Arhiiv ‘Meie meedias’ rubriigi jaoks

Birgit Heateost kirjutab värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas (lk 13), miks ikkagi oleks vaja hakata mõõtma kodanikuühenduste tegevuste ühiskondlikku mõju.

Heateo kogemus on näidanud, et paljud kodanikualgatused tuginevad oma mõju tutvustades pigem sisetundele ja usule tegevuste kasulikkusest, kui muutuste protsessi kirjeldamisele ja mõju tõestamisele. Sageli ei osata kriitiliselt hinnata, kas konkreetsed tegevused ikka põhjustavad ühiskonnas soovitud muutust soovitud ulatuses, ning mõju asemel kirjeldatakse tihti ainult tegevusi või nende tulemusi.

Olukorras, kus rahastajad pööravad järjest enam tähelepanu organisatsioonide poolt loodava ühiskondliku väärtuse tõestatusele, on möödapääsmatu, et sotsiaalsete probleemidega tegelevad kodanikualgatused peavad õppima oma tegevuse mõju paremini hindama ja sõnastama. Isegi kui kõik kodanikuühendused ei jõua kohe esimeste katsetustega üheselt töötavate mudeliteni, on oluline õppida vahet tegema tegevuste ja mõju kirjeldamise vahel. Meie soov on, et Heateo algatatud mõju hindamise projekt tekitaks diskussiooni ühiskondliku mõju hindamise teemal ja pakuks organisatsioonidele ka praktilist tuge enda jaoks toimivate lahenduste leidmisel.

Loe artiklit Teatajast:

[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120322073318-6440c32338354734b45e87a8b3b39c44 name=teataja_6_kaubanduskoda_pisike username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px id=c3ce0567-8c3f-c529-da0c-5ddb73a4ce17 v=2]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas nr 4 (lk 13) kirjutab Heateo Agne strateegilisest filantroopiast kui aktiivsest ja mõtestatud heategevuse vormist ning mõju hindamise vajalikkusest ühiskonnas,  püüdes vastata juurküsimustele: mida tähendab tark ja tõhus investeering ühiskonda? Kuidas läheb kohalikul strateegilisel heategevusel? Kust me teame, kes reaalselt sotsiaalset kasumit teenib?

Strateegilist filantroopiat võib määratleda kui aktiivset heategevust, mis hõlmab nii oskuste kui raha panustamist. Kasutades riskikapitali põhimõtteid, on eesmärgiks kasum. Küll mitte rahaline vaid sotsiaalne. Ning pikaajaline sotsiaalse kasumi teenimine viib iga strateegilise filantroobi lõppeesmärgini – positiivse muutuseni mingis valdkonnas. Aktiivse toetamisega käib või peaks käima kaasas pidev ühiskondliku mõju mõõtmine, st organisatsiooni reaalse tegevuse hindamine. Sest kust me muidu teame, milline mudel töötab või milline organisatsioon reaalselt sotsiaalset kasumit teenib? Loe lähemalt Teatajast:

[issuu width=420 height=297 backgroundColor=%23222222 documentId=120220152026-568fa528bf4946e0a41f9435092f5970 name=teataja_4pisike username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px id=fe76aa32-a4fc-8831-e5be-dd98a4d38134 v=2]

Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves avaldas pühapäeval 4. detsembril Kadriorus tänu kümnele vabatahtlikule, kahele silmapaistvale vabatahtlike juhile ning töötajate vabatahtlikkust soodustanud organisatsioonile.

Aasta vabatahtliku tiitlid sadi muuhulgas ka Heateo strateegiline vabatahtlik ja partner Margus Press ning meie hea koostööpartner Eesti Advokatuur.

Margus aitas mentori, kogenud ettevõtja ning tippjuhina kaasa MTÜ Abikäsi käivitamisele. Margus Pressi toetusel said Abikäe noored juhid kavandada teenused ja tooted, mille rakendamise käigus on loodud aastaga üle 20 uue töökoha puudega inimestele.

Eesti Advokatuur on loonud vabakonnaga pikaajalise ja strateegilise koostöö pakkudes pro bono õigusabi Heateo Sihtasutuse poolt toetavatele ühendustele.

© Rasmus Jurkatam

“Teie olete kaitsevall ükskõiksuse ja hoolimatuse vastu,” ütles president Toomas Hendrik Ilves, tunnustades täna Kadriorus aasta vabatahtlikke, kellest noorim on 20- ja vanim 86-aastane. “Südame sunnil ja vabal tahtel organiseerunud vabakond on ju tõepoolest see vajalik kaitsemehhanism, mis hoiab meie ühiskonna avatuna ja tervena, aitab kodanikel kaasa rääkida ja riiki paremaks muuta, hoolida oma riigist.” Loe lisa presidendi pöördumisest siit.

Vabatahtlike tunnustamiseks esitatud 73 ettepaneku seast valis laureaadid välja komisjon, kuhu kuulusid lisaks Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse nõukojale 2010. aastal tunnustatud vabatahtlik Riina Varts ning ministeeriumite ja Vabariigi Presidendi Kantselei esindajad.

Tunnustamiskomisjoni liige Jon Ender kommenteeris tänavust tunnustamisüritust järgnevalt: “Mõned meist on vabatahtlikud kord aastas, teised aga tegutsevad pidevalt. Kui vabatahtlik pakub koolis või tööl lihvitud teadmisi ja oskusi, millest seni organisatsioon puudust tundis, tõstab see ühenduse kompetentsi ja viib tegevuse uuele tasemele. Sel aastal soovime tunnustada just professionaalidest vabatahtlikke ja tööandjat, kes töötajate väärtuslikku kompetentsi nende tööajast pakub,” sõnas Ender.

Tunnustamise kohta leiab lisainfot veebilehelt www.vabatahtlikud.ee, kus saab tutvuda kõigi laureaatidega.

5. detsember on rahvusvaheline vabatahtlike päev ning ühtlasi tähistatakse tänavu Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat.

Laialt levinud vabatahtlik tegevus on tervislikult toimiva ühiskonna üheks oluliseks indikaatoriks. Ühiskond on edasijõudnud, kui selle liikmetel on oma kogukonna priitahtlikuks abistamiseks aega ja head tahet. Sellest sammuke edasi on professionaalse vabatahtlikkuse levik, mille olemusest ja Eestis esinemisest rääkisid Bioneer.ee-le VTA ning Swedbanki esindajad.

Eestis lihtsamatele talgutöödele ja ürituste korraldamisele abiks vabatahtlike leidmisega probleeme ei ole. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusele (VTA) laekunud tagaside põhjal on seesugustesse algatustesse abikäte kaasamine tänaseks juba suhteliselt lihtne.

Järjest otsustavamalt ollakse aga liikumas Lääneriikide eeskujul just pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike leidmise ning oskuslikuma kaasamise suunas.

Professionaalsed vabatahtlikud või professionaalidest vabatahtlikud?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulikese Männi sõnade kohaselt on professionaalse vabatahtlikkuse näol tegemist mõistega, mille tähenduse üle alles arutletakse nii meil kui mujal. Seetõttu võiksime tema sõnul rääkida pigem professionaalidest vabatahtlikest, mitte professionaalsetest vabatahtlikest.

„Kui professionaalid teevad vabatahtlikku tööd, siis nad panustavad tasuta ja heategevuslikel eesmärkidel oma erialaseid teadmisi ja oskusi,“ selgitas Mänd mõiste taha peituvat sisu.

See eeldab tema arvates aga nii koostööd ühenduste kui äriettevõtete vahel, aga ka suuremat professionaalsust ühendustelt nimelt inimeste juhtimise vallas.

Professionaalse abi vastuvõtt kui Achilleuse kand

Eestis tegutsevatest äriettevõtetest, kes aktiivselt töötajate professionaalset vabatahtlikkust toetavad, on üheks ilmekaks näiteks Swedbank, kus on selle arendamisega teadlikumalt tegeletud 2005. aastast.

Swedbank ASi jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juhi Maris Ojamuru sõnul on samuti seni vabatahtliku tegevuse arendamise juures üheks suurimas väljakutseks olnud vabaühenduste nõrk suutlikkus oma vajadusi selgelt määratleda ja professionaalset tuge vastu võtta.

„Vabaühenduste mõttemaailma on vaja importida senisest enam ärifilosoofia põhimõtteid, mis paneks organisatsioone mõtlema ressursside kasutamise, turundamise, kommunikatsiooni ja eesmärgipõhise juhtimise küsimuste üle, samal ajal säilitades neile omapärase pühendumuse ja energia,“ ütles Ojamuru.

Tema sõnul võimaldaks ühenduste selles suunas liikumine ettevõtete vabatahtlikke senisest efektiivsemalt rakendada.

Eesmärgiks kasu kõigile osapooltele

Samme soovitud suunas on VTA juhataja Tuulikese Männi sõnul juba tasapisi astuma hakatud. „Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus pakub ühendustele vabatahtlike kaasamise ja juhtimise koolitusi, “ kinnitas Mänd ning lisas, et eesmärgiks on hakata vabaühendusi ja vabatahtlikust tegevusest huvitatud ettevõtteid omavahel kokku viima, pidades silmas, et koostööst saaks kasu kõik osapooled.

„Kogukonnas tehakse midagi kasulikku ära, vabaühendus saab oma tegevuste elluviimisel professionaalset abi ja lisajõudu ning ettevõte saab paremini värvata, motiveerida ja arendada oma töötajaid,“ loetles ta hästi töötava professionaalidest vabatahtlike kaasamise süsteemi plusse.

Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse juhi Maris Ojamuru kohaselt mängibki vabatahtlik tegevus ettevõttes üha olulisemat rolli töötajate arendamisel, koolitamisel ja motiveerimisel. Samas ei maksa unustada ühiskondlikku kasu.

„Vabatahtlikkuses on suur jõud – inimeste vaba tahe omab suurt jõudu ja energiat, seda oleks patt ühiskonna arenguks kasutamata jätta,“ ütles Ojamuru.

Professionaalist vabatahtlik jagab erialast kompetentsi

Vanus, eriala või hiiglaslik kogemustepagas pole aga professionaalist vabatahtlikuks hakkamise juures sugugi määravad. Nii võivad professionaalist priitahtlikuks olla ka pensionärid, kes tööl enam ei käi, aga kelle kompetents pole kuhugi kadunud, või tudengid, kes juba õpingute kõrvalt oma teadmisi ja oskusi pakuvad.

„Professionaalist vabatahtlik on saanud vajaliku hariduse või ettevalmistuse, olgu siis ülikoolis, kursustel või töö käigus ja kasuks tuleb vastaval alal tegutsemise kogemus,“ ütles Tuulike Mänd.

Oma erialaseid oskusi saavad Männi sõnul pakkuda personalitöötajad, arhitektid, ehitajad, programmeerijad, kujundajad, elektrikud ja paljude teiste erialade esindajad.

„Kui tuua näiteid, siis kriisipiirkonda saab meditsiinilist abi andma minna ainult professionaal – vastava hariduse ja kogemusega arst,“ sõnas ta, „ning Tartu Ülikooli tudengid pakuvad juba aastaid praktika ja kogemuste omandamise eesmärgil juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.“

Seda, kas vabatahtliku puhul on tegemist sobiva professionaaliga, peab Männi sõnul aga hindama ja otsustama vabatahtlikku kaasav ja tema tegevust korraldav organisatsioon.

Algus on igaühe enda teha

Swedbankis saab vabatahtlike algatuste puhul määravaks eelkõige töötajapoolne tahe ja initsiatiiv. Swedbanki vabatahtlikud võivad olla seega kõik, kes tunnevad, et neil on tahtmine endast midagi anda ja midagi uut kogeda või õppida.

„Me ei vali neid, kuna inimene leiab enda võimetele ja oskustele sobiva suuna ise,“ ütles vastutustundliku ettevõtluse juht Maris Ojamuru, „seetõttu on meil palju näiteid juhtkonnaliikmetest kuni klienditeenindajateni.“

Koostööd tehakse partnerorganisatsioonidega, millega 90% ulatuses sidemed vabatahtlikkuse valdkonnas alguse saanud Swedbanki poolsetest initsiatiividest.

„Otsime organisatsioone, kes tahaks tulla enda vajadusi tutvustama vabatahtlike laadale jne,“ sõnas Ojamuru, „Samas on üksikuid projekte, kus organisatsioon teab täpselt – millises mahus, millise oskusega vabatahtlikke nad vajavad.“

Tulevikusammuks on murekohtade lahendamine

Probleemne on ettevõttel senini olnud saada konkreetsemat ülevaadet panustatud tundide osas. Seega on ettevõtete ja ühenduse koostööks oluline töötada välja efektiivsem meetod vabatahtliku tegevuse mahu hindamiseks.

Ojamuru sõnul on viimaste aastate jooksul ettevõtetes toimunud tööaegade efektiivistamine muutnud töötajad ka valivamaks ja kriitilisemaks, mistõttu peab vabatahtliku kaasamine ja edasise tegevuse korralduse tase kindlasti paranema.

„Vaja oleks vabatahtliku tegevuse väärtuse selgemat väljatoomist ühiskonnas ja sellele järgnevat jätkusuutlikku tegevuskava, mis hõlmaks vabaühenduste arendamist ja ettevõtjate toetamist vabatahtliku töö edendamisel,“ ütles ta tulevikult oodatavate arengute kohta.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Ilmunud on värsked Head Uudised! Seekordses numbris:
– Kristjan Saar ja etnopood
– Lapsevanem on osa lasteaiast ja lasteaed osa perekonnast
+ palju muud

[issuu layout=http%3A%2F%2Fskin.issuu.com%2Fv%2Flight%2Flayout.xml showflipbtn=true autoflip=true autofliptime=6000 documentid=110418114330-856a48822a6c4ef09003f8475dee55d9 docname=head_uudised_1_2011 username=heategu loadinginfotext=Head%20Uudised%201%2F2011 showhtmllink=true tag=heategu width=300 height=212 unit=px]

Uudiskirja on võimalik ka paberkujul tellida. Kui soovid, et saadaksime uudiskirja sulle koju, tee 6,4 eurone (või suurem) annetus Heateo Sihtasutusele, a/a 221022367526. Selgitusse märgi “Head Uudised” ning oma isikukood – siis ei kuulu annetus maksustamisele. Et saaksime sulle ajakirja välja saata, saada oma postiaadress agne@heategu.ee.

30. märtsil kogunesid Praxise mõttehommikule lastekaitsetöötajad, valdkonna kodanikeühendused, sotsiaalministeeriumi ja asenduskodude esindajad, et ühiselt arutleda, kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine. Mõttehommikul tutvustas Praxise analüütik Pirjo Turk äsja valminud uuringut, mille eesmärk oli kirjeldada asenduskodudest iseseisvuvate noorte olukorda ning asenduskoduteenuse võimalusi ja praktikat seoses iseseisvuvate noortega.

Heateo Sihtasutusest Jaan Aps aitas sisse juhatada teemat: “Kuidas luua selge seos asenduskodude töötulemuste ja eraalgatuslike toetajate panuse vahel?” Järgnevalt saame tutvuda Jaani mõtetega.

Vanemliku hoolitsuse kaotanud lapsi ja noori aitavate organisatsioonide käsutuses on tegelikult palju rohkem ressursse, kui riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvereale kirja pandud. Rahalised annetused! Mitterahalised toetused! Vabatahtlik töö! Tänu üksikisikute ja ettevõtete heale tahtele lisandub valdkonna ametlikule eelarvele aasta jooksul väärtust miljonites eurodes. Ja jõuluajal on asenduskodud heategijate poolt saadetud maitsvalt krõmpsuvate piparkookide lõhna keldrist pööninguni täis.

Tegutsen Heateo Sihtasutuses just valdkonna toetaja positsioonil. Praxise mõttehommik oli minu jaoks väga mõtlemapanev kogemus. Ühelt poolt süstis minusse entusiasmi osalejate tegutsemistahe ja nende usk senisest paremate lahenduste võimalikkusse. Teisalt muutis mind väga murelikuks aga see, et keegi ruumis istujatest ei haakunud õhku visatud küsimusega: „Kuidas me teame, et valdkonna ressursid üldse lähevad õigesse kohta?“

Mis saab asenduskodust iseseisvasse ellu astunud noortest edasi? Selle kohta puudub ametlik statistika nii üksikute asenduskodude lõikes kui ka üleriigiliselt. Kui suurel hulgal nendest on kahe aasta pärast elu tasakaalus (näiteks olemas töökoht ja kindel eluase)? Milline protsent nendest on sattunud elu hammasrataste vahele (näiteks sõltuvusse sotsiaalabist või probleemidesse õigusrikkumistega)? Seda me ei tea.

Aga mis siis, kui teaksime?

Kui me teaksime, millises olukorras on näiteks kahekümne kahe aastased endised asenduskodu hoolealused, saaksime analüüsida ja katsetada, millist arengukeskkonda on vaja soovitud positiivse tulemuseni jõudmiseks hoolealustele tarvis pakkuda kaheksateistaastaselt, kuueteistaastatelt, kümneaastaselt… igal asenduskodus veedetud päeval.

Ilma nimetatud infot omamata pole ühelgi muul arutlusel vanemliku hoolitsuseta laste hoolekande teemal tegelikult mõtet. Süsteemi saab edukalt juhtida juhul, kui süsteemi olemasolu eesmärk on selgelt sõnastatud ja eesmärgi poole liikumist on võimalik mõõta.

Täpne statistika tulemuste kohta aitab ühelt poolt näha, millistelt asenduskodudelt saavad teised asenduskodud õppida noortele hea arengukeskkonna loomist ja koostööd partneritega. Teisalt aitab statistika anda seada eesmärke riiklikule süsteemile tervikuna, et vältida ühiskondlike probleemide taastootmist, mis riigi tasandil lihtsalt liiga kulukad ja isiklikul tasandil lihtsalt kohutavalt traagilised.

Kokkuvõttes – nii maksumaksja rahale kui hea südamega inimeste küpsetatud piparkookidele peaks olema õigus ainult järgmistel asenduskodudel.

1) Kes julgevad mõõta oma tulemusi (s.t kuidas saavad nende kasvandikud hilisemas elus hakkama) ja nendest tulemustest rääkida.
2) Kes on valmis oma tulemuste eest vastutust võtma (s.t tegema korrektiive asutuse tegutsemisviisides ja partneritega koostöös, et tulemusi võrreldes praegusega veelgi parandada).

Jaan Aps, Heateo Sihtasutus

P.S. Heategu toetab otseselt kahte organisatsiooni, kes tegelevad vanemliku hoolitsuseta laste aitamisega – SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Oma Pere

Möödunud nädalal räägiti Vikerraadio “Huvitaja” saates sotsiaalsest ettevõtlusest. Kel jäi saade kuulmata, siis nüüd on seda võimalik ka järelkuulata . Saate alguses räägib Jaan Aps Heateost sotsiaalsest ettevõtlusest laiemalt ja alates 30. minutist Keit Fomotškin Terve Eesti SAst. Saate lõpus räägib Maarja Loorents põhjustest, miks Swedbank panustab koalitsioonis “Ettevõtted HIV vastu” HIV-ennetusse. Head kuulamist!

President Toomas Hendrik Ilves kohtus Kadriorus HIV-ennetusega tegelevate ettevõtete esindajatega ja tunnustas neid aukirjaga seni tehtud töö eest HIV vastu võitlemisel.

“Tahan tänada teid julguse eest tegeleda avalikult nii olulise terviseteemalise ennetustööga. HIV on isiklik, raske ja kohati tabuteema, millest avalikku rääkimist välditakse. Teie panus ühiskonna paremaks muutmisse on eeskujuks kõigile,” sõnas president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus täna HIV-ennetusega tegelevate ettevõtete esindajatega.

“Mul on äärmiselt hea meel olla täna siin koos ettevõtjatega, kelle hinnangul toovad Eestile, selle elanikele ja siin tegutsevatele ettevõtetele pikemas plaanis edu toimiv riik, terved, haritud ja motiveeritud inimesed,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nentis, et koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” hea ja sihikindel töö on sotsiaalse vastutuse näiteks kogu ühiskonnale ja teistele ettevõtetele. Presidendi sõnul viitab ohtlikust valehäbist ülesaamine sellele, et Eesti on astunud ühiskondliku vastutustunde kümnendisse, kus lisaks neile firmadele, kes toetavad näiteks tippsporti, pälvivad üha enam tähelepanu ka need ettevõtjad, kes sõdivad paremate eluviiside ja seeläbi tervema Eesti eest.

Terve Eesti Sihtasutuse tegevjuht Keit Fomotškin (pildil), kes tutvustas koalitsiooni “Ettevõtted HIV vastu” eesmärke, senist panust ja tegevuskava järgmisteks aastateks, rõhutas samuti tööandjate rolli positiivsete hoiakute kujundamisel. “Ärisektori kaasamine HIV-alasesse ennetustöösse on osutunud äärmiselt efektiivseks, sest nii jõuame erinevate koolituste ja ürituste kaudu väga suure hulga inimesteni,” lisas Fomotškin.

“Meie ettevõtte töötajatelt on tagasiside väga positiivne. HIV-alastel koolitustel on praeguseks osalenud juba 1000 Swedbanki töötajat ning HIV-testimisest oli osavõtt samuti suur,” ütles Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson, kelle hinnangul peaks rahvatervise probleemid igale tööandjale korda minema.

Terve Eesti Sihtasutus ja president Ilves andsid ettevõtetele üle aukirjad, et tunnustada neid seni tehtud töö eest HIV vastu võitlemisel.

Üritus jätkus aruteluga ärisektori panustamise võimalustest Eesti ühiskonna rahvatervise probleemide lahendamisse ja presidendi võimalustest toetada panustavaid ettevõtteid.

Kohtumisel osalesid president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves, Nordeconi peadirektor Jaano Vink ja personalijuht Mall Ivalo; Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson ja toetustegevuse juht Maarja Loorents; Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger ja kontseptsioonijuht Kai Realo; Hill&Knowltoni konsultant Kaili Uusmaa; TNS Emori kommunikatisooniuuringute ärisuuna juht Esta Kaal; Coca-Cola avalike suhete juht Annikky Lamp; Johnson & Johnsoni juhataja Ingrid Purga; TBWA/Guvatraki tegevjuht Erko Karing; Boehringer Ingelheim Eesti filiaali juhataja Edit Pung ja ekspert Kadi Lubi; DHL Express Baltic juht Carl-Eric Lindström ja juhi abi Laire Suurväli; Rimi Eesti Food AS personalijuht Õrne Lainde; Terve Eesti SA endised nõukogu liikmed Maarja Oviir-Neivelt ja Margus Rink ning tegevjuht Keit Fomotškin ja kommunikatsioonijuht Ande Etti; Terve Eesti SA asutaja Riina Raudne ning endine tegevjuht ja koalitsiooni käimalükkaja Mairi Jüriska.

Koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu”, millesse hetkel kuulub 11 liiget, loodi 2007. aasta novembris.

(Allikas: Delfi)

Aasta viimaste Avatud Eesti Fondi iganädalaste saateminutite külaline oli Jaan Heateost, kes rääkis nii sotsiaalsest ettevõtlusest kui ettevõtete sotsiaalsest vastutusest. Uuriti ka annetuskultuuri hetkeolukorra ning väljavaadete kohta. Kuula saadet (22.12.2010)!

Avatud Eesti Fondi saade on eetris kolmapäeviti kell 10, jututeemad laiuvad idast lääneni ja rohujuurest ladvani, keskmes ikka inimene.

Foto: Õhtuleht

Sel hooajal “Laulud tähtedega” saates osalev Artur Talvik soovib toetada Heateo Sihtasutuse kaudu Anni Akadeemiat ja teisi projekte, mis on suunatud mõttelaadi muutusele ühiskonnas.

Laulusaates osalemises nägi filmiprodutsent võimalust, et selle kaudu saab tähelepanu pöörata inimestele, kes soovivad meie ühiskonda paremaks muuta väikeste, aga oluliste tegude kaudu.

Anni Akadeemia on Heateo protfellis olev loomisjärgus õppe- ja praktikakeskuse arengupuudega noortele.