Märtsikuus annab heateolane Agne oma ametliku tööotsa edasi järgmisele portfelli- ja heategevusnõustajale, jäädes edaspidi sihtasutuse tegemistesse kaasatuks läbi erinevate projektide ja vabatahtliku töö. Palusime  Agnel heita pilk oma möödunud Heateo-aastatele ja tulevikuplaanidele.

Pea kuus aastat on möödas hetkest, kui alustasin tööd Heateos. See on olnud minu kõige pikem aeg ühes organisatsioonis töötada! Ütlen siinkohal põhjusega, et just organisatsioonis ja mitte ametis, sest aastate jooksul olen saanud (õnneks) olla väga erinevates ametites ja positsioonidel ning teha palju erinevaid asju erinevate inimestega, tundmata hetkekski igavus-või rutiinitunnet. Büroo ja kommunikatsiooni juhtimine – tehtud. Põnevate juhtimisteemaliste arenguprogrammide loomine ja läbiviimine – mitmekordselt tehtud! Vabaühenduste tegevusnõustamine ja eraettevõtete heategevusnõustamine – äärmiselt mitmekülgselt tehtud. Projektide kirjutamine ja kirjutamine ja kirjutamine… eks rahastajad teavad, et igal juhul ja korduvalt tehtud!

Heateo Talendipank, Akadeemia, POJA, Head Uudised, tugiportfell… Need on märksõnad, mis tulevad ilmselt veel pikalt une pealtki meelde ja mida, pean tunnistama, jään südamesopis natukene igatsemagi. Enamusele neist sai alus pandud, teisi sai veidi suuremaks kasvatatud, kõikidega aga sai ületatud mägesid ja mõnikord, khm, ka ümber jalami hiilitud. Nagu elus ikka. Kuid üks on kindel – olen saanud ennast rakendada töös, mis ei ole vajalik ainult minu enda, vaid eelkõige teiste jaoks.

Viimased kuus aastat on olnud minu jaoks äärmiselt arendav ja aeg-ajalt ka raputav aeg. Heategu ise on organisatsioonina muutunud nii mitmel korral, siit on töötajate ja vabatahtlikena läbi käinud palju sütitavaid, ent eriilmelisi inimesi. Mul on tunne, et olen heateolane olnud terve oma täiskasvanu elu, kuigi tegemist on olnud vaid kuue aastaga. Kui ühel päeval oleks aega,  võiks sellest suisa romaani kirjutada! Tegelikult tunnengi end veidi inimsaurusena, kes oskab vesta lugusid „vanast hallist ajast“. Esimene märk vajadusest muutuste järele!

Sellel ulmeliselt mitmekesisel teekonnal on minu kõrval olnud alati Heateo lai kogukond, kellega koos kulgemine (olgu-olgu, mõnikord ikka ka jooksmine, hüppamine ja sukeldumine) on olnud peamiseks ankruks, mis on mind Heateo juures nii pikalt hoidnud. Siin kohal ma tahan südamest tänada kõiki, kellega olen saanud nende aastate jooksul kohtuda ja koos midagi korda saata!

Kõigepealt muidugi suurim aitäh Arturile, kes mulle aastate eest Heateo ukse avas! Aitäh Piretile ja Küllile õlatoe ning  isikliku arengu võimaldamise eest! Suur aitäh Heateo kõikidele eelmistele ja praegusele töötajatele, kes on olnud maailma parimad kolleegid! Eriline kniks muidugi Jaanile, kellega koos oleme ära söödud küll sada puuda soola. Aitäh eelmistele ja praegustele nõukogu liikmetele, partneritele ja toetajatele! Suur, suur aitäh minu kallitele pojudele: Keidule, Katriinile, Sigridile, Lyle, Margusele, Kairele, Kristile, Mairile, Koidule, Inrekule, Markole! Aitäh kõikidele toredatele erasektori vabatahtlikele ja toetajatele, kes on ju TEGELIKULT kogu töö ära teinud!

Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana – aitäh Marisele otsuse eest tulla Heategu juhtima! Tegelikult ongi tänane meeskond (õigemini naiskond) andnud mulle kindlustunde vaikselt uute väljakutsete poole kiigata ja anda kellelegi teisele võimalus kogeda maailma kõige erakordsemat töökohta. Ma näen, et Heategu on tugevam kui kunagi varem.

Millised on minu plaanid  edaspidiseks? Kõigepealt olen endale lubanud hakata tubliks õppuriks ja pöörata oma magistriõpingutele senisest palju rohkem tähelepanu. Teiseks plaanin lahtiste silmadega ringi vaadata, et leida üles uued  põnevad väljakutsed. Kuid eks heateolased jäävad südames alati heateolasteks, mistõttu aeg-ajalt leiab mind ikka Telliskivi ühiskontorist!