Arhiiv ‘Meie meedias’ rubriigi jaoks

Heateo-Agne kirjutab värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas meie ühiskondliku mõju hindamise käsiraamatu vajalikkusest ka ettevõtetele ja filantroopidele, kes tahavad kindlat pilti oma toetustegevuse mõttekusest ja ühiskondlikust kasust. Kuidas vältida olukordi, kus toetusraha ja muud ressursid kuluvad vaid tegijate endi peale?

Loe arvamuslugu Teatajast (lk 12).

[issuu width=420 height=297 embedBackground=%23000000 backgroundColor=%23222222 documentId=120918130919-849a02d197474ceeb8795fdb2fe7be6c name=teataja_nr_16-2012 username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px v=2]

Kui sotsiaalne suudab üks ettevõte olla ja mida see õigupoolest täpsemalt tähendab? Kui firma hoolib keskkonnast ja ümbritsevatest inimestest, siis mida ta peaks tegema? Mille hüvanguks ta osa oma kasumist vabatahtlikult ära annab? Miks riik ei võiks kogu koormat kanda? Kapitali saates vastavad nendele küsimustele Andrus Aljas Heateost, Katriin Jüriska Uuskasutuskeskusest, Indrek Ülper Abikäest, Eve Piibeleht Humanast ning ettevõtjad Armin Kõomägi ja Toomas Tamsar.

Vaata saadet siin.

Tänaõhtuses Kapitali saates (kell 21.40) räägivad Heateo, Abikäe ja Uuskasutuskeskuse inimesed sellest, kui sotsiaalne suudab üks ettevõte olla ja mida see õigupoolest täpsemalt tähendab. Kui firma hoolib keskkonnast ja ümbritsevatest inimestest, siis mida ta peaks tegema? Mille hüvanguks ta osa oma kasumist vabatahtlikult ära annab?

Ilmunud on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt välja antava ajakirja Hea Kodanik uus number, kus on võimalik lugeda suisa kolme Heateoga seotud lugu/lõigukest. Lisaks meie uut tegevjuhti Andrus Aljast tutvutavale nupukesele (lk 7)  kirjutab Heateo-Agne (lk 26-27) mikrolanudest, täpsemini sellest, kuidas toimib usaldusel põhinev laenuvõrgustik Kiva.org. Heateo-Jaani aga intervjueeritakse meie jaoks vägagi aktuaalsel teemal — kuidas mõõta mõju (lk 40-41).

[issuu width=420 height=297 embedBackground=%23000000 backgroundColor=%23222222 documentId=120818074728-1f3753b1eb3149a6beefd384b4134d6f name=hea_kodanik_2_2012 username=emsl tag=emsl unit=px v=2]

Heateo Sihtasutuse etteotsa asub Andrus Aljas, kelle pikaajaline töökogemus ettevõtluses aitab kaasa positiivsete muutuste loomisele Eesti ühiskonnas.

Foto: Aron Urb

Heateo SA nõukogu esimees Taavi Jakobson ütles uue juhi valikut selgitades: „Ühiskondlike probleemide lahendamiseks on olulisimad soov head teha ja usk millessegi paremasse. Muutuste toimumiseks peab aga oskama neid eesmärke efektiivselt ellu viia. Strateegilise sihi hoidmine, mõõdetavate eesmärkide seadmine ja täitmine on Andruse tugevused.“

Andrus Aljase sõnul on Heateo SA juhtimine pärast karjääri ettevõtluses uus ja huvitav väljakutse, mis annab suurepärase võimaluse juhtida ühiskonda tegelikult muutvat ettevõtmist. Andruse peamisteks tööülesanneteks saavad olema Eestis laiemalt strateegilise filantroopia propageerimine ja arendamine ning Heateo eesmärgi – ühiskondliku mõju suurendamine –  täitmine.

Aljasel on pikaajaline töökogemus finantsdirektorina Viisnurgas ja Estonian Airis. Aastatel 2007-2011 töötas Aljas Estonian Airi presidendina.

Jakobson lisas, et tal on väga hea meel, et Heateo senine juht Mart Kuusk aitab nende tegemistes edaspidigi vabatahtlikuna kaasa ning tänab teda Heateo ja laiemalt sotsiaalse ettevõtluse edendamise heaks tehtu eest. Kuusk oli Heateo juhina ametis viimased kolm aastat.

Heateo SA on strateegilise filantroopia ühendus, mille missioon on ühiskondlike probleemide lahendamine Eestis, toetades sotsiaalseid ettevõtjaid ning teisi suure mõjuga ühiskondlikke organisatsioone. Tippspetsialistidest vabatahtlike toetusel arendab ning kasvatab Heategu algatusi, millel on potentsiaali üle-Eestilise positiivse muutuse loomiseks keskkonna, rahvatervise, haridussüsteemi, vanemliku hoolitsuseta laste, puudega inimeste tööhõive ja vanemahariduse valdkonnas.

Lisainfo:

Andrus Aljas
Heateo juhataja
andrus@heategu.ee

Septembrist 2011 aprillini 2012 viidi läbi KÜSK-i, EMSL-i ja Heateo Sihtasutuse koostöös projekt “Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku loomine”, millega pandi alus sotsiaalsete ettevõtete võrgustikule Eestis. Heateo Sihtasutus osales projektis eksperdina ja ja jätkab edaspidi võrgustiku koostööpartnerina.

Võrgustikku luues arutati muude oluliste teemade hulgas, kuidas võiks Eestis sotsiaalse ettevõtte mõistet lahti mõtestada. Heateo-Agne toob Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas nr 12 (lk 14) lühidalt välja võrgustiku asutava kogu konsensuslikud seisukohad seoses sotsiaalsete ettevõtete eesmärgi, tegevusvaldkondade, ühiskondliku mõju, omandipõhimõtete ja tulu teenimise viisi ning avalike teenuste osutamisega. Seisukohtada selge struktureerimise taga on projektimeeskonna liige ja võrgustiku  juhatuse liige ning heateolane Jaan Aps.

Sotsiaalse ettevõtte eesmärk ja valdkond  

Sotsiaalse ettevõtte põhikirjaline eesmärk võib olla ükskõik millise ühiskondliku hüve loomine. Selle eesmärgi sõnastus põhikirjas peab olema väga konkreetne, kirjeldades täpselt sotsiaalse ettevõtte ühiskondlikku mõju. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda ükskõik millises valdkonnas.

Ühiskondlik mõju

Sotsiaalsete ettevõtete jaoks on oluline tegutseda sihipäraselt oma põhikirjalise eesmärgi nimel, sealjuures eesmärgi saavutamise määra regulaarselt hinnates. Üldiselt peaks sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamine ja hindamistulemuste teavitamine olema vabatahtlik ja põhinema heal taval. Kohustuslik peaks ühiskondliku mõju hindamine ja sellest teavitamine olema sotsiaalsetele ettevõtetele, kes saavad läbi toetusmehhanismide mingeid hüvesid või on võrgustiku liikmed. Enne mõju hindamise kohustuslikuks muutmist peab olema loodud selleks lihtne ja kulutõhus lahendus. Sotsiaalsetel ettevõtetel endil puuduvad ressursid hindamismetoodika loomiseks ja kallite hindamiste läbiviimiseks. Tegemist saab olema samm-sammulise koosõppimise protsessiga.

Sotsiaalse ettevõtte omanik

Paljud argumendid toetavad seda, et sotsiaalse ettevõtte asutaja peaks olema ka loodud organisatsiooni omanik. See võib aidata motiveerituse tagamise ja vastutuse andmisega, samuti võib nii olla lihtsam leida finantseerimist. Samas on siin vähemalt üks suur lahtine küsimus – kuidas välistada võimalus, et algataja kasutab sotsiaalset ettevõtet peamiselt omakasu saamise eesmärgil ja saab ebaõiglaselt osa sotsiaalsete ettevõtete heast mainest ning neile mõeldud hüvedest? Võib-olla on motiveeritust, vastutust ja finantseerimist võimalik tagada ka muudel viisidel kui omandisuhte kaudu. Selle teema eri tahud vajavad veel arutamist. Ka juhul, kui asutaja on ühtlasi omanik, peaks olema aruandekohustus suunatud ühiskonnale laiemalt.

Ettevõtlustulu teenimise viis

Ettevõtlustulu teenimise viis ei pea olema seotud sotsiaalse ettevõtte põhikirjalise eesmärgiga, aga tulu ülejäägi paigutamine peab olema põhikirjalise eesmärgiga seotud. Sellega seotud riskid on maandatud teiste põhimõtetega (selgelt sõnastatud ühiskonnale suunatud põhikirjaline eesmärk, mõju hindamine).

Ettevõtlustulu teenimise viisi ühiskonnale kahjulikkuse määr

Seadusandluses on valdkondade välistusi teha väga keeruline, sest hinnang kahjulikkusele sõltub hinnangu andja isiklikest väärtustest ja „kahjulikes valdkondades“ võib leiduda ka loovaid positiivseid erandeid. Lisaks oleks iga üksiku sotsiaalse ettevõtte ühiskonnale kahjulikkuse hindamine väga ressursimahukas protsess. Üldiselt peaks seda reguleerima hea tava. Nende hulgas, kes astuvad võrgustiku liikmeteks või saavad osa toetusmehhanismide hüvedest, peab olema ühiskonnale kahju tekitamine välistatud. Neid organisatsioone on võimalik hinnata juhtum-juhtumi haaval. Tõenäoliselt tuleb vaieldavaid juhtumeid ette väga vähe. Nendega tegelemiseks pole tarvis luua eelnevalt suurt süsteemi.

Avalike teenuste osutamine

Riik võib olla teenuse ostja nagu iga teinegi. Seega võib avaliku teenuse pakkumine olla sotsiaalsele ettevõttele kas ainsaks tuluallikaks või üheks mitmete seas. Avaliku sektoriga koostööga seoses on ka mitmeid riske (korruptsioonioht, mõju sotsiaalse ettevõtte otsustele) ja lahtiseid küsimusi (kas riik võib olla sotsiaalse ettevõtte osaline või täielik omanik), mida tuleb arutada peamiselt juriidika vaatenurgast.

Heateo Sihtasutuse portfellijuht Jaan Aps usub, et mõju hindamine muutub mõne aasta jooksul enamikus vabaühendustes eesmärkide poole püüdlemisel sama loomulikuks tugitegevuseks nagu näiteks raamatupidamine või vabatahtlike kaasamine.

Kirjutad Heateo Sihtasutuses käsiraamatut vabaühenduste mõju hindamisest. Miks? 

Tahame Heateos paremini aru saada, millist muutust me koos oma kogukonnaga oleme ühiskonnas loomas. Loodame, et mõju hindamise käsiraamat aitab nii meie toetavatel portfelliorganisatsioonidel kui teistel vabaühendustel oma tegevuse mõju paremini hinnata ja põhjendada.

Miks vabaühendusel on vaja oma tegevuse mõju hinnata?

Vabaühendustel on tihtipeale arvamus, et kui me teeme midagi kirglikult, siis see kindlasti ka muudab midagi. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Mõju hinnates saab organisatsioon kõige kiiremat ja selgemat tagasisidet oma tegevuse tulemuslikkusele, mis aitab muuhulgas hoida üleval head hasarti oma igapäevases töös.

Mõju hindamisse ei tasuks suhtuda kui väljastpoolt pealesunnitud auditeerimisse, justkui keegi arvaks, et hinnatavad vabaühendused ei saa oma tööga hästi hakkama. Samuti ei tasu mõelda, et jälle keegi sunnib mind midagi tegema, kuigi mul on niigi käed-jalad tööd täis. Pigem on mõttekas rääkida mõjude hindamisest kui hädavajalikust abivahendist. Kui ühendus tahab maailma muuta, siis oma mõju hindamine aitab temal kui maailmamuutjal leida üles need kõige õigemad tegevused.

Seega on organisatsioonil vaja olla valmis tagasisideks, mida paljud ehk kardavad. Miks on hea teada saada oma vigadest?

Arvan, et siinjuures on abiks oma eluhoiaku teadlik kujundamine – ilmselt tekib õppimisele suunatud suhtumise puhul negatiivsust vähem. Näiteks kui ma olen teinud kümme aastat tööd ja pärast mõjude hindamist selgub, et midagi üliolulist on mu organisatsiooni programmist puudu, siis peaksin nördimise asemel otsima rõõmuga võimalusi oma tegevuste muutmiseks.

Hea on see, et kõik vabaühendused on praegu õppimise osas ühel positsioonil – kuna üheski valdkonnas teadvustatult mõju hindamist tehtud ei ole, siis pole kellelgi suurt edumaad. Hetkel oleme ka Heateo Sihtasutusega mõjude hindamise teekonna alguses. Praegu ei oska meiegi oma mõju veel täpselt hinnata, seega saame õppida kõik koos.

Kas ka need organisatsioonid, mille  tegevus on nii mitmetahuline, et raske on mõju hinnata, saavad valmivast käsiraamatust kasu?

Sõltub organisatsioonist. Näiteks kui mõnel on tegevusvaldkondi mitmeid, siis võiks valida mingi kitsam teema, mille hindamisest alustada, ja siis sealt edasi liikuda. Tasub keskenduda sellele, mis hetkel on võimalik. Mind ennast motiveeribki näiteks see, et saame kõigepealt mõju ära hinnata nendes valdkondades, kus see on lihtsam. Seegi on suur läbimurre.

Kas mõju hindaja peaks tulema väljastpoolt või peaks see inimene olema organisatsiooni seest?

Ideaalne on see, kui mõju hindamine oleks organisatsiooni sisetegevus. Muidugi võib küsida ka väljast abi, aga seda pigem metoodiliste küsimuste puhul – kuidas küsitlusi läbi viia või kuidas mingeid tegevusi rahasse arvutada. Ma ei kiidaks heaks olukorda, kus välised konsultandid teeksid mõju hindamise organisatsioonile valmis, aga pärast ei ole sellest meeskonnale kasu, kuna initsiatiiv pole tulnud neilt endilt. Sama kehtib ju näiteks strateegiate ja sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide koostamise kohta – ilma meeskonna juhtrollita nende koostamisel on sellised dokumendid täiesti kasutud.

Mõju hinnates soovitad luua mõttemudeli. Mis see on?

Reeglina on teatud kogukonda ühendav missioon midagi õilsat, kuid samas ka laialivalguvat: “tahame edendada eestlaste tervisekäitumist”, “tahame aidata vanemate hoolitsuseta lapsi” või “muuta kooliharidust õpilasekesksemaks”. Selle all võib teha mida iganes – kõik, mida tehakse, on justkui õige. Küsimus on aga selles, kas see, mida pühendunult teeme, ka midagi käegakatsutavalt paremaks muudab? Kogu mõju hindamine hakkabki peale mõttemudeli koostamisest. Esmalt pannakse oma missioonist lähtuvalt paika oodatav käegakatsutav muutus ja seejärel kirjeldatakse ära teekonna trepiastmed hetkeolukorrast soovitud muutuseni.

Näiteks kui me teame, et meil on vanemliku hoolitsuseta viieaastane laps, kes on üle elanud psüühilised traumad, siis klassikaline lähenemine oleks see, et tahame talle teha lihtsalt head ja kuhjame ta üle piparkookidega. Ei osata mõelda, millist muutust „lapsele hea tegemise“ kaudu tegelikult luua soovitakse. Rahvusvaheline organisatsioon SOS Children’s Villages jõudis sellise probleemi puhul arusaamani, et nende organisatsioon on saavutanud edu siis, kui  laps saab täiskasvanuna hästi hakkama.  See tähendab, et tal on 25-aastaselt püsiv töökoht, kindel elukoht ja et ta annab oma lähisuhetele positiivse hinnangu. Seejärel sai organisatsioon hakata mõttemudeli abil palju konkreetsemalt vaatama, kuhu peaks see laps olema jõudnud 20-aastaselt ja varem, ning mida selleks konkreetselt teha tuleb.

Kellelt võiksid vabaühendused lisaks peatselt ilmuvale käsiraamatule veel abi saada?

Kindlasti on oma valdkonnas mõju hindamise populariseerimine ja ühisele õppimisele toeks olemine eri katuseorganisatsioonide roll, näiteks vabaühenduste liit EMSL, Sotsiaalsete Ettevõtluse Võrgustik või Eesti Noorteühenduste Liit. Heategu ise võtab paari aasta jooksul selle rolli, et praktikas katsetada mõjude hindamist koos oma toetavate portfelliorganisatsioonidega ja õppetunde vabaühenduste seas laiemalt levitada. Esimene mõjude hindamise teemaline EMSLi liikmeklubi üritus on juba toimunud, nüüd tuleb vaid edasi tööd teha, et mõju hindamine muutuks Eesti vabaühendustes sama loomulikuks osaks kui seda on praegu näiteks vabatahtlike kaasamine.

Intervjueerisid Eva Ladva ja Teele Tõnismann.

Vabaühenduste mõju hindamise mudeli ja käsiraamatu väljatöötamist rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Möödunud nädalal toimus Kadriorus Köleri kohvikus Noored Kooli uue lennu pidulik avaüritus, mida lisaks teistele Noored Kooli pereliikmetele ja toetajatele külastasid ka  sõbrad Eesti Päevalehest. Osa loost on üleval lehe veebiversioonis (täisversiooni leiad laupäevasest paberväljaandest). Artikli juures on ka päris esimene grupifotot värsketest osalejatest. Inspireerivat lugemist!

http://www.epl.ee/news/eesti/noored-kooli-annab-23-uut-opetajat.d?id=64285577

Valitud on  ettevõtluskonkursi Ajujaht tänavused kaheksa finalisti, kes
saavad 2000 eurot oma idee edasiarendamiseks ning lähevad 95 000-eurose
auhinnafondi nimel vastamisi mais toimuvas finaalis. Ühele finalistidest annab
Heategu üle ka sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna!

Finaali jõudsid Achoo tööalane sotsiaalvõrgustik, uppumatu purjepaat
Dolphin, uudne grillsüsi Grillcube, tervishoiu m-rakendus Healthiest.mobi,
anatoomilised korrigeerivad sukkpüksid Korsid, reisijuht internetis ja
mobiilis „Like a Local Guide”, toiduvahendusteenus „Pille toidukott“ ja
kolmerattaline erilise juhtimismehhanismiga tõukeratas Raybike.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht žürii esimehe Mart Maasiku sõnul eristas
finaliste teistest projektidest küpsus ja äriline potentsiaal. “Kui pool
aastat tagasi olid enamus ärimudelitest veel idee-faasis, siis tänaseks on
paljud endale juba korraliku kliendibaasi tekitanud ning plaanivad ka
välisturge vallutada,” ütles Maasik.

Mart Maasiku hinnangul paistavad kaheksa 95 000-eurole kandideerivat ideed
ühelt poolt silma väga ambitsioonikate plaanidega, teisalt on nii mõnigi
meeskond oma tegevusvõimekust läbi müügikontaktide juba tõestanud. “Nii nagu
kogu maailm, liiguvad ka noored Eesti ettevõtjad oma arendatavate
ärilahendustega kaaskodanike elu lihtsamaks ja mugavamaks muutmise suunas.
Finaali pääsenud meeskondi iseloomustab senisest suurem spetsialistide
kaasatus meeskondadesse – tuntakse süvitsi oma tegevusvaldkonda ja usutakse
oma võimesse valdkonnas läbi lüüa. Teisalt on rõõmustavaks asjaolu, et
Ajujahi meeskonnad on üha enam muutumas rahvusvaheliseks, mis tähendab
mitmekülgsemat vaadet ärile ja sihtturgudele,” ütles Maasik.

Ettevõtluskonkursi Ajujaht eesmärk on aidata noori talente uuenduslike
ettevõtete loomisel. Konkursi ellukutsuja on EAS ja konkursi korraldamist
rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 95 000-eurose auhinnafondi
panevad tänavu kokku Eesti edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid: SEB
Pank, ABB, Webmedia, Skype, NASDAQ OMX, Technopolis Ülemiste, Tallinna
Teaduspark Tehnopol, Briti Nõukogu, KredEx, Terviseparadiis, Heateo SA,
Avision, MarkIT, Advokaadibüroo Borenius, Tallinna ja Tartu linn.

Ajujahi aitavad ellu viia BDA Consulting, Invent Baltics ja Connect Eesti.

Tutvu finalistidega lähemalt siin: http://www.ajujaht.ee/mis-toimub/230/