Arhiiv ‘Heateo päevik’ rubriigi jaoks

Heateol on hea meel tutvustada kahte kommunikatsioonispetsi, kes suvekuumuses ei pea paljuks meie tegemistes kaasa lüüa.

Anna Lindpere aitab suveperioodil kaasa eelkõige sotsiaalse innovatsiooni teema kajastamisele – see tähendab mõtte-ja korraldustööd, kuidas uuenduslikke ühiskondlikke lahendusi leida ja praktikasse levitada. Samal teemal on meil koostöös sõpradega Arvamusfestivalil, 16. augustil terve lava püsti pandud.

Seejuures ei ole vabaühendused Anna jaoks täiesti uus teema – ta on varem töötanud Noored Kooli esindajana Tartu Ülikoolis ning hiljem projektijuhina. Eelmisel suvel lõi ta vabatahtlikuna kaasa esimese Arvamusfestivali korraldamisel ja käis ka praktikal kommunikatsioonibüroos JLP.

2014. aasta kevadel lõpetas Anna Tartu Ülikooli, kus õppis sotsioloogiat ning kõrvalerialana kommunikatsiooni. Sügisest jätkab ta magistriõpinguid Amsterdami Ülikoolis, kus keskendub veenvale kommunikatsioonile (persuasive communication). Lisaks naudib Anna reisimist nii Eestis kui  välismaal, hommikujooksu metsas ning kokkamist.

Andrei Liimets otsustas tulla vedama SPIN-programmi kommunikatsiooni. Heateo juures käivituva spordil põhineva ennetusprogrammi esmaseks väljakutseks on värvata septembriks hulk vutihuvilisi noori Põhja-Tallinnast ja Lasnamäelt. Ikka selleks, et nende energiat mõistlikule tegevusele suunata ja olulisi sotsiaalseid oskusi-teadmisi edasi anda.

Kommunikatsioonihuviline Andrei on hariduselt diplomeeritud riigiteadlane, kõrvalt majandusteadlane ja pooleldi filosoof. Valdava osa haridusest on siiski saanud väljaspool ülikooliseinu. Peamisteks suunanäitajateks on seal olnud Domus Dorpatensise Akadeemia, kus olnud muuhulgas tegev liikmehalduse, poliitdebattide, Noorte Liidrite juhtimisportaali ja TEDx-konverentside juures. Samuti EMSL, kus toimetanud ajakirja Hea Kodanik ning koordineerinud valimiste valvurite tegevust. Muuhulgas huvitub kirjandusest, filmikunstist, ajaloost ja spordist, aga ka kõigest muust, mis vaimu ja keha teritab-tervistab.

Maire Milder: Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda.

Heateo Sihtasutuse ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lavale astuvad 16. augusti pärastlõunal Eesti ettevõtjad, kes arutlevad enda rolli üle ühiskondlike muutuste ellukutsumisel ja toetamisel.

Heateo päevikuga jagas oma mõtteid üks arutlejatest – Maire Milder, Baltika Grupi juhatuse liige, Eesti Disainikeskuse nõukogu liige ning Rocca al Mare Kooli vanematekogu aktiivne liige.

Kumb on ühe ettevõtte jaoks olulisem – teha igapäevatööd inimestest ja keskkonnast hoolides või võtta laiem vastutus ühiskondlike probleemide lahendamisel?

Kõik algab pihta ikka organisatsioonist, kus inimene töötab. Kas ta tunneb end seal hästi? Kas ta tunneb, et teeb väärtuslikku tööd? Kas tal silmad säravad?

Inimesed peavad esmalt ise oma tööga rahul olema, siis saavad nad ka laiemalt panustada. Näiteks meil oli mõni aeg tagasi ettevõttes oma päevahoiu lasteaed. On oluline, et firma on paindlik ja tuleb oma inimesele vastu. Antud näite puhul ei kaota väikelapse vanematest töötaja ära sidet töökohaga, samuti ei kaota oma professionaalsust. Veel näide: Baltikas toimusid ettevõttes kohapeal joogatunnid ning inimesed, kes seda soovinud olid, ei pidanud eraldi kuhugile trenni minema.

Seejärel saab vaadata laiemat pilti. Ükski ettevõtte ei tegutse ju vaakumis – ta tegutseb konkreetses keskkonnas ning need teemad ja küsimused, mis puudutavad laiemat keskkonda, on alati mõjutamas ka iga ettevõtet, kes selles tegutseb. Ettevõtte juhid peavad tajuma, mis ühiskonnas toimub – tuleb näha suuremat pilti, selles toimuvat märgata. Samal ajal on üks oluline asi, mida iga ettevõte teha saab – toetada oma inimesi, julgustada neid laiemalt ühiskonda panustama. Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda. On väga oluline oma kolleege kuulata ning tajuda, milline on meelsus ja vajadus.

Kuidas hindad Eesti ettevõtete panust ühiskondlike murekohtade lahendamisel täna?

Meil on väga palju huvitavaid projekte Eestis, aga mulle tundub, et neist ei räägita piisavalt palju. Paljud olulised neist on jäänud teatud huviringkonna projektideks, ei oma laiemat kõlapinda.

Selleks, et ärisektor oleks nende heade ideede taga, peaks tegema ärisektoriga tööd ja neid süsteemselt panustama kutsuma. Kes on selle töö tegijad ja kutsujad täna? Kuidas see info liigub koordineeritumalt ärisektorisse? Siin on kindlasti veel arenguruumi. Ma olen kindel, et firmadel on huvi ja sotsiaalset tahet seda teha. Aga nad ei taju, et see on üks kasutamata võimalus, sest nad lihtsalt ei tea neist projektidest, algatustest ja võimalustest. Kui oleks olemas süsteemsemalt erasektorit kaasav algatus, siis oleks kergem erinevatel osapooltel ühiselt tajutud kitsaskohtade lahendamiseks kokku tulla.

Sageli täna vast ka ettevõtted ei oska näha teisi panustamisvõimalusi peale raha. Meie sellekohane kogemus ja kultuur on alles kujunemas. Ettevõtted peaksid kaasa minema nende üleriigiliste algatustega, kus neil on võimalik oma spetsiifilist kogemust jagada. Oma teadmise ja kogemuse laiemal jagamisel on suur väärtus.

Kus sellised Eesti elu edendavad ideed sünnivad?

Kõik algab ikkagi inimestest, kes tahavad asju paremaks teha. Ettevõtted ise ei tee asju. Inimesed neis ettevõtetes teevad. Tihtipeale kuuluvad need samad inimesed erinevatesse organisatsioonidesse. Kindlasti julgustan ma teisi ettevõtjaid aktiivselt ühiskondlike algatuste juures olema, näiteks läbi Heateo SA võrgustiku. Kui küsida, kus on täna Eestis aktiivsel inimesel võimalus kaasa mõelda ühiskonnas üles tõstatatud probleemidel, siis minu meelest neid vestlusringe ja organisatsioone on pigem vähe, aga mulle tundub, et neid tuleb üha juurde. Hakatakse aru saama, et ükski ettevõte ei jää puudutamata laiemalt ühiskonnas toimuvast. Targem on olla selle aktiivne, teadlik ja panustav osa.

Arvamusfestivali moodi arutelud panevadki asjad liikuma – soovin jõudu tegijatele ja tõsine tunnustus kõikidele ettevõtetele, kes tänaseks juba asjaga kaasa on tulnud!

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Jaan Aps: Kui juba maailma „päästma“ hakkad, siis kasuta tööriistana sotsiaalset ettevõtlust!

Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lava Arvamusfestivalil kutsub 16. augusti õhtupoolikul viimase teemana kaasa mõtlema sotsiaalse ettevõtluse olevikule ja võimalustele Eestis.

Teema sissejuhatuseks jagame siinkohal ühe vestluses osaleja, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimehe Jaan Apsi mõtteid.

Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma?

Sotsiaalne ettevõtlus on üks väga hea viis maailma paremaks muutmise teel, sest ta ühendab endas kaht olulist poolt. Esiteks väga selge eesmärk selles osas, mida täpselt paremaks muuta soovitakse. Seda sõltumata valdkonnast, sest ühiskondlikke vajadusi on väga suur hulk alates hetkel väga aktuaalsest erivajadustega inimeste tööhõivest kuni näiteks venekeelsete inimeste suurema kaasamiseni ühiskonda. Teisalt on sotsiaalse ettevõtluse näol tegemist kapitalistlikus ühiskonnas elujõulise rahastusmudeliga, kus enamus rahast tuleb toodete või teenuste müügist. Reeglina ei ole erinevad ühiskonda paremaks muuta tahtvad algatused väga elujõulise rahastusega, sõltudes projektidest või heategevusest. Tegemist on pigem ühekordsete tegevuste jadaga, mis ei ole pikas perspektiivis nii mõjus. Seetõttu on minu kindel soovitus – kui juba maailma „päästma“ hakata, siis kasutades tööriistana sotsiaalset ettevõtlust.

Kuidas saab ikkagi head tahet ja rahateenimist ühte patta panna?

Ühiskondlike probleemide lahendajatel on täna hulk väärtuseid, mida nad tõlgendavad viisil, mis tegelikult ei aita nende ühiskondlike probleemide lahendamisele kaasa või isegi halvendavad olukorda. Näiteks on Eesti ühiskonnas levinud hoiakud, et heategevus peaks põhinema vabatahtlikul tööl ja kogukonna panustamisel. Kui keegi hakkab selle eest juba palka saama, tundub asi kahtlane. See ei puuduta ainult sotsiaalseid ettevõtteid, vaid väga paljusid vabaühendusi. Samas kui tegelikult on mõne probleemi ära lahendamiseks või tõhusaks leevendamiseks vaja kõrge professionaalsusega inimesi, kes pingutavad selle nimel vähemalt kaheksa tundi päevas väga heade juhtidega väga heades meeskondades. Loomulikult on ka erandlikke puhtalt vabatahtlikke liikumisi, kuid enamus nende tegevustest jääb ühekordseteks. Näiteks lastekodude aitamise aktsioonid – kui ühel aastal viia lastele kingitusi, siis järgmisel aastal ootavad lapsed sama, aga aitajad ei leia selleks aega või raha. Sotsiaalne ettevõte toetab ühiskondlike probleemide lahendamist ettevõtlustulu teenimisega, seega on neil vähemalt osaliselt või mõnel juhul ka täielikult võimalik katta kogu eelarve ära.

Võiks küsida ka hoopis niipidi – kas sotsiaalne ettevõtlus ei peaks muutuma üheks ettevõtluse kuldstandardiks? Loomulikult on oluline koht ka projektirahastusel ja vabatahtlikul liikumisel, aga kuidas need organisatsioonid ikkagi tagavad, et nad järgmisel aastal uksi kinni ei pane ja nende tegevusvõimekus säilib viie järgmise aasta jooksul. Vähem kui viie aastaga ühtegi probleemi ära ei leevenda. Pigem võiks projektiraha ja heategevust kasutada sotsiaalsete ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks. Sageli on sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid sellised, et kuigi nad suudavad maksta oma töötajatele palka ja suunata raha oma eesmärgi täitmisesse, siis arendus-või laienemisraha neil pahatihti ei jätku.

Mida Eesti ühiskond sotsiaalsetelt ettevõtetelt ootab?

Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Mida ühiskonnaliikmed saavad ise anda, et neil oleks võimalik sotsiaalsetelt ettevõtetelt rohkem oodata? Ühelt poolt võiksid nad tarbijatena otsida üles sotsiaalsete ettevõtete tooted-teenused, alustades näiteks meie kodulehelt www.sev.ee.

Teisalt tuleks neil olla sotsiaalsete ettevõtete suhtes kahepidiselt nõudlikud tarbijad – nõuda kvaliteetseid tooteid-teenuseid ja kontrollida, kas on olemas info, kuhu tarbijalt laekuv raha ikkagi läheb. Kui sotsiaalsed ettevõtted saavad ühiskonnas tuntumaks, ongi oluline nõue neile läbipaistvus. Kui tooted-teenused on sama hinnaga või isegi kallimad kui tavapärasel äriühingul, siis on oluline näidata, mida selle rahaga tehakse. Siin on ka tarvis ühiskonna liikmeid selles osas harida, et sotsiaalsele ettevõttele müügist laekuv raha ei pea minema otse abivajajatele – näiteks haavatavad sihtrühmad vajavad midagi enamat kui lihtsalt raha, palju väärtuslikum on palgaliste professionaalide tugi.

Kindlasti saavad kodanikud küsida enne valimisi ja valimiste vahelisel perioodil samu küsimusi nii riigiametnike kui poliitikute käest – millised on need tegevusmudelid, mida maksumaksja raha eest toetatakse, mis peaksid meie elu paremaks tegema?

Kokkuvõttes on sotsiaalsete ettevõtete sektoril teatud ootuseid ühiskonnale enne, kui ühiskonna ootused sotsiaalsete ettevõtete sektori suhtes kõrgemaks saavad tõusta.

###
Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Kohtumiseni Paides!

Hannes, Artur ja Taavi lahkuvad Heateo nõukogust, et enda uutele tegemistele pühenduda– Artur ja Hannes uue haridusalgatuse loomisele ja Taavi uue ettevõtte käivitamisele. Uurisime Arturilt ja Taavilt, mis neile oma tööst Heateo kogukonnas meelde jääb, mis nad edasi teevad ja missuguseid häid mõtteid nad heateolastele edasi anda soovivad.

1. Olete Heateo juures õige kaua toimetanud. Mida Heateo juures õppisite?

Artur (Taevere): Võimaluse oma “mullist” välja pääseda ja näha elu teisest vaatenurgast: kohtudes inimestega, kellega ma ei olnud varem kokku puutunud (kodututest tippettevõtjateni), käies kohtades, kuhu ma ei olnud sattunud (näiteks väikesed maakoolid ja lastekodud). Palju õppetunde sellest, kuidas ühiskondlikke valuküsimusi lahendada nii, et sellel tegevusel on ka mingi pikaajaline mõju. Millised lahendused ei toimi ja millised võivad toimida. Palju uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Teadmise, kui palju häid inimesi Eestis on. Leidsin ka oma kutsumuse – soovi haridust parandada, nii et igal lapsel tekib võimalus oma potentsiaali maksimaalselt välja arendada.

Taavi (Jakobson): Ennekõike on Heategu mind kokku viinud suurepäraste inimestega. Inimestega, kellega koos unistamine ja tegutsemine inspireerib ja kelle pühendumus ja teod äratavad sügavat imetlust. Inimestega, kellelt on olnud palju õppida, kelle eeskuju nakatab ja kellega kohtumise pärast on põhjust tunda sügavat tänulikkust.

Loomulikult olen hulga kogemuse võrra rikkam. Meenub nii mõnigi uhkustunde ja rahulolu-hetk meie meeskonna või portfelliorganisatsioonide saavutuste üle. Rõõm, mis tekib sellest, kui tead, et su tegevusest võib mõne inimese elu reaalselt paremaks muutuda. Mitte see lühiajaline heaolu-laks, mille saad parklas abi küsivale inimesele peenraha ära andes või helistades kasside turvakodu toetusnumbril, vaid teadmine, et abi vajavate inimeste olukorra parandamiseks tehakse süsteemset, efektiivset ja pikaajalise mõjuga tööd. Rahulolu sellest teadmisest on hoopis sügavam ja kestvam, puudutades nii hinge kui mõistust.

Lisaks mõnusatele kogemustele on olnud ka üksjagu õpetlikke episoode. Näiteks sellest, mida võiks ja peaks nõukogu tegema olukorras kus organisatsioon on jäämas peata ja murelikult kriisi suunas triivimas. Viimase paari aasta sees sisalduvad Heateole väga rasked 12 kuud. Nõukogu kiirema ja ühtsema sekkumise korral oleks me suutnud selle perioodi ilmselt mõnevõrra hõlpsamini üle elada. Ometi on mul ka heameel selle aja pärast, sest ka see läbielamine on vorminud Heateo selliseks, nagu ta praegu on. Uue ja tarmukusest säriseva meeskonnaga, täis värskeid ideid.

Eks siin on ka põhjus, miks on mul aeg kõrvale astuda. On olukordi, kus parim viis oma hoolivust välja elada on astuda kõrvale nende eest, kelle energia üritust edasi viia ja uudsed mõtted võivad organisatsiooni järgmisele arengutasemele lennutada. Maris, Külli ja kogu Heateo pesakond on just sellised inimesed.

2. Mida soovitate heateolastele ja teistele maailmaparandajatele? 

Artur: Pidevalt õppida – ja mitte ainult oma kogemusest, vaid maailma parimatelt praktikutelt ja parimatest teadusuuringutest. Näiteks Noored Kooli mõju oleks täna palju väiksem, kui meil ei oleks olnud võimalik õppida oma sõsarorganisatsioonide kogemustest teistes riikides: kuidas õpetajaid värvata, kuidas neid ette valmistada ja toetada jne. Sama ideed võiks rakendada ka teiste valdkondade puhul, küsides: kes on selle ala parimad tegijad maailmas? Kuidas me saaksime nende kogemusest õppida?

Taavi:

1. unistage ja tegutsege suurelt;
2. uuendage julgelt, kuid püsige Heateo algse missiooni juures. See töötab praegu sama hästi kui 10 aastat tagasi;
3. hoidke kogukonda. See on Heateo kõige väärtuslikum vara.

3. Kas ja mis teil selles valdkonnas tulevikus veel plaanis on?

Artur: Hetkel käivitame ühte uut sotsiaalset ettevõtet, mille eestikeelne nimi on Loov Põlvkond ja rahvusvaheliselt – Creative Generation. Mida teha, et õpilased omandaksid oskuse loovalt ja kriitiliselt mõelda ning koostöös erinevaid ülesandeid lahendada? Sellele küsimusele me püüamegi vastata, pakkudes õpetajatele kvaliteetseid koolitusprogramme ja luues uusi õppematerjale. Tegutseme praegu nii Inglismaal kui ka Eestis. Kuna selle uue sotsiaalse ettevõtte käivitamine võtab suurema osa mu energiast, siis olen pidanud Heateo Sihtasutuse nõukogust taanduma.
Heateo kogukonnaga jään aga kindlasti seotuks. Usun, et järgmiste aastate jooksul saame meie kogukonna liikmetega palju asju koos teha, et elu Eestis natuke paremaks muuta.

Taavi: Ettevõte, mille üles ehitamises osalen, kannab äriliste eesmärkide kõrval sügavat sotsiaalset missiooni. Missioon tuleb isegi esmajärjekorras. Sisust on veel vara rääkida, aga nagu just hiljuti meie pea-arhitektiga arutasime, peab see ettevõtmine tooma kaasa ühe korraliku raputuse nii mõneski ühiskonna valusalt stagneerunud valdkonnas.

Loomulikult jään Heateo ümber väga lähedasele orbiidile tiirlema ja panen Talendipanga vabatahtlikuna käed külge seal kus vaja.

Soovime Arturile, Hannesele ja Taavile palju jaksu uute algatuste käivitamisel. 

Heateol suurt pilti hoida aitava nõukogu koosseisus toimusid äsja mitmed muudatused. Nõukogust lahkuvad senine nõukogu esimees Taavi Jakobson ja liikmed Artur Taevere ja Hannes Tamjärv. Artur ja Hannes pühenduvad uue haridusalgatuse ja Taavi uue ettevõtmise loomisele, kõik jätkavad aga Heateo kogukonda panustamist vabatahtlikena. Heateo kogukonna nimel täname neid 11 aasta jooksul tehtud suure töö eest– ilma Arturi ja Hannese dünaamilise duota ja nende visioonita ei oleks Heategu ja meie juures olevaid mitmeid algatusi olemas.

 Heateo päevikust saab lugeda Arturi ja Taavi meenutusi enda tööst ning soovitusi tulevikuks.

 Nõukogu asub juhtima senine nõukogu liige ning Fontese juhtivpartner Külli Lilleorg ja uute liikmetena tervitame Margus Rinki ja Armin Kõomäge. Margus Rink on Heateo pikaajaline vabatahtlik, Eesti Energia juhatuse liige ja kuulub ka vabaühenduste liidu EMSL-i nõukogusse.  Armin Kõomägi on ärimees ja kirjanik ning Uuskasutuskeskuse nõukogu liige.

Uute liikmete mõtetest kuuleb juba pärast suurt suve. Nõukogule ja eriti uutele liikmetele head tööd!

Heateo Sihtasutus alustas juunis Teenusedisaini pilootprogrammiga – kasutades disainmõtlemist, aitame avalikke teenuseid osutavatel vabaühendustel oma teenuseid analüüsida ning kliendisõbralikumaks ja efektiivsemaks kujundada. 2015. aasta jaanuarini kestvat programmi teostame professionaalsete teenusedisainerite – Jannus Jaska ja Hannes Seebergi – abiga.

Sarnaselt ärisektorile soovivad ka vabaühendused tegutseda tulemuslikult ja pakkuda oma sihtrühmale kliendikeskseid, kvaliteetseid teenuseid, kuid oma tegevuse analüüsiks jääb igapäevaste teenuste pakkumise kõrvalt tihti aega väheks. Nii võivad ka tugevamad vabaühendused vajada oma teenuste ülevaatamisel aegajalt välist abi.

Seetõttu on 2014. aastal Heateo juures käivitunud sotsiaalse innovatsiooni projekti üks oluline osa teenusedisaini pilootprogramm, mille käigus aitame koostöös siseministeeriumi ja professionaalsete teenusedisaineritega 8 vabaühendusel oma teenused üle vaadata ja uuendada.  Otsime disainmõtlemise, teenusedisaini tööriistade ja koosloome abil parimat viisi nende sihtrühmade probleemide leevendamiseks-lahendamiseks. Seejuures on äärmiselt oluline on tuua avalike teenuste puhul tagasi keskmesse teenuse sihtrühm, et nii vabaühendus kui ka ametnik saaks selgema kliendiperspektiivi.

 3.juunil avaseminariga käivitunud teenusedisaini programmi eesmärgiks on, et meil oleksid:
– võimekamad ja nutikamad teenuste kujundajad ning osutajad
– kvaliteetsemad, kliendikesksemad, ressursisäästlikumad ja innovaatilisemad teenused

Programmis osaleb 6 sotsiaalteenuseid ja 2 haridusvaldkonna teenuseid osutavat vabaühendust:

• MTÜ Abikäsi – erivajadustega inimeste tööhõive, sh erivajadustega inimeste väljaõpe, töökeskus, tööturule vahendamine;
• SOS Lasteküla Eesti Ühing – peretugevdamisprogramm vähekindlustatud peredele;
• SA Kiusamise Vastu – ennetustöö ning kiusamisjuhtumite lahendamise mudeli rakendamine;
• Noored Kooli – õpetaja-ja liidrioskuste programm noortele õpetajatele;
• MTÜ Eluliin – prostitutsiooni kaasatud isikutele ja inimkaubandusohvritele suunatud nõustamisteenused ja varjupaigateenus;
• Tähtvere Avatud Naistekeskus – nõustamisteenused ja varjupaigateenus lähisuhtevägivalla ohvritele ning ohvrite lastele;
• Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir – raske-ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus;
• SA Autistika – täiskasvanud autistide päevakeskus.

Igal osalejal on protsessi toetav oma tugiisik ja kaasatud on vastava teenuse avaliku sektori esindajad, kokku 16 pühendunud ametnikku Sotsiaalministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Töötukassast, Sotsiaalkindlustusametist, Tallinna Linnavalitsusest.

Juunis esimest korda kohtunud meeskonnad teevad suve jooksul usinalt kodutööd, et siis augustis jõudsalt töötubadega alustada. Vahekokkuvõtteid saame teha oktoobris, millest ka Heategu läbi oma kanalite teada annab.

Taustaks, et samalaadsest disain-lähenemisest on juba olemas edukas näide ärisektorist Disainibuldooseri näol. Kaheaastane projekt viis kokku disainerid ja Eesti ettevõtted ning tõestas, et teadlik disaini kasutamine kasvatab käivet ja loob lisandväärtust. Vaata ka: http://www.disainikeskus.ee/index.php/et/ettevotjale/disainibuldooser

Sotsiaalse innovatsiooni teema ja teenusedisaini pilootprogrammiga seotud küsimuste korral võta ühendust: Merlin Sepp, Heateo sotsiaalse innovatsiooni suuna juht, merlin@heategu.ee, tel 53 016 866.

Heateo Sihtasutus otsib eelkõige suveperioodiks kahe suurema teema juurde appi tublisid kirjutamiskalduvusega vabatahtlikke. Võimalus panustada kas osaliselt või võtta juhtida terve teema!

1) SPIN spordiprogramm otsib kommunikatsiooni-ja turundustegevuste teostajat. Võimalus kujundada kommunikatsiooniplaani ja juhtida selle teostamist. Väga tore, kui oskad ka vene keelt, aga hakkama saab ka ilma. Täpsem info: Spin kommunikatsiooni vabatahtlik

2) Sotsiaalse innovatsiooni teema otsib kommunikatsioonispetsi, kes võib aga soovi ja oskuste korral hakata lausa selle projekti kommunikatsioonijuhiks.  Täpsem info: SI kommunikatsiooni vabatahtlik

Huvilistel kirjutada hiljemalt 20. juuniks ave@heategu.ee või küsida juurde Ave Mellik, mob 56 637 086.

Heateo poolt kokkukutsutud võrgustik alustas tööd sotsiaalse innovatsiooni alase teadlikkuse tõstmiseks ning uuenduslike praktikate levitamiseks ja juurutamiseks.
26. mail toimunud avakohtumisel osales 14 teemaga tegelevat inimest kümnest erinevast organisatsioonist.

Avakohtumise eesmärgiks oli saada ülevaade, kuidas keegi sotsiaalse innovatsiooni vallas juba tegutseb. Heateo sotsiaalse innovatsiooni suunajuhi Merlin Sepa poolt koordineeritud võrgustiku laiem eesmärk on koondada ja jagada infot, teadmisi ning teha koostööd valdkonna arendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. (Sissejuhatus teemasse: http://www.heategu.ee/merlin-sepp-veab-heateos-sotsiaalse-innovatsiooni-suunda/)

„Oleme Eestis praegu seisus, kus sotsiaalsest innovatsioonist tuleb võimalikult palju rääkida, mõistet selgitada ning teadmisi jagada. Eesmärgiks on, et see mõiste ei oleks võõras ja hirmutav rahastajatele, poliitika kujundajatele, ametnikele, vabaühendustele ning nähtaks selles potentsiaali teha asju paremini – leida paremaid lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Tuleb koguda ja jagada valdkonna-probleemi-lahenduse keskselt, et avada uuenduslikke lahendusi ja nende väärtust parimal moel. Sellele saavad hästi kaasa aidata võrgustiku liikmed kui sotsiaalse innovatsiooni saadikud,“ võttis Merlin Sepp kohtumise arutelusid kokku. „Alustame oma võrgustiku liikmetega, kuid tahame jõuda sektorite ja valdkondade vahelise koostööni ning tulevikus võiks uuenduslike lahenduste otsimine olla juba ka osa kooliõppest.“

Võrgustiku avakohtumisel alustati arutelu teemadel:
1) Kus ja kuidas tekitada loovaid lahendusi – kuidas kaasata olemasolevaid või luua uusi inkubaatoreid, mõttetalguid, ideelaboreid? Kes avab inimestes loovuse? Kas on olemas valmisolek võtta vastu uusi ideid, lahendusi?

2) Kuidas viia sotsiaalse innovatsiooni alast teadmist, riskijulgust avalikku sektorisse? Kuidas käivitada koosloomet – probleemi/lahenduse sihtrühma ja teiste osapoolte kaasamist lahenduse väljatöötamiseks?

3) Kuidas lahendus ellu jääb? Kuidas piloodist saab püsiv muutus? Milline peab olema toetav ökosüsteem?

„Avalikesse teenustesse innovatsiooni toomiseks käivitas Heategu juuni alguses teenusedisaini pilootprogrammi – rakendame disainmõtlemist avalikke teenuseid pakkuvate vabaühenduste teenuse kujundamiseks. Meie juhtimisel käivitub suve lõpus sotsiaalse innovatsiooni blogi, mis võimaldab laiemalt jagada nii Eesti kui maailma lugusid ja kogemusi, haarata erinevaid inimesi,“ avas Merlin konkreetsemaid lähiaja plaane. „Samuti valmistame koostöös KÜSK-iga ette sotsiaalse innovatsiooni konkurssi Eestis. Levitame ka teadmist üle-euroopaliste, rahvusvaheliste konkursside kohta nagu Euroopa Sotsiaalse Innovatsiooni võistlus ja Euroopa Investeerimispanga konkurss. Juba järgmisel aastal võiks olla Eestist mitmeid edukaid osalejaid!“

Kõiki uuendushuvilisi ootame aga Arvamusfestivalile, kus Heategu paneb koos heade sõpradega püsti sotsiaalse innovatsiooni lava! Vaata lähemalt: http://www.arvamusfestival.ee/kavad-ja-sundmused-2/

Järgmine võrgustiku kohtumine toimub septembris Tartus, võõrustajateks on Domus Dorpatensis, sotsiaalse ettevõtluse inkubaator SEIKU ning Tartu Ülikooli Sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm.

Sotsiaalse innovatsiooni teema ja võrgustikuga seotud küsimuste korral võta ühendust:
Merlin Sepp, Heateo sotsiaalse innovatsiooni suunajuht, merlin@heategu.ee, tel 53 016 866

Sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku avakohtumisel osalesid:
Veiko Lember, Piret Tõnurist – Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut
Triin Vihalemm – Tartu Ülikooli sotsiaalsete praktikate ja sotsiaalse innovatsiooni uurimisrühm
Hille Hinsberg – Poliitikauuringute Keskus Praxis
Jaan Aps, Rasmus Pedanik – Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
Maris Ojamuru, Merlin Sepp – Heateo SA
Aveli Ainsalu – Siseministeerium
Piret Potisepp – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rait Kuuse – Sotsiaalministeerium
Agu Laius, Mari-Liis Dolenko - Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Kristina Mänd – Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

„SPIN meeldib mulle just seetõttu, et seeläbi ei ole eesmärgiks kedagi olümpiale saata. Aga sellest on kasu juba siis, kui kasvõi üks Kopli noor saab oma elule täiesti uue tähenduse.“

Heateo poolt käivitatava spordil põhineva ennetusprogrammiga SPIN on vabatahtlikuna liitunud Elina Kivinukk, kes koordineerib programmi mõjude mõõtmise mudeli valmimist. Meie programmi jaoks on Elina eriti väärtuslik spordipsühholoogia huvi ja hariduse tõttu – oma magistritöös võttis ta vaatluse alla, kas ja kuidas Eesti treenerid õpetavad noortele eluks vajalikke oskusi.

„Sport on mulle kogu aeg huvi pakkunud ning nüüd olen saanud ühendada spordihuvi ja oma varasema noorsootöökogemuse,“ räägib Elina. Psühholoogi haridusega Elina on varem tegutsenud noorsootöö-ja koolituse vallas, kuid otsustas siis valdkonda vahetada ja läks Jyväskylä ülikooli magistrantuuri õppima spordipsühholoogiat.

„Laiemalt huvitab mind spordi roll ühiskonnas. Kui enamasti nähakse spordi kasu paremas enesetundes ja tervises, siis mina tahaksin rõhutada ka võimalust noori positiivselt arendada,“ selgitab Elina. „Keskendusin oma magistritöös treeneri käitumisele ning uurisin, kuidas Eesti treenerid õpetavad noortele eluks vajalikke oskusi. Jälgisin nelja Eesti treenerit eri pallimängualadelt: mida nad treeningutel teevad, et noortele näiteks koostööd või tagasiside andmist õpetada, samuti uurisin intervjuude käigus nende filosoofiat ja põhimõtteid.“

Sellest tulenevalt on treeneril märgatavalt suurem roll kui vaid heade harjutuste väljamõtlemine või korra hoidmine. Trennis toimub ju noore kasvatamine, rõhutab Elina. „Mõni laps näeb treenerit rohkem kui oma isa, mis tähendab ka vastutusrikast rolli noorte kujunemise mõjutajana.“

Elina toob välja, et teooria kohaselt saab noori saab spordi abil mõjutada neljal moel, vt joonis.

Neli tasandit eluoskuste arendamisel spordis. Allikas: Gould & Carson, 2008.

Esiteks, võib spordis osalemine hoida ära võimalikke õigusrikkumisi. Ainult seeläbi, et noor käib sporditrennis, vähendab võimalusi samal ajal tänaval kuritegevusega tegelda.

Teiseks on oluline tähtsustada treenerit kui positiivset eeskuju. Treener ei pruugi kunagi eluks vajalikke oskusi õpetada, aga enda käitumise kaudu – näiteks kuidas suhtub kohtunikku võistluste ajal või millistest viisakusreeglitest kinni peab – võib anda olulisi vihjeid käitumiseks.

Kolmandal tasemel õpetab treener teadlikult eluks vajalikke oskusi. Sporditrennis pööratakse tähelepanu meeskonnatöö oskustele, tagasiside andmisele, üksteise toetamisele. Neljas tase lisab eluoskuste õppimisele juurde ka selle ülekandmise teistesse eluvaldkondadesse. Näiteks võib treener õpetada konfliktide lahendamist treeningsituatsioonis, samas ka juurde mainida, et sedasama oskust saab kasutada ka koolis tülide lahendamisel.

„Eluoskuste arendamist spordi abil ei ole Eesis väga uuritud ja laiemalt kajastatud. Oma uurimust tehes nägin, et nii ei ole ka treenerid väga teadvustanud, kuivõrd nad noorte arengule kasuks tulevad. Nad saavad küll juba praegu üsna heal tasemel koolitusi, samas omavahelist koostööd ja kogemuste vahetamist saaks olla rohkem,“ peegeldab Elina leitut. „Üldiselt aga usun Eesti treeneritesse – nad teevad oma tööd südamega, kuigi tasu on väike, koormus suur ja tulemused tulevad pika aja peale. Näen, et SPIN-laadsest programmist on suur abi, läbi selle saame treeneritele pakkuda juurde noori arendavat oskusteavet. Ja kindlasti saame seejuures oluliselt toetuda treenerite senisele kogemusele – nad teavad, mis noorte puhul töötab ja mis mitte. See teeb neist programmi käivitamisel ühed kõige olulisemad koostööpartnerid.“

„SPIN-i raames on minu koordineerida programmi mõjude mõõtmise mudeli valmimine. Koostöös Tartu Ülikooli Avaliku õiguse instituudi kriminaalõiguse asjatundja Anna Markiniga paneme kokku mõjude mõõtmise süsteemi ja uurimisinstrumendid,“ lisab Elina. „Suurbritanniast pärit spordiprogramm oma päritolumaal pikaajalise mõju uurimisega ei tegele, kuid veebiprogrammiga jälgitakse väljundeid. Neil on teada noorte kohal käimine, saavutused, vabatahtlik töö ja osalemine muudes pakutavates võimalustes. Samas Eestis seadsime kohe eesmärgiks, et soovime programmi ühiskondlikku mõju põhjalikumalt mõõta. Praegu on ettevalmistusfaas ning lähemalt saab rääkida sügisel, kui pilootprogramm ka käivitub.“

SPIN on Heateo Sihtasutuse poolt käivitatav Suurbritannia-päritolu spordil põhinev ennetusprogramm riskioludes elavatele noortele. Siseministeeriumi toetusel ja koostöös Eesti Jalgpalli Liidu, meistriliiga klubide FC Flora ja FC Levadia, Politsei-ja Piirivalveameti ning Tallinna linnaga hakatakse 3 korda nädalas 10-16 aastastele noortele pakkuma jalgpallitreeninguid ning eluks vajalikke oskusi arendavaid sessioone. 2014. aasta sügisel rakendub SPIN katseprogrammina Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas.

Kui sul tekkis küsimusi või soovid ise kaasa lüüa, võta ühendust SPIN-i käivitaja, Keit Fomotškiniga, tel 53 060 112, keit@heategu.ee

Joonis pärineb artiklist: Daniel Gould & Sarah Carson (2008): Life skills development through sport: current status and future directions, International Review of Sport and Exercise Psychology, 1:1, 58-78

Kuidas „müüa“ raamatuid lastele, kes pole ühtegi kunagi käes hoidnud?

Heateo vabatahtlike sari on jõudnud dünaamiliste uute tulijateni. Hetkel teisel pool maailma reisiv, varem Swedbank Investeerimisfondides töötanud Kaarel Roosa avab oma kirge vabakonda panustamise ja sotsiaalse innovatsiooni vastu.

Kuidas leidis sinusugune noor edukas pangatöötaja vabakonna? Kas sinu aeg ei teeniks mõnes teises sektoris märksa enam?

Olen loomult uudishimulik. Minus saavad kokku sotsiaalne ettevõtja ja investeerimisfondidele keskendunud noor pankur – need on väga erinevad valdkonnad ja see mulle meeldibki. Kui võtta seinast seina teemad südameasjaks, siis tuleb kokku huvitav kombinatsioon, saan ühendada erinevatest suundadest tulevad vaated.

Nooremana ei olnud ma eriline vabatahtlikusse töösse uskuja, kuid ajas on see muutunud. Kui asutasin koos sõpradega 9 aastat tagasi sotsiaalse ettevõtte Hingest, koondus selle ümber mitmeid tippspetsialistidest mentoreid nagu Priit Mikelsaar, Tõnis Arro ja Tarmo Jüristo, kes meile oma aega pühendasid. Nägin seda üüratut väärtust, mida need inimesed edasi andsid, ning sellest ajast olen tundnud, et ka minu poolt pühendatud aeg saab headele algatustele märgatavat väärtust luua.

Sotsiaalsesse ettevõtlusesse sukeldusin tänu juhusele. Üks sõber ostis kruusi, mis oli tehtud puuetega inimeste töökeskuses Juks. See oli üks äge käsitsi tehtud kruus. Mõtlesime, et võiks selliseid asju viia laiema ringi inimesteni ja nii sündis meie ettevõtlusmudel – pakkuda puuetega inimeste poolt loodud käsitööd ettevõtetele ärikingitusteks. Alles tagantjärgi saime aru, et tegime sotsiaalse ettevõtte. Osalesime sedalaadi ettevõtete konkursil ja sealt saimegi taha Heateo toe koos mentoritega.

Soovitan alati ka noortele vabatahtlikuna töötamist – saate hea töökogemuse, suurepäraseid kontakte ning suurendate oma võimalusi tööturul. See on üks parimaid viise kohata nutikaid inimesi väga erinevatest eluvaldkondades, keda kunagi muidu ei oleks kohanud, ning arendada oma isiklikku võrgustikku. Kui oled oma vabatahtliku tegevusega tippspetsialistile silma jäänud, siis on hea võimalus nendelt ka hiljem vajadusel soovituskiri saada.

Kui sotsiaalne ettevõtlus tõi sind Heateo juurde, siis mis sind siin kinni on hoidnud?

Heateo juures on minu jaoks olulised inimesed, väga ägedad inimesed. Üheltpoolt töötajad ning teisalt Heateo vabatahtlikud, kes tahavad ja kellel on rohkem anda, kui igapäevane töö seda nõuab. Nii mind kui neid ühendab usk Heateo tegevusse ja jätkusuutlikusse – organisatsioonil on pikk ajalugu, palju teadmisi ja kogemusi, mis on kutsunud Eestis esile nähtavaid, positiivseid muudatusi. Näen, et koos Heateoga saan anda oma panuse nendesse muudatusesse.

Kontakt Heateoga sai tõesti alguse Hingesti loomisest, kuid hiljem, Swedbankis töötades puutusin Heateoga veel korduvalt kokku. Seda nii vabatahtlikuna kui panga sisemisi Heateoga seotud sotsiaalse vastutuse projekte toetades. Kui kutsuti, lõin alati võimaluse ja sobivuse korral kaasa. Näiteks olin SINA-projekti juures kaks hooaega mentoriks, juhendasin koolinoorte kiusamisvastaseid projekte. Keskkooliõpilastele mentoriks olemine on suur väljakutse. Nende suunamiseks küsisin küsimusi. Noored on väga avatud mõtlemisega, nad jõuavad oma vastustega väga kiiresti nö kosmosesse välja. Mentoril on siin väga oluline roll – kuidas võtta veidi hoogu maha, aga samas mitte pidurdada nende entusiasmi? Minu kogemuse järgi olid noored väga valmis tegelema sotsiaalsete projektidega, lahendama sotsiaalseid probleeme – kui see jätkuvalt nii on, siis on suurepärane koolkond maailmamuutjaid meil peale kasvamas!

Olin ka neli aastat tagasi sotsiaalse ettevõtluse konkursi võitnud MAKU nõustaja. Nad olid ise väga nutikad, aga ka minu panusest oli abi, sest MAKU idee – lasta erivajadustega inimestel valmistada taaskasutatud paberist kotte – haakus mu varasema kogemusega. Nende puhul tahaks esile tuua tegevuse laia mõju – ressursside taaskasutusest inimeste tööhõiveni. Palju aitasid kaasa ka kommunikatsioonioskused, enda loo lihtne ja kaasahaarav jutustamine. Kõike seda mõistis ka konkursi komisjon.

Lisaks jälgin pidevalt Heateo infovoogu ning proovin alati jagada aktuaalsetel teemadel tekkivaid mõtteid. Ainult endale hoitud mõtted kipuvad muidu kaduma! Nii otsustasingi pikemalt reisima minnes hakata Heateo väliskorrespondendiks ning jagada reisil tekkinud ja leitud mõtteid oma viimase kire, sotsiaalse innovatsiooni teemal. Jõudumööda panen maailmast avastatud mõtteid teiste reisijuttude vahele kirja – näiteks Laoses vajaks sotsiaalset innovatsiooni plahvatamata lõhkekehade ohtlikkuse teavitustöö ning väga heaks loovusliku lähenemise näiteks oli raamatute populariseerimine Laose laste hulgas.

Juba Eestis alustasin tutvumist ühiskonda muutvate ideedega, kogusin kokku häid näiteid nii maailmast kui Eestist. Alguses valmistas mõnevõrra raskusi mõista, missugused tegutsevatest organisatsioonidest teevad innovatsiooni, kuid sain hoo ja tunnetuse sisse ning märkan nüüd palju rohkem uuenduslikke ja nutikaid lahendusi erinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Kavatsen seda tunnet veel pikalt kuklas hoida ning Heateoga maailmanäiteid ja oma mõtteid jagada. Kui me suudame teha oma asju paremini, siis see tähendab nii inimestele kui riigile kokkuvõttes suurt võitu.

Üheltpoolt oled sa juba väärt mentor, teisalt veel ise õppiv-avastav noor asjatundja. Kas sellest vaatenurgast on vabatahtliku kogemus andnud sulle rohkem õnnestumise kogemusi või pigem õppetunde?

Tõepoolest, olen saanud oma teadmisi hoopis teisiti rakendada ja sellest õppida. Näiteks olen viimistlenud projektide läbiviimise kogemust ning saanud õppida konsulteerimist – mentorina oled nagu ühemehe konsultatsioonifirma. Minu viimane panus oli Abikäe juures, aitasin neil seada kommunikatsioonisihte. Keskendusin puuetega inimeste tööhõivele – võtsin pangandusest saadud kommunikatsioonikogemused ja rakendasin neid hoopis teise nurga alt. See on enda proovile panek, kus tuleb näidata üles suurt loovust.

Seetõttu tahakski innustada kõiki panustama näiteks iga nädal ühe oma tunni vabatahtlikule tegevusele – selliselt loodav muudatus oleks üüratu. Tekiks taju, et see ei ole tilgake meres – mida rohkem inimesi tuleb, seda suurem on ka mõju.

Isikliku poole pealt saan aga kinnitada, et ka keerulistel aegadel on vabatahtlik töö rõõmuallikas. Kui oled oma igapäevakohustustest väsinud ja tüdinud, siis on ütlemata tore teha vahelduseks ülesandeid puhtalt oma vabast tahtest. Keegi ei käsi, ei sunni. Teed seda, mis just sulle kõige rohkem meeldib. See on pidepunkt, millest tasub kinni hakata.

Kaarel Roosa
Mui Ne, Vietnam
2.juuni, 2014