Arhiiv ‘Koostööpartnerid’ rubriigi jaoks

„Ma armastan aidata“ annetuskeskkonnas kogub alates 1. juunist rahalisi ja preemiapunktiannetusi 31 organisatsiooni. Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodud annetuskeskkonda kandideeris seekord rekordiliselt 50 organisatsiooni.

Tulenevalt suurest huvist sai seekord sisse ka suurem hulk organisatsioone. Kui mai lõpuni kogub annetusi 23 organisatsiooni, siis juunist on tervelt 31 organisatsioonil võimalus aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonnas „Ma armastan aidata“ oma tegevust tutvustada ning rahalisi ja preemiapunktiannetusi koguda.

Väljavalitud organisatsioonid esindavad erinevaid muutust vajavaid valdkondi üle Eesti – on nii loomakaitsjaid, terviseedendajaid, laste ja noorte heaolu kui ka huvitegevuse ning hariduse eest seisjaid. Valikul sai määravaks, kuidas organisatsioon oma kogukonna või laiemalt Eesti ühiskonna jaoks olulisi probleeme lahendab. Seetõttu jäid välja mõned tugevad organisatsioonid, kelle projekt ei toonud välja piisavalt konkreetseid tulemusi või mõju oma sihtrühmas, ning sisse võisid saada väiksemad, kes oma valdkonnas on tulemuslikud ja loodetavasti laiemaks eeskujuks teistele.

Väljavalitud organisatsioonid annetuskeskkonna kategooriate kaupa:

Lapsed ja pered: Laste ja Noorte Kriisiprogramm, SA Kiusamise Vastu, SOS Lasteküla, Tartu Ülikooli Klilinikumi Lastefond, Eesti Skautide Ühing, Dharma, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Vanurite Eneseabi-ja Nõustamisühing, Minu Unistuste Päev, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, Isata Laste Heaks.

Loomad ja loodushoid: Eesti Loomakaitse Selts, Eestimaa Looduse Fondi projekt Talgupäevad, Eestimaa Looduse Fondi projekt „Nahkhiirtega sõbraks“, Varjupaikade MTÜ, annetusi koguvad koos Kassiabi ja Kasside Turvakodu.

Tervis ja toimetulek: Maarja Küla, Eesti Toidupank, Eesti Pimemassööride Ühing, Terve Eesti SA, Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Sünni-ja Imetamise Tugiühing, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Vähiliit, Tallinna ja Harjumaa Autismiühing

Haridus ja võrdsed võimalused: Tagasi Kooli, Noored Kooli, Arvamusfestival, Ettevõtlik Kool (IVEK), Heateo SA.

Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti vabaühenduste, Swedbanki ja vabaühendustega kaasa mõtlevad avalikkuse esindajad: Alari Rammo (EMSL), Mari-Liis Dolenko (KÜSK), Toomas Roolaid (SEV), Henri Laupmaa (Hooandja), Maarja Karmin (Swedbanki toetustegevus), Heidi Tülp (Swedbanki privaatpangandus), Katrin Tamsar (Eesti Energia), Kajar Kase (ERR), Mari-Liis Lill (Eesti Draamateater), Ave Mellik (Heateo SA).

Heategu osaleb Eesti Arengufondi  „Arenguidee“ konkursil ühiskondlike võlakirjade ideega. Toeta meid – lisa oma „Like“ ja kommentaar!

Heategu soovib toetust oma ideele “Ühiskondliku kasu võlakirjad – investeerimismudel ühiskondlike probleemide lahendamiseks erakapitali toel” (ehk Social Investment Bonds, SIB).  Kuna ideid saab kommenteerida ja ka “Like”-ida, siis oleks meie kogukonna toetus sellele igati oodatud ja tänuväärt!

Hetkel on „Arenguidee“ konkursile esitatud 78 ideed ning ühiskonna kategoorias võistleb koos meiega 16 ideed. Võitjale antakse idee elluviimiseks 25 000 EUR. Võitjaid võib olla kuni kolm ning valiku teeb Arengufondi žürii hiljemalt juuniks.

Ühiskondliku kasu võlakirjadest saad lähemalt lugeda ka Heateo päevikust.

Heateo Sihtasutus on Siseministeeriumi toetusel ja koostöös Eesti Jalgpalli Liidu, Politsei-ja Piirivalveameti ning Tallinna linnaga kodustamas Suurbritanniast pärit spordiprogrammi. Heateo päevik uuris Keit Fomotškinilt, kuidas pilootprogrammi ettevalmistused sujuvad ning saime ühtlasi teada, mis on SPIN.

Suurbritannias kannab programm nime Kickz, kuid Eestis me seda ei kasuta. Kuidas me seda siis nimetame?

Tõepoolest, Suurbritannia nime me ei kasutada, sest soovisime anda programmile Eestis oma nime ja näo ning seda koostöös siinsete noortega.

Viimaste kuude töö tulemusena valmis meie programmi nime-ja logolahendus – SPIN. Ühtpidi viitab see spordi abil sekkumisele – sport intervention – ning teisalt on noorte sihtrühmale mõeldes hea suupärane lööksõna. Sportlik nimi, lööv ja lühike, ning juurde meeskonna embleemi meenutav ergas-punane kujundus – selle lahenduse abil loodame oma meeskonnad noortele atraktiivseks muuta. Erinevad tähed kujutavad positiivseid sõnu nagu näiteks suhtlus, sõbrad, positiivne, inspireeriv, noortepärane (jne), mida samuti soovime programmi ilmestamas näha.

Noortepärasust otsides kaasasimegi oma heade partnerite abil nime ja logo otsimisse noori SOS Lastekülast ja Kopli ning Lasnamäe noortekeskustest. Noortega kohtumised olid väga inspireerivad mitte ainult nime leidmiseks – saime spordi-ja osalemise küsimusi arutada oma otsese sihtrühmaga! Võtsime nendele kohtumistele kaasa ka endised tippjalgpallurid Indrek Zelinski ja Marek Lemsalu, kes rääkisid noortele inspireerivaid lugusid sellest, kuidas spordiga tegelemine on aidanud neil elus edasi jõuda ja milliseid eluks vajalikke oskusi on see tervikuna andnud. Lisaks osalesid mõlemad jalgpallurid ka loomeprotsessis ning aitasid kaasa nii nime väljamõtlemisel kui visuaali kujundamisele. Lastele see väga meeldis.

Kõigi mõtted koondas ning kujundustööd tegi agentuur Spring Advertising – siinkohal suur tänu, loovjuht Henri Jääger ja tegevjuht Sass Henno!

Kuidas on seni kulgenud programmi ettevalmistused? Mis on lähima aja peamised väljakutsed?

Programmi ettevalmistused on kulgenud suhteliselt plaanipäraselt. Eks erinevaid üllatusi ja nendest tulenevaid plaanimuutusi on ikka ette tulnud, aga tervikuna liigume kindlasti seatud eesmärgi suunas, et alustada katseprogrammiga septembris 2014. Aktuaalsetest tegevustest tooksin välja järgmised:

• Valisime välja piirkonnad, kus programmi katseaastal ellu viima hakkame – nendeks on Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, kus on enim alaealiste pool toimepandud süütegusid ja suurim riskiperede kontsentratsioon. Mõlemas linnaosas on käivitunud ka kohalike juhtrühmade tegevus, kellega koostöös programmi ettevalmistamist ja elluviimist juhtima hakkame.
• Programmi elluviimiseks vajame jalgpalliväljakuid ja talvisel ajal ka võimlaid – see eeldab tihedat koostööd koolidega, kellega olemegi asunud läbirääkimisi pidama ja arutama ka osalejate leidmise võimalus.
• Praegu on väga suur fookus motiveeritud ja professionaalsete treenerite leidmisel, sest treenerid on programmi elluviimisel võtmetähtsusega! Praeguseks on selge, et programmi katseaastal teeme treenerite teemal koostööd kahe Premium-liigas palliva ning läbi aegade edukaima tippklubi FC Levadia ja FC Floraga, kes aitavad leida programmi sobivad treenerid ning tagavad treeningute korralduse. Kui treenerid mai lõpuks paika saavad, ootab neid ees riskinoortega töötamist ettevalmistav täiendõpe.
• On selge, et päris üks-ühele ei saa Suurbritannias toimivat programmi Eestis rakendada. Meil on teistsugune ühiskond ja väljakutsed, samuti erinevad ootused programmile. Sestap on palju energiat kulunud ka programmi mudeli kohandamisele ja arendamisele Eesti oludele vastavaks ning see töö jätkub.
• Mõju hindamine on Heateo SA poolt toetatud või loodud algatuste puhul olnud alati üks peamisi prioriteete – nii ka SPIN-i puhul. Programmi käivitudes soovime kohe alustada ka mõjude hindamisega ning oleme kokku kutsunud ekspertgrupi erinevatest mõjude hindamisega tihedalt kokku puutuvatest ekspertidest, kes aitavad meid sel teemal edasi. Juba on valminud ka programmi loogiline mudel. Hetkel otsime uurimispartnerit, kelle ülesanne on uurimiskava ja instrumendi väljatöötamine ning ka praktilise uuringu läbiviimine.
• Kuna alustame programmiga septembri keskpaigas, siis augusti teisest poolest alustame promoüritustega programmi osalejate leidmiseks.

Kas teil on ka vabatahtlike vajadust?
Kes ja kuidas saab abiks olla?

Jaa, näeme juba praegu, et vajame sügisest vabatahtlike abi programmi sessioonide ning infopäevade ettevalmistamisel ja korraldamisel, mõju hindamise toetamisel ning tuge treeneritele ka sessioonide läbiviimisel.

Kui tunned kutset, anna endast mulle teada: keit@heategu.ee

Samuti saadame suured südamesoovid ja tänusõnad meie praegustele vabatahtlikele!
Ilma teieta oleksid juuksed hallid ja jalgpall tühi!

Märtsis sai Heateo tiim taas olulise täienduse – meiega liitus Merlin Sepp, kes tegeleb sotsiaalse innovatsiooni suuna juhtimisega. Päevik uuris Merlinilt, kuidas hakkab ta Heateos looma Eesti vabaühendustele soodsamat sotsiaalse innovatsiooni kasvupinnast.

Merlinil on tugev vabaühenduste projektide juhtimise ja rahastamise kogemus. Ta on koordineerinud vabaühenduste võrgustikku Lapse Huvikaitse Koda ning töötanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis Šveitsi Vabaühenduste Fondi juhina. Sotsiaalse innovatsiooni teemani tõi teda soov soodustada uuenduslike lahenduste loomist ja kasutuselevõttu Eesti vabaühendustes.

Algatuseks – mida me sotsiaalse innovatsiooni all üldse silmas peame?

Meile sobib Heateo ühe asutaja, Kristina Männi definitsioon – sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates ühiskondlike probleemide lahendustes, millel on pikaajaline mõju ja mis tõstavad inimeste heaolu. Sotsiaalse innovatsioonini võib jõuda nii ärisektori ja vabaühenduse koostöö tulemusel, vabaühenduse teenuse disainimisel kui ka strateegilise filantroopia kaudu.

Miks Heategu sotsiaalse innovatsiooni edendamisega tegeleb, miks on see oluline?

Heategu ja meie kogukonda kannustab vajadus tegeleda tõsiste ühiskondlike probleemide lahendamisega. Need probleemid kipuvad aga olema keerulised ning vajavad lisaks täiendavale rahastusele ka uusi teadmisi, häid mõtteid, paljude osapoolte koostööd ning loovaid ja leidlikke lahendusi. Selliste lahenduste loomise protsess ongi sotsiaalne innovatsioon ning Heateo missiooniga lahutamatult seotud. Kui praegu räägitakse palju vajadusest soodustada eraettevõtteid enda konkurentsivõime suurendamiseks innovatsiooni ja uuringutesse investeerima, siis täpselt sama suur vajadus uuringute, parimate praktikate ja lahenduste disainimise peale (koos kõikide osapooltega) on vabaühendustes ja avalikus sektoris.

Eestis on juba mitmeid vähem või rohkem tuntud uuenduslikke algatusi – laiemalt teatakse Teeme Ära liikumist, Heategu aitas käivitada Kiusamivaba Kooli algatust ning on käivitamas spordil põhinevat noorte ennetusprogrammi. Need ongi sotsiaalse innovatsiooni näited ja meie eesmärk on, et neid oleks rohkem. Et näiteks kõik kodanikuühiskonna olulisemad organisatsioonid, rahastajad ja otsustajad lähtuksid sellest, et kodanikuühenduste peas ei tiirleks järgmine rahastusvoor, vaid tõsine soov ja motivatsioon leida üles oma valdkonna olulisemad uued teadmised ning need heaks uueks lahenduseks vormida.

Heateo Sihtasutus on seda teemat enda kogukonna abil tegelikult algusest peale oma fookuses hoidnud – oleme valinud oma portfelli just uuenduslikke algatusi. Näiteks SOS Lasteküla oli kümme aastat tagasi väga uudne võrreldes senise lastekodude süsteemiga. Haridusvaldkonda on uusi tuuli toonud Noored Kooli ja sellest võrsunud Tagasi Kooli algatus. Oma organisatsiooni põhitegevuse ning kogemuse tõttu on Heategu sellele teema laiema teadvustamise ja juurutamise seisukohast parim „kodu“.

Sotsiaalse innovatsiooni teema on lai  – millega täpselt tegelema hakkad, mis sellel aastal plaanis?

Alustame algusest – hakkame looma võrgustikku, mis ühendaks juba sotsiaalse innovatsiooniga kokku puutuvaid asutusi ja organisatsioone. Esimese võrgustiku koosistumise korraldas Heategu tegelikult juba selle aasta alguses – võtsime laua ümber kokku sotsiaalministeeriumi, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, regionaalministri valitsemisala, KÜSKi, Praxise ja Tartu Ülikooli esindajad. Nüüd on eesmärk seda ringi veel laiendada, et kõik kodanikuühiskonna tugistruktuuride võtmeisikud oleks kaasatud ja teadvustaksid teema rakendamise potentsiaali.

Võrgustiku esimeseks sammuks on Eesti ja välisriikide sotsiaalse innovatsioonialase olukorra ning kogemuste kaardistus ja heade näidete rakendamise soodustamine. Samuti hakkab võrgustik koostama sisendit ja toetama sotsiaalse innovatsiooni suunalisi eesmärke kodanikuühiskonna arengukavas KODAR 2015+.

Vabaühendustele on meil sellel aastal ka midagi väga praktilist plaanis – käivitame teenuse disaini pilootprogrammi. Koostöös professionaalsete teenusedisainerite Jannus Jaska ja Hannes Seebergiga väljatöötatud kuuekuuline programm aitab 8 vabaühendusel oma avalikke teenuseid uudsemalt ja kasutajakesksemalt ümber disainida ning paremini osutada. Veidi laiemale vabaühenduste ringile on plaanis korraldada ühepäevane seminar, kus õpitakse kasutama lihtsamaid disaini tööriistu uute lahenduste leidmiseks ja oma tegevuse kujundamiseks lähtuvalt sihtrühma vajadusest.

Aprilli teises pooles anname sotsiaalse innovatsiooni tegevuste kohta juba rohkem infot nii Heateo kui ka avalike kanalite vahendusel!

Sirje Reinsoo – heategevuse ja laste toetaja. Eesti Punase Risti IV klass.

Heateo kogukonda tabas kurb uudis – eelmisel nädalal lahkus meie seast pikaaegne kaasamõtleja ja toetaja Sirje Reinsoo. Avaldame kaastunnet lähedastele ning mõttes saadame Sirje täna teele meie sügava tänuga pikkade aastate jooksul endast antud panuse eest.

Heateo tiimi ja kogukonna mälestuse ning tänu võttis kokku Jaan Aps, kes töötas Heateos 2006-2013: „Sirje Reinsood jään meenutama targa, sooja ja toetava inimesena… Koos abikaasa Andrusega andis ta hindamatu panuse meie portfelliorganisatsiooni Oma Pere arendamisse. Mõttekaaslastega tehtud pingutuste tulemusena sirgus sellest algatusest elujõuline ja professionaalne organisatsioon laste ja perede aitamiseks. Lisaks jäi Sirje Heategu toetavate partnerite ringi ka finantsiliselt rasketel majanduslanguse aastatel. Soovin omalt poolt Sirje lähedastele hingejõudu sellel raskel hetkel.”

28. märtsi õhtuks laekus „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonna hindamiskomisjonile 50 taotlust organisatsioonidelt, kes soovivad aasta jooksul annetuskeskkonnas oma tegevust tutvustada ja annetusi koguda.

Organisatsioone on erinevatest valdkondadest üle Eesti – on nii loomakaitsjaid, terviseedendajaid, laste ja noorte heaolu kui ka huvitegevuse ning hariduse eest seisjaid. Kandideerisid paljud praegu juba annetuskeskkonnas esindatud organisatsioonid.

„Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodud „Ma armastan aidata“ annetuskeskkond tähistab sellel aastal juba kuuendat sünnipäeva ja organisatsioonide huvi on just viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Kui 2008-2011 tuli igas voorus keskmiselt 20 taotlust, 2012 ja 2013 pisut üle 30, siis sellekevadine kandideerimiste arv – 50 – on lausa rekordiline,“ rõõmustas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru. „Üheltpoolt on see kindlasti annetuskeskkonna tuntuse kasv. Seal juba võimaluse saanud organisatsioonid on saanud oluliselt laiendada oma annetajaskonda ja sõna levib. Kuna koondame usaldusväärseid, tugevaid organisatsioone, siis see annab kindluse ka annetajale – tema panus läheb läbimõeldud tegevuste ja pikaajaliste eesmärkide toetuseks.“

„Ootasime kandideerima organisatsioone, mis tegelevad oma kogukonna või laiemalt Eesti ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisega. Oluline on, et organisatsioon oleks mõnda aega tegutsenud – ta saab oma valdkonnas välja tuua mingi kogemuse ja tulemused,“ selgitas Swedbanki toetustegevuse spetsialist Maarja Karmin. „Julgustasime osalema ka väiksemaid, kuid tugevaid organisatsioone üle Eesti. Eriti teretulnud on uuenduslikud lähenemised ja probleeme ennetavad lahendused, mis kohapeal on juba ellu viidud ning vajavad nüüd toetust edasikestmiseks või laienemiseks.“

Oodatud olid ka taotlused, mis sisaldavad erinevaid koostöömudeleid – samas valdkonnas tegutsevad organisatsioonid võivad oma jõud liita ning üheskoos kandideerida.

Eesti vabaühenduste ja Swedbanki esindajatest koosnev taotluste hindamiskomisjon teeb otsuse aprilli lõpuks ning uued organisatsioonid on annetuskeskkonnas 1. juunist.

Priit Mikelsaar, Heateo Sihtasutuse üks pikaajalisemaid vabatahtlikke ja nõukogu liige, andis taaskord meie kasutusse tunnikese oma ajast ja rääkis, mis teda Heateo kogukonnas nii kaua on hoidnud.

Igapäevaselt tegutseb Priit ökorindel – Biomarketi tegevjuht on seotud ka LaMuu ja Pagar Võtaks vedamisega. Tartu Ülikoolist majandushariduse saanud mehena on ta varem tegutsenud nii ärikonsultatsioonide kui ka energeetika vallas.

Kõige algus – mis sind Heateo juurde tõi ja mis on sind siin hoidnud?

Liitusin Heateoga 8-9 aastat tagasi, üsna selle tegutsemise alguses. Artur Taevere rääkis mulle Heateost ning kutsus üsna kohe ka nõukokku, kus olen panustanud seniajani.

Mis mind on siin hoidnud – usun Heateo mudelisse. Kui mõelda, milline võiks olla tugev ühiskond, siis seal on Heateo-sugustel organisatsioonidel oluline roll. Tärkavas kodanikuühiskonnas on palju ühendusi, mis tahavad midagi ära teha, soovivad seejuures kasvada või peaks olema keegi, kes aitaks neil kasvada. Tooksin paralleeli ettevõtlusest, kus eksisteerib kapitaliturg. Heategu saab sisuliselt olla sotsisaalsete ettevõtete kapitaliturg – vahendada teadmisi ja rahakapitali. Usun, et ühiskonnana oleme tugevamad, kui selline sotsiaalne kapitaliturg on olemas – väga hea, et Heategu kui organisatsioon on olemas ja selle tegevus väärib jätkuvat toetust.

Ma nii ise kui ka läbi oma ettevõtte, Biomarketi tahan toetada ettevõtmisi, kus minu rahast oleks kõige rohkem tolku. Meie ettevõttesse tuleb üle päeva taotlusi, kus soovitakse enamasti toetust ühekordsetele ettevõtmistele ning oleme otsustanud, et selliseid toetusi me üldjuhul ei tee. Emotsionaalses mõttes on kindlasti kosutav kinkida näiteks lastekodudele kord aastas kommipakke, aga samas võib endalt küsida, kas see on siiski parim, mida saame oma hea tahtega nende laste ja ühiskonna heaks teha.

Mulle sobib Heateo mudeli toetamine. See tähendab panna toetajate, partnerite ja vabatahtlike hea tahe, kogemused, raha kokku ning palgata targad inimesed, kes oma igapäevatööna aitavad sektorit tervikuna ning toetavad suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide ja algatuste sündi ning kasvu Eestis. Selline organisatsioon ei pea tingimata olema suur, vaid eelkõige nutikas ja efektiivne.

Mida on see vabatahtliku kogemus sulle isiklikult andnud? Soovitaksid ka teistele?

Olen lisaks Heateole panustanud ka Uuskasutuskeskuse juhtimisse ning mõnevõrra Lilleoru MTÜ tegemistesse. Minu jaoks ei ole vabatahtlik töö nende organisatsioonide juures, hoolimata toredast seltskonnast ning kogetud rõõmust, olnud pelgalt vaba aja sisustamine, soov mingisse klubisse kuuluda. Kui mõtlen või unistan, milline võiks mu elu välja näha, siis koosneb see „ideaalpilt“ justkui kolmest tahust – isiklik-ja pereelu, töötegemised ning aktiivne kaasaaitamine meie ühiskonna arengusse. Kaks esimest tahku tulevad ellu justkui automaatsemalt ning see kolmas kipub vahel varju jääma. Osalemine Heateo tegemistes on mulle läbi aastate pakkunud võimalust teha asju, mida elus oluliseks pean ja on andnud hea tunde. Ligi kümme aastat on nii olnud ja tahaks ka tulevikus näha, et mingi osa elust kuulubki oma parimaid teadmisi ja oskusi vabatahtlikult ning ühiskonna heaks tööle pannes.

Ja Heateo inimesed või üldse inimesed, kes teevad midagi oma hingest ja südamest, tekitavad mingi vaikse sisemise austuse nende vastu. Selline seltskond mõjub innustavalt ja aitab südamega tegemise tunnet ka mul endal üleval hoida ja igapäevaellu kaasa võtta. See on ka peamine põhjus, miks soovitaksin teistel tulla ja kaasa lüüa.

Kas Heategu on selle aja jooksul ka muutunud? Või on muutunud ühiskond?

Eesti mõistes on kümme aastat pikk aeg! Muidugi on Heategu organisatsioonina läbi käinud juba pika teekonna ja kasvamisprotsessi, mis ei ole möödunud ka päris vigadeta. Nagu väike tammepuu kasvatab kõigepealt mitu aastat juurt sügavusse, siis ka Heateo suuremad viljad jäävad loodetavasti tulema veel kümne või ka saja aasta pärast koos võra tugevnemisega. See juure kasvatamise aeg on väga oluline ja usun, et eksisammud ja kobamised on kõik vajalikud olnud. Üks mu enda lähematest õppetundidest on Uuskasutuskeskuse pankrotti minek ja sealt välja tulemine – õnneks on see õnneliku lõpuga lugu.

Lisaks juurte kasvatamisele ja „õpipoisi aastatele“ usun, et Heategu on oma esimese kümne aastaga siiski päris  palju ära teinud. Oleme kaasa löönud ligi 20 algatuse või organisatsiooni juures ning julgelt üle poole neist on täna elujõulised ja nende  kasvamine ning võrsuvad viljad jäävad meiega nüüd loodetavasti pikkadeks aastaks. Ma arvan, et see on hea tulemus. Kui suudaksime ka edaspidi käivitada kasvõi 1-2 tugevat ja üle-eestilise mõjuga organisatsiooni või algatust aastas, lisaks see Eesti ühiskonda järgmise 10 aasta jooksul veel 10-20 selge visiooni ja strateegiaga ning asjatundlikult juhitud kodanikuorganisatsiooni. Igaüks neist aitaks läbimõeldud moel lahendada mõnda meie ühiskonna kitsaskohta ja panustada seeläbi tervema ning sidusama ühiskonna tekkesse.

Aga ajad lähevad edasi ja täna ei tegutse me vabasektoris enam nii üksi. Õnneks tuleb järjest rohkem uuenduslikke algatusi, organisatsioone – pinnas ja vajadus Heateo poolt pakutava nõustamise järele järjest suureneb. Me saame mõjutada seda, et lastekodude puhul ei mõelda täna enam vaid mänguasjade kinkimisele, vaid seatakse pigem küsimuse alla lastekodude süsteem. Selles on küll vähem loosungilisust, kuid rohkem sisu. Kui näeme vajadust puud praegu maha istutada, et aastate pärast oleks võimalik saaki korjata, siis me istutame need ära – need on pika vinnaga teemad, millel ei ole kohest tulemust.

Ja taustal on tärkav kodanikuühiskond, aktiivsete kodanike esiletõus. Puhtalt materialistliku mõtlemise osakaal on ehk vähenemas ja hakatakse juba küsima, kas ma ka saan ühiskonnale midagi anda? Hea pinnas Heateo Talendipangale – tööelus juba kogemusi omandanud nooremad ja vanemad professionaalid, kes soovivad tehtavast tööst saada midagi ka hingele. Lüüa kaasa kuskil, mis ei ole otseselt seotud raha teenimisega. Ütleks, et praegu on hea taganttuul saada juurde nii uusi sõpru kui toetajaid.

Mis on ikka samaks jäänud – Heateo unikaalsus on seisnenud paljuski ärisektori erinevate kompetentside toomises vabaühendustesse ja selle võrgustiku ülevalhoidmises. Heateo nõukogu on üks selle eredamaid näiteid – Hannes Tamjärv, Jaan Puusaag, Külli Lilleorg, Tarmo Jüristo, Artur Taevere, Vaiko Tammeväli, Taavi Jakobson. Ja samas on ärisektor oma toetusega Heateo tõhusat tiimi üleval hoidnud ja seeläbi Eesti ühiskonda rikkamaks muutnud. Ka tänast uuenenud meeskonda vaadates on väga hea, rahulik tunne minna vastu järgmisele kümnele aastale.

Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse koostöös loodud „Ma armastan aidata“ annetuskeskkond kuulutas välja uue taotlusvooru. Erinevates valdkondades tegutsevate Eesti organisatsioonide taotlusi oodatakse 28. märtsiks.

„Ootame annetuskeskkonda end juba tõestanud usaldusväärseid organisatsioone, mis tegelevad Eesti ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisega ning suudavad välja tuua oma tegevuste tulemused ja mõju. Seejuures eelistame uuenduslikke lähenemisi ja ennetavaid lahendusi pakkuvaid ühendusi,“ selgitas Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru. „Ühiskondlike probleemidega tuleb tegeleda võimalikult varakult, sest kokkuvõttes on see ühiskonnale soodsam lahendus.“

Taotluste puhul hinnatakse kandideeriva projekti või tegevuse sisu, planeeritavaid tulemusi ja mõju,  kandideeriva organisatsiooni kommunikatsiooniplaani ning senist tegevust. Kandideerimiseks ei pea esitama uut ja eraldiseisvat projekti, taotluse võib esitada ka organisatsiooni olulise põhitegevuse toetamiseks.

„Teretulnud on ka taotlused, mis sisaldavad erinevaid koostöömudeleid – samas valdkonnas tegutsevad organisatsioonid võivad oma jõud liita ning üheskoos kandideerida,“ lisas Swedbanki toetustegevuse spetsialist Maarja Karmin. „Samuti julgustan kandideerima nö uusi tegijaid, kellel on ette näidata tugevad soovitajad või plaanis mingit laadi koostöö teiste organisatsioonidega.“

Eesti vabaühenduste ja Swedbanki esindajatest koosnev taotluste hindamiskomisjon koguneb aprillis ning uued organisatsioonid on annetuskeskkonnas 1. juunist. Seejärel saavad need organisatsioonid võimaluse aasta jooksul tutvustada annetuskeskkonna vahendusel oma tegevust ning koguda teenustasuvabalt annetusi.

Sellel aastal kuuendat sünnipäeva tähistav „Ma armastan aidata“ annetuskeskkond ühendab heategevuslikke organisatsioone, kes aitavad edendada Eesti elu erinevates valdkondades. Annetuskeskkonna sõpradega saab liituda „Ma armastan aidata“ Facebooki-lehel.

Heateo Sihtasutus toetab suure ühiskondliku mõjuga algatuste arengut ning edendab sotsiaalse innovatiivsuse ja strateegilise filantroopia valdkondi Eestis. 2003. aastal loodud organisatsioon on tugevaks aidanud kasvada mitmetel ettevõtmistel nagu SOS Lasteküla, Uuskasutuskeskus, Perekeskus Sina ja Mina, Oma Pere, Terve Eesti Sihtasutus, Noored Kooli, Sihtasutus Kiusamise Vastu jt.

Vabakonna häälekandja Hea Kodaniku värske number  keskendub seekord tervisele ja spordile ning kuna Heategu toetab samuti ühiskondlikke probleeme lahendavaid spordi- ja tervisevaldkonnanas tegutsejaid, oleme meiegi seekordsesse numbrisse ühte koma teist kirjutanud.

– Anna Karolin kirjutab, kuidas jalgpalli ehk Kickz programmi abil noori pahandustest eemal hoitakse.

– Agne Tamm uurib, kuidas hoolitseb oma töötajate tervise eest Heateo portfelliorganisatsioon MTÜ Abikäsi ning kuidas edendab eestlaste tervist sotsiaalne ettevõte Vireo.

– Lisaks mõtiskleb Agne heategevuse ja viimase Heateo poolt läbi viidud uuringu üle.

– Maris Ojamuru räägib, mis Heateo Sihtasutusel on 2014. aastal plaanis ära teha.

Head lugemist!

2013. aasta vältel võis heateolasi näha igas Eestimaa nurgas, sest käisime Siseministeeriumi ja regionaalministri valitsemisala toel koolitustuuriga läbi kõik maakonnad. Avastasime uusi ja veel rääkimata lugusid headest lahendustest, andekatest eestvedajatest ja teistsugustest väljakutsetest. Tänu ringreisile leidsime oma portfelli Ettevõtliku Kooli ning palju koostööpartnereid, omajagu liikmeid sai endale juurde ka Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Anname järgnevalt ülevaate olulisematest järeldustest, millele teel olles jõudsime.

Sotsiaalne ettevõtlus huvitab kõiki
Ringreisi ühepäevaste koolituste raames jagasime enda kogemusi kolmel teemal: ühiskondlik mõju, sotsiaalne ettevõtlus ja professionaalidest vabatahtlike kaasamine. Konkurentsitult populaarseim teema oli sotsiaalne ettevõtlus, seda peamiselt organisatsiooni tulubaasi mitmekesistamise kontekstis.
Olgugi, et ühiskondliku mõju käsitlemine tekitas paljudes suurt huvi ja lubadusi õpitut tulevikus rakendada, ei mõõda enamik osalejatest enda mõju või pikaajalisi tulemusi ja hindavad enda võimekust seda tulevikus teha madalaks. See paneb ka potentsiaalsed maailmamuutjad raskesse olukorda, sest mõjupõhine mudel ja oskus seda mõju teistele selgitada eristab mitmeid edukaid sotsiaalseid ettevõtteid.

Teised mured
Meie jaoks eristusid selgelt pea kõikide väikelinnades ja maal toimetavate organisatsioonide mured ning teemapüstitused. Näiteks on ühte väikeses vallas toimetavasse ühendusse väga raske leida professionaalist vabatahtlikku; enda sihtgrupiga suhtlemiseks pole väga mõtet kodulehte teha, kui kõik nad elavad ümberkaudsetes majades; häid avalikke teenuseid saab osutada eelkõige tasuta, sest vallal ei jätku raha.
Tunnistame, et paljudel sellistel juhtudel ei ole meie nõust üldse kasu. Need teemad on mõtlemiskohaks nii kodanikuühiskonna arendajatele kui inspiratsiooniks haldusreformile. Koputame aga kõikide lugejate regionaalsele südametunnistusele – ehk on just sinu vanavanemate kodukohas mõni hea algatus, kuhu saaksid vabatahtlikuna panustada?

Igal pool üks külaselts
Ei olnud koolitust ega maakonda, kus me poleks kohanud mõnda külaseltsi, üks erinevam kui teine. Vahetasime omavahel palju häid nõuandeid, kuid peame nentima, et külaseltsid vajaksid täiesti oma Heategu ja tööriistakasti, mille abil enda mõju teadlikumalt mõõta ja suurendada.

Meie soovitus: rohkem koostööd
Eestis toimetavad mitmed üle-eestilise haardega organisatsioonid, nagu Eesti Lasterikaste Perede Liit või Toidupank. On aga valdkondi, kus pea igas vallas toimetab 3 erinevat kodanikuühendust, osutades kas sarnaseid teenuseid või parandades pea identse sihtgrupi elu. Nii konkureerides on ühendusel raske enda tööd õiglasel viisil rahastada, sihtgrupil vahest isegi liiga palju variante ning avaliku võimu ees rasked valikud.

Soovitasime kohapeal ja soovitame ka praegu teha rohkem koostööd enda kodukoha, maakonna teiste ühendustega ja vältida tegevuste dubleerimist. Kaasates teisi samade väljakutsete ees seisvaid ühendusi on lihtsam ka tegeleda juhtimis- ja arendustööga ning leida rahastajaid. Tasub läbi mõelda, kas usaldada mõni oma tegevusvaldkondadest koostööpartnerile ning suunata oma tegevusi veel teravamalt ühe ja suurema muutuse ellu viimiseks. Näiteks usaldas Heategu mõni aega tagasi sotsiaalse ettevõtluse alase eestkoste ning palju muud just Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule – teadsime, et see aitab meil paremini keskenduda oma põhihuvile, Eesti ühiskonda muutvate algatuste kasvatamisele.

Täname maakondlikku ringreisi panustamise eest siseministeeriumit ja regionaalministri valitsemisala, vabatahtlikke ja koostööpartnereid Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust, väga abivalmis maakondlike arenduskeskuste konsultante ning kõiki inspireerivaid osalejaid, tänu kellele me palju kogemusi, tarkusi ja kontakte leidsime!