Arhiiv ‘Meie meedias’ rubriigi jaoks

Uue aasta alguses on hea öelda, et Heateol läheb hästi. Meie tiim on tugev ja kui eelmise aasta lõpus lugesime üles oma peamised tegevused ja nendesse panustanud inimesed, siis selgus, et neid inimesi on üle 200 ja organisatsioone erinevatest sektoritest enam kui 30.

Heategu astus eelmisel aastal suure sammu edasi avaliku sektoriga partnerluses. Seda nii läbi Sotsiaalse Innovatsiooni suuna tegevuste, läbi avalikku sektorit aktiivselt kaasava investeerimismudeli Ühiskondliku mõju osakute käivitamise kui ka esimese riigiga koos käivitatud algatuse ehk SPIN programmi ettevalmistamise. Me oleme selle protsessi käigus palju õppinud ja väga tänulikud pühendunud inimestele erinevatest ministeeriumitest, keda me sellel teel kohtasime.

Uuel aastal kõnetame riigi kõrval jälle tugevamalt ka erasektorit. Ühiskondliku mõju osakute mudeli töö käib täie hooga ja kaugel ei ole see hetk kui me hakkame aktiivselt vestlema investoritega. Probleemvaldkondade uuring on lõpufaasis ja käimas on võimalike teenusepakkujate kaardistamine. Samuti oleme alustanud mudeli juriidilise vormi väljatöötamisega. Esimene ring investorite huvi testimiseks on tehtud ja kevadel plaanime lauale panna juba konkreetsema pakkumise.

Valminud on uus analüüs Eesti sotsiaalsete probleemide kohta, millele tuginedes hakkame senisest hoogsamalt pakkuma nõustamisteenust nii eraettevõtetele kui riigiasutustele. Meie eesmärk on toetada uute mõjupõhiste algatuste sündi. Selleks kaardistame huvitatud algataja ressursid ja rakendame neid uuritud lahenduste elluviimiseks nii, et nende positiivne ühiskondlik mõju oleks võimalikult suur.

Portfelliorganisatsioonide suunal töötame selle kallal, et valida välja algatused, keda me järgmistel aastatel jõuliselt toetame, selleks et fookuses olevad organisatsioonid saaksid koostööst tugeva tõuke arenguks. Uuel aastal plaanime kaasata rohkem inimesi strateegiliste vabatahtlikena portfelliorganisatsioonide mõju ja võimekuse kasvatamisesse.

Heateo unistusele kasvada juhtivaks ühismõju laboriks ja tuua kokku riigi, erasektori ja vabaühenduste kõige ägedamad tegijad, on pandud tugev alus. Meil on hea meel käia seda teed koos teiega ja me oleme teie panuse eest väga tänulikud!

Victor Hugo on öelnud  „There is nothing more powerful than an idea whose time has come“ ja meil on tunne, et see lause räägib natuke ka meist. Keeruliste otsingute aeg on mööda saamas ja me vaatame julgelt tulevikku. Koos teiega! Aitäh!

Selle nädala algusest on annetuskeskkonnas „Ma armastan aidata“ igaühel võimalik luua oma annetusalgatus (fundraiser) mõne keskkonnas oleva projekti toetuseks. 

Annetusalgatuse loomine on lihtne võimalus, mille abil saab iga inimene asuda annetuskeskkonnas oleva organisatsiooni tegevust koos oma sõpradega toetama. Annetusalgatuste loomine sobib väga hästi juhtudeks, kui sünnipäeval, jõulude ajal või mõne muu olulise sündmuse puhul soovitakse kingituste saamise asemel hoopis abivajajatele head teha.

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus oli üks esimesi, kes oma annetusalgatuse lõi.
“Haarasime kohe kinni eksklusiivsest võimalusest luua annetusalgatus, millega kutsume liituma ka teisi loomade heaolust hoolivaid inimesi. Nagu ikka – iga annetus loeb. Kui annetusalgatuse looja kogub kokku 12 sõpra, kellest igaüks annetab kõigest ühe euro, on näiteks Loomusel võimalik trükkida ligi 50 teavitusflaierit,” selgitas Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.

Kui mujal maailmas on annetusalgatus juba ammu levinud viis heategudeks, siis oktoobri alguses avatud uuenenud annetuskeskkond „Ma armastan aidata“ tõi selle võimaluse ka Eesti inimesteni.

„Annetusalgatuse kaudu on Eesti inimestele avanenud ainulaadne võimalus head teha. Eriliseks loob annetusalgatuse just see, et iga inimene saab koos oma sõpradega heategevuslikku organisatsiooni toetada. Koos on jõud ikka suurem,“ rääkis pikka aega vabatahtlikuna tegutsenud Fontese juhtiv partner Külli Lilleorg. „Annetusalgatuse võimalust võiksid kasutada ka ettevõtted, näiteks firmakingituste asemel võiks annetuskeskkonnast valida ühe või mitu organisatsiooni, keda toetama asutakse,“ sõnas Lilleorg, kes on loonud annetusalgatuse Fontese pikaajalise partneri Heateo Sihasutuse toetuseks.

Juba kuuendat aastat tegutsev annetuskeskkond „Ma armastan aidata“ tegutseb oktoobri algusest uuel aadressil www.armastanaidata.ee. Annetuskeskkonnas saab tutvuda tugevate ja usaldusväärsete Eesti organisatsioonide tegevusega, teha neile ühekordseid või püsiannetusi ning saada infot vabatahtlikuna panustamise võimaluste kohta. 2008. aastal Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse poolt loodud annetuskeskkonna eesmärgiks on edendada annetuskultuuri Eestis.

Annetusalgatustega saad tutvuda ja oma isikliku algatuse luua: https://www.armastanaidata.ee/algatus

Heateo SA avab oma uksed kahele vabatahtlikule kommunikatsioonispetsialistile.

Miks siit edasi lugeda? (Loe: Mida pakume?)

Meiepoolse gourmet assortii võib jagada kolme käiku:

• Toome Sind sotsiaalse innovatsiooni maailma, kus tutvud sealsete lainete lööjatega.
• Meiega koos on sul võimalik kaasa aidata tõenduspõhisele ühiskonnaprobleemide lahendamisele.
• Ja noh, tegelikult saad Sa päris lahedate inimestega koos töötada (see on üsna haruldane).

Kuidas saaksid panustada?

Hetkel on laual 2 suuremat suunda – Sotsiaalse Innovatsiooni arengusuund ning Heateo sise- ja kogukonnasuhtlus. Nendes valdkondades on huvi korral võimalus osaleda kommunikatsiooni sõnalise ja illustratiivse kuvandi loomises, viia läbi intervjuusid ja suhelda erinevate valdkondade ekspertidega, kirjutada olulistest ühiskondlikest teemadest ning disainida ja töödelda sellekohaseid tekste.

Panustamise maht ja graafik on paindlik .

Mis teeb sind lahedaks?

Meie meelest see, et sa oled sina ise! Milline sa meie meelest oled? Põhimõtteliselt:

• Hea õigekirja oskusega
• Atraktiivse kirjaliku eneseväljendusega
• Tundliku uudisväärtuse haistmisega

Tundsid ennast sellest kõigest puudutatuna? Tekkinud emotsioone saad reflekteerida SIIN asuva ankeedi kaudu.
Palun tee seda hiljemalt 12. jaanuariks (2015).

Tekkinud küsimused, joonistused ja mõtted võib edastada meie arendus- ja kommunikatsioonijuhile Kaspar Kelderile aadressil: kaspar@heategu.ee

Teist aastat Eestimaa südames peetud Arvamusfestival andis huvilistele võimaluse kaasa rääkida, jagada arvamusi ja arutleda neile olulisematel teemadel, sealhulgas vahetada mõtteid sotsiaalse innovatsiooni küsimustes. Üle 4000 külastajat kohale meelitanud arvamuspidu on nüüdseks läbi saanud ja on sobiv aeg üle vaadata arutelude kõige olulisemad ja meeldejäävamad mõtted Vabakonna lavalt ja laupäeval sotsiaalse innovatsiooni lavalt, kus arutleti sotsiaalse innovatsiooni olemuse, sotsiaalse ettevõtluse arengusuundade ja erinevate sektorite koostöövõimaluste üle.

Arutelu eriti heast heategevusest

Esimene arutelu leidis aset reedel Vabakonna laval ja oli seotud heategevusega Eesti ühiskonnas – mis takistab heategijal head teha? Vestluse juhatas sisse Heateo SA partneri Maarja Oviir-Neivelti välja toodud fakt, et kuigi Eesti näol on tegemist küllaltki noore riigiga, oleme siiski uuringute järgi üha sagedasemad heategijad. Tänu sellele arengule on inimesed ka teadlikumaks muutunud – Margus Saar osutas, et üha rohkem soovitakse teada, kes ja kuidas annetatud raha kulutavad. Seeläbi jõudsid arutelus osalejad olulise möödarääkimiseni ühiskonnas – kuigi keerulised probleemid vajavad heade ja professionaalsete töötajate panust, eeldab enamik annetajatest, et head tuleb kolmandas sektoris teha vabatahtlikult. Seetõttu jõuavad selgitamata ja saatanlikuks peetavad „tegevuskulud“ ka aeg-ajalt meediaveergudele. Samamoodi toodi arutelu käigus välja ka üldise usalduse probleem—inimesed tunnetavad ühiskondlikke probleeme, ent ei usalda ega tunne nendega tegelevaid algatusi.

Lahendusena pakuti välja, et annetuste kogumisest huvitatud vabaühendused peaksid oma tegevust põhjalikumalt selgitama ja kommunikeerima. Hea näitena toodi välja näiteks Pardiralli, mis tõmbas inimesi nii avameelse suhtluse kui ka väga ägeda turundusideega, või Hooandja, mis on väga edukalt suutnud sõnastada ja populariseerida väljendi „hoogu andma“.

Üles kerkis ka ettevõtete ja heategevusorganisatsioonide koostöö, mille puhul soovitati hoiduda nende vastandamisest—ei ole olemas „heategijaid“ ja „pahategijaid“ ning ettevõtete tegevusel võib olla ühiskonnale suur positiivne mõju. Ent selleks et ettevõtete ja vabasektori koosmõju oleks suurem, on ka üksteise huvidega arvestamine oluline.

Olgugi et heategevuse maine tõstmist peeti oluliseks, oli osalejatel raske enda tegevust heategevusena mõtestada—teen lihtsalt seda, mida õigeks pean. Samuti leiti, et ehk vajaks heategevuse mõiste uut sisu või vajaksime ühiskondlike probleemide lahendamisele hoopis teist mõistet kui heategevus.

Arutelust jäi tervikuna kajama mõte, et hea heategija võiks tegeleda sellega, millesse ta usub ja sellisel juhul ka olla oma tegevuses stabiilsem—püsiannetaja, koostööpartner või pikemaajalisem vabatahtlik. 

Ühiskondlikud probleemid – kõigi lahendada

Sotsiaalse innovatsiooni lava esimene arutelu keskendus sotsiaalprobleemide ja nende lahendamise vastutusele. Peamiselt arutleti teemal, kui palju peaksime pöörama tähelepanu ühiskondlike probleemide mõju hindamisele ja kas üldse peaksime ühiskondlikke probleeme tähtsuse alusel järjestama. Kõlama jäi siiski arvamus, et ühiskondlikud probleemid on niivõrd erinevad ja erineva tähtsusega väga paljudele osapooltele, et nende järjestamine olulisuse järjekorras ei ole mõistlik.

Samuti toodi välja erinevate sektorite koostöö olulisus – just nagu sotsiaalsete probleemide lahendamisel ei saa vaadata vaid äriettevõtete poole, ei saa vaadata ka ainuüksi riigi poole. Arutelu muutus küllaltki kirglikuks ja emotsionaalseks, kui jõudis poliitika ja ühiskondlike probleemide seotuse analüüsimiseni. Kuna valijaid kõnetavad pigem toetuseid puudutavad teemad ehk kellel kui palju toetusi tõstetakse, siis on ka poliitmaastikul kerge mööda vaadata sügavamatest sotsiaalsetest probleemidest, nt narkomaaniast või alkoholismist. Neid vaadeldakse ühiskonnas tihti kui kriminaal- või õiguskorra probleemidena, mitte sotsiaalprobleemidena. Teeme Ära algataja Eva Truuverk osutas, et oodatust suuremat rolli mängib kolmas sektor, kes koondab just neid probleeme lahendada soovivaid inimesi ja ressursse.

 Laupäevase teise arutelu käigus keskenduti ärisektori vastutusele sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Osalejad olid üldiselt ühel meelel, et eelkõige on ettevõtete vastutus teha vastutustundlikult oma põhitegevust. Nagu ka eelnevas arutelus välja toodi, siis sotsiaalsete probleemide lahendamist ei saa panna ärisektori kohustuseks, küll aga peaksid erinevad osapooled nende lahendamisel koostööd tegema. Enamasti oldi arvamusel, et ettevõtted peaksid panustama oma kompetentsi piires – tegelema teemadega, mis on nende äritegevusega seotud. Sealjuures jõuti üksmeelele, et eriti oluline on panustada hariduse valdkonda. Näiteks Aku Soraineni arvates peaksime panustama hariduse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse valdkonda, mille tulemusena paljud sotsiaalsed probleemid lahenevad iseenesest.

Üha olulisem on koostöö

Vabaühendusi ja sotsiaalset innovatsiooni puudutav arutelu keskendus paljuski erinevate osapoolte rollidele innovatsiooni tekitamisel. Esmalt avati sotsiaalse innovatsiooni mõiste, mis on lühidalt kokku võttes küllaltki lihtne – leida uutmoodi lahendusi olemasolevatele ühiskondlikele probleemidele. Arutelus osalejad olid enamasti ühel meelel, et innovaatilised lahendused ei pruugi olla globaalses mõttes uued – need võivad olla näiteks uued Eesti kontekstis või olla innovaatilised probleemi lahendusmeetodi poolest. Seepärast ei ole midagi halba selles, kui teistest riikidest „varastatakse“ häid mudeleid. Näiteks Heateo SA tegevjuhi Maris Ojamuru sõnul on praeguse ühiskonna kontekstis innovaatiline see, et mitu erinevat sektorit teevad probleemide lahendamiseks üha enam koostööd. Hea näitena tõi ta välja SPIN programmi, millesse on kaasatud kõik sektorid.

EMSL-i ja Uuskasutuskeskuse nõukogu liige Rasmus Rask tõi välja, et lisaks riigile (kes võib olla liiga jäik) ja ettevõtetele (kes võivad olla liiga enesekesksed) on ühiskondlike probleemide lahendamiseks vaja kolmanda sektori inimesi, keda motiveerib ühiskondlik kasu. Ka kolmas sektor vajab heade ideede elluviimiseks teistega koostööd.

Samas leidsid osalejad, et enamasti tulevad uued lahendused pigem ärisektorist, mille liikmed tegutsevad vabatahtlikena ja kellel on kirg teatud probleemi lahendamise vastu. Osa kolmandast sektorist on muutunud mugavaks – vabaühendustel ei ole pidevat survet areneda, samas kui ärisektoris on see konkurentsi olukorras elutähtis. Vestluse lõpetas arutelu juht Kristina Mänd tsitaadiga, milles Vincent van Gogh’l õnnestub tabada sotsiaalse innovatsiooni olemust: „Suured asjad ei sünni ainult impulsi mõjul; nad sünnivad paljude omavahel seotud ja kokkutoodud väikeste asjade järgnevusena“.

Sotsiaalne ettevõtlus kui innovaatiline lähenemisviis– arutelu sotsiaalse ettevõtluse üle

Alustuseks palus arutelujuht Mart Kuusk igal osalejal jagada oma määratlust või definitsiooni sotsiaalsest ettevõtlusest, mis aitaks publikul paremini selle eesmärki mõista. Näidetena toodi sageli välja just erivajadustega inimeste tööhõivega tegelevad ühendused, seda kindlasti ka päevakajalise töövõimereformi tõttu, millest rääkis teistest esinejatest enam Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Helju tõi välja, et kuigi võib sotsiaalse ettevõtte teenus olla turuhinnast kallim, käib toote ja teenusega kaasas tarbijale lihtsasti mõistetav lisaväärtus. Sellega seonduvalt räägiti ka üldisemalt sotsiaalsete ettevõtete vajadusest olla tulevikus praegusest läbipaistvamad ja enda mõju rohkem selgitada.

Sotsiaalsest innovatsioonist kokkuvõtlikult – teenäitaja uuenduslike lahendusteni

Sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates lahendustes ühiskondlikele probleemidele. Sotsiaalselt innovaatilistel lahendustel on pikaajaline inimeste heaolu tõstev mõju ja Eestis on täna väga palju valdkondi, mis on sellest puudutatud. Näidetena võib välja tuua ka Arvamusfestivalil välja tootud algatused nagu haridusprogramm Noored Kooli, mis töötab parema hariduse nimel, koolikiusamise ennetamisega tegelev Kiusamisvaba kool (KiVa) ja spordil põhinev ennetusprogramm SPIN, mille eesmärgiks on ennetada noorte riskikäitumist spordi kaudu. Heateo sooviks on, et selliseid uuenduslikke lahendusi oleks rohkem.

Arvamusfestivalil arutleti palju selle üle, kes peaksid vastutama sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. Sealjuures tõdeti, et nüüdisajal ei ole ühe asutuse või inimese võimuses üksi ühiskonna probleeme lahendada. Seepärast on oluline, et nii riik, äriettevõtted kui vabaühendused, eesotsas Heateoga panustaksid oma võimaluste piires uute lahenduste leidmisele. Loota võib, et juba järgmisel Arvamusfestivalil  saab vahepeal käivitatud uutest innovaatilistest lahendustest veelgi rohkem rääkida.

Ühiskondlike muutuste aluseks on sotsiaalse innovatsiooni teket soodustav keskkond, kirjutas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru Äripäevas.

Meie riik ei muutu aastatega mitte rikkamaks, vaid seisab üha suuremate ühiskondlike väljakutsete ees. Et oleksime probleemide lahendamisel edukad, on vaja leida ja testida uusi, maailmas tõestanud lahendusi, juurutada uusi rahastusmudeleid ja toetada püsivalt strateegilisi muutusi loovat koostööd ühiskonna osapoolte vahel. Eelkõige – suurendada osapoolte valmisolekut ja motivatsiooni näha pikka perspektiivi.

Euroopa Liidus elab ligi 120 miljonit inimest, kellest iga neljas on kõrgendatud ohuga langeda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küüsi. Eestis elab 17% alla 18aastaseid suhtelises vaesuses ja ligi 10%, ehk 23 000 last absoluutses vaesuses. Töötuse tase Euroopas on jõudnud rekordtasemeni – 26 miljonit inimest. 15-24aastaste töötus on tõusnud Euroopas üle 20%, Eestis on see 17,4%.

Mida teha, et see muutuks? Üks mõjukaimaid innovatsioonilaboreid maailmas on Silicon Valley. Mis oleks, kui ehitaks Eestisse üles oma ühiskondlikke muutusi loova Silicon Valley?

Toetava keskkonna loomine. Ühiskondliku muutuse aluseks on suurem pilt ning sotsiaalse innovatsiooni teket toetav keskkond. On vaja luua motiveerimishoovad, et institutsioonid, investorid ja vabaühendused teeksid koostööd konkreetse ühise eesmärgi nimel. Silicon Valleys kasutusel olev Rainforest’i mudel toetab väärt algatuste kasvu ja seeläbi loob tõhusa partnerluse. Maailma mastaabis edukad strateegilise filantroopia fondid näevad, et suuri ühiskondlikke muudatusi ei saavutata tavapäraseid kaasamise, võrgustike metoodikaid kasutades. Ambitsioonikaimaks missiooniks on saamas muutuste koordineerimine probleemi eri faasides.

Näiteks võiks tuua Ameerika haridusalgatuse Cradle to career. Selle asemel, et luua järjekordset annetustel ja projektirahastusel baseeruvat haridusprogrammi, võttis Strive Together kokku kogukonna liidrid, kes viisid kokku 15 noortega tegelevat organisatsiooni, riiklikud institutsioonid ja lõid ühtsed mõõdikud, et kogu probleemset valdkonda (noorte huvi õppimise vastu) läbi probleemi elukaare vaadata tervikuna. Hoolimata majanduslangusest ja eelarve vähendamisest on programmi 53 eduindikaatorist 34 toonud positiivseid tulemusi.

Kuidas? Defineeriti osapoolte ühishuvi, ühiselt mõõdetavad eesmärgid, loodi ühtne mentorite süsteem. Seda nimetatakse kollektiivseks mõjuks, koosmõjuks. See on ühine pühendumus olulist vastutust kandvate osapoolte vahel, eesmärgiga ühiselt lahendada mõni konkreetse ühiskondlikku probleemi.

Rahastus eeldab koostööd. Koostöö kui muutuste vahend ei ole ju iseenesest midagi uut. Üha enam soodustavad seda ka rahastajad, nt Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbanki annetuskeskkond „Ma armastan aidata“. Edukad näited maailmast: Shape UP, ettevõtete ühised näited kus MM, Snickers ja Dove teevad koostööd, et tagada 500 000 kakaoistanduse töötajale paremad töötingimused. Ka Eestist on tugevad näited kollektiivse mõjuga algatustest olemas: 2007 tegevust alustanud ettevõtete koalitsioon HIV vastu ja 2011. aastal käivitatud ettevõtlikkuse edendamise võrgustik „Unistused ellu“.

Et soodustada kollektiivset mõju organisatsioonide vahel, ei piisa sellest, et loome juurde uusi võrgustikke. See nõuab süsteemset lähenemist organisatsioonide üksteisega lävimisele ning ühiselt seatud eesmärke. Et leida uusi mõjusaid lahendusi ja veenduda nende mõjukuses, on vaja leida uusi innovaatilisi rahastus/investeerimismudeleid. Riigi eelarve on tohutu pinge all – seetõttu erakapitali kaasamine lahenduste väljatöötamise faasis on muutumas hädavajalikuks. Eesmärk on õilis – leida ühiskonna jaoks mõjukaimad lahendused pikaajalises plaanis.

Üks võimalik lahenduse pakkumise viis on ühiskondliku mõju osakud: investeerimismudel, mis aitab luua tõhusad ennetustegevusi sotsiaalsektoris erasektori kapitali ja innovaatiliste lahenduste abil. Mudeli tuumaks on riigi-investori-teenuse pakkuja leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.

Kui soovime Eestis märgatavaid muutusi, peame edasiliikumiseks kasutama teisi radu – otsima uusi lahendusi, keskenduma uute algatuste kasvule, koosmõjule ning paralleelselt looma mugavad tööriistad, mis aitaksid erasektorit tõhusamalt kaasata.

Äripäev, 08.08.2014
“Kuidas teha oma Silicon Valleyt?”, Maris Ojamuru

###
Arutelu jätkub Arvamusfestivalil 16. augustil Sotsiaalse innovatsiooni laval!

Vabakonna häälekandja Hea Kodaniku värske number  keskendub seekord tervisele ja spordile ning kuna Heategu toetab samuti ühiskondlikke probleeme lahendavaid spordi- ja tervisevaldkonnanas tegutsejaid, oleme meiegi seekordsesse numbrisse ühte koma teist kirjutanud.

– Anna Karolin kirjutab, kuidas jalgpalli ehk Kickz programmi abil noori pahandustest eemal hoitakse.

– Agne Tamm uurib, kuidas hoolitseb oma töötajate tervise eest Heateo portfelliorganisatsioon MTÜ Abikäsi ning kuidas edendab eestlaste tervist sotsiaalne ettevõte Vireo.

– Lisaks mõtiskleb Agne heategevuse ja viimase Heateo poolt läbi viidud uuringu üle.

– Maris Ojamuru räägib, mis Heateo Sihtasutusel on 2014. aastal plaanis ära teha.

Head lugemist!

Kätte on jõudnud jälle see aeg aastas, mil saame hetkeks maha istuda ja mõelda inimeste peale, kes on panustanud vabatahtlikuna meie enda, meie organisatsiooni, kogukonna või kogu ühiskonna arengusse.  Liikumise Kodukant initsiatiivil toimub detsembri alguses tunnustamisüritus, mis aitab esile tuua ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Heategu aitab sel aastal kõikide toredate kandidaatide hulgast valida välja just need inimesed ja organisatsioonid, kes tunnustust kõige rohkem väärivad.

Kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Enda kandidatuuri ei saa üles seada. Kandidaate saab esitada 31.oktoobrini. Ankeedid on leitavad ka Vabatahtlike Värava kodulehel. Ankeete võib saata ka posti teel: Eesti Külaliikumine Kodukant, Sirge 2, Tallinn 10618.

Tunnustamine toimub kolmes kategoorias:
- vabatahtlik
Käesoleval aastal tunnustame vabatahtlikke, kes tegutsevad oma kodukohas vabatahtlikuna pikemaajaliselt.
Ankeet elektrooniliselt täitmiseks

- vabatahtlike kaasaja, juhendaja
Käesoleval aastal tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on pikemaajaliselt vabatahtlikke juhendanud, neid tegevustesse kaasanud, hoidnud ja innustanud.
Ankeet elektrooniliselt täitmiseks

- ettevõte või asutus
Käesoleval aastal tunnustame ettevõtet või asutust, mis soodustab OMA TÖÖTAJATE vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es.
Ankeet elektrooniliseks täitmiseks

Igaüks võib olla vabatahtlik, olenemata soost, vanusest, haridusest või sissetuleku suurusest. Põhiline on tahe ning enda jaoks sobivate võimaluste leidmine.
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust saada uusi väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, ennast arendada ning avardada oma maailmapilti.

Sel aastal tunnustatakse:
10 vabatahtlikku
3 vabatahtlike kaasajat, juhendajat
2 ettevõtet/asutust

Valiku tegemiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad:
Agne Tamm – Heateo Sihtasutus
Aveli Ainsalu – Siseministeerium
Eha Paas – Eesti Külaliikumine Kodukant
Krista Habakukk – Pärnumaa Ettevõtlus-ja Arenduskeskus
Madle Lippus – Presidendi kantselei
Martin Meitern – Vabaühenduste Liit EMSL
Mari-Liis Dolenko – Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Riiklik tunnustusüritus toimub üheksandat korda. Esimene vabatahtlike tunnustamine leidis aset 2005. aastal. Varasemaid tunnustatavaid vaata siit. Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse 5.detsembril. 2013. aasta auhinnad annab Eesti Vabariigi President üle 8. detsembril Pärnus.

Vabariiklikku tunnustust korraldatakse 2013. aastal Eesti Külaliikumine Kodukant projekti “Märka vabatahtlikke!” raames.
Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo:
Külli Vollmer
projekti „Märka vabatahtlikke!“ projektijuht
5114027
kylli@kodukant.ee

Eha Paas
Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht
5170214
eha@kodukant.ee

Mõnikord tundub meile, heateolastele, et kõige olulisemad arutelud ühiskonna kõige põletavamate probleemide ja nende lahendamise üle juhtuvad koosolekuruumides uute ja põnevate eestvedajatega (teate küll, selles, kus õhk alati otsa saab), brunchil tarkade sõpradega, aga sageli mitte laiema avalikkuse ees leheveergudel või valimiste eel laiemas eetris.

Seega on meil eriti hea meel, et paljud meie kogukonna liikmed, head sõbrad ja partnerid vabasektorist loovad selleks nädalavahetuseks Eesti südamesse Paidesse ning laiemalt üle Eesti ühe tõelise ideede turu—Eesti esimese Arvamusfestivali. Nagu tõelisele ideede turule kohale, on valuutaks vaid avatud meel ning tulemuseks konstruktiivsed arutelud ja palju häid mõtteid.

Kuigi soovitame heita pilk tervele programmile, et leida sealt endale kõige tähtsamad arutelud või nende puudumise korral ise üht alustada, toome välja mõned meie lemmikud, kuhu Sind eriti intensiivselt osalema ootame.

1. Ühiskondliku kasu võlakirjade õpituba, reedel 16. augustil kell 18:00 Paide Vallitorni 8. korrusel. Hea heategevuse üheks võtmeküsimuseks on, kuidas leida üle suurima ühiskondliku mõjuga lahendused ning veenduda nende töötavuses, võtmata üleliigseid (riiklikke) riske. Ühiskondliku kasu võlakirjad (social impact bonds) on üks põnevamaid mudeleid, mille puhul erasektori nutikamad riskialtis investorid aitavad riigil need lahendused üles leida, saades eduka riski eest premeeritud.

Tõstame uhkusega käe püsti selle puhul, et valmistame koos tublide eestvedajatega ette Eesti esimest ühiskondliku kasu võlakirjade pilooti. Õpitoas tutvustame koos Heateo vabatahtliku Kajar Kasega ühiskondliku kasu võlakirjade mudelit, selle võlu ja valusid teistes riikides ning selle rakendamise võimalusi ning mõttekust Eesti kontekstis. Osalejatele ütleb tere ka Eesti piloodi eestvedaja.

2. Arutelu „Kas vaid erakasumit taotlev ettevõtlus on hääbuv nähtus?“ laupäeval 17. augustil Kagulaval. Muuhulgas ka vastutustundliku, jätkusuutliku ja sotsiaalse ettevõtluse teemadesse kalduvas arutelus löövad kaasa TESA juht Keit Fomotškin, Heateo nõukogu liige Priit Mikelsaar, Tõnu Runnel ning Andrei Korobeinik.

3. Kiusamisvaba kooli arutelu reedel 16. augustil kell 17:00 Kagulaval. Statistika kooli- ja küberkiusamise kohta asetab meid Euroopa edetabelis hirmutavalt kõrgele kohale. Kes kiusab, miks kiusab ja kuidas teha nii et keegi ei kiusaks—just selle üle arutlevad Kristiina Treial, Lauri Tankler ja Mare Pork, arutelu korraldab SA Kiusamise Vastu.

4. Arutelu “Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?” laupäeval 17. augustil kell 15.00 Kagulaval. Tihti öeldakse, et alkohol on Eesti elu paratamatu osa, mis aastasadade jooksul on meie elustiili kinnistunud ning võib-olla isegi osaliselt identiteediga läbi põimunud. Aga kuidas mõjutavad see ja teised ajaloolised kuvandid Eesti alkoholitarvitamist tänapäeval? Kas alkoholiga kaasnevaid kahjusid on meie rahvusliku identiteedi juures üldse võimalik vähendada? Arutelusse panustavad Riina Raudne, Anzori Barkalaja ja Egge Kulbok-Lattik.

Kohtume arvamusfestivalil!

Heategevus­fonde on mõtet hinnata eelkõige selle järgi, mida fond suudab abivajajate jaoks korda saata, mitt­e selle järgi, kui väikest palka tegutsejatele makstakse, kirjutab kodanikuühenduste ekspert Jaan Aps Postimees Onlines.

Antud artikkel ilmus veidi lühemana Eesti Päevalehels vastusena  Kadri Ibruse artiklile “Suur osa annetustest kulub abi laialijagamiseks”. Täismahus huvitavaid mõtteid loe altpoolt.

Viimases Ekspressis ilmunud Kadri Ibruse artiklist selgub, et suur osa heategevuslikest annetustest läheb nö üldkuludeks (palgad, reklaam jm). Positiivse näitena tuuakse välja kaks MTÜd, mis kogusid ja annetasid kumbki ca 5000 eurot kulutades sealjuures vaid 6 eurot. Üldkulude osakaal oleks justkui fondi edukuse/edutuse mõõdupuu, kuid selle kõrval on oluline ka abivajajateni jõudev absoluutväärtus. Mis kasu on madalatest üldkuludest, kui ka kogutud kogusumma jääb marginaalseks ning sellega ei suudeta piisavalt paljusid abivajajaid aidata. Ei ole õiglane võrrelda väikeseid perekondlikke MTÜsid, mis tegutsevad oma kindlas nišis, suurte sihtasutustega, mis artiklis väljatoodud kõrgetest üldkuludest hoolimata (või just tänu nendele kulutustele!) viivad abivajajateni igal aastal sadu tuhandeid eurosid.

Selleks, et tõesti midagi ühiskonnas paremaks muuta, suurelt ja silmnähtavalt, on tahes-tahtmata vaja palju tööd ja parajalt kulutusi. Näiteks reklaamkulutusi, mida äritegevuses peetakse investeeringuks lisamüügi saavutamiseks, ei tohiks ka heategevuse puhul raha raiskamiseks pidada. Vastupidi, reklaam on tihti ainus võimalus heategevusliku sõnumi tutvustamiseks laiemale üldsusele. Ideaalses maailmas jõuaks abi heategijatelt abivajajateni ilma liigse vahendamiseta, kuid paraku pole see reaalsuses nii lihtne.
Kindlasti on Eestis häid ja halbu näiteid heategevuse vahendamisest ning kahtlemata on veel palju arenguruumi, eriti kulutuste läbipaistvuse osas nagu Ibrus ka rõhutab. Samas viib üldistav kriitika heategevusfondide üldkulude suunal fookuse eemale kõige tähtsamalt küsimuselt – kuidas innustada inimesi üksteist aitama, üksteisest hoolima? Ibruse artikli pealkirja ja lühikokkuvõtte pealiskaudne lugemine võib anda hea vabanduse tulevikus raha annetamisest hoiduda. Siinkohal mõned näited Ekspress.ee kommentaaridest antud artiklile: „annetamisega tasub äärmiselt ettevaatlik olla,“ „need organisatsioonid on peaaegu kõik petturid,“ „vargaid on meil metsikult.“
Edukate heategevusorganisatsioonide (nt AIDS Ride) looja Dan Pallotta on tabavalt öelnud: „Meil on intuitiivne vastureaktsioon ideele, et keegi võiks teenida palju raha teisi inimesi aidates. Huvitaval kombel ei ole meil intuitiivset vastureaktsiooni sellele, kui inimesed teenivad palju raha teisi inimesi aitamata.“ Ehk siis äritegevusega raha teenimine on inimestele üldiselt vastuvõetav, kuid heategevusorganisatsioonides peaksid palgad olema minimaalsed. Heategevusfonde ei saa võtta kui eraldiseisvat süsteemi. Nad on osa tervest majandusruumist, konkureerides äriettevõtetega nii andekate töötajate leidmisel kui ka tarbija rahakulutusele.

Heategevusfondide ülesanne on inimesi, kellel on elus paremini läinud, annetama inspireerida. Ja seda mitte ainult üks kord aastas Jõulutunnelisse saadetud smsi näol, et saaks endale teleka ees rahulolevalt öelda: „olen hea inimene!“ Samal ajal aga meelitavad ettevõtted tarbijaid kokku ostma tohutul hulgal kingitusi, kodukaunistusi ja muid kaupu ning seejärel tõepoolest ei pruugigi jääda raha üle, et abivajajaid aidata. Arvestades kui palju on äriettevõtetel ressursse, oskusi ja võimalusi tarbija mõjutamiseks, on naiivne loota, et inimene läheb veebilehtedelt abivajajate kontakte otsima, et järjekordse tarbeeseme asemel hoopis heategevusele kulutada. Just selleks ongi vaja fondide üldkulusid ja just see ongi heategevusorganisatsioonide suurimaid väljakutseid – konkureerida muude kaupade ja teenustega tarbija rahakotisuu avamisel.
Arvan, et mitmed heategevusfondid ja muud mittetulundusühingud peaksid senisest palju rohkem raha kulutama. Sest nii nagu ärimaailmas toob iga õigesti investeeritud euro rohkem tagasi – nii peaks see olema ka heategevuses. Räägitakse, et Eesti inimestel pole kunagi ajaloos nii palju sääste olnud kui täna, kuid selge on see, et säästud on ühiskonnas väga ebaühtlaselt jaotunud. On inimesi, kellel tegelikult oleks võimalik teisi aidata, aga kes lihtsalt pole selle peale tulnud või pole selleks saanud piisavat tõuget.
Väikeseks tõukeks annetajatele: järgmine kord, kui tuleb tahtmine endale midagi ilusat lubada, proovige see sama summa hoopis mõnele abivajajale suunata. On nimelt leitud, et teistele kulutatud raha teeb meid õnnelikumaks kui enda peale kulutatud raha.
Heidi Reinson
TNS Emori uuringuekspert ja tarbijakäitumise õppejõud