Arhiiv ‘Meie meedias’ rubriigi jaoks

Laupäeval, 15. juunil tähistab annetuskeskkond „Ma armastan aidata” oma viiendat sünnipäeva Tallinna kesklinna, Tammsaare parki kerkiva Eesti suurima mosaiigi kokkupanekuga.

Hommikul kell 11:00 alustatakse annetuskeskkonna Facebooki sõprade profiilipiltidest koosneva mosaiigi kokkupanekut, suurteos valmib orienteeruvalt sama päeva õhtuks kell 17:00.

„Viie aastaga oleme koos annetajatega väga palju ära teinud. Täna koguvad heategevusorganisatsioonid annetuskeskkonna vahendusel 2,5 korda rohkem raha kui viis aastat tagasi – see tähendab, et Eesti annetuskultuur on muutumas – inimesed märkavad ja soovivad aidata. Puudust kannatavad lapsed ja pered on saanud materiaalset tuge; hariduse ja ettevõtlikkuse programmid jõudu; annetusi on saanud Vähiliit, Terve Eesti SA, Noored Kooli, need on vaid mõned näited. Mosaiigi ladumine on meie viis öelda aitäh kõikidele toetajatele, koostööpartneritele ja asjaolistele, sümboliseerides kuidas väikestest panustest saab kokku suur,” ütles annetuskeskkonna eestvedaja Maarja Karmin  Swedbankist.

Väikestest asjadest saab kokku suur. Et tõestada selle ütluse paikapidavust ootame kõiki mosaiigi ladumisele kaasa lööma. Kõik enam kui  1600 inimest, kes andsid  loa kasutada oma profiilipilti, saavad pärast mosaiigi valmimist oma personaalse mosaiigiklotsi kaasa võtta. Allesjäänud klotsid leiavad läbi taaskasutuse väärtusliku väljundi heategevusmaastikul. 

Mosaiigi valmimist saab otseülekandena vaadata “Ma armastan aidata” Facebooki lehel: https://www.facebook.com/armastanaidata.

Annetuskeskkonna „Ma armastan aidata” vahendusel on heategevusorganisatsioonidel võimalik saada oma tegevustele rahalist tuge, ja tutvustada käimasolevaid projekte laiemale üldusele. Lisaks saavad algatused vajadusel erinevates valdkondades tuge Swedbanki töötajatelt, kes valmis vabatahtlikuna kaasa lööma. Organisatsioonid jäävad annetuskeskkonnaga seotuks üheks aastaks.

„Annetuskeskkonnas esindatud algatused on usaldusväärsed, oleme nende tausta kontrollinud ning saame kinnitada nende jätkusuutlikkust – see on üha olulisemaks muutuv kriteerium annetamise suures,“ lisas Heateo SA poolne annetuskeskkonna koordinaator Agne Tamm.

„Ma armastan aidata“ keskkond loodi 2008. aastal Swedbanki ja Heateo SA poolt. Selle  kaudu on enam kui 45 organisatsioonile  annetatud kokku enam kui 550 000 eurot. 2012. aastal annetasid Swedbanki kliendid lisaks rahale läbi preemiaprogrammi enam kui 2,7 miljonit kaardimaksetega kogunenud preemiapunkti summas üle 50 000 euro.

Vaata lisaks: www.facebook.com/armastanaidata.

Lisainfo:
Agne Tamm
agne@heategu.ee
+372 56 909 722

12.-16. juunini toimub suur HIV-testimistuur kümnes Eesti linnas. Seoses tuuriga on valminud ka mõned üritust tutvustavad videod – vaata neid siin.

“Riskid või testid?” Jaak Prints

“Riskid või testid?” Evelin Võigemast

“

Just täna, aga 10 aastat tagasi ilmus Postimehes Heateo asutaja Hannes Tamjärve artikkel heategevusest ning Heateo Sihtasutuse asutamisest ja nii tähistame täna 10 aastat häid tegusid ja  tublisid heategijaid.

Heategu ootab enda partnereid, sõpru ning rahastajaid peole küll natuke hiljem, aasta lõpus, kuid täna on aeg kõikidel meie töötajatel, vabatahtlikel, portfelliorganisatsioonidel, partneritel ja teistel heategijatel endale õnne soovida seni saavutatu üle!

Hannese veel praegugi väga aktuaalset artiklit saab järele lugeda siit.

Laupäevases Eesti Päevalehes ilmus lugu ühest põnevaimast uuest sotsiaalsest algatusest– Sihtasutusest Kiusamise Vastu, mis töötab selle nimel, et Eesti koolid oleksid kiusamisest vabad. Täismahus artiklit saad lugeda altpoolt.

Soomest alguse saanud programmi alustatakse sel sügisel 20 Eesti koolis.

Kui Rasmus Rask ja Kristi Liiva veel Swedbanki jaoks töötasid, puutusid nad tihtipeale kokku erinevate projektidega, mida pank heategevuse käigus toetas. Mõte päriselt koolikiusamise vastu võitlema hakata järjest idanes ning lõpuks otsustati midagi konkreetselt ka ära teha. Oma roll oli ka isiklikul kogemusel – Rasmusel on kaks last, poeg käib lasteaias ja läheb lähiajal kooli.
Ühel hetkel jäi Raskil ja Liival silma soomlaste paljukiidetud plaan nimega Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis erines teistes omalaadsetest selle poolest, et seal pöörati väga palju rõhku empiiriliste andmete kogumisele ja nende analüüsimisele.

Esimene samm

Eelmise aasta lõpus koos Heategu SA, Avatud Meele instituudi ja koolipsühholoogide ühendusega loodud SA Kiusamise Vastu ongi esimene konkreetne ja käegakatsutav samm kiusamisvaba mõtteviisi Eesti koolidesse viimiseks. Sügisest alustavad Raski sõnul selle pilootprogrammi 20 kooli – see tähendab kümneid ja kümneid õpetajaid, koolitajaid ning eelkõige suurt hulka andmeid analüüsiks.
Andmed ongi Raski sõnul kogu programmi võtmeküsimus. „Soomlased on seda uurinud juba aastaid, küsitledes just nimelt õpilasi, mitte õpetajaid selle kohta, kui palju nähakse või tunnetatakse kiusamist koolis,” ütles ta.

KiVa mõtteviisi reklaamitaksegi koolidele välja kui tõenduspõhist lähenemisviisi. Rask toob näite, et selle programmi fookuses ongi just seetõttu 1.–6. klassi õpilased, et näiteks 7.–9. klassi puhul pole veel piisavalt tõendusmaterjali programmi efektiivsusest.
Arvud arvudeks, eesmärk on ikkagi muuta koolikeskkond selliseks, kus kõigil on turvaline olla. Selle nimel hakkavad õpetajad igas klassis kord kuus pidama spetsiaalselt ettevalmistatud ainetunde kiusamise kohta ja kord nädalas saab kokku õpetajatest koosnev aktiivgrupp konkreetsete murede lahendamiseks. „On oluline, et kiusamise vastu võitlemine oleks kogu koolipere eesmärk, mitte kellegi üksiku – näiteks koolipsühholoogi – rida,” sõnas Rask.

Skeptikute väitele, et programm ei pruugi kuidagi rohkem käima minna kui teised samalaadsed, Rask väga palju energiat ei kuluta. „Üks programm ei paranda maailmas kõike ära,” nentis ta.

„Eesmärk on ikkagi luua üks turvaline koht, kus on aru saada, et igaühel on õigus turvalisusele.”

——————————————————————————————–

Hoiavad aitajale pöialt
Rasmus Rask ja Kristi Liiva hoiavad homme õhtul TV3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt” finaalis pöialt ühele favoriidile Evelin Võigemastile, kes on võidu korral lubanud toetada Kiusamisvaba Kooli projekti.

Eesti hetke populaarseima telesaate võitja valib välja publik ning tema otsustab siis, millisele heategevuslikule projektile ta annetab 10 000 euro suuruse võidusumma.

Raski sõnul on pilootprojekt kahtlemata kallis lõbu ja seetõttu otsivadki nad praegu „iga kivi alt” toetajaid. Kui sügisese ja kevadise uuringu käigus kogutud andmed näitavad KiVa programmi mõju, siis on sihtasutusel selle võrra kergem taotleda pikaajalisemat rahastust avalikest vahenditest. „Koolide omapoolne panus aga peaks alles jääma. See näitab, et kool on eesmärgile pühendunud,” ütles Rask.

Autor: Lauri Tankler, Eesti Päevaleht

SA Kiusamise Vastu toetavad

Avatud Eesti Fondi tänavuse Koosmeele auhinna pälvis Heateo Sihtasutuse portfelliorganisatsiooni Noored Kooli algatus „Tagasi kooli“, mille eesmärk on rikastada külalistundide kaudu Eesti koolielu ja tugevdada koolide sidet ülejäänud ühiskonnaga.

1997. aastal loodud Koosmeele auhinnaga avaldab fond iga aasta aprillis oma sünnipäeva puhul lugupidamist ettevõtmistele ja inimestele, kes on aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele. „Tagasi kooli“ tunnistati preemia vääriliseks kui algatus, mis avardab piire, toob kokku eri elualasid, kogemusi ja põlvkondi ning aitab kujundada sidusat, avatud ja tarka Eestit.

Juba kuus aastat on „Tagasi kooli“ kutsunud ühiskonnategelasi, spetsialiste, lapsevanemaid ja huvilisi külalisõpetajatena koolidesse, et jagada õpilastega teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondadest ning kaasata Eesti inimesi noorte silmaringi kujundamisse. Aastate jooksul on algatuse raames toimunud tuhandeid külalistunde, värskelt käivitunud elektroonses infosüsteemis on kõigest paari kuuga registreeritud juba üle 200 uue külalistunni.

Endiste ja praguste külalisõpetajate hulgas on (olnud) ka märkimisväärselt suur hulk Heateo töötajaid ja kogukondlasi, kelle tunniteemadeks on olnud nii HIV-ennetus, ettevõtlikkuse edendamine kui kalihtsalt  isiklike erialaste kogemuste jagamine alles oma suunda otsivatele koolinoortele. Siinkohal ütleme suur suur aitäh kõigile kaasalööjatele!

Auhinna Tagasi Kooli eestvedajatele Triin Noorkõivule ja Tiina Pauklinile andis üle AEF´i
nõukogu esimees Linnar Viik. Foto: Postimees.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam tõstab värske Koosmeele laureaadi puhul esile algatuse rolli kooli avamisel ja ühiskonna sidustamisel. „Oma uuel kujul ei keskendu „Tagasi kooli“ enam üksnes arvamusliidrite ja asjatundjate kaasamisele koolitundide andmisse ühel päeval aastas, vaid on muutunud aastaringseks kodanikuhariduslikuks ettevõtmiseks. „Tagasi kooli“ avardab traditsioonilise õppetöö piire ning lähendab vahetu kogemuse kaudu kooli ühiskonnale ja ühiskonda koolile,“ sõnas Hellam. Auhinnaga kaasneb 2000 eurot ja Marje Üksise graafiline leht „Avanemine“. Varasemate Koosmeele preemia laureaatide ning preemia ajalooga saab tutvuda AEFi veebilehel www.oef.org.ee/koosmeel.

Alates 8. märtsist näitab Eesti Televisioon reedeõhtuti ettevõtluskonkursi Ajujaht ideid ja meeskondade pürgimist võidu suunas.

Saatesarja esimeses osas tutvustatakse sadat ideed, mille hulgast selgus 25 paremat, kes pääsesid võistlema konkursi võidu nimel. Kui sul on mündid taskus segamini, kass tekitab kodus pahandust, lapse kelk takerdub teed ületades asfaldil või otsid mõnusat ajaviidet oma väikelapsele, siis võib juhtuda, et Ajujahi meeskondadel on sinu probleemile lahendus.

Ajujahi võitja selgub 2. mail otsesaates. Kaheksa saate jooksul jagavad noortele ettevõtjatele suunavaid näpunäiteid ja karmi kriitikat žürii liikmed EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet, SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik, Hansapanga asutaja investor Heldur Meerits, investor ja Riigikogu liige Andrei Korobeinik, IT-tiigri Nortal asutaja Priit Alamäe ning kõikjale jõudev investor, ettevõtja ja kultuuritegelane Indrek Kasela.

Ajujahi tegemistega saad end kursis hoida
www.ajujaht.ee
facebook.com/ajujaht 
twitter.com/ajujaht

Ajujahi kutsus ellu EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Heategu annab konkursi raames välja sotsiaalse ettevõtte eriauhinna.

Juhul kui olete Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Teataja pühendunud lugeja, siis kindlasti olete juba lugenud Agne artiklit Heateo õppetundidest vabatahtlike kaasamisel. Agne kirjutab nimelt tema poolt juhitud ning KÜSKi ja regionaalministri valitsemisala poolt toetatud vabatahtlike juhtimise ja arendamise süsteemist ehk Talendipangast ning sellest, mis põhimõtteid Heategu enda suurepäraste vabatahtlike kaasamisel järgib.

Näiteks üks tähtis aspekt, mille Agne välja toob, on vabatahtliku kaasamise hea tava olemasolu. “Näeme siiani, kuidas mõnikord jääb vabatahtlik mõnda toredasse organisatsiooni minnes natuke üksi– kas jääb segaseks koostöö eesmärk, võimalused ja vajalik tulemus või tekivad suhtlusraskused eri sektori esindajate vahel– kõike seda võib juhtuda, kui puudub süsteem ja reeglistik“.

Tervet teataja numbrit saab lugeda siit ning Agne artiklit siit käepärasest PDF failist.

Tänasest, 28. veebruarist saavad heategevusorganisatsioonid kandideerida Swedbanki annetuskeskkonda „Ma armastan aidata”, kuhu on oodatud algatused, mille eesmärgiks on lahendada olulisi valupunkte Eesti ühiskonnas.

Annetuskeskkonna vahendusel on võimalik saada oma tegevustele rahalist tuge ja käimasolevaid projekte laiemale üldusele tutvustada. Lisaks saavad algatused vajadusel erinevates valdkondades tuge Swedbanki vabatahtlikest töötajatest. Organisatsioonid jäävad annetuskeskkonnaga seotuks üheks aastaks.

„Annetuskeskkonna idee ei seisne vaid valitud vabaühenduste koondamises. See on koht, kus saavad kokku ühiskondlikud algatused ja ettevõtted ning inimesed, kes soovivad heategu teha,” rääkis Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht Eestis Maris Ojamuru ning lisas, et annetuskeskkond aitab kaasa organisatsioonide tuntuse suurendamisele ja juhib tähelepanu ühiskonnas olulistele teemadele.

Annetuskeskkonna Facebooki leheküljel on täna  ligi 30 000 fänni, olles seega väga heaks ja kiireks suhtluskanaliks annetajatega. See võimaldab organisatsioonidel igapäevaselt teada anda oma tegemistest ning kaasata inimesi väiksemateks heategevuslikeks algatusteks.

„Annetused on Swedbanki klientidele teenustasuta, lisaks on sooja vastuvõtu saanud panga preemiaprogrammisüsteem, mis võimaldab Swedbanki kaardikasutajatel annetada kaardimaksetelt kogunenud preemiapunktid heategevuseks oma kõige südamelähedasemale  organisatsioonile,” rõhutas Ojamuru.

Kandideerimise tingimused leiab veebikeskkonnast: www.swedbank.ee/armastanaidata.

Annetuskeskkonda kandideerivate organisatsioonide seast teeb valiku hindamiskogu, kuhu kuuluvad nii Swedbanki, Heateo Sihtasutuse kui ka teiste ühiskonnaelu oluliste valdkondade esindajad.

Kandideerida saab 18. märtsini ning uued organisatsioonid arvatakse annetuskeskkonda 1. juunil.

2008. aastal loodud „Ma armastan aidata” keskkonna kaudu on enam kui 45-le organisatsioonile  annetatud kokku ligi 500 000 eurot. 2012. aasta jooksul annetasid Swedbanki kliendid läbi preemiaprogrammi enam kui 2,7 miljonitpreemiapunkti, summas üle 50 000 euro.

Vaata lisaks: www.facebook.com/armastanaidata

Tänases Eesti Päevalehes kirjutab Kaire Talviste sotsiaalsest ettevõtlusest ning tutvustab tänaseid end hästi ära majandavaid Eesti sotsiaalseid ettevõtteid.

Sotsiaalse ettevõtte algatavad enamasti need, kes on ise probleemiga kokku puutunud

Kaubik kirjaga „Lavka tagurpidi” pöörab pealinnas Telliskivi tänavale, koormaks eestimaine talutoit. End sotsiaalse ettevõttena määratlev MTÜ Tagurpidi Lavka ostab talunikelt nende toodangut ja müüb vahendajateta otse linlastele. „Miks peaks me supermarketitest ostma kaugetest riikidest pärit värsket toitu, kui ka meie oma inimesed seda kasvatavad ja toodavad?” oli küsimus, mis pani kolm aastat tagasi tagurpidi rattad liikuma, meenutab Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku projektijuht ja ettevõtte üks algatajaid Riinu Lepa. „Järjest enam on inimesi, kes tahavad puhast ja värsket toitu.” Täielikult isemajandava Tagurpidi Lavka tegevuse kaugem eesmärk on soodustada elu maal.

Sotsiaalse ettevõtte Tagurpidi Lavka meeskond võtab vastu maalt saabunud toidukaupa.
Ettevõtte tegevuse kaugem eesmärk on soodustada elu maal. Foto: Sven Arbet.

Täiel määral majandab end ise ära ka MTÜ Abikäsi, mille eesmärk on parandada erivajadustega inimeste tööhõivet. Inimestele luuakse töötingimused ja otsitakse jõukohast tööd. Abikäsi pakub telemarketingi, andmesisestuse, IT- ja kergemaid käsitööteenuseid. Kogu teenustest saadav tulu suunatakse tagasi ettevõtte tegevusse.

Kuuendat aastat korraldab Terve Eesti Sihtasutus tasu eest firmasiseseid koolitusi ja ennetusprogramme. Kui algul oli põhirõhk HI-viirust puudutaval selgitustööl ja firmasisestel ennetusprogrammidel, siis nüüd on lisandunud alkoholiteemaline programm. Tegevjuht Keit Fomotškin võib uhkusega öelda, et kuue aastaga on uute HIV-positiivsete arv 53% vähenenud (2006. aastal registreeriti 668 uut HIV-juhtu, 2012. a aga 315). „Usk meie tegevuse edukusse on suurem kui kunagi varem,” tunnistab ta.

Loe lisa tänase Päevalehe tasulisest versioonist.

Heateo-Agne kirjutab värskes Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas, et ühe tugeva mittetulundusühingu või sihtasutuse juhtimine ei tohiks oma eesmärkide ja tegevuste poolest erineda osaühingu juhtimisest.

Millistes valdkondades kõige enam erasektori spetsialiste kaasata?
Missugused kompetensid on vabaühendustes sageli kõige nõrgemaks kohaks?
Mis on enamasti vabaühenduse põhimureks? Ja miks toetavad erasektori tippspetsialistid vabaühenduste arengut vabast tahtest?

Loe arvamuslugu Teatajast (lk 16).

[issuu width=420 height=297 embedBackground=%23000000 backgroundColor=%23222222 documentId=121018073144-c9c3a574e6db42f39884a757f506dd2c name=teataja_18_2012 username=kaubanduskoda tag=kaubanduskoda unit=px v=2]

Heateo Sihtasutus on algatanud oma vabatahtliku ressursi vahendamise tõhustamiseks projekti “Professionaalse vabatahtlike talendipanga loomine: vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmine Heateo Sihtasutuse portfellisisestes ja -välistes toetustegevustes”, mida rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikühiskonna Sihtkapital.