Laupäevases Eesti Päevalehes ilmus lugu ühest põnevaimast uuest sotsiaalsest algatusest– Sihtasutusest Kiusamise Vastu, mis töötab selle nimel, et Eesti koolid oleksid kiusamisest vabad. Täismahus artiklit saad lugeda altpoolt.

Soomest alguse saanud programmi alustatakse sel sügisel 20 Eesti koolis.

Kui Rasmus Rask ja Kristi Liiva veel Swedbanki jaoks töötasid, puutusid nad tihtipeale kokku erinevate projektidega, mida pank heategevuse käigus toetas. Mõte päriselt koolikiusamise vastu võitlema hakata järjest idanes ning lõpuks otsustati midagi konkreetselt ka ära teha. Oma roll oli ka isiklikul kogemusel – Rasmusel on kaks last, poeg käib lasteaias ja läheb lähiajal kooli.
Ühel hetkel jäi Raskil ja Liival silma soomlaste paljukiidetud plaan nimega Kiusamisvaba Kool (KiVa), mis erines teistes omalaadsetest selle poolest, et seal pöörati väga palju rõhku empiiriliste andmete kogumisele ja nende analüüsimisele.

Esimene samm

Eelmise aasta lõpus koos Heategu SA, Avatud Meele instituudi ja koolipsühholoogide ühendusega loodud SA Kiusamise Vastu ongi esimene konkreetne ja käegakatsutav samm kiusamisvaba mõtteviisi Eesti koolidesse viimiseks. Sügisest alustavad Raski sõnul selle pilootprogrammi 20 kooli – see tähendab kümneid ja kümneid õpetajaid, koolitajaid ning eelkõige suurt hulka andmeid analüüsiks.
Andmed ongi Raski sõnul kogu programmi võtmeküsimus. „Soomlased on seda uurinud juba aastaid, küsitledes just nimelt õpilasi, mitte õpetajaid selle kohta, kui palju nähakse või tunnetatakse kiusamist koolis,” ütles ta.

KiVa mõtteviisi reklaamitaksegi koolidele välja kui tõenduspõhist lähenemisviisi. Rask toob näite, et selle programmi fookuses ongi just seetõttu 1.–6. klassi õpilased, et näiteks 7.–9. klassi puhul pole veel piisavalt tõendusmaterjali programmi efektiivsusest.
Arvud arvudeks, eesmärk on ikkagi muuta koolikeskkond selliseks, kus kõigil on turvaline olla. Selle nimel hakkavad õpetajad igas klassis kord kuus pidama spetsiaalselt ettevalmistatud ainetunde kiusamise kohta ja kord nädalas saab kokku õpetajatest koosnev aktiivgrupp konkreetsete murede lahendamiseks. „On oluline, et kiusamise vastu võitlemine oleks kogu koolipere eesmärk, mitte kellegi üksiku – näiteks koolipsühholoogi – rida,” sõnas Rask.

Skeptikute väitele, et programm ei pruugi kuidagi rohkem käima minna kui teised samalaadsed, Rask väga palju energiat ei kuluta. „Üks programm ei paranda maailmas kõike ära,” nentis ta.

„Eesmärk on ikkagi luua üks turvaline koht, kus on aru saada, et igaühel on õigus turvalisusele.”

——————————————————————————————–

Hoiavad aitajale pöialt
Rasmus Rask ja Kristi Liiva hoiavad homme õhtul TV3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt” finaalis pöialt ühele favoriidile Evelin Võigemastile, kes on võidu korral lubanud toetada Kiusamisvaba Kooli projekti.

Eesti hetke populaarseima telesaate võitja valib välja publik ning tema otsustab siis, millisele heategevuslikule projektile ta annetab 10 000 euro suuruse võidusumma.

Raski sõnul on pilootprojekt kahtlemata kallis lõbu ja seetõttu otsivadki nad praegu „iga kivi alt” toetajaid. Kui sügisese ja kevadise uuringu käigus kogutud andmed näitavad KiVa programmi mõju, siis on sihtasutusel selle võrra kergem taotleda pikaajalisemat rahastust avalikest vahenditest. „Koolide omapoolne panus aga peaks alles jääma. See näitab, et kool on eesmärgile pühendunud,” ütles Rask.

Autor: Lauri Tankler, Eesti Päevaleht

SA Kiusamise Vastu toetavad