Arhiiv ‘Koostööpartnerid’ rubriigi jaoks

Jaanuaris käis Heateos praktikal Anette Vetik. Tegemist on noore, üdini
positiivse ja produktiivse, neiuga, kes õpib Yorki Ülikoolis Inglismaal, kuid
hetkel teeb vahetusaastat Austraalias, Sydney Ülikoolis. 

Uurisime Anettelt, mis ajendas teda meie juurde tulema ja milliste mõtete ja emotsioonidegata ookeani taha naaseb.

Miks sa tahtsid just Heateo Sihtasutusse praktikale tulla?

Ma soovisin tulla Heateo Sihtasutusse praktikale, sest ma olin kuulnud ja lugenud väga huvitavate projektide ja MTÜ-de kohta, mida Heateo Sihtasutus on käivitanud, nõustanud ja toetanud.

Teiseks põhjuseks oli minu eriala valik. Ma õpin ülikoolis politoloogiat, majandust ja filosoofiat ning kodanikuühiskonna organisatsioonid ühendavad endas kolme erialaaine tahke – täpsemalt, poliitilise kapitali kaasamist ja suurendamist ühiskonnas, majanduslikku jätkusuutlikkust ja mõjupõhiseid investeeringuid,  ning usalduse hoidmist läbi eetilise käitumise. Samuti oli mulle tähtis saada vastused isiklikele küsimustele nagu “kas ma õpin enda jaoks õiget eriala?” ja “kuidas ma võiksin magistris spetsialiseeruda?”

Varem olen löönud kaasa Euroopa Maja projektides, korraldanud väitlusturniire ja õpetanud väitlemist nii põhi-, kesk- kui ka ülikooli tasemel, ning olnud ka vabatahtlik erinevatel üritustel – nii et kolmandaks praktikale tulemise põhjuseks oli soov kogeda, kuidas on võimalik panustada kodanikuühiskonda rakendades teisi oskusi.

Milline oli sinu kuu Heateos?

Praktika avas minu jaoks täiesti uue maailma. Terve ühiskontor oli täis väga inspireerivaid, tarku, motiveeritud, ja positiivseid inimesi, kelle seltskonnas oli huvitav ja mõnus tööd teha. Ma olen väga tänulik kaasheateolestale nende suhtumise eest minusse – nad võtsid mind kohe kui meeskonnaliiget mitte kui ajutist ja tundmatut praktikanti ja nad panustasid kõik, et minu kogemus oleks võimalikult mitmekülgne ja arendav. Selle tulemusena ma tundsin ennast väga mugavalt ja soovisin anda endast parima kõikidel ülesannete täitmisel. Samuti, ma ei olnud varem kunagi kontoris töötanud, vaid teeninud oma raha lauldes ja Kihnus ekskursioone tehes.  Seetõttu, ma arvan, et Telliskivi kontor, olles minu jaoks elu esimene, tõstis mu ootused tuleviku töökeskkonna ja kolleegide suhtes väga kõrgele.

Ma nautsin praktikat väga, sest kõik teemad ja ülesanded, millega mul oli võimalus tegeleda, pakkusid mulle huvi. Lõviosa minu tööst seisnes erinevate valdkondade sotsiaalsete kitsaskohtade kaardistamises ja uurimises, kuid mul oli võimalik osaleda ka SIBi (ühiskondliku mõju osakud) koosolekutel, kuulata Uuskasutuskeskuse strateegia nõupidamist ja samuti koos Keitiga ,,põllul käia”. Üheks minu lemmikkogemuseks oligi just kahes SPINi progammis osalevas koolis jalgpallitrennis kohal käimine ja treenerite tagasiside ja murekohtade analüüsimine.

Millised oleksid sinu soovitused teistele tudengitele?

Lisaks töökogemusele ning teadmistele kodanikuühiskonna toimimisest ja Eesti sotsiaalsetest probleemidest, õppisin ma kõige rohkem tegelikult iseenda kohta. Näiteks tekkis mul kindlam tunne, et see eriala, mida ma ülikoolis õpin ja mida ma naudin intellektuaalsel tasandil, pakub mulle ka praktikas palju rõõmu, motivatsiooni ja eneseteostust.

Ma soovitaksin kõigil üliõpilastel ja ka keskkooli abiturientidel katsetada ning proovida erinevaid töökohti erinevates sektorites, et tõeliselt mõista, mis tekitab neis rõõmsa ja täidetud tunde pärast 8-tunnist tööpäeva. Kui teile pakuvad huvi sotsiaalteadused ja nende rakendamine ühiskonna hüvanguks, kaasates nii era-,mittetulundus- kui ka avalikku sektorit, siis ärge kartke vabatahtlikuks kandideerida – mina kogusin ennast kuu aega enne kui julgesin juba ammu valmis kirjutatud e-maili Heateo Sihtasutuse poole teele saata, kuid minu jaoks suur julgustükk tasus ennast mõõtmatult ära!

Ühiskondliku mõju osakute käivitajad

2014.aastal võtsime endale ühe ambitsioonika eesmärgi – käivitada ühiskondliku mõju osakute „eestistamise“ protsess. Tegu on mastaapse, ühiskonna erinevaid osapooli ühendava algatusega, kus peamist rolli mängib koosmõju avaliku sektori, erainvestorite ja ka vabakonna vahel. Tänaseks oleme leidnud inimesed ja organisatsioonid, kes ideesse usuvad ja meid sellel teekonnal toetavad – seega algus on tehtud, koos teiega!

Kaasamõtlejad: Kai Liiva, Taavi Veskimägi, Kaido Veske, Margus Uudam, Tarmo Jüristo, Vaiko Tammeväli, Swedbanki privaatpanganduse töötajad, SIB idee maaletoojad Kaarel ja Risto Oja

Tegijad: Jaan, Riinu ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Annika, Hille ja Praxis

Partnerid: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Töötukassa, Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Toetajad: Eesti Arengufond ja Euroopa Komisjon

Aitäh, teie väärt panuse eest ühiskondliku mõju osakute mudeli kujundamisel!

Sotsiaalse innovatsiooni suuna kaasamõtlejad ja vedajad

2014 aasta jääb meelde kui sotsiaalse innovatsiooni aasta, kus käivitasime sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku, tulime välja blogiga novus.ee, korraldasime koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga sotsiaalse innovatsiooni konkursi, viisime ellu 8-kuulise teenusedisaini programmi, suvel olime Arvamusfestivalil väljas sotsiaalse innovatsiooni teemalavaga koos põnevate aruteludega.

Teenusedisaini pilootprojekti vedajad, osalised, partnerid – Jannus Jaska ja Hannes Seeberg, vabaühendused (MTÜ Eluliin, MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, SA Autistika), Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

SI võrgustiku liikmed: Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, Tartu Ülikooli sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Domus Dorpatensis, Reach for Change, Disainikeskus. Ja Maiu Uus (analüütik), Kaie Kotov (Tartu Ülikooli doktorant), Piret Jeedas (MTÜ Ruumiloojad).

SI konkurssi algataja: Agu Laius ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Suuna vabatahtlikud: Kaarel Roosa, Kerli Onno, Anna Lindpere  – sotsiaalse innovatsiooni kommunikatsioon

Suuna toetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te lõite võimaluse tuua Sotsiaalse Innovatsiooni teema Eesti ühiskonnas suurema tähelepanu alla!

SPIN-programmi ettevalmistamise osalised

2014.aastal käivitasime uue noortele suunatud ja spordil põhineva sekkumisprogrammi SPIN! Valmistasime ette programmi mudeli ja erinevate sessioonide ülesehituse ja programmi mõju hindamise mudeli. Kujundasime SOS Lasteküla ja Kopli Noortekeskuse laste abiga programmi brändi ja valmistasime ette veebilehe ja sihtrühma noorte värbamise tegevused. Lõime programmi elluviimiseks vajaliku võrgustiku ja juhtimisstruktuuri. Värbasime ja valmistasime ette programmi sessioone läbiviivad treenerid ja abitreenerid ning sõlmisime kokkulepped programmi toimumiskohtadega.

Vabatahtlikud: Ly Kasvandik, Annegrete Johanson, Pille Teder, Anna Markina, Kristiina Treial, Snezana Stoljarova, Elina Kivinukk, Karin Öövel, Anni Rahula, Maria Vita, Martin Sookael, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu.

Partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgapalli Liit, FC Flora, FC Levadia, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Haridusamet, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus, Avatud Meele Instituut, ESTipp Ehte, Humanitaargümnaasium, Karjamaa Põhikool, Laagna Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium, Mahtra Põhikool, Merekalda Kool, Sina ja Mina Perekeskus.

Kaasaaitajad: Advokaadibüroo Borenius, SOS Lasteküla, Spring Advertising, Sportlyzer, Sportland, Nike, Klick Eesti, Fifaa, Tamrex, Ühendkuningriigi Suursaatkond Eestis

Toetajad: Briti Kaubandus-Tööstuskoda, Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda

Suurtoetaja: Siseministeerium

Aitäh, et te olete olnud meie kõrval ja andnud oma panuse selle aasta jooksul!

Meie portfelliorganisatsioonide sõbrad: Aitäh, et te panustate oluliste probleemide lahendamisse!

Aasta jooksul panustasime portfelliorganisatsioonide juhtimise, kommunikatsiooni ja rahastamise võimekuse kasvu! Kõige suurema arenguhüppe tegi Kiusamisvaba Kool, mis lõpetas edukalt pilootaasta. Sügisel liitus olemasoleva 17 KiVa kooliga veel 14 uut kooli. Koostöö ja suurema mõju saavutamiseks käivitati aasta lõpus koos teiste valdkonna organisatsioonidega liikumine Kiusamisvaba Haridustee Eest.

Uuskasutuskeskus ja Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda – Aitäh, et toetate Kiusamisvaba Kooli arengut!

Fontes PMP – Aitäh, SA Noored Kooli, Uuskasutuskeskuse, SA Terve Eesti, Heateo SA toetamise eest inimeste ja nende arendamisega seotud küsimustes!

Kristel Voltenberg ja Eesti Advokatuur  – Aitäh, et olete valmis meie ja meie portfelliorganisatsioonide tegemisi jätkuvalt juriidilise nõuga toetama!

Advokaadibüroo Aivar Pilv – Heateo SA nõustamise eest!

Advokaadibüroo Borenius – Programmi SPIN nõustamise eest!

Advokaadibüroo Sorainen ning Advokatuuribüroo Lentsius & CASUS – SA Terve Eesti nõustamise eest!

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co – Noored Kooli nõustamise eest!

Bloom Design – Aitäh, et aitasite kaasa Sotsiaalse innovatsiooni teemalise sõnumite koostamisse ja kujundamisse ja Noored Kooli tegemistesse!

EMOR ja Kaidi Kandla – Aitäh, et aitasite kaasa Eesti Lasterikaste Perede Liidu tegemistele!

Heateo laiendatud pere: Aitäh, et meid suunate, julgustate ja toetate!

Nõukogu – Taavi Jakobson, Artur Taevere, Hannes Tamjärv, Külli Lilleorg, Margus Rink, Armin Kõomägi, Tarmo Jüristo, Priit Mikelsaar, Jaan Puusaag, Vaiko Tammeväli

Partnerid – Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Kristi Liiva, Katrin Saali Saul, Armin Kõomägi, Karmen Palts, Maarja Oviir-Neivelt, Tiina Mõis

Toetajad – Swedbank AS, Krimelte OÜ, Fontes PMP OÜ, Biomarket OÜ, Paks Tuvi OÜ, Uuskasutuskeskus MTÜ

Aitäh teile kõigile, et olete osaks muutustest!

Selle nädala algusest on annetuskeskkonnas „Ma armastan aidata“ igaühel võimalik luua oma annetusalgatus (fundraiser) mõne keskkonnas oleva projekti toetuseks. 

Annetusalgatuse loomine on lihtne võimalus, mille abil saab iga inimene asuda annetuskeskkonnas oleva organisatsiooni tegevust koos oma sõpradega toetama. Annetusalgatuste loomine sobib väga hästi juhtudeks, kui sünnipäeval, jõulude ajal või mõne muu olulise sündmuse puhul soovitakse kingituste saamise asemel hoopis abivajajatele head teha.

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus oli üks esimesi, kes oma annetusalgatuse lõi.
“Haarasime kohe kinni eksklusiivsest võimalusest luua annetusalgatus, millega kutsume liituma ka teisi loomade heaolust hoolivaid inimesi. Nagu ikka – iga annetus loeb. Kui annetusalgatuse looja kogub kokku 12 sõpra, kellest igaüks annetab kõigest ühe euro, on näiteks Loomusel võimalik trükkida ligi 50 teavitusflaierit,” selgitas Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.

Kui mujal maailmas on annetusalgatus juba ammu levinud viis heategudeks, siis oktoobri alguses avatud uuenenud annetuskeskkond „Ma armastan aidata“ tõi selle võimaluse ka Eesti inimesteni.

„Annetusalgatuse kaudu on Eesti inimestele avanenud ainulaadne võimalus head teha. Eriliseks loob annetusalgatuse just see, et iga inimene saab koos oma sõpradega heategevuslikku organisatsiooni toetada. Koos on jõud ikka suurem,“ rääkis pikka aega vabatahtlikuna tegutsenud Fontese juhtiv partner Külli Lilleorg. „Annetusalgatuse võimalust võiksid kasutada ka ettevõtted, näiteks firmakingituste asemel võiks annetuskeskkonnast valida ühe või mitu organisatsiooni, keda toetama asutakse,“ sõnas Lilleorg, kes on loonud annetusalgatuse Fontese pikaajalise partneri Heateo Sihasutuse toetuseks.

Juba kuuendat aastat tegutsev annetuskeskkond „Ma armastan aidata“ tegutseb oktoobri algusest uuel aadressil www.armastanaidata.ee. Annetuskeskkonnas saab tutvuda tugevate ja usaldusväärsete Eesti organisatsioonide tegevusega, teha neile ühekordseid või püsiannetusi ning saada infot vabatahtlikuna panustamise võimaluste kohta. 2008. aastal Swedbanki ja Heateo Sihtasutuse poolt loodud annetuskeskkonna eesmärgiks on edendada annetuskultuuri Eestis.

Annetusalgatustega saad tutvuda ja oma isikliku algatuse luua: https://www.armastanaidata.ee/algatus

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja Heateo SA korraldatud sotsiaalse innovatsiooni konkursi võitis Läänemaal tegutsev MTÜ Hoovõtukeskus algatusega “Tugiperede süsteemi väljatöötamine Läänemaa õpiraskustes noortele”. Projekt saab järgneva aasta jooksul 20 000 euro suuruse toetuse KÜSKilt ning vajaliku nõu ja abi Heateo SA poolt.

MTÜ Hoovõtukeskuse algatus tegeleb aina kasvava põhikooli noorte koolist väljalangemisega. Vabaühenduse eesmärk on koolikohustuse mittetäitmise probleemi ennetada läbi uuendusliku tugiperede süsteemi loomise. Hoovõtukeskuse projektijuhi, Tiina Alasoo sõnul teeb lahenduse uuenduslikuks justnimelt tugiperede (ingl. Mentor Families) süsteemi rakendamine. „Sellise lähenemise teel saab iga programmi valitud noor toetuda kolmele tugiisikule, kel kõigil on oma roll ning erinev ja teineteist täiendav taust. Varem ei ole Eestis sellisel moel tugiteenust pakutud,“ teatab ta. Teenuse pakkumisega alustatakse Läänemaal ning loodetakse laieneda üle-Eestiliseks. MTÜ Hoovõtukeskus teeb tihedat koostööd mitmete vabaühendustega, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžiga, Rajaleidjaga, Läänemaa omavalitsustega ja paljude teistega.

KÜSKi juhtaja Agu Laiuse sõnul tõusis Hoovõtukeskuse projekt teiste seast esile, kuna soovib uudsel moel hakata tegelema koolist väljalangevuse probleemi ennetamisega ning nende idee omab potentsiaali rakenduda nii meil kui ka laiemalt välismaalgi. Tema sõnul on Eesti vabaühendusi vaja innustada kasutama uusi leidlikke lahendusi ja toetada nende innovatsioonivõimekust. KÜSK püüab tulevikus selleks ka toetusmeetmeid kavandada.

Heateo tegevjuht Maris Ojamuru lisas: „Soovisime konkursi korraldamisega anda selge signaali ühiskonnale, et toetame uuenduslike lahenduste kasvu kriitilistele ühiskondlikele probleemidele. Kui varasemalt oleme kõnetanud peamiselt vabakonda, siis seekord ja lähitulevikus püüame otsinguga jõuda ka teiste ühiskonna osapoolteni – teadusasutused, ärisektor, avalik sektor. Kompleksseid ühiskondlikke probleeme suudame efektiivselt lahendada vaid koosmõju tulemusel. “

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning Heateo SA  korraldasid sotsiaalse innovatsiooni konkurssi sellel aastal esimest korda. Ideid laekus konkursile 25, millest enamik keskendus sotsiaalprobleemidele, kuid lisaks otsiti konkursitöödes lahendusi ruumiplaneerimise, huvihariduse ja noorsootöö valdkonna küsimustele.  Konkursi võitja MTÜ Hoovõtukeskuse algatuse eduga on võimalik end kursis hoida külastades sotsiaalse innovatsiooni blogi www.novus.ee ning läbi Hoovõtukeskuse, KÜSKi ja Heateo kodulehekülgede.

KÜSK on siseministri valitsemisalasse kuuluv organisatsioon, mille eesmärgiks on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastate jooksul on erinevate konkursside ja taotlusvoorude raames arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti.

2003. aastal loodud Heateo Sihtasutus käivitab ja kasvatab suure ühiskondliku mõjuga algatusi ning edendab sotsiaalse innovatsiooni ja strateegilise filantroopia valdkondi Eestis. Heateo Sihtasutus on tugevaks aidanud mitmed ettevõtmised nagu SOS Lasteküla, Uuskasutuskeskus, Noored Kooli, Kiusamisvaba Kool ja mitmeid teisi.

Lisainfo:

Mari-Liis Dolenko, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital  (6556423; mariliis@kysk.ee)               
Maris Ojamuru, Heateo SA (517 9356; maris@heategu.ee)                             

Heateo SA avab oma uksed kahele vabatahtlikule kommunikatsioonispetsialistile.

Miks siit edasi lugeda? (Loe: Mida pakume?)

Meiepoolse gourmet assortii võib jagada kolme käiku:

• Toome Sind sotsiaalse innovatsiooni maailma, kus tutvud sealsete lainete lööjatega.
• Meiega koos on sul võimalik kaasa aidata tõenduspõhisele ühiskonnaprobleemide lahendamisele.
• Ja noh, tegelikult saad Sa päris lahedate inimestega koos töötada (see on üsna haruldane).

Kuidas saaksid panustada?

Hetkel on laual 2 suuremat suunda – Sotsiaalse Innovatsiooni arengusuund ning Heateo sise- ja kogukonnasuhtlus. Nendes valdkondades on huvi korral võimalus osaleda kommunikatsiooni sõnalise ja illustratiivse kuvandi loomises, viia läbi intervjuusid ja suhelda erinevate valdkondade ekspertidega, kirjutada olulistest ühiskondlikest teemadest ning disainida ja töödelda sellekohaseid tekste.

Panustamise maht ja graafik on paindlik .

Mis teeb sind lahedaks?

Meie meelest see, et sa oled sina ise! Milline sa meie meelest oled? Põhimõtteliselt:

• Hea õigekirja oskusega
• Atraktiivse kirjaliku eneseväljendusega
• Tundliku uudisväärtuse haistmisega

Tundsid ennast sellest kõigest puudutatuna? Tekkinud emotsioone saad reflekteerida SIIN asuva ankeedi kaudu.
Palun tee seda hiljemalt 12. jaanuariks (2015).

Tekkinud küsimused, joonistused ja mõtted võib edastada meie arendus- ja kommunikatsioonijuhile Kaspar Kelderile aadressil: kaspar@heategu.ee

17-18 novembril toimus Berliinis European Venture Philantrophy Association-i aastakonverents, mis oli järjekorras juba kümnes. EVPA koondab peamiselt erinevaid mõjuinvestoreid ja fonde, mis investeerivad sotsiaalsesse mõjusse üle maailma.

Heateo SA on EVPA pikaajaline liige ja meie poolt käisid kohapeal Heateo portfellijuht Pirkko ja arendusjuht Kaspar, kes annavad edasi mõned mõtted, mis konverentsilt kõlama jäid.

Pidevalt väheneb annetuste ja kasvab investeeringute osakaal. 10 aastaga on Euroopa fondid sotsiaalsesse mõjusse investeerinud hinnanguliselt 5 miljardit eurot. Viimase kolme aasta uuringud (2011 – 2013) näitavad, et aina vähem on fonde, kes teevad lihtsalt annetusi (36% vs 21%) ja aina rohkem neid, kes ootavad investeeritud summat tagasi (34% vs 45%). Nende organisatsioonide hulk, kes ootavad lisaks investeeritud summadele tagasi ka tootlust on kasvanud veidi aeglasemalt 30%-lt 34%-le.

Fookus on jätkuvalt sotsiaalsel mõjul. 75% fondide jaoks on sotsiaalne mõju tähtsam kui finantstulemused. Lähtuvalt fondi põhimõtetest on vähemuses need organisatsioonid, kes ei aktsepteeri finantstulusid ja enamuses organisatsioonid, kes seda vastu võtavad.  25% fondide jaoks on sotsiaalne mõju ja finantstulu sama tähtsad. Lisaks finantskapitalile investeerivad fondid aega organisatsioonide võimekuse kasvatamisesse. Peamiselt tehakse seda läbi strateegia konsultatsiooni, mentorlussuhete loomise, ligipääsu andmisega võrgustikele ning  finantsjuhtimise, omatulu teenimise strateegia ning governance-i parandamise.

Sotsiaalse mõju võlakirjade (SIB) turg kogub tuure. Hetkel on lansseeritud üle 20 SIB-i 7 riigis (Ameerika, Kanada, Austraalia, Suur-Britannia, Saksamaa, Belgia, Holland)  ja kuni 30 uut SIB-i on ettevalmistamisel. Paljud SIBid on tehtud kohalike omavalitsuste tasandil sealsete kodanike probleemide lahendamiseks – näiteks noorte tööhõive, perede toimetulek ja laste heaolu. UK esindajad rääkisid sellest, kuidas esimeste SIB-ide puhul oli fookus selgelt riigi/KOVi kulude vähendamisel ja kuidas uuemad SIB-id liiguvad sektoritesse, kuhu valitsus varasemas ei ole veel investeerinud – näiteks kodutus.

Investorid vaatavad aina enam ida poole. Esimest korda EVPA ajaloos toimus eraldi sessioon fondidele, kes tegutsevad Kesk- ja Ida-Euroopas ning Kaukaasias. Fondide jaoks oli peamine probleem investeerimisobjektide vähesus ning nende väiksed mahud. Hetkel käib pea kõikides Ida-Euroopa riikides äge infrastruktuuri ehitamine erinevate inkubaatorite näol, et anda sotsiaalsetele ettevõtjatele võimalus oma ideid testida ja arendada. Ka investorid panustavad aktiivselt organisatsioonide võimekuse kasvatamisesse, et sektori arengut kiirendada. Investeerimis-valmis ideid on täna selgelt vähem kui kapitali, mis otsib siin regioonis väljundit.

Kokkuvõtvalt tunnistasid EVPA asutajad, et nad ootasid 10 aastaga sektori kiiremat arengut ja seda, et rohkem tavafonde liigub ühel või teisel moel mõjuinvesteeringute turule. Samas on Euroopas täna näiteid fondidest, kuhu taha on tulnud institutsionaalsed investorid, on näiteid sotsiaalsetest ettevõtetest, kuhu on valmis laenu andma tavapangad ja erinevad uued instrumendid, nagu sotsiaalse mõju võlakirjad, millega kõnetatakse laiemat hulka investoreid.

Heateo Sihtasutus on Eestis partneriks nii riigile, ettevõtetele kui eraisikutele, kes tahavad investeerida sotsiaalsesse mõjusse ning hetkel valmistame ette esimese sotsiaalse mõju võlakirja lanseerimist. Meil on üle 10 aastane pikkune kogemus sotsiaalse mõjuga organisatsioonide võimekuse, tegevusulatuse ja –mahtude kasvatamisest, mida toetab senine praktika kogu Euroopast.

Heateo toetaja Wolf Group (eestlastele tuntud ka kui üks Eesti edukamaid ettevõtteid Krimelte OÜ) tähistas hiljuti oma 20. juubelit.

Mitme Heateo partneri kombel palus Wolf Group kõikidel õnnitlejatel jätta seekord kingitus toomata ja selle asemel teha annetus Heateole, toetamaks meie tööd laste ja noorte heaolu parandamise nimel, täpsemalt Heateo portfelli tööd spordil põhineva ennetusprogrammiga Spin ja Kiusamisvaba Kooliga.

Kokku toetasid õnnesoovijad Heategu tervelt 16 240 euroga! Heateo kogukonna nimel täname Wolf Groupi oma kingituse eest ja Jaan Puusaagi tema töö eest Heateo nõukogus!

Pole ammu olnud teemat, mis huvitaks kõiki nii palju kui ühiskondliku mõju osakud. Projektijuht Anna räägib  praegu uuritavatest valdkondadest ning väljakutsetest mõjupõhise rahastusinstrumendi kasutuselevõtul.

Ühiskondliku mõju osakute käivitamise juures huvitab inimesi enamasti, et kas ikka investoreid leidub. Oleme seni kohanud mitmeid huvitatud investoreid, ent eduka kokkuleppe eelduseks on ka teised vettpidava kolmnurga osad— uue lahenduse testimisest huvitatud avaliku sektori partner ja  hea teenusega võimekas vabaühendus.

Eduka SIBi tulemuseks lisaks õnnelikele investoritele on selle kaudu katsetatav uus ja parem avalik teenus—tulemuslikum ehk suurem arv abi saanud sihtgrupi liikmed ning kuluefektiivsem ehk eduka ennetuse abil kokku hoitud maksuraha. Positiivsed kõrvalmõjud hõlmavad näiteks nüüd tulemuspõhiselt organiseeritud kulurida riigieelarves ning võimekamat vabaühendust.

Vajalik mõtlemine—mis valdkonnas?

Sellise mõju saavutamiseks tuleb aga teha palju tööd, et valida välja sobiv valdkond, kus kõik eeldused heade tulemuste saavutamiseks olemas on ning mis on olulised riigile ja investoritele. SIBi keskmes olev valdkond või ühiskondlik probleem peab  vastama järgmistele tunnustele:

• Selge ja eristuva sihtgrupiga (eristatav kontrollgrupi olemasolu)
• Valdkonnas on objektiivsed tulemusindikaatorid (edukuse mõõtmiseks)
• Valdkonda juba rahastatakse (kuidas muidu tekiks kokkuhoid?)
• Valdkonnas mõõdetakse teenuse tulemuslikkust (kuidas muidu tuluprognoose seada?)
• Eduka sekkumise puhul tekib lähitulevikus suur kokkuhoid (teiste teenuste tarbimine, toetuste maksmine jne)
• Juba praegu potensiaalselt parema sekkumise olemasolu
• Sellist või sarnast teenust osutavad mitmed võimekad vabaühendused

Kuidas valida?

SIBi valdkonna välja valimiseks töötame koos ministeeriumite jt riigiasutustega, et kaardistada prioriteetsed valdkonnad ja katsetamist vajavad teenused, mille kokku sobivust osakutega uurib valitsuse töö ja tulemustega hästi kursis olev Poliitikauuringute Keskus Praxis. Oleme nüüdseks välja valinud 3 esmapilgul sobivat  suuremat valdkonda, mida esialgu uurime:

• (Noorte) kuritegevus ja rehabiliteerimisteenused
• Haavatavate gruppide tööhõive ja tööturuteenused
• Riskiperedega seotud programmid laiemalt

Vajadusel lisame või muudame täpsemaid teemasid. Pärast valdkondade sobivuse uuringut aitab selliseid teenuseid osutavaid vabaühendusi ja nende võimekust kaardistada Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Lõppude lõpuks pole ju hästi sobivast probleemist kasu, kui seda keegi lahendamas pole.

Mitmed mõtlemiskohad

Oma töö käigus oleme avastanud mitmeid mõtlemapanevaid tahke sotsiaalteenuste planeerimise ja katsetamise kohta. Mida teha valdkondadega, kus ennetuspoliitikate elluviimise kohustus lasub omavalitsuste käes, aga mille jätkuteenuste eest maksab riik—kes vastutab kuluefektiivsuse eest? Mida teha valdkondadega, mille puhul tulemuspõhine rahastamine ja seega rahaliste tagajärgedega arvestamine on veel mägede taga? Eestis on märkimisväärne osa ennetuspoliitikatest delegeeritud kohalikule võimule, raskendades kvaliteetset tulemuste jt andmete kogumist ning jättes mastaabisäästu ja suurepärast planeerimist vajavad teenused ka pisikeste omavalitsuste kujundada. Ning kui sotsiaalvaldkonna mantra on „Ennetamine on alati parem“, siis kui palju oleme täna nõus ühiskonnana tegelikult meie kõigi raha selleks kaalule panema?

Kui esimene SIB aitab katsetada uusi lahendusi vaid ühes valdkonnas, siis sektoritevahelist koostööd ja teisi lahendusi on vaja mitmele poole. Seega meile head tööd!

Uuri ühiskondliku mõju osakute kohta  siit.

Sarnaselt äriettevõtetele soovivad ka vabaühendused pakkuda oma klientidele võimalikult kvaliteetseid ja tõhusaid teenuseid. Selle eesmärgi toetamiseks alustas Heategu koostöös Siseministeeriumi ja professionaalsete teenusedisaineritega pilootprogrammi, mille eesmärk on vabaühenduste ja riigi ühise töö tulemusena välja töötada uued kliendikesksed avalikud teenused ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti.

Heateo vabatahtlik Kerli Onno kohtus meie hea partneri ja ühe projekti elluviija, teenusedisaineri Jannus Jaskaga, et teda paremini tundma õppida ja teenusedisaini olemuse ja eesmärkide kohta uurida.

Kas olen õigel teel väites, et teenusedisaini puhul on tegemist küllaltki uue nähtusega? Mida see endast täpsemalt kujutab?

Iseenesest pole siin midagi murranguliselt uut, sest ka mõnikümmend aastat tagasi räägiti teeninduse arendamisest. Sedavõrd, kuidas teenusmajanduse osakaal SKP’s tõuseb, laieneb ka arusaam teenuse arendamise võimalustest. Teenusedisain on mõistena meil tõepoolest uuem nähtus. Sõna „disain“ viitab mingisuguse asja parendamisele, ilusamaks või mugavamaks muutmisele ja väärtuse tõstmisele. Nende väljendite kaudu võib kirjeldada ka teenusedisaini – teenuse parendamine ja kvaliteedi tõstmine, kasutades selleks disainiprotsessile omast metodoloogiat. Teenusedisain erineb tavalisest teeninduse arendusest oma avatuma lähenemise poolest.

Minu lähenemisviisi teenusedisainerina saab kirjeldada kui inimesekeskset – eesmärk on luua just kliendi vaatepunktist maksimaalselt väärtuslik teenus. Selle eeldus on kliendi (ka varjatud) vajaduste märkamine ja motivatsiooni mõistmine. Mõistes tervikpilti ja rakendades loovust, võime kujundada tooteid ja teenuseid, mida klient ei oska täna veel tahtagi. Reaktsioon “just seda ma vajasingi!” on märk edukast teenusedisainist.

Kuidas sattusid sina teenusedisaini ja mis sind inspireerib sellega tegelema?

Jõudsin teenusedisaini valdkonda läbi praktika – olen reklaami ja meedia haridusega ning töötanud disainerina eri valdkondades 15 aastat.

Reklaaminduse fookuses on toodetele või teenustele uue, erutava kesta või loo meisterdamine ehk väärtuspakkumise juurde pookimine. Võttis natuke aega, kui ma aru sain, et minu jaoks on huvitavam tegeleda asjade sisemise väärtuse arendusega; et õõnsate asjade loomine õõnestab ka mind ennast. Hea indikaator toote või teenuse kvaliteedi kohta on see, kas tegijad ise soovitaks seda oma sõpradele. Kui inimesed on südamega asja juures, siis sünnivad ägedad asjad ja arened ka ise.

Kui idealistlikumalt rääkida, siis minu jaoks on oluline anda oma panus maailma paremaks paigaks muutmisse. Nutikamad tooted ja teenused aitavad meil elada paremat elu. Disainitööriistade kasutamine jätkusuutlike teenuste arendamiseks on minu jaoks praktiline viis panustada meid ümbritsevasse keskkonda.

Milline näeb välja teenusedisaini protsess?

Protsess on tegelikult küllaltki lihtne. Kõige aluseks on kliendile väärtuse pakkumine, seega on esmatähtis mõista kliendi konteksti. Kui see on selge, sünteesitakse mitmeid parendusettepanekuid, tehakse kiirelt ja odavalt prototüüpe ning kaasatakse kliente ideede valideerimiseks. Seejärel antakse viimane lihv teadmisega, et iga uue asja lansseerimine on tegelikult suur inimkatse – sellest tuleb osata õppida, et siis jälle parandamisega alustada.

Üks igapäevasemaid meetodeid teenusedisaineri tööriistakastis on kliendi teekonna kaardistus. See aitab näha organisatsiooni kokkupuudet kliendiga laiemas kontekstis. Näiteks lastearsti visiit algab teekonnana palju varem enne arsti kabinetis istumist – kõigepealt lepid kokku vastuvõtu, riietad oma lapse, kasutad ehk ühistransporti kohale ja tagasi koju jõudmiseks. Teenuse arendusel arvestame kogu protsessiga, et näha võimalusi teenuseinnovatsiooniks ja parandada kõike seda, mis asja sees olijale juba nähtamatuks muutunud on.

Milline on sinu kui disaineri roll selles protsessis?

Minu kui teenusedisaineri ülesanne on luua avatud ja neutraalne keskkond, kus tekib võimalus vaadata igapäevasele värske pilguga. Üks moodus selleks on olla nö süsteemset lapsemeelne, ärgitades küsima võimalikult palju miks-küsimusi: mis toimib, mis ei toimi, miks nii tehakse, miks seda üldse tehakse jne. Mina ju ei tea sotsiaalvaldkonnast paremini, kui eksperdid, kellega töötan – minu töö on anda inimestele tööriistad, millega murda mõtted kastist välja ja harutada lahti nö keeruliste probleemide puntra, mis organisatsioonidel tihti ees seisab. Seejärel kasutame tööriistu, mis aitavad valideerida uusi ideid ning neid süsteemselt testima ja rakendama hakata. Päeva lõpuks peab sündima uus kvaliteet ja tegevusplaan.

Oled Heateoga läbi viimas teenusedisaini pilootprojekti, mis on hetkel täies hoos. Mida see endast kujutab ja kuidas on seni läinud?

Hetkel osalevad teenusedisaini ja sotsiaalse innovatsiooni koolitusprogrammis kaheksa vabaühendust. Need on MTÜ Abikäsi, SOS Lasteküla Eesti Ühing, SA Kiusamise Vastu, Noored Kooli, MTÜ Eluliin, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir ja SA Autistika.

Meie ülesanne on tõsta nende vabaühenduste disaini- ja innovatsioonivõimekuse taset. Osalevate vabaühenduste puhul on tegemist väga erinevates valdkondades tegutsevate organisatsioonidega (vt ka SI blogi), mis teeb ülesande eriti põnevaks.

Pilootprogrammi olulisus ja unikaalsus väljendub iseäranis hästi kolmanda ja avaliku sektori osapoolte koostöös. Riik ja vabaühendused istuvad ühise laua taga ja üritavad oma valdkonna teenuseid arendada, saades sealjuures aimu ka teise osapoole kontekstist.

Projektigruppidega tehtud vahekokkuvõte ja saadud tagasiside on olnud igati positiivne. Minu jaoks näitavad edukust olukorrad, kus tööprotsessi tulemusena on oma ala eksperdid avastanud midagi olulist ja inspireerivat. Kuigi alguses tundus protsess nii mõnelegi vette viskamisena, on minu hinnangul täna teisel pool lauda päris lootusrikkad näod – eks jaanuaris selgub tõde.

Millised on sinu plaanid teenusedisaini valdkonnas tulevikus?

Kuna hetkel käiva projekti puhul on tegemist pilootprogrammiga, siis õpime igal sammul. Loodan et saame siin õpitut rakendada tulevikus riigi ja vabaühenduste koostöö ja teenuseinnovatsiooni edendamisel.

Usun, et oleme võimelised teenusedisaini kontseptsiooni olulisust ja toimivust tõestama ka avalikus sektoris, riigi pakutavate teenuste puhul. Ühendkuningriigis on selles vallas suuri edusamme tehtud.  Täna on teeb nii mõnegi riigi teenuse puhul olukorra keeruliseks see, et teenusel puudub selge “omanik” ehk võimekas eestkõneleja – näiteks sellises keerulises valdkonnas nagu inimkaubandus. Ühendkuningriigis on gov.uk alla loonud eraldi digitaalsete teenuste ja teenusedisaini osakond, mille ülesandeks ongi hoida inimese vajadustest lähtuvat perspektiivi, suheldes kõigi ministeeriumidega. Disainerid korraldavad selle, et tuldaks kokku eri seotud osapooltega ametkondades ja uuritakse, kuidas saaks teenust lihtsaks ja efektiivseks muuta.

Eestis oleme küll väga digitaalsed, kuid mitte väga inimkesksed. Selles valdkonnas saaks palju ära teha ja rohkelt lisaväärtust luua!

Teist aastat Eestimaa südames peetud Arvamusfestival andis huvilistele võimaluse kaasa rääkida, jagada arvamusi ja arutleda neile olulisematel teemadel, sealhulgas vahetada mõtteid sotsiaalse innovatsiooni küsimustes. Üle 4000 külastajat kohale meelitanud arvamuspidu on nüüdseks läbi saanud ja on sobiv aeg üle vaadata arutelude kõige olulisemad ja meeldejäävamad mõtted Vabakonna lavalt ja laupäeval sotsiaalse innovatsiooni lavalt, kus arutleti sotsiaalse innovatsiooni olemuse, sotsiaalse ettevõtluse arengusuundade ja erinevate sektorite koostöövõimaluste üle.

Arutelu eriti heast heategevusest

Esimene arutelu leidis aset reedel Vabakonna laval ja oli seotud heategevusega Eesti ühiskonnas – mis takistab heategijal head teha? Vestluse juhatas sisse Heateo SA partneri Maarja Oviir-Neivelti välja toodud fakt, et kuigi Eesti näol on tegemist küllaltki noore riigiga, oleme siiski uuringute järgi üha sagedasemad heategijad. Tänu sellele arengule on inimesed ka teadlikumaks muutunud – Margus Saar osutas, et üha rohkem soovitakse teada, kes ja kuidas annetatud raha kulutavad. Seeläbi jõudsid arutelus osalejad olulise möödarääkimiseni ühiskonnas – kuigi keerulised probleemid vajavad heade ja professionaalsete töötajate panust, eeldab enamik annetajatest, et head tuleb kolmandas sektoris teha vabatahtlikult. Seetõttu jõuavad selgitamata ja saatanlikuks peetavad „tegevuskulud“ ka aeg-ajalt meediaveergudele. Samamoodi toodi arutelu käigus välja ka üldise usalduse probleem—inimesed tunnetavad ühiskondlikke probleeme, ent ei usalda ega tunne nendega tegelevaid algatusi.

Lahendusena pakuti välja, et annetuste kogumisest huvitatud vabaühendused peaksid oma tegevust põhjalikumalt selgitama ja kommunikeerima. Hea näitena toodi välja näiteks Pardiralli, mis tõmbas inimesi nii avameelse suhtluse kui ka väga ägeda turundusideega, või Hooandja, mis on väga edukalt suutnud sõnastada ja populariseerida väljendi „hoogu andma“.

Üles kerkis ka ettevõtete ja heategevusorganisatsioonide koostöö, mille puhul soovitati hoiduda nende vastandamisest—ei ole olemas „heategijaid“ ja „pahategijaid“ ning ettevõtete tegevusel võib olla ühiskonnale suur positiivne mõju. Ent selleks et ettevõtete ja vabasektori koosmõju oleks suurem, on ka üksteise huvidega arvestamine oluline.

Olgugi et heategevuse maine tõstmist peeti oluliseks, oli osalejatel raske enda tegevust heategevusena mõtestada—teen lihtsalt seda, mida õigeks pean. Samuti leiti, et ehk vajaks heategevuse mõiste uut sisu või vajaksime ühiskondlike probleemide lahendamisele hoopis teist mõistet kui heategevus.

Arutelust jäi tervikuna kajama mõte, et hea heategija võiks tegeleda sellega, millesse ta usub ja sellisel juhul ka olla oma tegevuses stabiilsem—püsiannetaja, koostööpartner või pikemaajalisem vabatahtlik. 

Ühiskondlikud probleemid – kõigi lahendada

Sotsiaalse innovatsiooni lava esimene arutelu keskendus sotsiaalprobleemide ja nende lahendamise vastutusele. Peamiselt arutleti teemal, kui palju peaksime pöörama tähelepanu ühiskondlike probleemide mõju hindamisele ja kas üldse peaksime ühiskondlikke probleeme tähtsuse alusel järjestama. Kõlama jäi siiski arvamus, et ühiskondlikud probleemid on niivõrd erinevad ja erineva tähtsusega väga paljudele osapooltele, et nende järjestamine olulisuse järjekorras ei ole mõistlik.

Samuti toodi välja erinevate sektorite koostöö olulisus – just nagu sotsiaalsete probleemide lahendamisel ei saa vaadata vaid äriettevõtete poole, ei saa vaadata ka ainuüksi riigi poole. Arutelu muutus küllaltki kirglikuks ja emotsionaalseks, kui jõudis poliitika ja ühiskondlike probleemide seotuse analüüsimiseni. Kuna valijaid kõnetavad pigem toetuseid puudutavad teemad ehk kellel kui palju toetusi tõstetakse, siis on ka poliitmaastikul kerge mööda vaadata sügavamatest sotsiaalsetest probleemidest, nt narkomaaniast või alkoholismist. Neid vaadeldakse ühiskonnas tihti kui kriminaal- või õiguskorra probleemidena, mitte sotsiaalprobleemidena. Teeme Ära algataja Eva Truuverk osutas, et oodatust suuremat rolli mängib kolmas sektor, kes koondab just neid probleeme lahendada soovivaid inimesi ja ressursse.

 Laupäevase teise arutelu käigus keskenduti ärisektori vastutusele sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Osalejad olid üldiselt ühel meelel, et eelkõige on ettevõtete vastutus teha vastutustundlikult oma põhitegevust. Nagu ka eelnevas arutelus välja toodi, siis sotsiaalsete probleemide lahendamist ei saa panna ärisektori kohustuseks, küll aga peaksid erinevad osapooled nende lahendamisel koostööd tegema. Enamasti oldi arvamusel, et ettevõtted peaksid panustama oma kompetentsi piires – tegelema teemadega, mis on nende äritegevusega seotud. Sealjuures jõuti üksmeelele, et eriti oluline on panustada hariduse valdkonda. Näiteks Aku Soraineni arvates peaksime panustama hariduse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse valdkonda, mille tulemusena paljud sotsiaalsed probleemid lahenevad iseenesest.

Üha olulisem on koostöö

Vabaühendusi ja sotsiaalset innovatsiooni puudutav arutelu keskendus paljuski erinevate osapoolte rollidele innovatsiooni tekitamisel. Esmalt avati sotsiaalse innovatsiooni mõiste, mis on lühidalt kokku võttes küllaltki lihtne – leida uutmoodi lahendusi olemasolevatele ühiskondlikele probleemidele. Arutelus osalejad olid enamasti ühel meelel, et innovaatilised lahendused ei pruugi olla globaalses mõttes uued – need võivad olla näiteks uued Eesti kontekstis või olla innovaatilised probleemi lahendusmeetodi poolest. Seepärast ei ole midagi halba selles, kui teistest riikidest „varastatakse“ häid mudeleid. Näiteks Heateo SA tegevjuhi Maris Ojamuru sõnul on praeguse ühiskonna kontekstis innovaatiline see, et mitu erinevat sektorit teevad probleemide lahendamiseks üha enam koostööd. Hea näitena tõi ta välja SPIN programmi, millesse on kaasatud kõik sektorid.

EMSL-i ja Uuskasutuskeskuse nõukogu liige Rasmus Rask tõi välja, et lisaks riigile (kes võib olla liiga jäik) ja ettevõtetele (kes võivad olla liiga enesekesksed) on ühiskondlike probleemide lahendamiseks vaja kolmanda sektori inimesi, keda motiveerib ühiskondlik kasu. Ka kolmas sektor vajab heade ideede elluviimiseks teistega koostööd.

Samas leidsid osalejad, et enamasti tulevad uued lahendused pigem ärisektorist, mille liikmed tegutsevad vabatahtlikena ja kellel on kirg teatud probleemi lahendamise vastu. Osa kolmandast sektorist on muutunud mugavaks – vabaühendustel ei ole pidevat survet areneda, samas kui ärisektoris on see konkurentsi olukorras elutähtis. Vestluse lõpetas arutelu juht Kristina Mänd tsitaadiga, milles Vincent van Gogh’l õnnestub tabada sotsiaalse innovatsiooni olemust: „Suured asjad ei sünni ainult impulsi mõjul; nad sünnivad paljude omavahel seotud ja kokkutoodud väikeste asjade järgnevusena“.

Sotsiaalne ettevõtlus kui innovaatiline lähenemisviis– arutelu sotsiaalse ettevõtluse üle

Alustuseks palus arutelujuht Mart Kuusk igal osalejal jagada oma määratlust või definitsiooni sotsiaalsest ettevõtlusest, mis aitaks publikul paremini selle eesmärki mõista. Näidetena toodi sageli välja just erivajadustega inimeste tööhõivega tegelevad ühendused, seda kindlasti ka päevakajalise töövõimereformi tõttu, millest rääkis teistest esinejatest enam Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Helju tõi välja, et kuigi võib sotsiaalse ettevõtte teenus olla turuhinnast kallim, käib toote ja teenusega kaasas tarbijale lihtsasti mõistetav lisaväärtus. Sellega seonduvalt räägiti ka üldisemalt sotsiaalsete ettevõtete vajadusest olla tulevikus praegusest läbipaistvamad ja enda mõju rohkem selgitada.

Sotsiaalsest innovatsioonist kokkuvõtlikult – teenäitaja uuenduslike lahendusteni

Sotsiaalne innovatsioon peitub loomingulistes ning uusi väärtusi loovates lahendustes ühiskondlikele probleemidele. Sotsiaalselt innovaatilistel lahendustel on pikaajaline inimeste heaolu tõstev mõju ja Eestis on täna väga palju valdkondi, mis on sellest puudutatud. Näidetena võib välja tuua ka Arvamusfestivalil välja tootud algatused nagu haridusprogramm Noored Kooli, mis töötab parema hariduse nimel, koolikiusamise ennetamisega tegelev Kiusamisvaba kool (KiVa) ja spordil põhinev ennetusprogramm SPIN, mille eesmärgiks on ennetada noorte riskikäitumist spordi kaudu. Heateo sooviks on, et selliseid uuenduslikke lahendusi oleks rohkem.

Arvamusfestivalil arutleti palju selle üle, kes peaksid vastutama sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. Sealjuures tõdeti, et nüüdisajal ei ole ühe asutuse või inimese võimuses üksi ühiskonna probleeme lahendada. Seepärast on oluline, et nii riik, äriettevõtted kui vabaühendused, eesotsas Heateoga panustaksid oma võimaluste piires uute lahenduste leidmisele. Loota võib, et juba järgmisel Arvamusfestivalil  saab vahepeal käivitatud uutest innovaatilistest lahendustest veelgi rohkem rääkida.