel aastatel tublisti hoogustunud), kuid kogemusi vahetatakse ka organisatsioonijuhtimise küsimustes (sh fundraising, turundus, sise- ja väliskommunikatsioon, ressursside planeerimine jne). Näiteks on vabaühendusi erinevate oma ala spetsialistidega edukalt kokku viinud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.

Samas on võimalusi koostööks palju ja täna neid võimalusi veel ei kasutata. Kardan, et küsimus pole mitte soovimatuses aidata, vaid pigem pole ettevõtted kursis sellega, millist abi heategevusorganisatsioonidel tegelikult vaja on või milline on abistamise puhul vastastikune kasu. Üllatuseks võib ehk tulla, et raha ei olegi alati kõige ihaldatum abi. Vahel on rohkem kasu asjalikust konsultatsioonist või toodetest-teenustest. Võimaluste tutvustamisel saavad ja peaksidki vabaühendused ise aktiivsemad olema. Ilmselt ongi võtmeküsimuseks ettevõtetele kaasalöömise võimaluste väljatöötamine ja teavitamine.

Eraisikutest annetajad ja vabatahtlikud jagunevad laias laastus kaheks: need, kes abistavad pisteliselt, toetades eelkõige konkreetseid projekte ja need, kes abistavad regulaarselt, olles kas püsiannetaja või nö püsivabatahtlik. Kuigi organisatsioonile on hädavajalikud mõlemat tüüpi kaasalööjad, siis jätkusuutlikkuse ja pideva tegevusvõimekuse tagamiseks otsitakse tikutulega taga just teist tüüpi abistajaid.

Näiteks loomakaitsevaldkonnas annetavad inimesed meelsamini ühe konkreetse looma raviarvete tasumiseks kui laiaulatusliku teavitustöö tegemiseks, kampaania korraldamiseks või seadusloomes osalemiseks. Seetõttu on raskemas olukorras need loomakaitseorganisatsioonid, kes tegelevad loomade probleemide vahendamise ja loomade abistamisega laiemal tasandil.

Oma vajaduste kommunikeerimisel näen mina suurimat rolli eelkõige abivajavatel organisatsioonidel enestel. Fundraising ehk rahakogumine ja vabatahtliku tegevuse arendamine on organisatsiooni võimekuse ja jätkusuutlikkuse garantii. Seda on näiteks paljud loomadega tegelevad ühingud kindlasti taibanud, sest nende kodulehti või sotsiaalmeedia lehekülgi sirvides leiab info nii ühe kui ka teise abistamisvõimaluse kohta üsna hõlpsasti üles.

Loomakaitsevaldkonnas on näha, et need inimesed või ettevõtted, kes abistavad organisatsiooni selleks, et osaleda olulistes protsessides ja aidata ühingul täita seatud eesmärke, on püsivamad kui need, kes teevad seda mõnel teisel põhjusel. Esimesed on üldiselt teadlikumad, pühendunud ja proaktiivsed. Nemad on mäed, kes lähevad ise Muhamedi juurde.

Tegelikult ongi ju enamik tõhusaid vabaühendusi loodud selleks, et ühiskonnas on mingi probleem, mis vajab lahendamist. Need on reeglina seesugused probleemid, millega riik piisava vastutustundega ei tegele või oluliseks ei pea. Seetõttu võiks ju mõelda, kas selliste probleemidega tegelevate organisatsioonide abistajad on “vabatahtlikud” ja “heategijad” või pigem osalejad?

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Heateol on hea meel tutvustada kahte kommunikatsioonispetsi, kes suvekuumuses ei pea paljuks meie tegemistes kaasa lüüa.

Anna Lindpere aitab suveperioodil kaasa eelkõige sotsiaalse innovatsiooni teema kajastamisele – see tähendab mõtte-ja korraldustööd, kuidas uuenduslikke ühiskondlikke lahendusi leida ja praktikasse levitada. Samal teemal on meil koostöös sõpradega Arvamusfestivalil, 16. augustil terve lava püsti pandud.

Seejuures ei ole vabaühendused Anna jaoks täiesti uus teema – ta on varem töötanud Noored Kooli esindajana Tartu Ülikoolis ning hiljem projektijuhina. Eelmisel suvel lõi ta vabatahtlikuna kaasa esimese Arvamusfestivali korraldamisel ja käis ka praktikal kommunikatsioonibüroos JLP.

2014. aasta kevadel lõpetas Anna Tartu Ülikooli, kus õppis sotsioloogiat ning kõrvalerialana kommunikatsiooni. Sügisest jätkab ta magistriõpinguid Amsterdami Ülikoolis, kus keskendub veenvale kommunikatsioonile (persuasive communication). Lisaks naudib Anna reisimist nii Eestis kui  välismaal, hommikujooksu metsas ning kokkamist.

Andrei Liimets otsustas tulla vedama SPIN-programmi kommunikatsiooni. Heateo juures käivituva spordil põhineva ennetusprogrammi esmaseks väljakutseks on värvata septembriks hulk vutihuvilisi noori Põhja-Tallinnast ja Lasnamäelt. Ikka selleks, et nende energiat mõistlikule tegevusele suunata ja olulisi sotsiaalseid oskusi-teadmisi edasi anda.

Kommunikatsioonihuviline Andrei on hariduselt diplomeeritud riigiteadlane, kõrvalt majandusteadlane ja pooleldi filosoof. Valdava osa haridusest on siiski saanud väljaspool ülikooliseinu. Peamisteks suunanäitajateks on seal olnud Domus Dorpatensise Akadeemia, kus olnud muuhulgas tegev liikmehalduse, poliitdebattide, Noorte Liidrite juhtimisportaali ja TEDx-konverentside juures. Samuti EMSL, kus toimetanud ajakirja Hea Kodanik ning koordineerinud valimiste valvurite tegevust. Muuhulgas huvitub kirjandusest, filmikunstist, ajaloost ja spordist, aga ka kõigest muust, mis vaimu ja keha teritab-tervistab.

Maire Milder: Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda.

Heateo Sihtasutuse ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lavale astuvad 16. augusti pärastlõunal Eesti ettevõtjad, kes arutlevad enda rolli üle ühiskondlike muutuste ellukutsumisel ja toetamisel.

Heateo päevikuga jagas oma mõtteid üks arutlejatest – Maire Milder, Baltika Grupi juhatuse liige, Eesti Disainikeskuse nõukogu liige ning Rocca al Mare Kooli vanematekogu aktiivne liige.

Kumb on ühe ettevõtte jaoks olulisem – teha igapäevatööd inimestest ja keskkonnast hoolides või võtta laiem vastutus ühiskondlike probleemide lahendamisel?

Kõik algab pihta ikka organisatsioonist, kus inimene töötab. Kas ta tunneb end seal hästi? Kas ta tunneb, et teeb väärtuslikku tööd? Kas tal silmad säravad?

Inimesed peavad esmalt ise oma tööga rahul olema, siis saavad nad ka laiemalt panustada. Näiteks meil oli mõni aeg tagasi ettevõttes oma päevahoiu lasteaed. On oluline, et firma on paindlik ja tuleb oma inimesele vastu. Antud näite puhul ei kaota väikelapse vanematest töötaja ära sidet töökohaga, samuti ei kaota oma professionaalsust. Veel näide: Baltikas toimusid ettevõttes kohapeal joogatunnid ning inimesed, kes seda soovinud olid, ei pidanud eraldi kuhugile trenni minema.

Seejärel saab vaadata laiemat pilti. Ükski ettevõtte ei tegutse ju vaakumis – ta tegutseb konkreetses keskkonnas ning need teemad ja küsimused, mis puudutavad laiemat keskkonda, on alati mõjutamas ka iga ettevõtet, kes selles tegutseb. Ettevõtte juhid peavad tajuma, mis ühiskonnas toimub – tuleb näha suuremat pilti, selles toimuvat märgata. Samal ajal on üks oluline asi, mida iga ettevõte teha saab – toetada oma inimesi, julgustada neid laiemalt ühiskonda panustama. Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda. On väga oluline oma kolleege kuulata ning tajuda, milline on meelsus ja vajadus.

Kuidas hindad Eesti ettevõtete panust ühiskondlike murekohtade lahendamisel täna?

Meil on väga palju huvitavaid projekte Eestis, aga mulle tundub, et neist ei räägita piisavalt palju. Paljud olulised neist on jäänud teatud huviringkonna projektideks, ei oma laiemat kõlapinda.

Selleks, et ärisektor oleks nende heade ideede taga, peaks tegema ärisektoriga tööd ja neid süsteemselt panustama kutsuma. Kes on selle töö tegijad ja kutsujad täna? Kuidas see info liigub koordineeritumalt ärisektorisse? Siin on kindlasti veel arenguruumi. Ma olen kindel, et firmadel on huvi ja sotsiaalset tahet seda teha. Aga nad ei taju, et see on üks kasutamata võimalus, sest nad lihtsalt ei tea neist projektidest, algatustest ja võimalustest. Kui oleks olemas süsteemsemalt erasektorit kaasav algatus, siis oleks kergem erinevatel osapooltel ühiselt tajutud kitsaskohtade lahendamiseks kokku tulla.

Sageli täna vast ka ettevõtted ei oska näha teisi panustamisvõimalusi peale raha. Meie sellekohane kogemus ja kultuur on alles kujunemas. Ettevõtted peaksid kaasa minema nende üleriigiliste algatustega, kus neil on võimalik oma spetsiifilist kogemust jagada. Oma teadmise ja kogemuse laiemal jagamisel on suur väärtus.

Kus sellised Eesti elu edendavad ideed sünnivad?

Kõik algab ikkagi inimestest, kes tahavad asju paremaks teha. Ettevõtted ise ei tee asju. Inimesed neis ettevõtetes teevad. Tihtipeale kuuluvad need samad inimesed erinevatesse organisatsioonidesse. Kindlasti julgustan ma teisi ettevõtjaid aktiivselt ühiskondlike algatuste juures olema, näiteks läbi Heateo SA võrgustiku. Kui küsida, kus on täna Eestis aktiivsel inimesel võimalus kaasa mõelda ühiskonnas üles tõstatatud probleemidel, siis minu meelest neid vestlusringe ja organisatsioone on pigem vähe, aga mulle tundub, et neid tuleb üha juurde. Hakatakse aru saama, et ükski ettevõte ei jää puudutamata laiemalt ühiskonnas toimuvast. Targem on olla selle aktiivne, teadlik ja panustav osa.

Arvamusfestivali moodi arutelud panevadki asjad liikuma – soovin jõudu tegijatele ja tõsine tunnustus kõikidele ettevõtetele, kes tänaseks juba asjaga kaasa on tulnud!

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Jaan Aps: Kui juba maailma „päästma“ hakkad, siis kasuta tööriistana sotsiaalset ettevõtlust!

Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lava Arvamusfestivalil kutsub 16. augusti õhtupoolikul viimase teemana kaasa mõtlema sotsiaalse ettevõtluse olevikule ja võimalustele Eestis.

Teema sissejuhatuseks jagame siinkohal ühe vestluses osaleja, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimehe Jaan Apsi mõtteid.

Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma?

Sotsiaalne ettevõtlus on üks väga hea viis maailma paremaks muutmise teel, sest ta ühendab endas kaht olulist poolt. Esiteks väga selge eesmärk selles osas, mida täpselt paremaks muuta soovitakse. Seda sõltumata valdkonnast, sest ühiskondlikke vajadusi on väga suur hulk alates hetkel väga aktuaalsest erivajadustega inimeste tööhõivest kuni näiteks venekeelsete inimeste suurema kaasamiseni ühiskonda. Teisalt on sotsiaalse ettevõtluse näol tegemist kapitalistlikus ühiskonnas elujõulise rahastusmudeliga, kus enamus rahast tuleb toodete või teenuste müügist. Reeglina ei ole erinevad ühiskonda paremaks muuta tahtvad algatused väga elujõulise rahastusega, sõltudes projektidest või heategevusest. Tegemist on pigem ühekordsete tegevuste jadaga, mis ei ole pikas perspektiivis nii mõjus. Seetõttu on minu kindel soovitus – kui juba maailma „päästma“ hakata, siis kasutades tööriistana sotsiaalset ettevõtlust.

Kuidas saab ikkagi head tahet ja rahateenimist ühte patta panna?

Ühiskondlike probleemide lahendajatel on täna hulk väärtuseid, mida nad tõlgendavad viisil, mis tegelikult ei aita nende ühiskondlike probleemide lahendamisele kaasa või isegi halvendavad olukorda. Näiteks on Eesti ühiskonnas levinud hoiakud, et heategevus peaks põhinema vabatahtlikul tööl ja kogukonna panustamisel. Kui keegi hakkab selle eest juba palka saama, tundub asi kahtlane. See ei puuduta ainult sotsiaalseid ettevõtteid, vaid väga paljusid vabaühendusi. Samas kui tegelikult on mõne probleemi ära lahendamiseks või tõhusaks leevendamiseks vaja kõrge professionaalsusega inimesi, kes pingutavad selle nimel vähemalt kaheksa tundi päevas väga heade juhtidega väga heades meeskondades. Loomulikult on ka erandlikke puhtalt vabatahtlikke liikumisi, kuid enamus nende tegevustest jääb ühekordseteks. Näiteks lastekodude aitamise aktsioonid – kui ühel aastal viia lastele kingitusi, siis järgmisel aastal ootavad lapsed sama, aga aitajad ei leia selleks aega või raha. Sotsiaalne ettevõte toetab ühiskondlike probleemide lahendamist ettevõtlustulu teenimisega, seega on neil vähemalt osaliselt või mõnel juhul ka täielikult võimalik katta kogu eelarve ära.

Võiks küsida ka hoopis niipidi – kas sotsiaalne ettevõtlus ei peaks muutuma üheks ettevõtluse kuldstandardiks? Loomulikult on oluline koht ka projektirahastusel ja vabatahtlikul liikumisel, aga kuidas need organisatsioonid ikkagi tagavad, et nad järgmisel aastal uksi kinni ei pane ja nende tegevusvõimekus säilib viie järgmise aasta jooksul. Vähem kui viie aastaga ühtegi probleemi ära ei leevenda. Pigem võiks projektiraha ja heategevust kasutada sotsiaalsete ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks. Sageli on sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid sellised, et kuigi nad suudavad maksta oma töötajatele palka ja suunata raha oma eesmärgi täitmisesse, siis arendus-või laienemisraha neil pahatihti ei jätku.

Mida Eesti ühiskond sotsiaalsetelt ettevõtetelt ootab?

Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Mida ühiskonnaliikmed saavad ise anda, et neil oleks võimalik sotsiaalsetelt ettevõtetelt rohkem oodata? Ühelt poolt võiksid nad tarbijatena otsida üles sotsiaalsete ettevõtete tooted-teenused, alustades näiteks meie kodulehelt www.sev.ee.

Teisalt tuleks neil olla sotsiaalsete ettevõtete suhtes kahepidiselt nõudlikud tarbijad – nõuda kvaliteetseid tooteid-teenuseid ja kontrollida, kas on olemas info, kuhu tarbijalt laekuv raha ikkagi läheb. Kui sotsiaalsed ettevõtted saavad ühiskonnas tuntumaks, ongi oluline nõue neile läbipaistvus. Kui tooted-teenused on sama hinnaga või isegi kallimad kui tavapärasel äriühingul, siis on oluline näidata, mida selle rahaga tehakse. Siin on ka tarvis ühiskonna liikmeid selles osas harida, et sotsiaalsele ettevõttele müügist laekuv raha ei pea minema otse abivajajatele – näiteks haavatavad sihtrühmad vajavad midagi enamat kui lihtsalt raha, palju väärtuslikum on palgaliste professionaalide tugi.

Kindlasti saavad kodanikud küsida enne valimisi ja valimiste vahelisel perioodil samu küsimusi nii riigiametnike kui poliitikute käest – millised on need tegevusmudelid, mida maksumaksja raha eest toetatakse, mis peaksid meie elu paremaks tegema?

Kokkuvõttes on sotsiaalsete ettevõtete sektoril teatud ootuseid ühiskonnale enne, kui ühiskonna ootused sotsiaalsete ettevõtete sektori suhtes kõrgemaks saavad tõusta.

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Hannes, Artur ja Taavi lahkuvad Heateo nõukogust, et enda uutele tegemistele pühenduda– Artur ja Hannes uue haridusalgatuse loomisele ja Taavi uue ettevõtte käivitamisele. Uurisime Arturilt ja Taavilt, mis neile oma tööst Heateo kogukonnas meelde jääb, mis nad edasi teevad ja missuguseid häid mõtteid nad heateolastele edasi anda soovivad.

1. Olete Heateo juures õige kaua toimetanud. Mida Heateo juures õppisite?

Artur (Taevere): Võimaluse oma “mullist” välja pääseda ja näha elu teisest vaatenurgast: kohtudes inimestega, kellega ma ei olnud varem kokku puutunud (kodututest tippettevõtjateni), käies kohtades, kuhu ma ei olnud sattunud (näiteks väikesed maakoolid ja lastekodud). Palju õppetunde sellest, kuidas ühiskondlikke valuküsimusi lahendada nii, et sellel tegevusel on ka mingi pikaajaline mõju. Millised lahendused ei toimi ja millised võivad toimida. Palju uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Teadmise, kui palju häid inimesi Eestis on. Leidsin ka oma kutsumuse – soovi haridust parandada, nii et igal lapsel tekib võimalus oma potentsiaali maksimaalselt välja arendada.

Taavi (Jakobson): Ennekõike on Heategu mind kokku viinud suurepäraste inimestega. Inimestega, kellega koos unistamine ja tegutsemine inspireerib ja kelle pühendumus ja teod äratavad sügavat imetlust. Inimestega, kellelt on olnud palju õppida, kelle eeskuju nakatab ja kellega kohtumise pärast on põhjust tunda sügavat tänulikkust.

Loomulikult olen hulga kogemuse võrra rikkam. Meenub nii mõnigi uhkustunde ja rahulolu-hetk meie meeskonna või portfelliorganisatsioonide saavutuste üle. Rõõm, mis tekib sellest, kui tead, et su tegevusest võib mõne inimese elu reaalselt paremaks muutuda. Mitte see lühiajaline heaolu-laks, mille saad parklas abi küsivale inimesele peenraha ära andes või helistades kasside turvakodu toetusnumbril, vaid teadmine, et abi vajavate inimeste olukorra parandamiseks tehakse süsteemset, efektiivset ja pikaajalise mõjuga tööd. Rahulolu sellest teadmisest on hoopis sügavam ja kestvam, puudutades nii hinge kui mõistust.

Lisaks mõnusatele kogemustele on olnud ka üksjagu õpetlikke episoode. Näiteks sellest, mida võiks ja peaks nõukogu tegema olukorras kus organisatsioon on jäämas peata ja murelikult kriisi suunas triivimas. Viimase paari aasta sees sisalduvad Heateole väga rasked 12 kuud. Nõukogu kiirema ja ühtsema sekkumise korral oleks me suutnud selle perioodi ilmselt mõnevõrra hõlpsamini üle elada. Ometi on mul ka heameel selle aja pärast, sest ka see läbielamine on vorminud Heateo selliseks, nagu ta praegu on. Uue ja tarmukusest säriseva meeskonnaga, täis värskeid ideid.

Eks siin on ka põhjus, miks on mul aeg kõrvale astuda. On olukordi, kus parim viis oma hoolivust välja elada on astuda kõrvale nende eest, kelle energia üritust edasi viia ja uudsed mõtted võivad organisatsiooni järgmisele arengutasemele lennutada. Maris, Külli ja kogu Heateo pesakond on just sellised inimesed.

2. Mida soovitate heateolastele ja teistele maailmaparandajatele? 

Artur: Pidevalt õppida – ja mitte ainult oma kogemusest, vaid maailma parimatelt praktikutelt ja parimatest teadusuuringutest. Näiteks Noored Kooli mõju oleks täna palju väiksem, kui meil ei oleks olnud võimalik õppida oma sõsarorganisatsioonide kogemustest teistes riikides: kuidas õpetajaid värvata, kuidas neid ette valmistada ja toetada jne. Sama ideed võiks rakendada ka teiste valdkondade puhul, küsides: kes on selle ala parimad tegijad maailmas? Kuidas me saaksime nende kogemusest õppida?

Taavi:

1. unistage ja tegutsege suurelt;
2. uuendage julgelt, kuid püsige Heateo algse missiooni juures. See töötab praegu sama hästi kui 10 aastat tagasi;
3. hoidke kogukonda. See on Heateo kõige väärtuslikum vara.

3. Kas ja mis teil selles valdkonnas tulevikus veel plaanis on?

Artur: Hetkel käivitame ühte uut sotsiaalset ettevõtet, mille eestikeelne nimi on Loov Põlvkond ja rahvusvaheliselt – Creative Generation. Mida teha, et õpilased omandaksid oskuse loovalt ja kriitiliselt mõelda ning koostöös erinevaid ülesandeid lahendada? Sellele küsimusele me püüamegi vastata, pakkudes õpetajatele kvaliteetseid koolitusprogramme ja luues uusi õppematerjale. Tegutseme praegu nii Inglismaal kui ka Eestis. Kuna selle uue sotsiaalse ettevõtte käivitamine võtab suurema osa mu energiast, siis olen pidanud Heateo Sihtasutuse nõukogust taanduma.
Heateo kogukonnaga jään aga kindlasti seotuks. Usun, et järgmiste aastate jooksul saame meie kogukonna liikmetega palju asju koos teha, et elu Eestis natuke paremaks muuta.

Taavi: Ettevõte, mille üles ehitamises osalen, kannab äriliste eesmärkide kõrval sügavat sotsiaalset missiooni. Missioon tuleb isegi esmajärjekorras. Sisust on veel vara rääkida, aga nagu just hiljuti meie pea-arhitektiga arutasime, peab see ettevõtmine tooma kaasa ühe korraliku raputuse nii mõneski ühiskonna valusalt stagneerunud valdkonnas.

Loomulikult jään Heateo ümber väga lähedasele orbiidile tiirlema ja panen Talendipanga vabatahtlikuna käed külge seal kus vaja.

Soovime Arturile, Hannesele ja Taavile palju jaksu uute algatuste käivitamisel. 

Heateol suurt pilti hoida aitava nõukogu koosseisus toimusid äsja mitmed muudatused. Nõukogust lahkuvad senine nõukogu esimees Taavi Jakobson ja liikmed Artur Taevere ja Hannes Tamjärv. Artur ja Hannes pühenduvad uue haridusalgatuse ja Taavi uue ettevõtmise loomisele, kõik jätkavad aga Heateo kogukonda panustamist vabatahtlikena. Heateo kogukonna nimel täname neid 11 aasta jooksul tehtud suure töö eest– ilma Arturi ja Hannese dünaamilise duota ja nende visioonita ei oleks Heategu ja meie juures olevaid mitmeid algatusi olemas.

 Heateo päevikust saab lugeda Arturi ja Taavi meenutusi enda tööst ning soovitusi tulevikuks.

 Nõukogu asub juhtima senine nõukogu liige ning Fontese juhtivpartner Külli Lilleorg ja uute liikmetena tervitame Margus Rinki ja Armin Kõomäge. Margus Rink on Heateo pikaajaline vabatahtlik, Eesti Energia juhatuse liige ja kuulub ka vabaühenduste liidu EMSL-i nõukogusse.  Armin Kõomägi on ärimees ja kirjanik ning Uuskasutuskeskuse nõukogu liige.

Uute liikmete mõtetest kuuleb juba pärast suurt suve. Nõukogule ja eriti uutele liikmetele head tööd!

Heateo Sihtasutus otsib eelkõige suveperioodiks kahe suurema teema juurde appi tublisid kirjutamiskalduvusega vabatahtlikke. Võimalus panustada kas osaliselt või võtta juhtida terve teema!

1) SPIN spordiprogramm otsib kommunikatsiooni-ja turundustegevuste teostajat. Võimalus kujundada kommunikatsiooniplaani ja juhtida selle teostamist. Väga tore, kui oskad ka vene keelt, aga hakkama saab ka ilma. Täpsem info: Spin kommunikatsiooni vabatahtlik

2) Sotsiaalse innovatsiooni teema otsib kommunikatsioonispetsi, kes võib aga soovi ja oskuste korral hakata lausa selle projekti kommunikatsioonijuhiks.  Täpsem info: SI kommunikatsiooni vabatahtlik

Huvilistel kirjutada hiljemalt 20. juuniks ave@heategu.ee või küsida juurde Ave Mellik, mob 56 637 086.

Heateo poolt kokkukutsutud võrgustik alustas tööd sotsiaalse innovatsiooni alase teadlikkuse tõstmiseks ning uuenduslike praktikate levitamiseks ja juurutamiseks.
26. mail toimunud avakohtumisel osales 14 teemaga tegelevat inimest kümnest erinevast organisatsioonist.

Avakohtumise eesmärgiks oli saada ülevaade, kuidas keegi sotsiaalse innovatsiooni vallas juba tegutseb. Heateo sotsiaalse innovatsiooni suunajuhi Merlin Sepa poolt koordineeritud võrgustiku laiem eesmärk on koondada ja jagada infot, teadmisi ning teha koostööd valdkonna arendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. (Sissejuhatus teemasse: http://www.heategu.ee/merlin-sepp-veab-heateos-sotsiaalse-innovatsiooni-suunda/)

„Oleme Eestis praegu seisus, kus sotsiaalsest innovatsioonist tuleb võimalikult palju rääkida, mõistet selgitada ning teadmisi jagada. Eesmärgiks on, et see mõiste ei oleks võõras ja hirmutav rahastajatele, poliitika kujundajatele, ametnikele, vabaühendustele ning nähtaks selles potentsiaali teha asju paremini – leida paremaid lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Tuleb koguda ja jagada valdkonna-probleemi-lahenduse keskselt, et avada uuenduslikke lahendusi ja nende väärtust parimal moel. Sellele saavad hästi kaasa aidata võrgustiku liikmed kui sotsiaalse innovatsiooni saadikud,“ võttis Merlin Sepp kohtumise arutelusid kokku. „Alustame oma võrgustiku liikmetega, kuid tahame jõuda sektorite ja valdkondade vahelise koostööni ning tulevikus võiks uuenduslike lahenduste otsimine olla juba ka osa kooliõppest.“

Võrgustiku avakohtumisel alustati arutelu teemadel:
1) Kus ja kuidas tekitada loovaid lahendusi – kuidas kaasata olemasolevaid või luua uusi inkubaatoreid, mõttetalguid, ideelaboreid? Kes avab inimestes loovuse? Kas on olemas valmisolek võtta vastu uusi ideid, lahendusi?

2) Kuidas viia sotsiaalse innovatsiooni alast teadmist, riskijulgust avalikku sektorisse? Kuidas käivitada koosloomet – probleemi/lahenduse sihtrühma ja teiste osapoolte kaasamist lahenduse väljatöötamiseks?

3) Kuidas lahendus ellu jääb? Kuidas piloodist saab püsiv muutus? Milline peab olema toetav ökosüsteem?

„Avalikesse teenustesse innovatsiooni toomiseks käivitas Heategu juuni alguses teenusedisaini pilootprogrammi – rakendame disainmõtlemist avalikke teenuseid pakkuvate vabaühenduste teenuse kujundamiseks. Meie juhtimisel käivitub suve lõpus sotsiaalse innovatsiooni blogi, mis võimaldab laiemalt jagada nii Eesti kui maailma lugusid ja kogemusi, haarata erinevaid inimesi,“ avas Merlin konkreetsemaid lähiaja plaane. „Samuti valmistame koostöös KÜSK-iga ette sotsiaalse innovatsiooni konkurssi Eestis. Levitame ka teadmist üle-euroopaliste, rahvusvaheliste konkursside kohta nagu Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni võistlus ja Euroopa Investeerimispanga konkurss. Juba järgmisel aastal võiks olla Eestist mitmeid edukaid osalejaid!“

Kõiki uuendushuvilisi ootame aga Arvamusfestivalile, kus Heategu paneb koos heade sõpradega püsti sotsiaalse innovatsiooni lava! Vaata lähemalt: http://www.arvamusfestival.ee/kavad-ja-sundmused-2/

Järgmine võrgustiku kohtumine toimub septembris Tartus, võõrustajateks on Domus Dorpatensis, sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU ning Tartu Ülikooli Sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm.

Sotsiaalse innovatsiooni teema ja võrgustikuga seotud küsimuste korral võta ühendust:
Merlin Sepp, Heateo sotsiaalse innovatsiooni suunajuht, merlin@heategu.ee, tel 53 016 866

Sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku avakohtumisel osalesid:
Veiko Lember, Piret Tõnurist – Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut
Triin Vihalemm – Tartu Ülikooli sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm
Hille Hinsberg – Poliitikauuringute Keskus Praxis
Jaan Aps, Rasmus Pedanik – Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Maris Ojamuru, Merlin Sepp – Heateo SA
Aveli Ainsalu – Siseministeerium
Piret Potisepp – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rait Kuuse – Sotsiaalministeerium
Agu Laius, Mari-Liis Dolenko - Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Kristina Mänd – Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit