Arhiiv ‘Toetusportfell’ rubriigi jaoks

Heateo Sihtasutus käivitab ja kasvatab algatusi, mis lahendavad tulemuslikult teravaid probleeme Eesti ühiskonnas. Toetame ja nõustame eestvedajaid, kes loovad oma valdkonnas suurt muutust. Heateo portfelli võetud algatuste elluviimist toetame jõuliselt 3-5 aasta jooksul oma unikaalse tegevusmudeli kaudu, kaasates ka ärisektori kompetentsi.

Pikaajaliste eesmärkide teostamisse soovib Heateo SA kaasata

PORTFELLIJUHI, 

kelle fookuses on Heateo SA portfellis olevate algatuste toetamine ja nõustamine. Lisaks mahub Sinu vastutusvaldkonda uute arenduste vedamine ja koostöösuhete loomine.

Oled just see, kellele usaldatakse väljakutse, kui Sul on:
– kogemus ja teadmised organisatsioonide arendamisest ja strateegilisest juhtimisest;
– kogemus erinevate sektorite töökorraldusest, huvidest ja omavahelisest koostööst;
– suutlikkus mõelda süsteemselt ja visioonikalt;
– nõustamiskogemus;
– kogemused ja oskused koostöövõrgustike loomisest ja haldamisest;
– avaliku esinemise ja eestkõneleja kogemus.

Oled oma loomult:
– mõjuv ja veenev ideede esitleja;
– tugeva empaatiavõimega;
– ettevõtlik.

Heateo SA pakub Sulle paindlikku ja motiveerivat töökeskkonda, kus on võimalik pühenduda ambitsioonikate, ühiskonda muutvate algatuste elluviimisesse ja käivitamisse. Sinu ümber saavad olema missiooniga ning kõrge kompetentsiga inimesed vaba-, era- ja avalikust sektorist.

Kandideerimiseks kirjuta palun motivatsioonikiri ning saada oma CV www.fontes.ee/talendipank või info@fontes.ee. Värbamise juhtivkonsultant Külli Lilleorg, värbamisassistent Mark-Andres Hermann.

Tähtaeg 5. juuni

Lisainfo pirkko@heategu.ee, Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge.

Hiljuti saime lugeda toredat uudist, et Uuskasutuskeskus toeatab 2015 aastal Kiusamisvaba Kooli algatust 20 000 Euroga. Pirkko uuris Katriin Jüriskalt, Uuskasutuskeskuse tegevjuhilt, kuidas Uuskasutuskeskusel täna läheb!

Kuidas siis UKil täna läheb? 

Uuskasutuskeskusel läheb täna väga hästi! Oleme avanud viimaste aastatega kuus keskust üle Eesti, nendest kolm Tallinnas, üks Tartus, Pärnus ja Paides. Tahame jõuda selleni, et uuskasutamine on kõikide Eesti inimeste jaoks loomulik ja igapäevane. Selleks on vaja kahte asja, esiteks peame olema oma kauplustega kliendile lähedal ja teise ringi tooted peavad kvaliteedilt suutma konkureerida odavate uustoodetega. Selle nimel jätkame uute pindade otsinguid ja oleme hästi aktiivsed annetuste kogumisel.

Just praegu on meil käimas ka kevadkampaania „Ära viska asjata ära“, mille raames asuvad meie kogumiskonteinerid kuni mai lõpuni suuremate keskuste juures – Tallinnas Rocca al Mare keskuse parklas ja Pirita Linnavalitsuse parklas, Tartus Lõunakeskuse ees, Pärnus Port Arturi juures ja Paides Kultuurikeskuse parkimisplatsil. Konteinerid jäävad nendesse kohtadesse maikuu lõpuni ning annetusi võtame vastu nädalavahetustel.

Katriin, sina oled UKi juhtinud viimased 6 aastat. Mis on selle ajaga muutunud-juhtunud? 

Uuskasutuskeskusel täitus eelmisel aastal kümnes tegutsemisaasta. Selle dekaadi jooksul on Uuskasutuskeskus muutunud Eesti esimesest sotsiaalsest ettevõttest tänaseks edukaimaks sotsiaalseks ettevõtteks. Meie tee ei ole olnud ilma käänudeta – selle aja sisse jääb ka väljatulek sulgemisohust ja pankrotist. Just sel aastal oleme tervendamiskava järgselt saanud ühele poole pankrotiaegsete võlgade likvideerimisega ja võime selle etapi edukalt lõpetatuks nimetada.

Viimase kuue aastaga oleme muutnud uuskasutamise ja asjade äraandmise Eestis oluliselt kliendisõbralikumaks ja lihtsamaks. Eelmisel aastal näiteks külastati meie keskusi veidi rohkem kui 800 000 korral ning sooritati ligi 250 000 ostu. Annetusi oli rekordilised 42 000.  Selle tulemusel ulatus meie käive ligi miljoni euroni.

Sotsiaalse ettevõttena on teie DNA-s alusest peale olnud teenitud kasumi investeerimine ühiskonna heaks. Kuidas on selle aja jooksul muutunud teie toetustegevused?

Uuskasutuskeskus on ellu kutsutud keskkonnaorganisatsioonina, mille eesmärk on kasutuskõlblike asjade tagasi ringlusesse saatmine. Algusaastatel tegime aktiivset hariduslikku tööd just kooliõpilaste hulgas. Andsime välja trükiseid ning korraldasime ekskursioone nii Uuskasutuskeskusesse kui ka prügimäele. Sel hetkel kui keskendusime organisatsiooni eluleaitamisele jäid hariduslikud tegevused tagaplaanile.

Viimased aastad oleme jälle aktiivselt otsinud õiget viisi, kuhu ja kuidas Uuskasutuskeskuse kasum suunata. Kuna meie põhitegevus ehk asjade vastuvõtt ja ringlusesse suunamine on olemuslikult keskkonda säästev tegevus, siis soovime müügist teenitud tuluga mõjutada ja kaasa rääkida ka oluliste sotsiaalsete probleemide lahendamise juures. Meie jaoks on oluline toetuse võimalikult suur ja mõõdetav mõju ning haakumine Uuskasutuskeskuse väärtuste ja annetajate ootustega.

Miks te otsustasite toetada just Kiusamisvaba kooli algatust?

KiVa programm on just selline algatus, mille järele on suur vajadus ning mille tõenduspõhisus muudab programmi mõju hästi hinnatavaks. Heateo SA portfelliorganisatsioonina on meil tõsine soov ja tahe panustada Heateo SA tegevusse ja uutesse portfelliorganisatsioonidesse tagasi, sest nii UK algusaastatel kui ka pankrotiperioodil on Heateol olnud oluline roll Uuskasutuskeskuse püsimajäämisel. Näeme selgelt, et Heateost väljakasvanud, omatulu teenival ja edukal sotsiaalsel algatusel nagu UK, on vastutus ja kohustus toetada Heategu  ja anda oma panus järgmise organisatsiooni tugevale arengule.

Loe ka lühiintervjuud Katriiniga KiVa uudiskirjast

Uue aasta alguses on hea öelda, et Heateol läheb hästi. Meie tiim on tugev ja kui eelmise aasta lõpus lugesime üles oma peamised tegevused ja nendesse panustanud inimesed, siis selgus, et neid inimesi on üle 200 ja organisatsioone erinevatest sektoritest enam kui 30.

Heategu astus eelmisel aastal suure sammu edasi avaliku sektoriga partnerluses. Seda nii läbi Sotsiaalse Innovatsiooni suuna tegevuste, läbi avalikku sektorit aktiivselt kaasava investeerimismudeli Ühiskondliku mõju osakute käivitamise kui ka esimese riigiga koos käivitatud algatuse ehk SPIN programmi ettevalmistamise. Me oleme selle protsessi käigus palju õppinud ja väga tänulikud pühendunud inimestele erinevatest ministeeriumitest, keda me sellel teel kohtasime.

Uuel aastal kõnetame riigi kõrval jälle tugevamalt ka erasektorit. Ühiskondliku mõju osakute mudeli töö käib täie hooga ja kaugel ei ole see hetk kui me hakkame aktiivselt vestlema investoritega. Probleemvaldkondade uuring on lõpufaasis ja käimas on võimalike teenusepakkujate kaardistamine. Samuti oleme alustanud mudeli juriidilise vormi väljatöötamisega. Esimene ring investorite huvi testimiseks on tehtud ja kevadel plaanime lauale panna juba konkreetsema pakkumise.

Valminud on uus analüüs Eesti sotsiaalsete probleemide kohta, millele tuginedes hakkame senisest hoogsamalt pakkuma nõustamisteenust nii eraettevõtetele kui riigiasutustele. Meie eesmärk on toetada uute mõjupõhiste algatuste sündi. Selleks kaardistame huvitatud algataja ressursid ja rakendame neid uuritud lahenduste elluviimiseks nii, et nende positiivne ühiskondlik mõju oleks võimalikult suur.

Portfelliorganisatsioonide suunal töötame selle kallal, et valida välja algatused, keda me järgmistel aastatel jõuliselt toetame, selleks et fookuses olevad organisatsioonid saaksid koostööst tugeva tõuke arenguks. Uuel aastal plaanime kaasata rohkem inimesi strateegiliste vabatahtlikena portfelliorganisatsioonide mõju ja võimekuse kasvatamisesse.

Heateo unistusele kasvada juhtivaks ühismõju laboriks ja tuua kokku riigi, erasektori ja vabaühenduste kõige ägedamad tegijad, on pandud tugev alus. Meil on hea meel käia seda teed koos teiega ja me oleme teie panuse eest väga tänulikud!

Victor Hugo on öelnud  „There is nothing more powerful than an idea whose time has come“ ja meil on tunne, et see lause räägib natuke ka meist. Keeruliste otsingute aeg on mööda saamas ja me vaatame julgelt tulevikku. Koos teiega! Aitäh!

Sellel aastal võib meid tihti Haapsalus näha. Nimelt, kuulutasime eelmise aasta Arvamusfestivalil koostöös KÜSK-iga välja Sotsiaalse Innovatsiooni konkursi ja selle konkursi võitjaks tunnistati Hoovõtukeskus, mille fookuses on põhikoolist väljalangevuse vähendamine.

Haapsalus asuv Hoovõtukeskus piloteerib aastal 2015 mentorperedel põhinevat sekkumisprogrammi põhikoolist väljalangemisohus noortele. KÜSK toetab ettevõtmist 20 000€ ja Heateo SA oma aja ja teadmistega. Heateo toetuse fookuses on algselt Colorado State University juures loodud mudeli kohandamine Eesti oludele, selle testimine ja Hoovõtukeskuse enda areng.

Stastika ütleb, et viimasel neljal õppeaastal on oma põhikooliõpingud katkestanud keskmiselt 282 last aastas. See on veidi rohkem kui 12 klassitäit lapsi. Põhjused õpingute katkestamiseks on erinevad. Kui oma osa on nii välismaalse elama (ja õppima) asumisel kui ka terviseprobleemidel, mis lapsed pikemaks ajaks koolist eemale jätavad, siis suur osa probleemist tuleneb keerulisest olukorrast ja suhetest. Iga lugu on erinev, kuid tihti on selle taga halvad õpitulemused ja sellest tulenev klassi kordamine, halvad suhted õpetajate või kaasõpilastega, keeruline kodune olukord ja kodu toetuse puudumine õppimisele, keeruline majanduslik olukord ning eelmistest muredest tulenevad tagajärjed.

Hoovõtukeskuse programm põhineb Colorado State University juures aastal 2009 käivitatud ainulaadsel mentorlusprogrammil, kus lisaks üks-ühele suhetele luuakse 3-4 mentorpaarist koosnevad mentorpered, kus toetatakse üksteist. Pered kohtuvad vähemalt korra nädalas selleks, et aidata noori koolitööde tegemisel ning teha koos arendavaid ja toredaid tegevusi. Mentorpered toetasid nii mentorite kui ka noorte arengut. Mentorid tundsid üksteise toetust ning lapsed tajusid, et nad ei ole oma murdega üksi vaid teised sama vanad noored maadlevad sarnaste probleemidega. Lisaks loovad pered hea pinnase sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja positiivsete suhete loomiseks.

Heateo SA toetab Hoovõtukeskust käesoleval aastal programmi kohandamisel Eesti oludesse, programmi testimisel ja organisatsiooni enda arendamisel. Kevadel piloteerime mudelit väiksema arvu noorte ja mentoritega ning sügisel kutsume programmi juba laiema ringi noori ja tugiisikuid. Selle aja jooksul valmivad lõplik mudel, selle mõju hindamise raamistik ning saab paika mentorite koolitusprogramm ja tugisüsteem.  Programmi väljatöötamisse on kaasatud ka tulevased mentorid ja fookuses olevad noored ise.

Hoiame teid kindlasti aasta jooksul toimuvaga – nii esimeste edusammude kui tagasilöökidega – kursis! Hoidke meile pöialt või kui teema pakub rohkem huvi, siis andke sellest kindlasti märku, sest tarku päid ja hea nõu läheb meil kindlasti vaja!

Kaheksa kuud, kaheksa vabaühendust, seitseteist ametnikku Sotsiaalministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, kaks teenusedisainerit, seitse töötuba ja 3 seminari, teenusedisainerite konsultatsioonid, viisteistkümmend teenusedisaini tööpõhja, tuhatkond post-it märkmepaberit.

22. jaanuaril toimus 8 kuud kestnud teenusedisaini programmi lõpuseminar, kus jagasime kogemusi ning võtsime kokku, mis nende kuude jooksul oli meeskondades toimunud, kuhu jõutud ja mis edasi. Kõigil meeskondadel on olnud samad teenusedisaini tööriistad, kuid iga meeskond ning tulemused on oma nägu ning kõigil oma lugu.

Teenusedisaini programmi eesmärk on rajada koosloome raamistik ametnikele ning vabaühendustele, et muuta avalikke teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks.
Läbi selle ollakse tulevikus veelgi võimekamad ja nutikamad teenuste kujundajad, mis tähendab kvaliteetsemaid, kliendikesksemaid ja ressursisäästlikumaid lahendusi.

Heategu on alustanud programmi analüüsimisega, et koondada programmi tulemused ning soovitused sarnaste koosloome programmide elluviimiseks. Kokkuvõtteks saab aga öelda, et kõige tänuväärsem tulemus on ametnike ja vabaühenduste vahelise koostöö ja suhtluse kvaliteedihüpe ning selgem ja kliendikesksem nägemus teenusest, mille tulemused kajastuvad nii uutes teenusekirjeldustes, olemasolevate täiendustest, uutes kokkulepetes kui ka edasistes arenguplaanides. Ega pilootprogrammiga teenused nö „valmis“ saanud, töö käib edasi.

Programmis osalenud tiimide nimekiri

Neli Heateo portfelliorganisatsiooni:

• MTÜ Abikäsi – erivajadustega inimeste tööhõive, sh erivajadustega inimeste väljaõpe, töökeskus, tööturule vahendamine; + Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi Tööturu osakond
• SOS Lasteküla Eesti Ühing – peretugevdamisprogramm vähekindlustatud peredele; + Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede osakond, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
• SA Kiusamise Vastu – kiusamisvaba haridustee; + Haridus- ja Teadusministeeriumi Üldharidusosakond ja Koolivõrgu osakond ja Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Lastekaitseliit, TORE, Õiguskantsleri laste õiguste büroo
• Noored Kooli – õpetaja-ja liidrioskuste programm noortele õpetajatele; + Haridus- ja Teadusministeeriumi Õpetaja osakond

Neli vabaühendust Sotsiaalministeeriumi ettepanekul:

• MTÜ Eluliin – inimkaubandusohvritele suunatud nõustamisteenused ja varjupaigateenus; + Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakond, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa
• Tähtvere Avatud Naistekeskus – nõustamisteenused ja varjupaigateenus lähisuhtevägivalla ohvritele ning ohvrite lastele; + Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakond,
• Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir – raske-ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus; + Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede osakond
• SA Autistika – täiskasvanud autistide päevakeskus.+ Sotsiaalministeeriumi Hoolekande osakond, Sotsiaalkindlustusamet

Teenusedisaini programmi juhtis Merlin Sepp, kes osales ka protsessi jooksul kahe tiimi töös.
Protsessi juhtisid auhinnatud teenusedisainerid Jannus Jaska ja Hannes Seeberg ning kaasa aitasid Heateo portfellijuhid (Anna Karolin, Pirkko Valge) ja vabatahtlikud Kaie Kotov, Rasmus Pedanik. Kõik osalejad said ka siseministri allkirjastatud tunnustuse-tunnistuse.

Sotsiaalset innovatsiooni arendame koostöös Siseministeeriumiga ning Sotsiaalministeeriumiga.

Ühiskondliku mõju osakute käivitajad

2014.aastal võtsime endale ühe ambitsioonika eesmärgi – käivitada ühiskondliku mõju osakute „eestistamise“ protsess. Tegu on mastaapse, ühiskonna erinevaid osapooli ühendava algatusega, kus peamist rolli mängib koosmõju avaliku sektori, erainvestorite ja ka vabakonna vahel. Tänaseks oleme leidnud inimesed ja organisatsioonid, kes ideesse usuvad ja meid sellel teekonnal toetavad – seega algus on tehtud, koos teiega!

Kaasamõtlejad: Kai Liiva, Taavi Veskimägi, Kaido Veske, Margus Uudam, Tarmo Jüristo, Vaiko Tammeväli, Swedbanki privaatpanganduse töötajad, SIB idee maaletoojad Kaarel ja Risto Oja

Tegijad: Jaan, Riinu ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Annika, Hille ja Praxis

Partnerid: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Töötukassa, Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Toetajad: Eesti Arengufond ja Euroopa Komisjon

Aitäh, teie väärt panuse eest ühiskondliku mõju osakute mudeli kujundamisel!

Sotsiaalse innovatsiooni suuna kaasamõtlejad ja vedajad

2014 aasta jääb meelde kui sotsiaalse innovatsiooni aasta, kus käivitasime sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku, tulime välja blogiga novus.ee, korraldasime koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga sotsiaalse innovatsiooni konkursi, viisime ellu 8-kuulise teenusedisaini programmi, suvel olime Arvamusfestivalil väljas sotsiaalse innovatsiooni teemalavaga koos põnevate aruteludega.

Teenusedisaini pilootprojekti vedajad, osalised, partnerid – Jannus Jaska ja Hannes Seeberg, vabaühendused (MTÜ Eluliin, MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, SA Autistika), Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

SI võrgustiku liikmed: Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Tartu Ülikooli sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Domus Dorpatensis, Reach for Change, Disainikeskus. Ja Maiu Uus (analüütik), Kaie Kotov (Tartu Ülikooli doktorant), Piret Jeedas (MTÜ Ruumiloojad).

SI konkurssi algataja: Agu Laius ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Suuna vabatahtlikud: Kaarel Roosa, Kerli Onno, Anna Lindpere  – sotsiaalse innovatsiooni kommunikatsioon

Suuna toetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te lõite võimaluse tuua Sotsiaalse Innovatsiooni teema Eesti ühiskonnas suurema tähelepanu alla!

SPIN-programmi ettevalmistamise osalised

2014.aastal käivitasime uue noortele suunatud ja spordil põhineva sekkumisprogrammi SPIN! Valmistasime ette programmi mudeli ja erinevate sessioonide ülesehituse ja programmi mõju hindamise mudeli. Kujundasime SOS Lasteküla ja Kopli Noortekeskuse laste abiga programmi brändi ja valmistasime ette veebilehe ja sihtrühma noorte värbamise tegevused. Lõime programmi elluviimiseks vajaliku võrgustiku ja juhtimisstruktuuri. Värbasime ja valmistasime ette programmi sessioone läbiviivad treenerid ja abitreenerid ning sõlmisime kokkulepped programmi toimumiskohtadega.

Vabatahtlikud: Ly Kasvandik, Annegrete Johanson, Pille Teder, Anna Markina, Kristiina Treial, Snezana Stoljarova, Elina Kivinukk, Karin Öövel, Anni Rahula, Maria Vita, Martin Sookael, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu.

Partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgapalli Liit, FC Flora, FC Levadia, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Haridusamet, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus, Avatud Meele Instituut, ESTipp Ehte, Humanitaargümnaasium, Karjamaa Põhikool, Laagna Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium, Mahtra Põhikool, Merekalda Kool, Sina ja Mina Perekeskus.

Kaasaaitajad: Advokaadibüroo Borenius, SOS Lasteküla, Spring Advertising, Sportlyzer, Sportland, Nike, Klick Eesti, Fifaa, Tamrex, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis

Toetajad: Briti Kaubandus-Tööstuskoda, Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda

Suurtoetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te olete olnud meie kõrval ja andnud oma panuse selle aasta jooksul!

Meie portfelliorganisatsioonide sõbrad: Aitäh, et te panustate oluliste probleemide lahendamisse!

Aasta jooksul panustasime portfelliorganisatsioonide juhtimise, kommunikatsiooni ja rahastamise võimekuse kasvu! Kõige suurema arenguhüppe tegi Kiusamisvaba Kool, mis lõpetas edukalt pilootaasta. Sügisel liitus olemasoleva 17 KiVa kooliga veel 14 uut kooli. Koostöö ja suurema mõju saavutamiseks käivitati aasta lõpus koos teiste valdkonna organisatsioonidega liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest.

Uuskasutuskeskus ja Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda – Aitäh, et toetate Kiusamisvaba Kooli arengut!

Fontes PMP – Aitäh, SA Noored Kooli, Uuskasutuskeskuse, SA Terve Eesti, Heateo SA toetamise eest inimeste ja nende arendamisega seotud küsimustes!

Kristel Voltenberg ja Eesti Advokatuur  – Aitäh, et olete valmis meie ja meie portfelliorganisatsioonide tegemisi jätkuvalt juriidilise nõuga toetama!

Advokaadibüroo Aivar Pilv – Heateo SA nõustamise eest!

Advokaadibüroo Borenius – Programmi SPIN nõustamise eest!

Advokaadibüroo Sorainen ning Advokatuuribüroo Lentsius & CASUS – SA Terve Eesti nõustamise eest!

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co – Noored Kooli nõustamise eest!

Bloom Design – Aitäh, et aitasite kaasa Sotsiaalse innovatsiooni teemalise sõnumite koostamisse ja kujundamisse ja Noored Kooli tegemistesse!

EMOR ja Kaidi Kandla – Aitäh, et aitasite kaasa Eesti Lasterikaste Perede Liidu tegemistele!

Heateo laiendatud pere: Aitäh, et meid suunate, julgustate ja toetate!

Nõukogu – Taavi Jakobson, Artur Taevere, Hannes Tamjärv, Külli Lilleorg, Margus Rink, Armin Kõomägi, Tarmo Jüristo, Priit Mikelsaar, Jaan Puusaag, Vaiko Tammeväli

Partnerid – Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Kristi Liiva, Katrin Saali Saul, Armin Kõomägi, Karmen Palts, Maarja Oviir-Neivelt, Tiina Mõis

Toetajad – Swedbank AS, Krimelte OÜ, Fontes PMP OÜ, Biomarket OÜ, Paks Tuvi OÜ, Uuskasutuskeskus MTÜ

Aitäh teile kõigile, et olete osaks muutustest!

Heateo toetaja Wolf Group (eestlastele tuntud ka kui üks Eesti edukamaid ettevõtteid Krimelte OÜ) tähistas hiljuti oma 20. juubelit.

Mitme Heateo partneri kombel palus Wolf Group kõikidel õnnitlejatel jätta seekord kingitus toomata ja selle asemel teha annetus Heateole, toetamaks meie tööd laste ja noorte heaolu parandamise nimel, täpsemalt Heateo portfelli tööd spordil põhineva ennetusprogrammiga Spin ja Kiusamisvaba Kooliga.

Kokku toetasid õnnesoovijad Heategu tervelt 16 240 euroga! Heateo kogukonna nimel täname Wolf Groupi oma kingituse eest ja Jaan Puusaagi tema töö eest Heateo nõukogus!

Pole ammu olnud teemat, mis huvitaks kõiki nii palju kui ühiskondliku mõju osakud. Projektijuht Anna räägib  praegu uuritavatest valdkondadest ning väljakutsetest mõjupõhise rahastusinstrumendi kasutuselevõtul.

Ühiskondliku mõju osakute käivitamise juures huvitab inimesi enamasti, et kas ikka investoreid leidub. Oleme seni kohanud mitmeid huvitatud investoreid, ent eduka kokkuleppe eelduseks on ka teised vettpidava kolmnurga osad— uue lahenduse testimisest huvitatud avaliku sektori partner ja  hea teenusega võimekas vabaühendus.

Eduka SIBi tulemuseks lisaks õnnelikele investoritele on selle kaudu katsetatav uus ja parem avalik teenus—tulemuslikum ehk suurem arv abi saanud sihtgrupi liikmed ning kuluefektiivsem ehk eduka ennetuse abil kokku hoitud maksuraha. Positiivsed kõrvalmõjud hõlmavad näiteks nüüd tulemuspõhiselt organiseeritud kulurida riigieelarves ning võimekamat vabaühendust.

Vajalik mõtlemine—mis valdkonnas?

Sellise mõju saavutamiseks tuleb aga teha palju tööd, et valida välja sobiv valdkond, kus kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks olemas on ning mis on olulised riigile ja investoritele. SIBi keskmes olev valdkond või ühiskondlik probleem peab  vastama järgmistele tunnustele:

• Selge ja eristuva sihtgrupiga (eristatav kontrollgrupi olemasolu)
• Valdkonnas on objektiivsed tulemusindikaatorid (edukuse mõõtmiseks)
• Valdkonda juba rahastatakse (kuidas muidu tekiks kokkuhoid?)
• Valdkonnas mõõdetakse teenuse tulemuslikkust (kuidas muidu tuluprognoose seada?)
• Eduka sekkumise puhul tekib lähitulevikus suur kokkuhoid (teiste teenuste tarbimine, toetuste maksmine jne)
• Juba praegu potensiaalselt parema sekkumise olemasolu
• Sellist või sarnast teenust osutavad mitmed võimekad vabaühendused

Kuidas valida?

SIBi valdkonna välja valimiseks töötame koos ministeeriumite jt riigiasutustega, et kaardistada prioriteetsed valdkonnad ja katsetamist vajavad teenused, mille kokku sobivust osakutega uurib valitsuse töö ja tulemustega hästi kursis olev Poliitikauuringute Keskus Praxis. Oleme nüüdseks välja valinud 3 esmapilgul sobivat  suuremat valdkonda, mida esialgu uurime:

• (Noorte) kuritegevus ja rehabiliteerimisteenused
• Haavatavate gruppide tööhõive ja tööturuteenused
• Riskiperedega seotud programmid laiemalt

Vajadusel lisame või muudame täpsemaid teemasid. Pärast valdkondade sobivuse uuringut aitab selliseid teenuseid osutavaid vabaühendusi ja nende võimekust kaardistada Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lõppude lõpuks pole ju hästi sobivast probleemist kasu, kui seda keegi lahendamas pole.

Mitmed mõtlemiskohad

Oma töö käigus oleme avastanud mitmeid mõtlemapanevaid tahke sotsiaalteenuste planeerimise ja katsetamise kohta. Mida teha valdkondadega, kus ennetuspoliitikate elluviimise kohustus lasub omavalitsuste käes, aga mille jätkuteenuste eest maksab riik—kes vastutab kuluefektiivsuse eest? Mida teha valdkondadega, mille puhul tulemuspõhine rahastamine ja seega rahaliste tagajärgedega arvestamine on veel mägede taga? Eestis on märkimisväärne osa ennetuspoliitikatest delegeeritud kohalikule võimule, raskendades kvaliteetset tulemuste jt andmete kogumist ning jättes mastaabisäästu ja suurepärast planeerimist vajavad teenused ka pisikeste omavalitsuste kujundada. Ning kui sotsiaalvaldkonna mantra on „Ennetamine on alati parem“, siis kui palju oleme täna nõus ühiskonnana tegelikult meie kõigi raha selleks kaalule panema?

Kui esimene SIB aitab katsetada uusi lahendusi vaid ühes valdkonnas, siis sektoritevahelist koostööd ja teisi lahendusi on vaja mitmele poole. Seega meile head tööd!

Uuri ühiskondliku mõju osakute kohta  siit.

Heategu koostöös SEViga on alustamas oma portfelli kuuluvate organisatsioonide juhtidele mõeldud uuendusliku arenguprogrammiga. Uuenduslik on alustav arenguprogramm sellepoolest, et meile teadaolevalt kasutame Eestis meetodit action learning esimest korda. Meetodi valdaja ja sotsiaalse innovatsiooni uurija Rasmus Pedanik annab meetodist pikema ülevaate.

Action learning meetod on lähenemine, mida kasutatakse universaalselt nii inimeste arendamiseks, keeruliste probleemide lahendamiseks kui ka muudatuste juhtimiseks.Action learning on alguse saanud Suurbritanniast.

Action learning teooria ja epistemoloogilised seisukohad töötas algselt välja Reginald Revans (1907 – 2003), kes rakendas seda meetodit, et toetada organisatsioonide ja ettevõtluse arengut. Revans oli väga mitmekülgne inimene. Ta oli astrofüüsik, olümpiavõistleja, professor, haridusuuendaja, juhtimiskonsultant jne. Ta töötas Cambridge ülikooli teaduskonnas, kus samal ajal töötas viis Nobeli preemia laureaati. Nende tarkade meestega koos töötades õppis ta „kahtlemise“ ja küsimuste esitamise kunsti. Palju mõjutusi meetodi väljatöötamiseks sai ta väidetavalt juba varases nooruses, millel tema isa uuris RMS Titanicu katastroofi põhjuseid. Revans uskus ise kindlalt, et soorituste tulemuslikkuse võti ei seisne “ekspertide” nõuannetes, vaid inimestes endis. Selle uskumuse tulemusena ta töötaski välja action learning meetodi kui protsessi, milles osaleja õpib oma tegevustest ja kogemustest koos kaaslastega väikestes rühmades, mida kutsutakse inglise keeles „set“.

Mis asi siis ikkagi on action learning?

Action learning on tulemuslik õppeprotsess, kus osalised õpivad tegutsedes ja tegevuse üle reflekteerides ja mida kasutatakse universaalselt nii inimeste kui organisatsioonide arendamiseks ja muudutuste juhtimiseks. Action learning on väidetavalt üks kuluefektiivsemaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise meetodeid, mida kasutavad väga erinevad organisatsioonid üle maailma, näidetena võib tuua General Electricu, Hyundai, Coca-Cola, Walt Disney, MIT jt.

Kuidas action learning toimub? 

Action learning meetodi sisuks on väike rühm (4-8 inimest) kolleege/juhte, kes kohtuvad regulaarselt eesmärgil õppida ja lahenda reaalseid probleeme. Kohtumistel peegeldatakse teiste rühma liikmete küsimuste abil oma otsuste ja tegevuste üle ja õpitakse oma ning teiste mõtlemisest, tegutsemisest ja kogemustest. Kohtutakse tavaliselt kaks korda kuus üheksa kuni viieteistkümne kuu jooksul. Ühel kohtumisel pühendatakse ühele osalisele/probleemile u 50 minutit. Action learning lähtub sellest, et inimesed õpivad kõige paremini reaalseid probleeme lahendades (tegutsedes) ja neid peegeldades. Iga rühma liige toob rühma kaasa oma kõige „põletavama“ probleemi, millele ta lahendust ei tea.

Probleemid, mida rühmas uuritakse on nö „nõiutud probleemid“ (wicked problems), millele ei ole üheseid lihtsaid lahendusi. Rühma kohtumise eesmärk on leida sellele probleemile uus loov lahendus. Pärast lahenduseni jõudmist võtab rühma liige vastutuse, et ta ka selle lahenduse ellu viib. Järgmisel korral räägib rühma liige teistele oma tegutsemise tulemustest. Kui probleem on lahendatud, võetakse ette järgmine „põletav“ probleem jne. Sedasi käituvad kõik rühma liikmed.

Revans on väitnud, et õppimist ei toimu ilma tegutsemiseta. Just reaalsete probleemide lahendamise tõttu on action learning väga praktiline. Siinkohal olgu veel mainitud, et on olemas väga erinevaid action learning vorme ja võimalusi, kuidas seda metoodikat kasutada, meie kasutame „klassikalist“ või algupärast lähenemist. Kuigi action learning metoodika on oma olemuselt lihtne, siis tulemused ei tule kergelt. Action learning kohtumised vajavad korraliku ettevalmistust ja läbiviimist vastava juhendaja poolt (set advisor) ning osalejatelt pühendumust.

Action learning meetodi õppeprotsess hõlmab: 1) tõsist probleemi, mis on oluline, kriitiline, ja tavaliselt keeruline, 2) mitmekesist probleemide lahendamise meeskonda või “rühma” (ingl. „set“), 3) protsessi, mis edendab uudishimu, uurimist ja reflektsiooni, 4) nõuet, et rääkimine muutub tegevuseks ja lõpuks probleemi lahenduseks ja 5) pühendumist õppimisele. Lisaks sellele, et action learning on väga praktiline, arendab see metoodika eelkõige inimesi. Peamiseks kasuks on oma teadmiste avardumine võimelike tõlgendus- ja käitumisviiside suhtes, mis aitab inimestel saavutada paremaid tulemusi ja teha paremaid otsuseid.

Action learning arendab:

1. loovust ja kriitilist mõtlemist;

2. keeruliste probleemide lahendamise oskust;

3. inimeste juhtimisoskusi;

4. meeskonda ja koostööd (team bulding);

5. oskust viia organisatsioonis ellu muudatusi.

Heateo ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) poolt algatatud action learning piloot-arenguprogramm kestab osalistele 9 kuud, mille jooksul kohtutakse 2 korda kuus. Pilootprogramm hõlmab ka organisatsioonide ja inimeste arengu hindamist, et selgitada meetodi mõju. Organisatsioonide tulemusnäitajaid aitab hinnata Jaan Aps ja osaliste arengut hindab Fontes.

Lisaks mõju hindamisel uuritakse põhjalikult ka seda, et mis takistab ja soodustab „rühmades“ uue lahenduste ellu viimist. Viimast uuringut juhendab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Action learning meetodi pilootprojekti toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo toetaja Fontes.Kellel on huvi uurida edasi, mis asi action learning on, siis soovitame vaadata Michael Marquardt´i tutvustavat videoloengut: https://www.youtube.com/watch?v=ZtVG8kF8qf4.

Tutvustasime vabakonna suvekoolis McKinsey võimekuse hindamise tööriista (capacity assessment tool), mille abil oma organisatsiooni seisu hinnata, selle abil muutusi planeerida ja jälgida nende õnnestumist. Otse loomulikult pole McKinsey CAT mingi imetööriist ja ühestki metoodikast on vähe kasu, kui seda ei kasutata eesmärgipäraselt, mõistlikus mahus, süstemaatiliselt ja püsivalt.

McKinsey mudeli funktsioone selgitava esitluse Heateo portfellijuhi Pirkko Valge poolt leiad siit. Heateo poolt eesti keelde tõlgitud McKinsey CAT tööriista aga siit.

Inglisekeelne tööriist on kättesaadav siit.

Head analüüsimist!